Päikeseküte sauna tarbeveeks

[2korda2]

Ka korterelamus tõusevad inimesed enam-vähem ühel ajal, pesevad ja lähevad tööle. Õhtul jälle enam-vähem ühel ajal tulevad ja tarbivad jälle samal ajal vett. Eramute puhul on raske tasuvust saavutada, kui energia ja/või toodete hinnad oluliselt ei muutu. Oluliselt varem peaks hakkama ära tasuma päikeseküte näiteks spaades, ujulates vms kohtades.

[rokikas]

Lihtsalt kui paigaldada kortermaja katusele ~200 kWh max ööpäevas tootev süsteem siis 1 kWh paigaldushind tuleb ilmselt tunduvalt odavam võrreldes eramule paigaldatud 7 kWh süsteemiga.
Kõiksugu tööstused/"ühisasutused" muidugi omaette jutt.

[rokikas]

Tiba mõõtmisi lk. 149 http://tek.emu.ee/userfiles/taastuvener ... su_web.pdf

[Unkas]

Et arvutada toodetud soojuse ärakasutamise kasutegurit tuleks joonistada diagramm kus on näha toodetud ja tarbitud energiakogused ööpäeva lõikes. Kui toodetud energia kogus jääb alla tarbitud koguse on võimalik 100% kasutegur saavutada.

Hewalexi päikesekütte süsteemi puhul poleks graafikud probleemiks, sest neid saab iga süsteemi kohta juhtpaneelil või veebis (detailsemalt) vaadata.
Tegin ühe näidise 7. aprilli kohta http://smartac.eu/Graafikud_07.04.pdf
Seega kahe ühesuguse tarbimisega kasutaja (a la pere 3-5 inimest) puhul on sobiva süsteemi leidmine kindlasti lihtsam kui kortermaja puhul. Ma ei tea, kui paljud kortermajad on varasemate perioodide osas pidanud arvestust päevade ja tundide lõikes, kui palju sooja vett tarbiti, aga ega selliseid palju ei pruugi olla.

[r x]

Tegin ühe näidise 7. aprilli kohta http://smartac.eu/Graafikud_07.04.pdf
...

tere, paluks veidi selgitusi. mis energia on kujutatud joonisel 1?
mismoodi arvutatakse tootlikkus joonisel 6, st milliste näitajate järgi? kas joonisel 7 on toodud temperatuuride vahe T1 ja T2 , vooluhulga + veel midagi abil?

r

[Unkas]

Joonis 1 - soojusenergia kollektorist ja pumba elektri tarbimine (kWh), joonis 6 kuvab kollektori võimsust (W), joonis 7 kuvab lihtsalt T1 ja T2 temperatuuride vahet, temperatuurid ise on joonisel 4.
Andmetena kasutab juhtpaneeli tarkvara nelja temperatuuri anduri ja elektrooniline vooluhulga mõõtja näite - mingeid muid mõteriistu ei kasutata ehk siis andmed on sellised nagu tarkvara näitab.
Kui on soov lähteandmeid vaadata, siis demo süsteemi juurde pääseb sellelt lehelt: http://smartac.eu/pumbagrupp/

[r x]

Joonis 1 - soojusenergia kollektorist ja pumba elektri tarbimine (kWh), joonis 6 kuvab kollektori võimsust (W), joonis 7 kuvab lihtsalt T1 ja T2 temperatuuride vahet, temperatuurid ise on joonisel 4.
Andmetena kasutab juhtpaneeli tarkvara nelja temperatuuri anduri ja elektrooniline vooluhulga mõõtja näite - mingeid muid mõteriistu ei kasutata ehk siis andmed on sellised nagu tarkvara näitab.
..

