Põrandakütte läbipesu

[Külaline]

Võibolla kellelgi on kogemust. Kas põrandakütte läbipesul võiks kasutada sama kemikaali, mida soojusvahetite läbipesul katlakivi eemaldamiseks ja kui kaua 1 kontuuri pesu võiks kesta? Kas võiks pesta kollektori kaudu või peaks kontuuri torud lahti ühendama ja otse nende kaudu läbipesu teostama?

[fgh]

Pigem on kysimus: miks seda pesema peaks ?

[Külaline]

Eks ikka kui on kahtlus, et torustik on bakteritest kinni kasvanud.

[plb]

Eks ikka kui on kahtlus, et torustik on bakteritest kinni kasvanud.

Ja millest need bakterid seal toituvad?

[Rostfrei]

Hapnikurikkast pidevalt lisatavast veest.....

[Külaline]

Õigemini vist see kiht, mis torude seinale ladestub, on juba surnud bakterid. Paraku hapnikku on vees bakterite jaoks piisavalt palju juba süsteemi täites ja ega see vees lahustunud hapnik ise väga ei kao kusagile ka. Paisupaagi kaudu hoopis lisandub. Ja kui süsteemis on plasttorusid (mitte alupex), siis nende kaudu ka. Kui süsteemile aeg-ajalt hooldust teha (filtreid puhastada, mõnda kraani vms vahetada), siis jälle lisandub hapnikku.

[Külaline]

Vist on ikka nii et enne tuleks kurjam kätte saada ehk tuvastada fakt.
Võib mõeida et keegi on torusse pesa teinud kuid miks? Pigem on shunt või kollektori ventiil vähe avatud.
Muidugi võis ka torumehe võidukas pakkumine selle arvamuse tekitada.

Ei topiks ilma põhjuseta keemiat torusse.

[Külaline]

Et vees lahustunud hapnikku süsteemis üldse poleks, seda on üsna keerukas ja kodukasutajale ka rahaliselt mõttetu saavutada. Ventiilide viga pole, põhimõtteliselt kõikidest kontuuridest on läbivool väga hädine, isegi kui niimoodi proovida, et ajamid on küljest ning 2,5 bar süsteemis hoida ja kollektorist tagasivoolu toru lahti võtta. Ei mõõtnud, kuid tundus et võibolla u. liiter voolab välja minutiga. Mudafiltris oli mitme mm paksune libe kiht (peakski olema need bakterid).

[Külaline]

Torule ei tee keemia midagi, kuid eks see töö on suhteliselt ajamahukas. Või ei pesta keemiaga, vaid niimoodi nagu radiaatorkütte püstikuid, mingi õhuga süsteem (õhk mullitab vees vms)? Kuid siiski- kas kellelgi pole reaalseid kogemusi läbipesuga?

[Veikko]

Et vees lahustunud hapnikku süsteemis üldse poleks, seda on üsna keerukas ja kodukasutajale ka rahaliselt mõttetu saavutada. Ventiilide viga pole, põhimõtteliselt kõikidest kontuuridest on läbivool väga hädine, isegi kui niimoodi proovida, et ajamid on küljest ning 2,5 bar süsteemis hoida ja kollektorist tagasivoolu toru lahti võtta. Ei mõõtnud, kuid tundus et võibolla u. liiter voolab välja minutiga. Mudafiltris oli mitme mm paksune libe kiht (peakski olema need bakterid).

Kui pika ajaga selline olukord tekkis, kas alguses oli kõik hea.

[fgh]

Antud probleem kuulub kosmose valdkonda ja kindlasti ei ole põhjus. Otsige vigu mitte ettekäändeid.

[Külaline]

Eks mõni ilmselge ja loogiline asi võib vahel ikka kosmoseteemana tunduda.

[Külaline]

Kui pika ajaga- ei tea millal süsteem on ehitatud. Olen kuulnud soovitustest 5 a tagant süsteem läbi pesta, et vältida selliseid ootamatuid probleeme ebasobival ajal. Keegi ei väidagi, et süsteem ei või kauem töötada ilma probleemideta, tean ka inimest kes sõitis autoga 4 aastat mootoriõli vahetamata ja samuti probleeme polnud, kas aga peakski nii käituma või ikkagi võiks vahetada korra aastas (kui läbisõit jääb aastas alla õlivahetusvälba)?

[officer]

...väga asjatundmatu ja halb võrdlus !

