radiaatorküttega mured

[madis64]

Ajutiseks lahenduseks, kuni jämedamad kollektorid hangid, võiks olla kollektorite toitmine/dreenimine mõlemast otsast (või nende poolitamine).

Puuduseks torutööd ja materjalid, mis hiljem tuleb maha kanda.

[Adlolf]

Torude voolutakistusi saab hinnata kui sulgeda üks sisenditest ja avada õhutusventiil.

[xjan]

Adolf - mis sisenditest, mis õhutus?

Jämedamad kollektorid - ma ei leidnud öösel guugeldades mingit infot ei siit ega sealtpoolt piiri, kus oluliselt jämedamaid kollektoreid kasutataks või neid toodetaks. On olemas mingid spetsimad Purmo põrandakütte kollektorid 60mm kandilised ja ka päris tööstuslikke 2" kollektoreid, kuid enamus maailma tundub hakkama saavat just samasuguse lahendusega...

n. http://www.emmeti.co.uk/products/wall-h ... -manifolds

[Kalvis]

Minu arvates on piisav kollektori enda mõõtmed, probleemne on tasakaalustatus. Muidugi torude arv on aukartustäratav, kuid kui sul osadest radiaatoritest jookseb tagasi tulikuum vesi ja teistesse läheb peale külm siis on tasakaalustatus paigast ära. Teadmata on kas probleemsetel radiaatoritel endil on torud umbes või on neil radiaatoritel endil seadeventiilid küljes ja vales asendis. Eks viga ole ka seadekraanideta kollektori panekust, hinnavahe on neil väike aga eks ostja püüdis viimast kroonigi kokku hoida.
Vaata kõigepealt üle kus ja kas on radiaatoritel endil seadeventiilid. Need on sellised, kus saab kuuskantvõtmega kraani kinni lahti keerata. Äkki on need liiga kinni ja teistel liiga lahti. Kui nüüd pole siis torustiku takistus mängib mäkra (see on loogiline kui probleem on just pikkade torudega radiaatorites). Selleks kasutataksegi kollektoritel kraane, et kuuma veega keeratakse koomale ja külma veega omad lahti. See ongi tasakaalustamine.

Kui nüüd kollektor poleks piisav siis peaks sul katlatrass olema 1" suurem, näiteks 1,5 ". Sel juhul piisaks kui jagaksid 1,5 " trassi kolmikuga kaheks 1" ja kollektorid omakorda keskelt pooleks.

[Ping]

Torude voolutakistusi saab hinnata kui sulgeda üks sisenditest ja avada õhutusventiil.

Ma kirutasin samast asjast, koos juhendiga tagasivoolu toru kontrillimiseks. Aga ju siis klaverit toksida on mõnusam kui mõtestatult kraane liigutada.
Ta ise ju kirjutas, et kui õhutusest vett välja laskis siis läks radikas soojaks (pealevool peaks järelikult lahti olema). Kui kõik ülejäänud radikad kinni ja ikka ei lähe soojaks Siis ringlus seisab. Seega tagasivool kinni.

[Ping]

Kui kõik radikad peale ÜHE on kinni ja see üks soojaks ikkagi ei lähe siis sellisel juhul kollektori läbimõõt rolli ei mängi.
Kollektori läbimõõt hakkab piirama kui kõik radikad on lahti.

[Adlolf]

Lihtne füüsika - kui toru ei lähe soojaks siis soe <a class="xClaimClass" target="_blank" id="xClaimOglasId-14402-1" style="">vesi</a> torus ei liigu vajaliku kiirusega.
Kui külma radika õhutamisel (õhutusest vee väljalaskmisel) läks see soojaks siis pealetulev toru on lahti ja tagasiminev kinni.
Ühel sõbral lahendasin analoogset probleemi nii:
tsirk pump välja,
kollektori pealetulev kraan kinni,
radikal termostaat kinni,
tagasivoolu kraan lahti,
õhutusnippel lahti ja ämber alla,
avada süsteemi täitekraan. (sõber abiks)
Alul natuke vulises ja siis kukkus lahmama, mitu ämbrit sai igaks juhuks välja lastud. Ju mingi kalts oli torus sees kuhugi kinni jäänud.
Pärast kraan kinni ja vajalik rõhk sisse.
Ju see tropp radikasse lendas ja sinna ka jäi sest pärast seda trikki pole selle radikaga probleeme olnud.