algul oli 6. joonise päiseks "Kollektori tootlikus (W)" nüüd parandatult "Kollektori võimsus (W)". mida tarkvara näitab?
tegelt ikkagi jääb küsimus, et kuidas täpselt see toodetud energia hulk kokku arvutatakse, tarkvara küll aga mille alusel?
kuna joonis 7'l oli toodud välja T1 (kollektori temp) ja T2 (akupaagi alumine temp) erinevus, siis jäi algul mulje, et kasutatakse neid aga nii siiski pole?
loogilisem oleks mõõta akupaaki sisenevat temperatuuri, mille andurit pole, ja T3'e (tagasivoolu temp). arvesse tuleks võtta ka vooluhulka. olen õigel teel?
T2 ja T4 (akupaagi ülemine temp) võrdlus ei anna midagi, sest ilmselt on pidevalt järgi tarbimine ja soojusülekanne ei kajastu ka koheselt.
kui arvutus toimub T1, T3 ja vooluhulga abil, siis peaks arvestama ka kadusid torustikus, mis talvel võivad üsna märkimisväärsed olla. kas selleks on mingi koefitsent või lihtsalt ignoreeritakse?
ehk siis küsimusi hulgim

[päike123]

Juhtisin sellele juba ühes päikesekütte teemas tähelepanu, et oma plaatkollektoreid promodes kasutab kodanik bruto andmeid ja siis arvab et need on ülisuure tootlikusega. Kadudeks tuleks julgelt 20% maha arvutada, seda eeldusel et vooluhulga mõõdik on kvaliteetne.

[Ping]

Et hinnata mingi seadme tööd on vaja teada lähteandmeid, et millise ülesande täitmiseks antud seade ehitati. Alati ei pruugi olla eesmärk 100% energeetiline kasutegur. Ja ei pruugi olla kõige tähtsam ka odavus. Kui me lähteülesannet ei tea ei saa me teiste tööd ka objektiivselt hinnata.
Näiteks siin http://www.tuit.ut.ee/sites/default/fil ... -12-01.pdf on targad mehed projekteerinud, ehitanud ja mõõtnud üle ühe seadme. Nagu lk.8 näha siis süsteemi efektiivsus on olnud 23%.
Kindlasti kui suvel oleks kõvasti saunatatud ja basseini köetud oleks kasutegur kõrgem olnud. Lk 10 on energiavoo diagramm millelt on näha, et 12m2 kollektori pinda on tootnud 3028kWh/a energiat. Oleks kasutegur 100% oleks sellise pindala pealt saanud kasutada üle 10 000kW/h energiat, aga see on raisku läinud.
Nagu Eesti suurima päikseelektripaneelide paigaldaja Energogen lehelt http://energogen.ee/lahendused/naidislahendused/ näha siis 10 000 eest oleks saanud seadme mis oleks maija kaks korda rohkem energiat toonud.
Ehk peale samasuguse koguse sooja vee oleks selle ülejääva energiaga saanud suvel majapidamismasinad töötada ja kliimaseadmed tuba jahutada, kasvõi võrku müüa aga mitte ilma kütta.

[Külaline]

Nagu lk.8 näha siis süsteemi efektiivsus on olnud 23%.

Väga hea, tuuakse maa peale tagasi.
Ja millisest tasuvusest saab sellisel juhul üldse rääkida, see puha poosetamise ja öko värk, kus süsteemi soetamise mõtekus majanduslikult absoluutselt puudub. Ja nii tuleb ka seda võtta.

[r x]

Väga hea, tuuakse maa peale tagasi.
Ja millisest tasuvusest saab sellisel juhul üldse rääkida, see puha poosetamise ja öko värk, kus süsteemi soetamise mõtekus majanduslikult absoluutselt puudub. Ja nii tuleb ka seda võtta.

äärmustesse ka ei maksa minna. muidugi on palju kinni meelsuses ja võimalustes aga pikk tasuvusaeg ei tähenda süsteemi täielikku mõttetust.
minu ahiküttega majas oli suveperioodil ainult elektriga võimalik sooja vett teha (+20 pliidi alla tuld ei tee). kevadel paigaldasin 2 kollektorit katusele ja boileri vooluvõrgust lahti. Unkase numbrid tunduvad küll liigselt ilustatud olevat ja tasuvusaja sisse läheb kogu toodetav energia aga ka elektriga soojendati mul vett boileris terve suvi, kuigi tarbisin kogu sellest soojusest väikse osa. mida rohkem toodetavast ära kasutada, seda mõistlikum. meie veetarbimine kasvas see suvi igatahes märgatavalt, kuigi vahel pidi aega veidi sättima . ise ehitades saab süsteemi maksumist veelgi allapoole tuua, vaba aega ei maksa rahaks arvestama hakata..

