Vesipõranda küte

[Õnnetu]

Tere. Mure, elame majas, mis on valmis saanud 2010a. Esimene talv oli päris soe , teine aasta ka, kuid tänavu so 2012a külm. Meil on Viadrus katel, mida kütame puudega. Nö komplekti kuuluvad veel akupaak, siis veel soojavee boiler ning vesipõrandaküte. Pumpasid on vahel 3- üks pump ajab vett ringi katla ja akupaagi vahel, teine boilerisse ja kolmas põrandaküttesse. Seega saan teist ja kolmandat pumpa vajaduse järgi regulleerida. Vesi mis läheb põrandaküttesse on ca 45-50`C ja tagasitulev 22`C, justkui super arvude järgi, kuid põrandad ja elamine on külmad. Temperatuur ca 17`C - 20`C no põrandad veel külmemad. Lastetoad jahtuvad hommikuks üldse 13´C - 15´C peale. Tõepoolest, igapäev peale kütmist lülitan pumbad välja kui katel on jahtunud 40´C. Pole ju mõtet külma vett ringi ajada. Kas kellegil on veel nii tobedat olukorda ja oskab nõu anda, või oskab mõni spetsialist aidata. Tänud ette!

[kütja]

50 C ära nüüd küll põrandasse aja.Tagastuv vesi peaks olema max 8C vähem,kui pealeminev.Süsteemis rõhk olemas?Palju põrandakütte all pinda on?,mis pump?Kõik pumbad lülitad välja või?.Akupaak peaks ju kauem soe olema kui katel.Põranda pumpa küll nüüd tark välja lükata pole.

[madis64]

Vesi mis läheb põrandaküttesse on ca 45-50`C ja tagasitulev 22`C, justkui super arvude järgi,

Arve on sul siin natuke vähe, et nendest täit rõõmu tunda, lisaks temperatuuridele on sulle ka vooluhulk kontuurides oluline - kas kuskil süsteemis mõni vooluhulga indikaatori moodi jupstükk (rotameetriks vist kutsutakse)

kollektor-3x1-x-34-rotameetritega-komplekt.jpg (22.38 KiB) Vaadatud 2985 korda

ka leidub?

[dumbuser]

Mul on endal samad seadmed aga pumpade juhtimine käsitsi on küll mõeldamatu. No katla oma vast isegi oleks aga põrandapump peab seda vett ringi ajama mis on akupaagis ja kes seda akupaagi kraadi siis vahtimas käib koguaeg ? Kui põrandasse läheb 50 (erilti palju) ja tagas on 22 siis käib see kontuur vist kuskil õues vahepeal. Või liigub see vesi seal väga aeglaselt. Puudu on aga paisupaak või siis on see akupaagi nime all välja toodud. Üsna segane asi hetkel. Proovi süsteemi täpsemalt kirjeldada või tee mingid pildid.

[Õnnetu]

Pilt, mille lisasite, on sarnane mul seina peale kinnituva süsteemiga, ainult, et alumine rida on üleval ja ülemine all. Sry, ma ei tea, kas see miskit küll muudab, lihtsalt minu poolne tähelepanek. Kuid kahjuks ei saa ma aru hetkel sõnastusest "vooluhulk". Tegemist ju vesipõranda küttega, mida läbib kuum vesi kütmise ajal. Need valgete korkidega asjad peaksid võimaldama regulleerida neis klaasist vidinates asuvaid nupukesi, kuid - päris üles saan neid keerata, st süsteemi kinni panna, aga päris alla mitte. Lahti jäävad poole peale ja rohkem regullida ei saa. Kõik süsteemile vajalik on ostetud ToruJürist ning ka inimene, kes süsteemi paika pani on sealt soovitatud.
Eelmine inimese küsimusele vastan nii, et katel kütab akupaagi kuumaks, ülemine temperatuur on enamasti lõpetamise ajal tõusnud 65`C - 70´C (kuumemaks pole õnnestunud kütta, siis tõuseb katla kohal oleva rõhunäit 2-ni ja sealt edasi kütta ei tohiks, nii õpetati) ning alumine akupaagi näidik on 45´C-60´C, sõltuvalt siis ülemisest. Kui põrandaküte on taga ning kütmine lõpetatud, siis jahutabki akupaagi ruttu maha. Sellepärast pumbad välja lülitangi. Mis tüüpi pumbad on, kahjuks vastata ei oska hetkel.