[Veikko]

Kui pika ajaga- ei tea millal süsteem on ehitatud. Olen kuulnud soovitustest 5 a tagant süsteem läbi pesta, et vältida selliseid ootamatuid probleeme ebasobival ajal. Keegi ei väidagi, et süsteem ei või kauem töötada ilma probleemideta, tean ka inimest kes sõitis autoga 4 aastat mootoriõli vahetamata ja samuti probleeme polnud, kas aga peakski nii käituma või ikkagi võiks vahetada korra aastas (kui läbisõit jääb aastas alla õlivahetusvälba)?

Kirjelda oma küttesüsteemi, katelet jne. Põrandakütte puhul pole vajadust läbipesuks juhul kui on süsteem halvasi ehitatud, ehituse käigus sodi sisse aetud, täidetud musta ja sodise veega jne.

[anryo]

Aga miks see pesu halb siis on, et seda vaid viimases hädas tegema peaks? Või kuidas üldse veenduda, et on vaja teha läbipesu või vastupidi, et kõik on ok ja pole vaja. Minu puhul käib jutt aastaid tagasi ehitatud majast, mis hiljuti soetatud sai.

[Külaline]

Aga miks see pesu halb siis on, et seda vaid viimases hädas tegema peaks? Või kuidas üldse veenduda, et on vaja teha läbipesu või vastupidi, et kõik on ok ja pole vaja. Minu puhul käib jutt aastaid tagasi ehitatud majast, mis hiljuti soetatud sai.

veenduda saad veenalüüsiga , mõõdad bakterite kogust, takistust jne

kui aega ja vahendeid üle lase käia kollektorist otsad lahti ja uha läbi https://www.youtube.com/watch?v=Rq2VQj9tZfg või leiuta mingi maalähedane pumpla sama eesmärgi saavutamiseks

[dumbuser]

Kui filter on mudane siis pigem torgi kollektoreid. See sodi jääb kinni sinna kus on kõige väiksem ava või kus on mingid järsud või teravad nurgad. Toru on selles suhtes küll üsna viimane kuhu see pudi jääb. Tõsi kui seda jama on juba palju ja veevool on nõrk siis ilmselt jääb ka torusse seda pudi kuskile sadestusena. Sarnane olukord oli ka kohas kus oli über super veepehmendaja. Umbes aastase vahega sai kraanisõeladest ja veefiltrist kirjeldusele sarnast pehmet sodi. Alguseks võid tavalise veega selle pudi sealt minema pesta. Aga kui siseneva vee kvaliteet/koostis ei muutu siis ei saa ka mingit teist tagajärge oodata. Küttesüsteemis peaks ju enamasti olema nn surnud vesi. Kui sinna on vaja aga koguaeg lisada siis tee enne pesemist süsteem lekkevabaks, muidu jäädki tagajärgedega maadlema.

[Hiid]

käsn tuleb torust läbi ajada ja kõik on jälle nigu uus

[Külaline]

Veeanalüüs arvatavasti küll midagi ei näita. See mis torusid ummistab, on surnud bakterid ja veega (veeprooviga) need ju kaasa ei lähe.
Põrandakütte vee kvaliteet/koostis ei saa oluliselt paremaks minna, sest probleem pole kvaliteedis, vaid vees lahustunud hapnikus ja bakterite jaoks soodsas temperatuuris. Hapnikku on ja jääbki süsteemi vees olema (isegi kui süsteemis lekkeid ei ole), samuti temperatuuriga ei saa midagi eriti ette võtta, ei küta põrandakütte vett ju sellise temperatuurini, et need bakterid seal elada ei saaks.
Kui läbipesu kemikaali soovitada, siis ikka sooviks midagi sellist mida meil kusagilt poest osta saab. Tehakse ju neid läbipesusid põrandakütetele küll ja soovitatakse 5 a tagant teha, peab ju olema midagi poodides müüa ja kellelgi ka reaalseid kogemusi?

[fgh]

Põrandaküttetoru on kinnine süsteem ja pole seal mingeid baktereid, mis suudaks torusid ummistada.
Kes või kus Teile selle luulu pähe on toppinud ei tea.

Pole kuulnud ega näinud, et keegi mingite bakterite pärast süsteemi läbi peseks. Ehitanud ja lammutanud ka 30 aastat vanu põrandakütte torustikke ja selle põhjal võin südame rahuga väita, et probleem on kusagil mujal. 30 aastat vanas torus on ka ainult see sama õrn kiht, mis tekib esimese paari aastaga. Kinnised klapid, tsirk.pump vms on süüdi antud olukorras, kui süsteem pole kunagi toiminud, siis võib ka aladimensioneeritud, kokku väänatud toru, madal temperatuur. Plasttoru pruuniks muutev kiht on reeglina raud, mangaan või muu mineraalne ollus ja seegi on kinnises süsteemis piiratud kogusega.