Lisaks juurde, et "iva" on " avada süsteemi täitekraan". Pump suudab anda ainult mingid 0,4at. Veel soovitaks õhutusnippel asendada ventiiliga.

[xjan]

Ma mõtlen aktiivselt kaasa , kuid kuna mul polnud nädalavahetusel öösel mahti radikatega möllata ja termokaamera oli ka tööl, siis alles nüüd pääsesin tegudele. Kui vaadata erinevaid soovitusi, siis olge ausad - siin on kõiki variante juba soovitatamas .

Hetkel kaardistan torusid kollektoril, mis on mis ning reguleerin radikate peal tagasivoolu kraane kinni. Hetkel toimin Varpo juhise järgi, kuid kuna vastuseid täpsustustele ei saanud siis ei tea, kas õigesti . Pump taob vastu seina 30w-ga (max 40) ja see siis hetkel, kui seadistan ühte radikat korraga tähendab, et tagasivoolud jäävad praktiliselt kõik pm suletud asendisse ja kramm lahtisemapoole. Sulgesin kõik radikad ja nüüd avan neid 1 korraga, seadistan tagasivoolu temp. vahede järgi ning siis sulen uuesti ja võtan ette järgmise. Probleemsemad radikad ootavad veel ees.

Tõin ehituspoest jupi voolikut ja üleminekuid, nädalavahetusel on plaan siis probleemse(te) radikate liinid läbi "pesta" ühendades nad kollektorist lahti ja ots õue + teine ots külmaveetrassi kraani külge. Siis neid radikaid avades on näha ka, ehk on n. toruteip seal ees krussis vms üllatust...

[xjan]

Kollektor sildistatud. Pikima liiniga radikad on elutuba 1 ja elutuba 2 ning nende tagasivoolud max avatud, teistel pigem kinni. Lasen nüüd süsteemil toimetada, pumba jätsin max konstantse võimsuse peale.

[xjan]

Seadistus toimib, st. enamus radikaid töötab nüüd tavarezhiimis 10 kraadise peale ja tagasivoolu tempiga. 4 konvektorit-vorsti aga on jätkuvalt murekohaks, 2 neist max avatuna on pealevoolu temp vaates juba 10 kraadi madalama tempiga, ei soojene ühtlaselt üles ja/või annavad väga madala tagastuva tempi.

Purmoga suhtlesin, siis nende arvamus oli, et kollektor on OK ja vaja radiaatorid seadistada liiniseade ventiilidest. Ainuke eelis, mida ma selle puhul näen on ehk täpsus ning mulle vist tundub ka, et pealevoolu kinni kruttides on kahinat vähem.

Siin soovitati ka võimsamat pumpa - millist täpsemalt peaksin vaatama? Grunfos Magna1-t on ka mitut erinevat mudelit ja noh... 1000EUR ongi suurusjärk neil?

Mul on olemas ka üks vana tüübi Wilo 25/1-6.. energiaröövel, kuid millel saaks panna paremini ehk const. võimsuse (I-II-III aste). Rõhugraafiku vms osas ma ei oska arvata, kas see vanem oleks ka asisem muidugi, kuid hea oleks proovida enne kui uut pumpa ostma tormata...

[Kalvis]

Ega juhtumisi pole need probleemsed radikad su superkollektori tagumistes otstes? Kui on siis on kollektorisse toru ühendatud valetpidi, millele ma viitasin varasemas postituses.
See tsirk. pumba energiakulu ajab mind naerma, kuid müügimeestel ka vaja tööd teha. Logish, kui inimesel on 2x võimsam pump kui vee ringi ajamiseks vaja ja siis asendada see õige võimsusega pumbaga siis on kokkuhoid olemas. See on ja peabki nii olema, et võimsam pump kulutab rohkem energiat ja antud juhul tahad väiksema võimsusega pumpa vahetada võimsama vastu! Sel juhul on suurem kulu paratamatus.

[Adlolf]

Seadistus toimib, st. enamus radikaid töötab nüüd tavarezhiimis 10 kraadise peale ja tagasivoolu tempiga. 4 konvektorit-vorsti aga on jätkuvalt murekohaks, 2 neist max avatuna on pealevoolu temp vaates juba 10 kraadi madalama tempiga, ei soojene ühtlaselt üles ja/või annavad väga madala tagastuva tempi.