[Veikko]

Mis kiirusega lükkab pump põrandakütte kollektorisse vett. Kui nii suur temperatuuride vahe peale 50 c ja tagasi 22 c siis on läbivoolu kiirus liiga aeglane. Mitu põrandakütte liini on.

[madis64]

Kuid kahjuks ei saa ma aru hetkel sõnastusest "vooluhulk". Tegemist ju vesipõranda küttega, mida läbib kuum vesi kütmise ajal.

Küsimus ongi selles, kui palju seda vett sealt läbi läheb - üks liiter vett toob kohale teatud kindla koguse soojust, kaks liitrit vett toob kohale kaks korda rohkem soojust jne. Kuna konkreetsesse ruumi kohaletoodav soojushulk peab vastama konkreetse ruumi soojuskadudele, siis tuleb selleks vajalik veekogus kindlaksmääratud aja jooksul teatud kiirusega torudest läbi pressida. Kui vähem pressida, siis jääb minutis/tunnis/päevas kohaletoodab soojushulk ruumis vajalikust väiksemaks ja ruum sedavõrd külmemaks.

Et soojushulgad erinevate kontuuridega köetavates ruumidega ühtlasse tasakaalu saaksid, peab seda tööd oskav inimene kütteringe vaikselt seadistama, kuni kõik ruumid ühtlaselt soojad/külmad on.

Kui põrandaküte on taga ning kütmine lõpetatud, siis jahutabki akupaagi ruttu maha. Sellepärast pumbad välja lülitangi.

Kui akupaak maha jahtub, siis tähendab see seda, et ta annab oma soojuse kuhugi (eeldatavalt põrandatesse) ära, mis tema ülesanne ju ongi. Kui see liiga "ruttu" juhtub, siis on akupaak ilmselt väike ja tuleb katelt uuesti kütma hakata.
Kui pumbad välja lülitada selleks, et akupaak soe seisaks, siis ju põrandatesse enam soojust ei viida - mis mõte sellel on (ega akupaagoi soojana hoidmine ei ole kütmise mõte).

[Õnnetu]

Üldiselt oleme hoidnud pumpa teise kiiruse peal, nüüd paar - kolm päeva kolmanda. Pean tunnistama, et muutustest aru küll ei saa. Ei ole põrandad üldse soojemad. Arvan, et mõistsin õigesti sõna liinil, meie majal on neid 7 - dush, vannituba, köök (avatud suurde tuppa, ilma vaheseinata), elutuba, lastetoad ( need on ühe liini peal, sest toad ei ole suured), magamistuba ja üks on veel mingi, millel pole nime kirjas. Ise eeldan, et tegemist on suure toa ühe liiniga, see on kahjuks kõige jahedam liin üldse. Sisse läheb küll kuum vesi, tagasi aga... muidugi võib see olla ka üks pikemaid liine üldse, sest see läheb ühte väiksesse tuppa välja. Nii, et mure on põhjendatud. Majal peaks põranda pinda olema 110m2

[dumbuser]