kui nüüd teema alguse juurde tagasi tulla, siis plaan ka omal ehitatava sauna juures päikest kasutama hakata, aga kuidas teostada, et ka vähegi mõistlik oleks, veel ei tea. kollektoritega enam majandada ei tahaks, pigem PV paneelide abil vesi soojaks. grid ühendust ei soovi, alalisvool elektritenni puhul tekitab küsimusi sisse-väljalülitamine. iga paneeli külge mikrokontroller teeb asja veelgi kallimaks ja vajab vist toimimiseks ikkagi võrguelektrit. olemas ka selliseid karmi hinnaga vidinaid: http://www.jouleco.de/pv-komponenten/pv ... -elwa.html. no ja PV paneelide hind peab ka veel jupp maad alla tulema.

[Unkas]

Nagu lk.8 näha siis süsteemi efektiivsus on olnud 23%.

Väga hea, tuuakse maa peale tagasi.

Samade andmete tõlgendamisel saab lähtuda nii sellest, et süsteemi efektiivsus on olnud 23 % või et kaheksal kuul aastal on päikeseenergia osakaal kogu kütteenergia vajadusest olnud üle 50% või sellest, et juunis-juulis on see lausa 99% - vaatenurga küsimus.
Muidugi on väga hea, et teadlased meid maa peale tagasi tõid, oma täpsed mõõtmised ära tegid, mida võime nüüd usaldada. Küsimus on ainult selles, et selle esitluse järgi tundub, et teadlased on oma katsetes kasutanud nö. tavatarbijale müüdavaid mõõteriistu. Kui ühel juhul seati nende andmete usaldusväärsus ja täpsus kahtluse alla, kas siis juhul, kui teadlased neid andmeid koguvad, muutuvad need täpsemaks?

Mis mind natukene imestama pani, on mudeli baasparameetrid. Neil on kogu kiirguseks 50 kraadise nurga puhul 1173 kWh/m2 kohta, PVGIS näitab täpselt samas asukohas sama kaldenurga puhul 1073 kWh/m2 kohta. Voolu kiirus torudes 30 l/h 11.3 m2 kollektorite pinna juures on veidi kummaline (pigem võiks see olla vahemikus 300-500 l/h), radiaatorite pealevool 30 C ja tagasivool 20 C tundub ka kuidagi imelik. Aga las ta olla, teadalaste tehtud, järelikult peame uskuma...

[Kalvis]

kui nüüd teema alguse juurde tagasi tulla, siis plaan ka omal ehitatava sauna juures päikest kasutama hakata, aga kuidas teostada, et ka vähegi mõistlik oleks, veel ei tea. kollektoritega enam majandada ei tahaks, pigem PV paneelide abil vesi soojaks.

Majanduslikult on mitu korda otse odavam Päikesepaneeliga (kollektoriga) sooja vett toota kui elektrit. Kui aga toodad elektrit on mõistlik kohe kogu majapidamises see otse ära tarbida, kusjuures popp on, et kui maja üldelektri tarbimine on väike siis köetakse boilerit ja kui suur siis on boiler väljas. Tean paljusi, kellel on iseehitatud elektritootmine ja võrku nad ei anna midagi, kõik tarbitakse oma kodus ära.

alalisvool elektritenni puhul tekitab küsimusi sisse-väljalülitamine. iga paneeli külge mikrokontroller teeb asja veelgi kallimaks ja vajab vist toimimiseks ikkagi võrguelektrit. olemas ka selliseid karmi hinnaga vidinaid:

Alalisvoolu saab kommuteerida, kuigi lihtsalt lubatud voolud per kontakt on väiksemad kui samal vahelduvvoolu omal. Enne kui kontaktoreid või kaitselüliteid osta, tutvu nende alalisvoolu lülitusväärtustega. Need andmed on olemas

[Ping]

Nelja kontaktiga lüliti või kontaktor ja kõik kontaktid järjestiku.
Ka osades suutes inverterites kasutatakse sellist lülitamist.
"Tavalise" 250W paneeli max vool on ca 8.5A.