Ühenduste õigsuse kontrolliks ava õhutusventiil ja kontrolli milline toru läheb soojemaks.

[xjan]

see on korras - õige pool on ikka soojem ka selle vähesema veekogusega, mis läbi käib neist.

[xjan]

Kalvis, jah nõus. Kuid olemasolev pump vs. uus pump on ka kordades hinnavahega, seepärast oleks hea teada, milline on optimaalne võimsus/lisafunktsioonid. Need probleemsemad radikad on siis kollektori tagumises osas, kuid mitte täiesti lõpus (tagumised 8 kuni 4).

[Kalvis]

Arvan, et pole kollektor õieti ühendatud. Vale on (tundub nii pildil):
SISSE->1,2,3,4
VÄLJA<-1,2,3,4
Valesti ühendamisel on tõsised probleemid tasakaalustamisel, tagumise otsa radiaatorid, eriti pikema torustikuga jäävad jahedaks ja kuidagi ei saa reguleerkraanidega õigeks.
Õieti on variandid:
SISSE->1,2,3,4
VÄLJA<-4,3,2,1
või
SISSE->1,2,3,4
1,2,3,4->VÄLJA
või
1,2,3,4<-SISSE
VÄLJA<-1,2,3,4

[Adlolf]

8 kuni 4 on viis toru. Seega pooled esimesel korrusel.

[xjan]

krt, ma ei tea mida ma kirjutasin siin selle 8-4 osas... ÕIGE ON 9, 10, 11, 12

Kalvis, sinu mõttel võib olla täiesti jumet - ma pole mõõta saanud tagasivoole, kuid torud on näha ja need on paarikaupa, seega ma ütleks, et justnimelt on nad ühendatud hetkel nii: SISSE->1,2,3,4... ja VÄLJA<-1,2,3,4...

Ümbertegemine SISSE->1,2,3,4 ning 1,2,3,4->VÄLJA peale oleks kõige mõistlikum, lihtsalt toru vaja vahele panna ja tagasivoolu kollektoril sisend ja pime ära vahetada, ema/isa üleminekud ka vaja siis.

[Midagiteadja]

Sellel valsi takti lugemisel pole erilist pointi.Kui sa kollektori ja pumbaga midagi ette ei võta jäätegi seda takti lugema.Kui sa midagi muud eitaha teha siis vähemalt poolita kollektor.Jaga korruste kaupa su enda 01.12. 13 30 postitusest võta või see maja sealt näidiseks ja loe kas seal on 16 torune kollektor.Usu vähemalt seda kui meid ei usu. Targem annab järele mina loobun.

[xjan]

No kui te nüüd oleksite ise küsija rollis ja saaks selliselt üksteisele vastukäivaid vastuseid, siis tormaks kohe süsteemi ringi tegema? Üks räägib, et kollektor väike, teine ütleb, et poolitamisest pole kasu kui pealiine ei muuda, kolmas ütleb, et kõik ok - muuda poolsus ära, neljas, et piisab vaid võimsast pumbast, viies ütleb, et piisab vaid tasakaalustamisest (kas pealevoolult või tagasivoolult)... Ma ei teeks seda ümberehitust ise ja seega oleks vaja tellida tegija, kes vajab selget tellimust...

Tänane seis on ühtluse mõttes parem pärast tasakaalustamist mida ise tegin, katlaruumi tagastuv vesi on 10 kraadise vahega nagu vaja.

Midagiteadja, sulle on pumba osas küsimus üleval - millist siis osta tuleks? Kollektori osas samuti - kus sellist 70x70 varianti saaks?

Kollektori poolitamine - lihtsalt üks T liide vahele? Mõlemad kollektorid poolitada? Või ikkagi panna sinna poolikule pealevoolule ka teine pump lisaks?
Poolitamist võiks teha kas eristades need probleemsemad või siis korruste kaupa (lisapump ka I korruse omale siis kui üldse).

