Wirsbo põrandakütte kollektori remont

[Walter2]

Tere,
mure järgmine - nimelt on tegu vanema Wirsbo messingkollektoriga, mille kontuuride klapid arvatavasti ei sulgu (või lekivad) kuna kütteperioodil on põrandad liiga kuumad. Termostaadid ja automaatika töötab, ajamid liiguvad. Klapivarred kollektori peal liiguvad kõik ca. 2 mm kui suruda.
Minu rumalad küsimused oleksid:
1. Kuidas kollektorist vesi välja saada? Peale- ja tagasivoolul on kuulkraanid magistraalide peal, kuidas surve saan maha lasta ja vedeliku välja kollektorist? Otstes on õhueemalduspotsikud, kas saab sealtkaudu?
2. Kas klapid on lihtsalt väljakeeratavad kollektori pealt, keere on ikka päripäeva? Võti oli ~23mm mõõtes, kas sinna käib mingi erivõti (tollmõõdus?)
Tänud kes viitsivad võhikut natuke valgustada, pole põrandakütetega eriti kursis kuid sooviks ise probleemiga tegeleda. Pilte kohe pole kahjuks lisada, kui vaja siis saab teha, kui küsimused liiga arusaamatud tulid.
Tänud kõigile!

[Veikko]

Kiirema abi saamiseks foto olemasolevast kollektorist. Vesi käib välja lihtsalt - süsteemi tühjenduskraanist. Pang alla, ega sealt palju tule kui surve maha saad. Vett tuleb rohkem kui majal tühjenevad kõrgemad korrused.

[Walter2]

kolle.jpeg (316 KiB) Vaadatud 11710 korda

Siin kollektor. Vasakul on õhutuspotsikud, nende all miskised ühenduskorgid, mille taga vett pole. Kas saab nende kaudu kollektorit tühjendada/surve maha lasta? Eraldi tühjenduskraane ei märganud.

[Veikko]

Keera kollektori ees kraanid kinni. Siis kollektori taga õhutuse juurest teiselt poolt kork maha, või on alumisel ka väljalaske kraan(fotol pole näha). Kui tead millised kollektorid on suletud asendis soojad, siis nendelt mootorid maha ja ka sulguvad klapid võtad välja. Eks siis pilt näitab mida edasi teha. Lihtsam meetod klapp tasku ja poodi originaali otsima, vahetad uute vastu ja kõik. Mul väsisid osad klapid 8 aastaga, vahetasin välja ja asi toimib.

[Walter2]

Tühjenduskraane pole, kalts klapile alla ja kergelt lahti, natuke nirises ja üldiselt sai hakkama. Klappi eraldi ei saa, ainult koos kogu selle sissekeeratava krempliga, hind 16,xx tükist. Kohapeal oli ka vaid 1 tk ühes poes. Kolles sees ulpis ka miskit plastsodi, vahest see segas mängu, samas oli osa klappide kummi ka pudedad ja vigased, tööpinnal randid ja täkked sees, seega tuleb kogu krempel ikkagi välja vahetada. Üldiselt on see kolle ka juba ajalugu aga mis teha.

[Veikko]

Osta siis mõned klapid ka kohe lattu valmis ei pea järgmisel korral kohe jooksma. Praegust odavam ikka klappe vahetada kui kohe kollektori kallale minna, aga ega selle vahetus ka üle 2 tunni aega võta. Võid ju nüüd ka tühjenduskraani ka panna. See sodi võis ka muidugi mõjutada.

