Õhutusega põranda kütmine

[virgats]

Plaanis on soetada 50-ndatel ehitatud maja. Hetkel on põrand alt "lahtine", siis on talad ja nende peal põranda lauad. Seinad/aknad sooja ei pea. Esimesel ja teisel korrusel on ahi. Plaanis on fassaadisoojustus, akende vahetus, katuse vahetud+soojustus ning tahaks mugavat keskkütet ja ka põrandakütet.

Põranda talasid läbi saagida ei tahaks, seega jääb liivaga täitmine ja betoneerimine ära. Olen lugenud teisele korrusele tehtavatest kipslaatide ja tasandusseguga tehtavatest lahendustest. Seal ei pea ilmselt muretsema, et soojus alla poole kiirgaks. Esimesel korrusel peaks teadma, kas keegi põranda alla mahub, et seda soojustama minna. Veel käib mingi plekk põrandale, mis peegeldab soojust üles poole? On see kallis?

Sooja vett oleks plaanis soojuspumbaga kütma hakata.

Kui nüüd kõik kokku panna, kas siis peaks lõpptulemusega rahule jääma? Teab keegi mõnda taolise lahendusega õnnelikku kasutajat?

[Coolhouse]

Alt tuulutatavaid põrandaid oli vaja et põrandatalad ära ei mädaneks. Seda nii 1930.a kui ka 1950.a. Praegu on aastanumber natuke teine. Seega ikka tuleks vundament ja ka põrandaalune soojustada. Kuna liivaga täitmisel ja soojustamisel ei pääse õhk talade juures liikuma siis tuleks talad eemaldada.

Kunagi ütles üks hiidlane et "ära loodi kasuta. Kui vana maja on viltu siis pane kõik uued lauad ka viltu sest muidu jääb kole"
InImesed kes arvutada oskavad on sellel suvel asunud tegema 1990 aastate majade totaalset remonti.

[virgats]

Kas nende talade funktsioon ei ole ka aidata maja koos hoida? Tõenäoliselt on vaheseinad, ahi jms asjad pandud nende peale toetuma. Talade peale soojuspumbaga köetava põrandakütte ehitamiseks ei ole siis hästi töötavat varianti? Loomulikult peab alt poolt soojustama. Küsimus on, kas keegi ikka põranda alla mahub. Pole ise sinna veel tikkunud.

[rokikas]

Alt tuulduv puittalastikuga põrand on ka täna vägagi aktsepteeritav lahendus!
Näiteks üks Soome (passiiv)majatootja kasutab muuhulgas ka alt tuulduvat puittalastikuga põrandat millele on sisse betoonplaat+pinnakate või laudpõrand paigaldatud. http://www.ekotalo.fi/homepage/ukk/lattia

Soojustada tuleb eelkõigi ikka talade vahed ja alles seejärel vajadusel sealt allapoole minna. Sellise põranda soojapidavus võiks olla vähemalt samas suurusjärgus nagu teil lael saab olema. Korrektne tuulutamine on oluline!
Kui vähegi võimalik siis võiks(peaks) jääma võimalus põranda all roomamiseks.
http://e-ope.khk.ee/oo/2013/puitkarkass ... _ruum.html

[draal]

Tere

Enamjaolt need 50 ndatel ehitatud majade alt tuulduvad põrandad oli maha seintest eraldi (st ei hoidnud kuidagi maja koos.) Talad (tavaliselt 100x200) olid toetatud otstega vundamendile ja kui sille suur siis keskelt lisa postidega. talade vahel oli allpool laudis, siis liiva(tuha, igasugu jama võib sealt leida ) täide ja peal põrandalaud. Kui on vana maja ja tahad põrandakütet siis soovitan vaadata mis seisus see põrand on. Tavaliselt juhtub see, et talade otsad mis on vundamendiel toetatud hakkavad pehkima ja talad hakkavad allapoole vajuma. Teine asi on see kui täidise alune laudis ära mädaneb , siis kukub täidis vahelt ära ja sealt põrand eriti külm . Endal võtsin vanad põrandad välja, (lauad jätsin alles) uued talad(50x200) poole meetrise sammuga, allapoole laudisest sõrestik (et peno allapoole ei vajuks) talade vahele 150mm penot, peale vanad lauad tagasi. Laudise külge küttetoru 20mm aluplex 15 cm sammuga , torude vahele kipsiribad 2 kihti 8-10 cm laiad. ja kipsiribade vahed täitsin betooniga ja sinna parkett peale. Praeguseks on 6 aastat köetud niimoodi maja ja põrand yhtlaselt soe olnud.

Draal

[virgats]

Draal, millega kütad?

[Draal]

Kütan hiinlaste õhk-vesi soojuspumbaga (9kw Amitime)

[virgats]

Ühesõnaga oled lõpptulemusega rahul? SP müra ennast või naabreid häirib?