[Kalvis]

Kui ma ise sinu nahas olema peaksin siis esmalt tuleks ikkagi kontrollida, et need probleemradikad ei oleks umbes. Siin mõned vihjed on antud, kui aga teisiti ei saa siis kõik ülejäänud kinni ja probleemsed täiesti lahti ning kui nad kuumaks lähevad siis pole ummistust. Kui mõni on külm ikka siis needki kinni mis soojaks läksid. Kui nüüd miski haru hakkab soojaks minema siis pole umbes ja vajalik tasakaalustada.
Kui oled mis iganes haru soojaks saanud siis edasi hakkad tasakesi teisi avama seejuures tagant ettepoole liikudes.
Pumpa või kollektorit on vaja alles siis vahetada kui EI jätku kogu kollektorile Kuuma, st pump uugab maksimum kiirusega, On kuulda kollektoris kohinaid (või muud müra) soe liigub kõigis radikates maksimumis ja neil on väga suured temperatuuri langused, kuid radikad on ikka jahedad, samas pealejooks on maksimum temperatuuriga.

[Midagiteadja]

Kirjutasin teile,et 70x70 kanttorust ise või lasta teha.Kui eraldad korrused toimub juba mahu suurenemine.Kui neid kollektoreid nüüd toita ka õige toru
läbimõõduga.(AL-pex läbimõõduga 32 selle presspõlv seest on 20,5mm jääb väga pooma tekitab kahinat) Mis puudutab pumpa Magna 1 25-80 kui poleks konvektoreid toidaks ka 25-60 ära.Mõlemile tagastuvatele kollektoritele liiniseade õigeks tasakaalustuseks korruste vahel.Kui võtta pumbast toru fitingute järjestus siis oleks pump nippel1",kolmik1" kolmikust otse nippel1" kuulkraan1"sk-vk ,koonusliitmik sk-vk ja läheb esimese korruse radikatesse st 8,9,10 jne.Koonusliitmikku vaja ,et lihtsam koostada.Pärast pumpa kolmikust külje väljavõttelt nippel1", põlv1",nippel1",kuulkraan1"sk-vk,koonusliitmik1"sk-vk.Teise korruse radikatessa st.1,2,3jne.Enne pumpa võiks toru olla 1 1/4" kui peenem tekitab kahinat.Normaalmajal temperatuuride vahe mitte üle 5kraadi. Mob.56 138 553 kui kimpu jääd.

[xjan]

Tänud, mulle jääb siit viimasest veel küsimuseks, et kas tänase katlaruumi pumba viskan minema ja Magna võimalikult kollektorite lähedusse või vaja jätta mõlemad või ikkagi olemasolev vahetada Magna vastu - kollektorite ja katlaruumi vahe ca. 6m. ringis, sellest ka keerulisem minna jämedamate torude peale kui tänane 32mm. Katlaruumis enne pumpa on ca. meetrike ja nõks peale torujuppi, seda annaks ka suuremaks muuta.

Kollektorite juures ebamõistlikku kahinat ei ole, häält teevad pigem radikad täna. Kas 1 1/4" ei ole 32mm?

Radiaatorid peaksin püüdma seadistada siis 5-kraadise vahe peale pigem (mitte 10 nagu praegu).

[Midagiteadja]

Üks pump loomulikult Magna 1.1 1/4" on rahvakeeli 32 toru,mis ei tähenda sugugi välis läbimõõtu vaid rahvusvahelise torumõõdustiku DN-i järgi.Kuni pumbani 11/4" ja pumbast edasi kui vead lisa 32 AL-pex-i võib isegi ära toita.Ma mõtlen kummalegi kollektorile eraldi torud.

[madis64]

Tänud, mulle jääb siit viimasest veel küsimuseks, et kas tänase katlaruumi pumba viskan minema

Kui pump üle jääb, siis ära seda minema viska, vaid müü osta-s maha, kellelgi ikka teda vaja läheb.

Ning kui sa töö nagunii tellima pead, siis esitagi lihtne tellimus - maja peab saama soojaks

[xjan]

Selle 6m katalruumi ja kollektorite vahelise maaga on ülikeeruline - laed kinni, seinad ees jne... See võibolla läheb juba ulmevaldkonda, kuid kas alternatiivselt ei võiks kaaluda mahu suurendamiseks, et kollektorite juurde installin lisaks miski vahepaagi, mida kütab ol.ol pump ja sealt edasi väljavõtted uuele pumbale ja kollektoritele? St. sarnaselt tänase katlaruumi SP vahepaagi lahendusele. Kollektorite juures laes ja tagaseinas on mul ruumi.