Nagu juba öeldud siis kütmine on see, et sa annda ruumile samapalju soojust kui sealt uste/akende/seinte/jne läbi kaduma läheb. Vooluhulk on see kui kiiresti vesi seal torus liigub. Ja akupaagi mõte on selles, et katel tee korraga niipalju soojust, et seda pole kuskile panna. Selleks, et seda ei peaks niisama kuskile korstnasse ajama või muul moel minema visakama pannaksegi ta akupaaki. Sealt siis saab võtta kui vaja läheb ja kui katel parajasti ei tööta. Kui eesmärk on akupaaki soojana hoida siis andke minna. Aga mis selle asja mõte on seda teab vaid see kes paaki soojana hoiab. Kui aga paak jahtub ruttu siis on maja poolt kasutatud energia lihtsalt liiga suur. Aga seda kõike on siin juba mitmeid aastaid korrutatud. Tegelikult võiks enne hädaldamist mõelda mida on tehtud eelmise ja selle kütteperioodi vahel. Mõni soojustuselement on kadunud, midagi tehti ringi, kuskile pandi suurem uks või aken, mõni toru muutis asukohta jne. Sealt alates saab hakata leidma seoseid miks eelmine aasta ja see aasta on erinevad tulemused. Vähetähtis pole ka see, et wwlminw aasta oli lihtsalt soojem. See ennem toodud pilt ei aita küll kuigi palju aru saada miks see aasta on külmem.

[madis64]

Esimene talv oli päris soe , teine aasta ka, kuid tänavu so 2012a külm.

"Teise aasta" s.t. 2011 detsembrikuu keskmine temperatuur oli plusspoolel (Tallinna kandis 2...2.9 kraadi) http://www.emhi.ee/index.php?ide=6&v_kiht=2, mõni päev tagasi käis meediast läbi, et selle aasta detsembris on keskmine alla -5 kraadi - juba seetõttu peaks teil selle aasta detsembris veerandi võrra rohkem kütet kuluma.

Meil on Viadrus katel, mida kütame puudega.

Mitu kg puid ööpäevas kulub?

Ning prooviksite ehk praeguste pühade ajal kütta katelt nii, et kohe kui akupaak maha jahtub, panete selle uuesti kütte? Siis oleks näha, kas põrandad lähevad soojaks või mitte (boileri pump peaks loomulikult automaatselt seiskuma kui boiler oma ettenähtud temperatuuri saavutab).

[kütja]

Pilt, mille lisasite, on sarnane mul seina peale kinnituva süsteemiga, ainult, et alumine rida on üleval ja ülemine all. Sry, ma ei tea, kas see miskit küll muudab, lihtsalt minu poolne tähelepanek. Kuid kahjuks ei saa ma aru hetkel sõnastusest "vooluhulk". Tegemist ju vesipõranda küttega, mida läbib kuum vesi kütmise ajal. Need valgete korkidega asjad peaksid võimaldama regulleerida neis klaasist vidinates asuvaid nupukesi, kuid - päris üles saan neid keerata, st süsteemi kinni panna, aga päris alla mitte. Lahti jäävad poole peale ja rohkem regullida ei saa. Kõik süsteemile vajalik on ostetud ToruJürist ning ka inimene, kes süsteemi paika pani on sealt soovitatud.
Eelmine inimese küsimusele vastan nii, et katel kütab akupaagi kuumaks, ülemine temperatuur on enamasti lõpetamise ajal tõusnud 65`C - 70´C (kuumemaks pole õnnestunud kütta, siis tõuseb katla kohal oleva rõhunäit 2-ni ja sealt edasi kütta ei tohiks, nii õpetati) ning alumine akupaagi näidik on 45´C-60´C, sõltuvalt siis ülemisest. Kui põrandaküte on taga ning kütmine lõpetatud, siis jahutabki akupaagi ruttu maha. Sellepärast pumbad välja lülitangi. Mis tüüpi pumbad on, kahjuks vastata ei oska hetkel.

Kütmine lõpetatakse ikka temperatuuri,mitte rõhu järgi.Kui sul akupaagis temperatuurid 65/45 ,siis loomulik et jahtub ruttu maha.Rõhu eest hoolitseb ülerõhuklapp.