[Küülaline]

Nelja kontaktiga lüliti või kontaktor ja kõik kontaktid järjestiku

Kas järjestikku lülituses ikka üks ja seesama (tugev) vool mitte ei voola?

[trebla]

Kas järjestikku lülituses ikka üks ja seesama (tugev) vool mitte ei voola?

voolab küll, aga katkestuskohti on mitu... pinge kontaktipaarile langeb vastav arv kordi..

[trebla]

.... Tean paljusi, kellel on iseehitatud elektritootmine ja võrku nad ei anna midagi, kõik tarbitakse oma kodus ära.....

Ilma inverterita alalisvool kohe boilerisse ajada on vast priiskamine.
Kui nüüd majal miskit sorti soojuspump nagunii olemas on, siis sooja vee tegemine pumbaga peaks võtma kokkuvõttes COP jagu vähem energiat - seega suvel võib toodetud elektrienergia sellega sooja vee tegemisel vähemalt kolmekordistada? Kas siis ei muutuks see kokkuvõttes konkurentsivõimeliseks ka päikesekollektoriga?

Eelpoolviidatud energonen'i lehel on 3 kWp paneelikomplekti hinnaks 6000 €.
See peaks jämedalt tootma 3000 kWh kanti energiat aastas.

Tänapäeval hästi soojustatud maja aastane energiatarve võiks jääda 10 000 kWh kanti - kui sellest 3000 juba maha lõikame, on see tükk asja?

Huvitaval kombel pole Euroopasse ikka jõudnud veel tänaseks Westinghouse kaubamärgi alla kolinud vahelduvvoolupaneelid. Ja Euroopa oma analoogi, millest kunagi hõisati, pole kah näha.
Mõte oli siis selles, et palgapäeval lähed ehituspoodi, ostad omale ühe paneeli, paned kodus katusele ja juhtmed vead otse kilpi automaadi alla. Järgmisel palgapäeval ostad järgmise... jne, kuni see sulle kasulik tundub.

Kas neid siinsamas ei võiks keegi kokku panna - ühest firmast paneel ja teisest mikroinverter - koostule EE heakskiit ja voilà .... (kui keegi siit äriidee sai, siis saatku oma e-mail, et ma saaks oma pangaarve nr saata, kuhu idee eest pross üle kanda )..


Mis puutub PV elektri omahinda, siis oli äsja sihuke artikkel...
http://www.solarplaza.com/article/top-5 ... -the-world

Et siis tänavu saadakse justkui valmis jaam, kus omahind 5,7 US senti /kWh ja 2016 jaam, kus omahinnaks 5 US senti/kWh. Kurss on täna 1,239 - meil käibivas rahas siis oleks vastavalt 4,60 ja 4,036 eurosenti...

Kui Nordpoolist Eesti ja Soome hindu vaadata, siis oleks asjal kella 2-5-ni isegi jumet, Norra hüdroelektri vastu ikkagi veel ei saa...
No ja nemad on seal ja meie oleme siin....

[Ping]

.... Tean paljusi, kellel on iseehitatud elektritootmine ja võrku nad ei anna midagi, kõik tarbitakse oma kodus ära.....

Ilma inverterita alalisvool kohe boilerisse ajada on vast priiskamine.Tavaliselt jah. Aga oleneb olukorrast.
Kui nüüd majal miskit sorti soojuspump nagunii olemas on, siis sooja vee tegemine pumbaga peaks võtma kokkuvõttes COP jagu vähem energiat - seega suvel võib toodetud elektrienergia sellega sooja vee tegemisel vähemalt kolmekordistada? Kas siis ei muutuks see kokkuvõttes konkurentsivõimeliseks ka päikesekollektoriga?Kui Sa oleks seda teemat tähelepanelikult lugenud siis vast oleks aru saanud, et elektrit ongi kasulikum toota kui ainult sooja vett. Kõik oleneb antud objekti energiavajadustest ja sellest lähtuvalt arvutada.

Eelpoolviidatud energonen'i lehel on 3 kWp paneelikomplekti hinnaks 6000 €.
See peaks jämedalt tootma 3000 kWh kanti energiat aastas.

Tänapäeval hästi soojustatud maja aastane energiatarve võiks jääda 10 000 kWh kanti - kui sellest 3000 juba maha lõikame, on see tükk asja? Kui läbi soojapomba, COP-2 lasta siis saaks 6000.

