põrandaküte puitpõrandale betoonita

küttesüsteemid, millega ja kuidas kütta
Külaline
külaline

Re: põrandaküte puitpõrandale betoonita

Lugemata postitus Postitas Külaline » 09 Dets 2015, 12:14

Peno soonde pandav toru on rohkem kui poole ümbermõõdu ulatuses isoleeritud - seega töötab kütmisel ainult õhuga kokkupuutuv osa. Soojusjaotusplaadi ülesanne on muu hulgas ka tuua ära soojus toru alumiselt küljelt. Lihtsalt kipsiribade vahele maha pandud torude puhul toimub soojusülekanne toru->õhk peaaegu kogu toru ümbermõõdu ulatuses - seega see on parem variant kui toru paljas peno soones. Kipsiribade vahele jäävas kanalis hakkab õhk tsirkuleerimaja selle kanali ulatuses kannab soojuse ilmselt laiali. Kui kanal miskit segu täis valada, siis peaks see segu olema selline mille soojusülekanne torult ja soojusjuhtivus oleks parem kui õhul ja selle tsirkulatsioonil. Millised need numbrid erinevatel materjalidel on.... kes seda öelda oskaks?

Mul enesel on elektrikaabel kipsiribade vahele miski seguga valatud - toimib ilusti, kuid siin on see erinevus, et elektrienergia mis kaablisse sisse läheb, muutub soojuseks igal juhul, kehvema soojusülekandega materjali puhul kaabli temperatuur lihtsalt tõuseb ja lõpuks kandub see soojus ikka minema (võib tekkida vaid kaabli läbipõlemise oht). Vesikütte puhul on küttevee max temperatuur sissetulev temp. ja kui toru soojust ära ei suuda anda, siis tuleb toru teisest otsast seesama soe vesi uuesti välja ja tuba jääb külmaks....
:scratch:

kaupz
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 8
Liitunud: 27 Aug 2010, 09:33
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 0

Re: põrandaküte puitpõrandale betoonita

Lugemata postitus Postitas kaupz » 25 Mär 2019, 21:27

350mm kivivilla ja peale 22mm saepuru / põrandaplaat + puitparkett.
kas 250mm sammuga vesipõrandaküte on piisav 20 m2 toale?

kuidas toestada või kinnitada torud 50x100 prusside vahele villa peale?

parketi alla pigem alusvaip 2mm "mullikile"
või kork 2mm
või puitkiud "tuuletõke" 7mm et soojust paremini läbi tuleks?

Coolhouse
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 586
Liitunud: 12 Sept 2008, 14:19
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 11 korda

Re: põrandaküte puitpõrandale betoonita

Lugemata postitus Postitas Coolhouse » 26 Mär 2019, 08:09

kaupz kirjutas:
25 Mär 2019, 21:27
350mm kivivilla ja peale 22mm saepuru / põrandaplaat + puitparkett.
kas 250mm sammuga vesipõrandaküte on piisav 20 m2 toale?

kuidas toestada või kinnitada torud 50x100 prusside vahele villa peale?

parketi alla pigem alusvaip 2mm "mullikile"
või kork 2mm
või puitkiud "tuuletõke" 7mm et soojust paremini läbi tuleks?
Ei ole piisav.
1. Põrandakütte samm on tavaliselt 15 cm 20 mm toruga ja 10 cm 16 mm toruga.
Asi tuleks veidi rohkem läbi mõelda. Toa kütmiseks on vaja soojushulka ehk mingit kogust soojust. Kui soojushulk on teada siis saab arvutada palju peaks põrandakütet olema.
2. Soovitaks vältida laudparketti sest see on päris korralik takistus soojuse levikule.
3. Ka 22 mm osb on suur takistus soojuse levikule.
Kõik 3 möödapanekut kokku annavad tulemuseks külma toa.
Õhk-vesi soojuspumbad,maasoojuspumbad, külmseadmed .
Müük, hooldus. info@coolhouse.ee

Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 7650
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 161 korda

Re: põrandaküte puitpõrandale betoonita

Lugemata postitus Postitas Kalvis » 26 Mär 2019, 09:50

Soovitud on alati üsna probleemne, kuigi saab.
Coolhouse ütles täpselt ära mis võib valesti minna.
Siiski on väikesed lisanipid:
Torule pannakse külge soojuse hajutid - tavaline metallist plekk, kuid tänu metalli heale soojusjuhtivusele hajutab otse laua all soojust paremini.
Tõstetakse sellise põranda küttevee temperatuuri. Kui kõik põrandad on sama lahendusega pole probleemi aga kui osad on betooniga ja osad mitte siis on õudusunenägu silme ees. Ainus võimalus on eraldi kollektorid ja betoonomale oma segamissõlm.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 905
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 26 korda

Re: põrandaküte puitpõrandale betoonita

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 26 Mär 2019, 12:33

Ei ole piisav.
1. Põrandakütte samm on tavaliselt 15 cm 20 mm toruga ja 10 cm 16 mm toruga.
Asi tuleks veidi rohkem läbi mõelda. Toa kütmiseks on vaja soojushulka ehk mingit kogust soojust. Kui soojushulk on teada siis saab arvutada palju peaks põrandakütet olema.
Uponori Al plaatidega on määratud 20 mm torude sammuks ca 30 cm. Vaidled Uponori inseneridrga. Tõenäoliselt tuleb veidi tõsta soojuskandja temperatuuri, kuid tasakaaluolek sõltub kõigist parameetritest, esmajoones ruumi piirete soojapidavusest. Seega rusikareegel ei kehti.
2. Soovitaks vältida laudparketti sest see on päris korralik takistus soojuse levikule.
Praktiliselt sama seletus, mis eespool. Tehtud neid põrandaid küll laudparkektiga. Mul ka omal kodus. Kuigi selles on 20 mm torud betoonis ja 30 cm sammuga. Tegin spetsiaalselt nii vähendamaks vedeliku pumpamiskadusid ja lisasegustussõlme vajadust teise korruse radiaatorkütte puhul (radiaaatoritest tagastuv läheb otse põrandasse). Majas on kogu süsteemi jaoks 1 tsirkulatsioonipump- katla komplektis.
3. Ka 22 mm osb on suur takistus soojuse levikule.
OSB asemel saab kasutada 8 kuni 12 mm vineeri. Näiteks https://www.hemeltron.ee/porandakute-po ... e-tarvikud Jube kruvimine on, kuid tehtav. 1 sellise põranda (ligi 100 m2) olen lasknud 1-e renoveeritud majja 1.-le korrusele teha. Toimis küll. Viidatud joonise järgi tehes plaatide peale ca 6 mm paksune vineer on piisav eeldusel, et all on tugev aluspõrand.
Kõik 3 möödapanekut kokku annavad tulemuseks külma toa.
Kõige põhilisem faktor külma toa jaoks on ikka sooja mittepidavad piirded või aknad lahti- ventileerimine. Kuna seal võib olla ligi 10-kordne või väga kehva asja puhul isegi 100x erinevus, siis ainult põrandakütte peale viitamine pole relevantne.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

Vasta