[Veikko]

Küta akupaak ülesse, pane pump 3 kiirusele ja katsu tagastuval kollektoril kõiki torusi, kõige kuumemat keera kuuskandiga mõned tiirud kinnipoole. Nii pead paar päeva reguleerima kuna saad tagastuva vee kõikides torudes käega katsutavalt ühtlaseks.

[Hobikütja]

Küta akupaak ülesse, pane pump 3 kiirusele ja katsu tagastuval kollektoril kõiki torusi, kõige kuumemat keera kuuskandiga mõned tiirud kinnipoole. Nii pead paar päeva reguleerima kuna saad tagastuva vee kõikides torudes käega katsutavalt ühtlaseks.

Aga võibolla on paisupaak liiga väike selle pärast keegi kes paigaldas ütleski, et üle 2 rõhunäitu kütta eitohi. Enne kui pole täit ülevaadet mina küll ei julgeks soovitada rohkem kütta.

[Veikko]

Küta akupaak ülesse, pane pump 3 kiirusele ja katsu tagastuval kollektoril kõiki torusi, kõige kuumemat keera kuuskandiga mõned tiirud kinnipoole. Nii pead paar päeva reguleerima kuna saad tagastuva vee kõikides torudes käega katsutavalt ühtlaseks.

Aga võibolla on paisupaak liiga väike selle pärast keegi kes paigaldas ütleski, et üle 2 rõhunäitu kütta eitohi. Enne kui pole täit ülevaadet mina küll ei julgeks soovitada rohkem kütta.

Mida sa mõtled selle all - üle 2 rõhunäitu kütta eitohi ??? Akupaagis peaks ikka 80 c kätte saama ja siis põrandasse laskma olenevalt projektist 47 c ja allapoole. Külmad põrandad vast soojenevad ka 10 tundi vähemalt.

[Hobikütja]

Mida sa mõtled selle all - üle 2 rõhunäitu kütta eitohi ??? Akupaagis peaks ikka 80 c kätte saama ja siis põrandasse laskma olenevalt projektist 47 c ja allapoole. Külmad põrandad vast soojenevad ka 10 tundi vähemalt.

Seda, et teema algataja kirutas "kuumemaks pole õnnestunud kütta, siis tõuseb katla kohal oleva rõhunäit 2-ni ja sealt edasi kütta ei tohiks, nii õpetati" aga kui paisupaak on liiga väike siis edasine rõhu tõus võib olla juba väga järsk ja vesi voolab läbi klapi süsteemist välja ja hiljem tuleb jällegi täita kui akupaagis vesi maha on jahunud

[kütja]

Mida sa mõtled selle all - üle 2 rõhunäitu kütta eitohi ??? Akupaagis peaks ikka 80 c kätte saama ja siis põrandasse laskma olenevalt projektist 47 c ja allapoole. Külmad põrandad vast soojenevad ka 10 tundi vähemalt.

Seda, et teema algataja kirutas "kuumemaks pole õnnestunud kütta, siis tõuseb katla kohal oleva rõhunäit 2-ni ja sealt edasi kütta ei tohiks, nii õpetati" aga kui paisupaak on liiga väike siis edasine rõhu tõus võib olla juba väga järsk ja vesi voolab läbi klapi süsteemist välja ja hiljem tuleb jällegi täita kui akupaagis vesi maha on jahunud

See,et keegi ei lubanuid kütta,ei tähenda seda et ei või kütta.Kui hakkab ülerõhuklapist välja pressima,siis kas algrõhk liiga suur,või paisupaak väike.Arvatavasti ülerõhuklapp 2,5 bar,nii et ruumi on.

[Õnnetu]

Suur tänu kõigile, kes olid nõus oma arvamust avaldama ja samas ka tasuta nõu andma:) Püüdsime pühade ajal katsetada, lootma peab! Tahaksin Teile kõigile "tänulinnukese" kirja panna, kuid olen selles foorumis veel nii algaja, et sisestan oma tänu ühe tekstina. Samuti hindasin ka väikesi kriitikanooli, eks peab sellest ka õppima:) Toredat aastavahetust!