Ehitusfoorum

Hea küll , asi selgem .

Tervist.
Sellise välismaa keeles kirjutatud juhendi leidsin soojuspumba paigalduse kohta , kellel viitsimist võiks eesti keelseks teha . Juhendist jupp siin :Asennuksessa sama rajoite kuin Panasonicilla R32 laitteissa:
"Do not perform flare connection inside a building or dwelling or room, when joining the heat exchanger of indoor unit with interconnection piping. Refrigerant connection inside a building or dwelling or room must be made by brazing or welding. Joint connection of indoor unit by flaring method can only be made at outdoor or at outside of building or dwelling or room. Flare connection may cause gas leak and flammable atmosphere."

Hommik,

Kas ja kui palju mõjutab see, kui pumba torud mööda välisfasaadi 10m jagu jooksevad ja kogu trassi pikkus ca. 15m?
Seal sees on seesama soendatud gaas, mis sisemises soojusvahetis ära kasutatakse (soojendamisel siis).
Kui õues peaks näiteks -10C* või isegi -15*C olema, jahutatakse gaas ju õues päris arvestatavalt maha, või kuidas?

Ma ei ole pumpa veel välja valinud, kuid plaanis siin lähikuudel ikka paika saada.
Lisaks kasutavad erinevad tootjaid täiesti erinevaid pumba juhtimise võimalusi ja mõni on näiteks rippuva soojusvahetiga.
Mõni pump käib müügimehe jutu järgi kord tunni alati sulatuses, mõni suudab jälle näiteks ca. 4h ilma sulatuseta käia. Siin tulebki välja kuidas see tarkvara kirjutada on.
See peaks ikka päris suur vahe olema, kui iga tund kasutatakse tuppa toodetud soojust välisosa sulatuseks. Või siis näiteks 4 tunni tagant.

Millise pumba pooole muidu vaadata, kuid vaja ära kütta u. 60 ruudune keskmisels soojustatud ruum, kus võiks keskmiselt 21*C olla.
Eesmärk oleks saada esmajärjekorras võimalikult mugav ja töökindel pump.
Millise tootja ja mudeli poole vaadata?

See kui tihti sulatab, see ei sõltu tarkusest väga. Kui välisosa on jääs, siis sulatab.
välisosa läheb jäässe suurema õhu niiskusega, see on tavaliselt 0 kuni. - 5 suurema külmaga pole täheldanud nii suurt jäätumist seadmel.
Rippuv soojuvaheti saab minu poolt plus punkti. Ei vaja eraldi küttekaablit jää sulatamiseks.

Kusjuures, kui me sõbraga kunagi uurisime, siis näiteks üks vana Mitsu pump käis sulatuses alati korra tunnis, olenemata sellest, mida välisosa soojusvaheti temp. andur näitas (ka manual seda väidab). Fujitsu seevastu käis vastavalt ajale, või siis välisosa soojusvaheti temp. anduri järele.

Kui sõbra pump käis näiteks -10C* juures iga tund sulatuses, siis minu Fujitsu käis seda iga 4h tagant.
Jälgisime ja võrdlesime. Oli aega ja viitsimist noh

Seega on päris reaalne vahe, arvestades, et sulatustsükkel kestab pea, et 10min ja selle ajajooksul kasutatakse ennist toodetud soojust.

Kas midagi reaalselt juhtub kui ei sulata?

Seade lihtsalt ei toimi kui väline soojuvaheti on kinni jäätunud.

edvard. kirjutas: ↑10 Juun 2018, 16:01 Tervist.
Sellise välismaa keeles kirjutatud juhendi leidsin soojuspumba paigalduse kohta , kellel viitsimist võiks eesti keelseks teha . Juhendist jupp siin :Asennuksessa sama rajoite kuin Panasonicilla R32 laitteissa:
"Do not perform flare connection inside a building or dwelling or room, when joining the heat exchanger of indoor unit with interconnection piping. Refrigerant connection inside a building or dwelling or room must be made by brazing or welding. Joint connection of indoor unit by flaring method can only be made at outdoor or at outside of building or dwelling or room. Flare connection may cause gas leak and flammable atmosphere."

midagi kirjutab, et fleeri meetodil ei tohi siseruumis torude ühendust(sisemise soojusvaheti külge) teha, sest et see võib tekitada gaasi lekke ja süttiva atmosfääri. ehk siis fleeri ühendusi tohib teha ainult väljapoole hoonet, onni või ruumi. siseruumides peab ühenduse tegma breizingu või keevituse meetodil.

Tere. Kuna tundub et pumba jahutusreziim väga ei toimi, puhub suht leiget õhku ja asja lähemalt katsudes oli üks külmainetorudest külm ja teine soe. Siit ka küsomus et kas se on normaalne? Või peaks mõlemad külmad olema?

Õhust.

Meil on tootmisruumis 3 Fujitsu õhksoojuspumpa, mida me juhime kõiki pultidega (või siis kõiki ühega).
Kas oleks võimalik näiteks, et üks siseosa juhiks kõiki kolme välisosa?

Välisosale läheb 4 sooneline kaabel: null, faas, maandus ja signaal.
Mis juhtub, kui vean ühe siseosa kaablid kõigile kolmele? Olgu, faasi ja nulli võin neile kõigile eraldi ka vedada (et vältida olukorda, kus üks siseosa ei suuda kõigile piisavalt voolu anda), kuid kas üks siseosa saaks kolme välisosa ühise juhtimisega hakkama?