Tundub, et jälle lambipirni vahetamise teema. Soovitaks alustada kaevurõngaste ostmisest.

[Külaline]

Ei maksa oma isiklikku arvamust kuulutada nagu absoluutset tõde. Kui kinnises süsteemis on tegu läbinisti plastiktoruga (mitte alupex vms), siis sinna imbub pidevalt värsket hapnikku juurde ja seetõttu annab ka bakterite kasvuks head eeldused.

[Kasulik idioot]

Ei maksa oma isiklikku arvamust kuulutada nagu absoluutset tõde. Kui kinnises süsteemis on tegu läbinisti plastiktoruga (mitte alupex vms), siis sinna imbub pidevalt värsket hapnikku juurde ja seetõttu annab ka bakterite kasvuks head eeldused.

Õige!
Peamine on mitte unustada plastik joogivee torustiku läbipesu al. kord kuus.
Kindlasti kord kvartalis peaks kõik kanalka torud läbipesema.
Mina näiteks pesen iga reede oma soolestiku Valkast tarnitud pesuvahendiga, üldse on kasulik kui mingit toru näed siis kohe läbi pesta!

[Veikko]

Veeanalüüs arvatavasti küll midagi ei näita. See mis torusid ummistab, on surnud bakterid ja veega (veeprooviga) need ju kaasa ei lähe.
Põrandakütte vee kvaliteet/koostis ei saa oluliselt paremaks minna, sest probleem pole kvaliteedis, vaid vees lahustunud hapnikus ja bakterite jaoks soodsas temperatuuris. Hapnikku on ja jääbki süsteemi vees olema (isegi kui süsteemis lekkeid ei ole), samuti temperatuuriga ei saa midagi eriti ette võtta, ei küta põrandakütte vett ju sellise temperatuurini, et need bakterid seal elada ei saaks.
Kui läbipesu kemikaali soovitada, siis ikka sooviks midagi sellist mida meil kusagilt poest osta saab. Tehakse ju neid läbipesusid põrandakütetele küll ja soovitatakse 5 a tagant teha, peab ju olema midagi poodides müüa ja kellelgi ka reaalseid kogemusi?

Kuna põrandakütte läbipesu ei teostatata iga 5 aasta tagant, pole ka need asjad vabamüügis ja lihtsatele tarbijatele kättesaadavad. Süsteemi läbipesuks pole ainult vaja kemikaali. Vaja teadmisi, seadmeid ja täpset ülevaadet süsteemist et pesu käigus seda hoopis per....e ei pesta.

[Külaline]

Ei maksa oma isiklikku arvamust kuulutada nagu absoluutset tõde. Kui kinnises süsteemis on tegu läbinisti plastiktoruga (mitte alupex vms), siis sinna imbub pidevalt värsket hapnikku juurde ja seetõttu annab ka bakterite kasvuks head eeldused.

Õige!
Peamine on mitte unustada plastik joogivee torustiku läbipesu al. kord kuus.
Kindlasti kord kvartalis peaks kõik kanalka torud läbipesema.
Mina näiteks pesen iga reede oma soolestiku Valkast tarnitud pesuvahendiga, üldse on kasulik kui mingit toru näed siis kohe läbi pesta!

Kui teemast midagi ei tea, kas siis sellepärast peab hakkama mingit suvalist mäda suust välja ajama?
Joogivee torustikus harilikult vahetub vesi piisavalt kiiresti ja temperatuur ei ole bakteritele soodne. Küll aga reaalselt on ka Eestis ette tulnud olukordi, et tugevasti üledimensioneeritud (lootes, et sinna ehitatakse sadu maju, aga ehitati näiteks 30) uute elurajoonide joogiveetorustikus on tekkinud probleem bakteritega. Torustik on lihtsalt nii jäme pandud ja tarbimine nii väike, et vesi vähemasti mõnedes torulõikudes seisab liiga kaua ja on olnud olukordi, et vesi ei vasta bakterite sisalduse poolest enam joogiveenormidele! Sama probleem on esinenud eramajades selliste torulõikudega, kus vesi pikalt seisab, näiteks väljavõtted aiamaa kastmiseks, autode pesemiseks vms. Päris korraliku haiguse võib saada sealt.