See viib ikka iseennast juukseidpidi soost välja sikutamiseni.Külaline kirjutas:miks viilkatusega majadel pole õhk-vesi soojuspumpade osa paigaldatud pööningule
Nii saab pigem toa soojuse arvel katlamaja soojendada.Külaline kirjutas:see näide oli tehtud vist ideega transportida jääksoojust siis kui seda on ühest ruumist teise
samas oleks seda olnud ehk odavam transportida nt. ventilatsiooniga ja kasutades soojusvahetit õhkude segunemise vältimiseks
ehk katlaruumi õhk aetakse ventikaga läbi soojusvaheti ühest kontuurist ja nt. maja värske õhk või siis sisemine ringlus aetakse teise ventikaga läbi soojusvaheti teisest ringist.
Soojusta torustik ja seadmestik korralikult ära, siis ei teki ka oluliselt jääksoojust. Kas mõistlikum ei oleks ikkagi liigsoojuse tootmist/teket piirata, mitte ei hakka aretama veel süsteeme, mis soojalekkeid kokku korjavad. Kui pole lekkeid, siis pole ka vajadust mingisuguse porno järele.nokuulge kirjutas:idee on ikkagi ära kasutada katlaruumi jääksoojuse mis peaks igati loogiline olema.
Simple - soojuspump sulatustsükli ajal tekitab kondentsi ja kuidas sa sellest pööningul vabaned? mööda külma toru sa seda juhtida ei saa, külmub ära. Lased otse soojustusse ???Ise olen ammu juba mõelnud, et miks viilkatusega majadel pole õhk-vesi soojuspumpade osa paigaldatud pööningule, kust tuul niikuinii läbi käib ja kuhu jõuab ka siiski üsna suurel määral majast tulev soojus.
Mingi mulle arusaamatu nali, vist?trebla kirjutas:no see jupike toru mille kaudu kondensvesi läbi lae tuppa juhtida, pole probleem ära soojendada, arvan. Küll aga peaks selle pööningu üksjagu hõredamaks tegema.. viilu otsalauad üle ühe lahti...
Mõistlik mõteKülaline kirjutas:kas antud lahendus ei võiks sobida tööstusliku ruumi, kus on olukord, et meil on vaja ca 50m2 antud ruumist eraldatud pinda jahutada, ja ümbritsevat ruumi (150m2) kütta,
Siis tuleb soojuspumba juhtimist ilmselt niiplaju kohendada, et see oma töö "välistemperatuuri" langedes -7-ni lõpetaks (kirvemeetodil oleks mingi temperatuuriandur ja relee/kontaktor abiks, intelligentsemaid meetodeid oskavad ehk külmavanad soovitada).Külaline kirjutas:põhimõtteliselt oleks vaja luua lao sisse külmruum temperatuuriga 7c - külmruumi ümbritsev ruum võiks olla samas soojem - näiteks +15c,
Energia jäävuse seadus paneb need piirid ilmselt paika ehk kui suur on soojuse juurdevool külmutatavasse ruumi?Külaline kirjutas:mis piirides saaks mingit lahendust rakendada
See on kõige tavalisem külmkamber, mille jääksoojus juhitakse kõrvalolevasse ruumi. Suvel võib kasutada paralleelselt teist kondensaatorit , mis on õues (siis jääksoojus juhitakse õue).Külaline kirjutas:tere,
ikkagi antud teema juurde tagasi tulles, puht huvi pärast - kas antud lahendus ei võiks sobida tööstusliku ruumi, kus on olukord, et meil on vaja ca 50m2 antud ruumist eraldatud pinda jahutada, ja ümbritsevat ruumi (150m2) kütta, põhimõtteliselt oleks vaja luua lao sisse külmruum temperatuuriga 7c - külmruumi ümbritsev ruum võiks olla samas soojem - näiteks +15c, tegemist on paekivi hoonega mis muidu püsib aastaläbi + kraadide juures - asjast mitte midagi jagav inimene nagu mina kujutab ette, et juhul kui me konditsioneerseadmega jahutame oma külmruumi vabaneb meil soojus mida me saame kasutada ümbritseva ruumi kütmiseks ( mis on vajalik ) või siis, küttes pumbaga laoruume peame me kusagilt sooja välja tõmbama, ja juhuslikult on meil vaja sellist külma kohta - et siis mis tingimustes ja mis piirides saaks mingit lahendust rakendada
Võib paigaldada nii, et välisosa vent-ava on klaasseina piiril ja puhe otse õue, aga tagant/küljelt imetakse sisse kasvuhoones eelsoojenenud õhk. Samas peab sellises küllalt suures, kevad-talvel taimekasvatuseks mittekasutatavas kasvuhoones olema avatud üsna suur pind õhu vabaks sissepääsuks, sest max võimsusel liigutab vent läbi välisosa aurusti õhku üle 1800 m3/h.rokikas kirjutas:Mõned ajad tagasi mängisin ka ühes teemas mõttega paigaldada soojuspumba välisosa kasvuhoonesse. Puuduks tuul ja sademed ning temp oleks kevadel/sügisel tiba kõrgem päikesepaistelise ilmaga.
Miks? Kuna "värsket" õhku ju seade oma tööks ei vaja siis ...aare kirjutas: olema avatud üsna suur pind õhu vabaks sissepääsuks, sest max võimsusel liigutab vent läbi välisosa aurusti õhku üle 1800 m3/h.
) siis piisavalt suure klaasi pinna soojusjuhtivus hoolitseb selle eest et jääkambrit ei tekiks. 
Ja kui kasvuhoonest käib selline õhukogus läbi, siis mis sooja ta enam annab, sama temp mis väljas, lisaks on kütteperjoodil päikest ka loetud tunnid ainult.aare kirjutas:Võib paigaldada nii, et välisosa vent-ava on klaasseina piiril ja puhe otse õue, aga tagant/küljelt imetakse sisse kasvuhoones eelsoojenenud õhk. Samas peab sellises küllalt suures, kevad-talvel taimekasvatuseks mittekasutatavas kasvuhoones olema avatud üsna suur pind õhu vabaks sissepääsuks, sest max võimsusel liigutab vent läbi välisosa aurusti õhku üle 1800 m3/h.rokikas kirjutas:Mõned ajad tagasi mängisin ka ühes teemas mõttega paigaldada soojuspumba välisosa kasvuhoonesse. Puuduks tuul ja sademed ning temp oleks kevadel/sügisel tiba kõrgem päikesepaistelise ilmaga.