Huvitaval kombel pole Euroopasse ikka jõudnud veel tänaseks Westinghouse kaubamärgi alla kolinud vahelduvvoolupaneelid. Ja Euroopa oma analoogi, millest kunagi hõisati, pole kah näha.
Mõte oli siis selles, et palgapäeval lähed ehituspoodi, ostad omale ühe paneeli, paned kodus katusele ja juhtmed vead otse kilpi automaadi alla. Järgmisel palgapäeval ostad järgmise... jne, kuni see sulle kasulik tundub. Need on täitsa ostetavad aga kui hinda vaadata siis kaob ostuhuvi ära. Kuna neid keegi ei osta siis pole kellegil huvi neid ka registrisse kanda. Rahaliselt üle 8 paneeli on ühe inverteriga odavam. Need rohkem korteriinimestele, et panen 4 paneeli rõdule ja elu lill.

Kas neid siinsamas ei võiks keegi kokku panna - ühest firmast paneel ja teisest mikroinverter - koostule EE heakskiit ja voilà .... (kui keegi siit äriidee sai, siis saatku oma e-mail, et ma saaks oma pangaarve nr saata, kuhu idee eest pross üle kanda )..
Teha neid ju muidugi võid aga kas kuidas saada neile vastavusserdid, et EE neid lubaks võrku lülitada.

Mis puutub PV elektri omahinda, siis oli äsja sihuke artikkel...
http://www.solarplaza.com/article/top-5 ... -the-world

Et siis tänavu saadakse justkui valmis jaam, kus omahind 5,7 US senti /kWh ja 2016 jaam, kus omahinnaks 5 US senti/kWh. Kurss on täna 1,239 - meil käibivas rahas siis oleks vastavalt 4,60 ja 4,036 eurosenti...

Kui Nordpoolist Eesti ja Soome hindu vaadata, siis oleks asjal kella 2-5-ni isegi jumet, Norra hüdroelektri vastu ikkagi veel ei saa...
No ja nemad on seal ja meie oleme siin....

[Kalvis]

Ilma inverterita alalisvool kohe boilerisse ajada on vast priiskamine.

Just ei ole. Alalisvool kuumutab küttekeha identselt vahelduvvoolule, kuid ära jäävad inverteri kaod ja vajadus suure võimsuselise inverteri järele. Küsija pole täpsustanud mis pingel tal paneelide väljund on, kuid kui on 12 V siis oleks vaja 12 V küttekeha ja selle saamine on küsitav. 12 V voldiga eraldub 230 V küttekehas lihtsalt liiga vähe energiat, kui on aga kõrgem pinge (näiteks on paneelid ketis) siis on kõik OK.

Huvitaval kombel pole Euroopasse ikka jõudnud veel tänaseks Westinghouse kaubamärgi alla kolinud vahelduvvoolupaneelid. Ja Euroopa oma analoogi, millest kunagi hõisati, pole kah näha.
Mõte oli siis selles, et palgapäeval lähed ehituspoodi, ostad omale ühe paneeli, paned kodus katusele ja juhtmed vead otse kilpi automaadi alla. Järgmisel palgapäeval ostad järgmise... jne, kuni see sulle kasulik tundub.

Seni on päikesepaneelid alalisvoolu põhised ja kui keegi pakub sisseehitatud inverterit siis pole vahet kas ostad ühe välise inverteri või ostad kallima raha eest sisseehitatud. Inverteri enda ehitamine on sama kallis kui impulsstoiteploki ehitamine, vaid selle vahega, et vähese nõudluse ja konkurentsi tõttu on momendil nende hinnad kallid. Inverteri hindadele endile on kukkumisruum olemas.
Inverterite ehituse ja võrkuühendamise kohapealt on üks halb asi kah, EMC ehk kõrgemad harmoonilised. Pooljuhtide baasil on kõik inverterid rohkete harmoonilistega, küsimus on vaid selles kas ehitajad viitsivad skeemlahendusega piisavalt väheste häiretega teha. Iga asi maksab ja turul pakutakse seinast seinani ja loomulikult on kallim väheste EMC häiretega. Tavainimene vahet ei märka enne kui raadio mängides ragiseb ja telekal pilt virvendab.