Tere. Mul oleks vaja õhksoojuspump maaraamile panna. Kas selle raami võiks puidust ka teha, või on mingi kindel põhjus, miks need tavaliselt metallist on? Puitmaterjal endal olemas ja saaks lihtsamini hakkama.

Leidsin ühe näite ka internetiavarustest:

Voll_ kirjutas: ↑15 Aug 2018, 15:54 Tere. Mul oleks vaja õhksoojuspump maaraamile panna. Kas selle raami võiks puidust ka teha, või on mingi kindel põhjus, miks need tavaliselt metallist on? Puitmaterjal endal olemas ja saaks lihtsamini hakkama.

kõike võib teha , kui ilumeel välja kannatab ja raam ka vibratsiooni välja kannatab

Lisaks tuleb pulmast vett välja, mis kipub puitu mädandama. Metall oleks lihtsalt ajas vastupidavam

Omale tegin soojupumba raami ise puidust, värvisin ära. Konstrui sarnaneb pildil olnule. Maapinnda otsekontaktis puit ei ole hea, pane kasvõi kivi + hüdrotõke vahele.
Mõned on tavalisest väikeplokist teinud - paned kruviga otse plokki kinni ja on paigal.

Selge, tänud arvamuste eest. Sain kinnitust, et teen puidust. Kuna maja ka puidust voodrilauaga, siis leian, et värvitud puidust saab raamile nägusama lahenduse kui klassikalised metallraamid. See näidisfotol toodud lahendus on robustselt tehtud. Ideaalis siis võiks olla immutatud puidust; väikese katusega; plokkidest vundament; plokk-puit eraldatud bituumeniga; vibratsiooni taluvad ühendused.

Tere,

Kui paigaldada soojuspumpade välisosad kõrvuti (nii umbes 40cm vahet), kas siis väheneb ka nende kasutegur, või ei ole sellel mingit vahet?

Väljanägemise suhtes oleks ilmselt olulisem kogu pump miski kastiga ära varjata.
Esisein laudzhalusiina ja eemaldatav, et ainult külmadel talvekuudel eest ära tõsta.
See metallraam ilmselt ei maksa suurt miskit.

T6nn kirjutas: ↑18 Aug 2018, 08:57 Tere,

Kui paigaldada soojuspumpade välisosad kõrvuti (nii umbes 40cm vahet), kas siis väheneb ka nende kasutegur, või ei ole sellel mingit vahet?

Kui pumbad saavad tagant õhku vabalt võtta, siis pole miskit vahet. Siseneva õhu temperatuur on ju ikka sama. Olulisem on, kuhu nad selle õhu puhuvad.
Minul näiteks töötab välisosa 3x4m neljast küljest peaaegu suletud ruumi maja ja garaazhi vahel, avatud on ainult ülevalt... Seal kastis võib temperatuur küll vast tiba langeda, aga võrdlusmõõtmisi pole viitsinud teha...

Mitsubishi MSZ-FH25VEHZ


https://www.kliimaseade.ee/toode/ohksoo ... fh-seeria/
Üleval oleval lingil ütleb toitekaabliks 3x3.5mm2

Aga all oleval lingil 3x1.5mm2
http://www.estem.ee/?id=1116

Mõlemal kodukal kirjas, et kaitse on 10A.

Kaitsme järgi valides on korrektne kaabel 1.5mm2 ju?

Sain õieti aru ja kliimaseade.ee kodukal on lihtsalt näpukas ;(?

3,5mm² kaablit pole isegi kohanud (ei leidnud sealt lehe pealt kah sellist). Siseosa võimsusest ei saa üldse aru. Tarbib 230V puhul 0,4 amprit aga tarvitab 29W. Kaabli puhul pane rahulikult 3G2,5. See hinnavahe 1,5 ja 2,5 puhul on üsna olematu.

Oih näpukas, mõtlesin 2.5mm2.

Aga kui kaitsme suurus on määratud 10A kuidas ma siis 2.5mm2 kaabli saan panna? Kas siis peaks kaitsme ka muutma 13 või 16 ampriseks?

Ja kas siis panen nii toite kui ka sise-välis ühendus kaabli 2.5mm2?

IgorVang kirjutas: ↑23 Aug 2018, 23:09kaitsme suurus on määratud 10A kuidas ma siis 2.5mm2 kaabli saan panna

10 A kaitse korral ei tohi peenemat kaablit, kui 1,5 panna, jämedamat võib ikka. Ja midagi ei juhtu ka siis, kui paned 2,5 kaabli ja 16 A kaitse.

Nagu juba öeldi siis kaitsme külga võib alati jämedama juhtme panna. Ahela kõige nõrgem lüli sellest ei muutu. Vastupidi tehes, ehk siis pannes suurema kaitsme peenema kaabli puhul, tekib olkord kus ahela kõige nõrgem lüli on seesama kaabel. Osadel tingimustel läheb kaabel nii kuumaks, et süütab enda ümber asju ja sedasi on mitte just üks või kaks maja maha põlenud.

Suured tänud selgituste eest.

iseasi kas seda mitsut üldse vaja on, sest et daikini aparaat on tõhusam (ja mulle oleks selle siseosa korpust vaja:)
amprid saaks ilmselt manualist ka teada