[Uponor]

Tere !
Tore kuulda, et meie WGF kollektor taas tööle saadud. Vaatamata sellele, et seda tüüpi kollektori pakkumise lõpetasime Eestis u. 10a. tagasi, on tagavaraosad endiselt saadaval. Kui mitte riiulil meie iga edasimüüja juures, siis kindlasti tellitavana.
WGF on aus rootsi messing ning põhimõtteliselt võiks vastu pidada aastakümneid. Küll aga on areng olulisel määral edasi läinud põrandakütte automaatika osas. Tänane pk juhtimine pakub energiasäästu ning lisavõimalusi. Olemasolevale kollektorile saab lisada sobivad ajamid ning uue automaatika. Kel huvi tasub vaadata:
https://www.uponor.ee/lahendused/kiirgu ... atrix.aspx

[Walter2]

Hetkel klapid tellitud, töölesaamisega läheb veidi aega. Kas tuleb peale klappide vahetust miskit seal reguleerida ka või lähevad mootorid külge ja peaks toimima? Kas mootorid keeratakse külge avatud või suletud asendis?

[Veikko]

Mootorid keerad samuti tagasi nagu maha võtsid. pole seal midagi reguleerida.

[Külaline]

No mis-mis? Nii lihtsalt ei saa midagi, klapid tuleb ikka kõigepealt soveldada ja pärast vahed õigeks regullida, ega muidu tööle ei hakka.

[Walter2]

Nii - annan tagasisidet et klapid vahetatud ning kõik toimetab nii nagu peab. Kollektorist kuhu klapid kinnituvad tuli välja musta plastsodi (tundub nagu trassi veetoru töötlemisjäägid?), mis olid jäänud klappide vahele ning nende tööpindu vigastanud, osadel kohe tõsiselt - eks seepärast klapid ka ei pidanud ning siit ka see ülekütmine. Tänud kõigile kes nõuga abiks olid!

[Walter2]

Soojendan üles vana teema ja tagasisideks annan teada, et kui siiani töötas süsteem peale klappide vahetust nagu peab siis käesoleval kütteperioodil on taas vanad probleemid käes - nimelt ülekütmine. Pole veel klappe lahti võtnud aga ilmselt on probleem selles, et antud kollektor on maja kõige ülemine punkt küttesüsteemis, kuhu sadestub väljastpoolt maja tulnud veest kergem sodi ja takistab klappide tööd. Kuidas seda vältida - kas aitaks kui kuhugi küttesüsteemi panna mudafilter vahele? Kollektori juures eriti ruumi pole, ilmselt maja küttesõlme kuhugi?

[Ac457765]

Süsteemi täidad ilmselt ikka ju nö tavalise külma veega ja seal ikka tavaliselt enne veemõõtjat juba on filter, aga kui ei ole, siis võib panna või siis panna ainult selle haru peale, millest küttesüsteemi täidad (kuigi sel juhul see sodi läheb segistitesse ikka ja võib ka neid ummistada).

[Kalvis]

Olen mudafiltri tagasijooksule pannud. Esmakordsel täitmisel tuli ikka hullult sodi radiaatoritest, et lasin peale nädalat katsetust tühjaks ja siis oli väljajooksev vesi täiesti must. Rohkem pole sodi tulnud. Veetrassist on seni puhas vesi olnud kuigi naaber kakles veefirmaga, et peale nädalat seismist oli vees hägu. Lisaks on veeeetevätja sisendil nii sõel kui nöörfilter vahel, et vaevalt veetorus seda juurde tuleb

[Ac457765]

Must sodi tekib radiaatorküttesüsteemis aja jooksul paratamatult, isegi kui alguses peale täitmist täiesti puhas on.

[dumbuser]

Filtriga pole midagi tarka peale hakata. Sadestunud sodi eemaldamiseks on läbipesemist vaja. See sodi ise on aga niipalju väike, et filter mis selle kinni võtab takistab ka olulisel määral vee liikumist. Kui seda sodi nüüd kuskilt väiksest avast läbi pressida (kollektori avad , taskaalustusventiilid, erinevad klapid) siis ta jääb sinna ava servadele kinni ja kasvab aja jooksul umbes nagu stalaktiit. Aastaid kasutuses olnud asja puhul ei saagi muud olukorda tekkida kuna see sodi on torude/klappide/kollektorite jne sisepinnal oleva oksudeerimisprotsessi tagajärg ja igas süsteemis on mingi osa metalli millega vesi kokku puutub.