[2korda2]

Kas keegi suudaks lisada adekvaatse(!) TCO arvutuse PVpaneel+soojuspump vs plaat/vaakumpaneel lahendustest? Mul on endiselt väga raske uskuda, et päikese-elektriga sooja tootmine mõistlik oleks.

[trebla]

... Kui läbi soojapomba, COP-2 lasta siis saaks 6000...

teoreetiliselt jah, aga siis oleme jälle sama häda ees, et enamuses sellest soojast saame juu-nis augustis, kui seda nii palju vaja pole - mul elektriboiler võtab 3000 kWh aastas, ehk siis 250 kuus.

... Need on täitsa ostetavad aga kui hinda vaadata siis kaob ostuhuvi ära. Kuna neid keegi ei osta siis pole kellegil huvi neid ka registrisse kanda. Rahaliselt üle 8 paneeli on ühe inverteriga odavam. Need rohkem korteriinimestele, et panen 4 paneeli rõdule ja elu lill.
... Teha neid ju muidugi võid aga kas kuidas saada neile vastavusserdid, et EE neid lubaks võrku lülitada. ..

No see registrissekandmine ja sertide tegemine olekski tegija poolt antud lisaväärtus... kui kasutad pidevalt samu pulki, siis on seda vaja teha vaid üks kord. Ja korteriomanikke ongi meil rohkem kui majamankke, ehk siis turg suurem Turundustöö tuleb ka muidugi ära teha

[Külaline]

No see registrissekandmine ja sertide tegemine olekski tegija poolt antud lisaväärtus... kui kasutad pidevalt samu pulki, siis on seda vaja teha vaid üks kord. Ja korteriomanikke ongi meil rohkem kui majamankke, ehk siis turg suurem Turundustöö tuleb ka muidugi ära teha

Sertifikaat - vastavustunnistus.
Siin vist keegi ei saa aru, et millistele nõuetele peab vastama inverter et üldse saada luba tema võrku lülitamiseks Eestis. Isegi suurfirma kes Eestis toodab invertereid teatas et nii väikse turu jaoks ei hakka nemad eraldi serti taotlema.

[Kalvis]

Selleks on EMC nõuded ning nende alusel pinge kvaliteedi standard. Kõige raskem ongi üks punkt - kõrgemad harmoonilised. Kui tootjal on pinge kvaliteedi standard või EMC kompatibility märge toote vastavusdeklaratsioonis mainitud siis on inverter OK.

[ping]

Euroopas on 22 erinevat võrguparameetrite standardit ja eestil on veel oma erand.
Ei ole nii, et teed ise inverteri või ostad netist suvalise kasti ja deklareerid muudkui ära ja kõik korras.
Netist kasutatud inverteri ostmisel on veel see oht, et see on fikseeritud müüja maa standardisse. Tootja lehel võib küll olla palju erinevaid võimalikke standardeid kirjas aga tavaliselt peale esimest seadistust riigi seadistust muuta ei saa. Ja seega sellist seadet võrku lülitada ei tohi. (Eesti võrk on seotud venemaa tuumajaamadega siis sellest ka veel omad erisused.)

[muiduhuviline]

No see registrissekandmine ja sertide tegemine olekski tegija poolt antud lisaväärtus... kui kasutad pidevalt samu pulki, siis on seda vaja teha vaid üks kord. Ja korteriomanikke ongi meil rohkem kui majamankke, ehk siis turg suurem Turundustöö tuleb ka muidugi ära teha

Sertifikaat - vastavustunnistus.
Siin vist keegi ei saa aru, et millistele nõuetele peab vastama inverter et üldse saada luba tema võrku lülitamiseks Eestis. Isegi suurfirma kes Eestis toodab invertereid teatas et nii väikse turu jaoks ei hakka nemad eraldi serti taotlema.

---------------------------------------------------------------------------
Mikroinverterid on Eestis täitsa saadaval, seega saab teha ka väikseseid PV süsteeme, viited:
http://www.akromex.com/eshop/et/inverte ... a-v2-.html
ja
http://napssolar.ee/tooted/kodulahendus ... isseadmed/