Kivisöe katla süütamine pealt

küttesüsteemid, millega ja kuidas kütta
pilleriinuke
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 8
Liitunud: 30 Okt 2010, 18:57

Kivisöe katla süütamine pealt

Lugemata postitus Postitas pilleriinuke »

Sai nüüd paigaldatud uus Viadrus U26/8 ribiga. Kas keegi õpetaks, kuidas käib katla süütamine pealt poolt? Vanasti tegin ikka puudega tule alla ja siis kivisüsi peale. Käisid aga kohal mingid katlamehed ja ütlesid, et õpi õigesti kütma. Et kivisüsi pannakse alla ja süüdatakse puudega pealt ning mängitakse selle ülemise avaga ukse küljes. Püüdsin netist leida õpetust, aga ei leidnud. Veel huvitab, mis temperatuuridele (valge ring) tuleks panna nii esimene kui tagumine tõmberegulaator? Loodan et saate mu küsimusest aru, naisterahva värk, aga kahjuks ka katlakütja staatuses.
kütja
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 632
Liitunud: 27 Sept 2011, 16:51
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 3 korda

Re: Kivisöe katla süütamine pealt

Lugemata postitus Postitas kütja »

Las need katlamehed siis näitavad ette kuidas õieti köetakse.Viadrusel ikka pannakse tuli alt poolt .Kas siis targad katlamehed tõmberegulaatoreid paika ei pannud? Katlale tuli alla ja soojaks,siis katla temperatuuri järgi tõmberegulaatori temp ja keti pikkus paika.Nt.kui katel 60C,siis tõmberegulaatori keerad 60C peale ja kett nii lühikeseks/pikaks et õhuluuk oleks kinni.
dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3777
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 79 korda

Re: Kivisöe katla süütamine pealt

Lugemata postitus Postitas dumbuser »

26/7 on mul seega teise ringi kohta ei oska midagi kosta. Aga põlema panen küll pealtpoolt. Umbes pool kuni kolmveerand sütt täis laduda. Siis paberit, võiksed puupinnud siis suuremad halud ja siis paberile tuli otsa. Mul on veel 24 h hiljem kah söetükid hõõgunud. Süsi ise läheb aga täiesti "käima" kuskil tunnikese pärast.
pilleriinuke
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 8
Liitunud: 30 Okt 2010, 18:57

Re: Kivisöe katla süütamine pealt

Lugemata postitus Postitas pilleriinuke »

dumbuser kirjutas:26/7 on mul seega teise ringi kohta ei oska midagi kosta. Aga põlema panen küll pealtpoolt. Umbes pool kuni kolmveerand sütt täis laduda. Siis paberit, võiksed puupinnud siis suuremad halud ja siis paberile tuli otsa. Mul on veel 24 h hiljem kah söetükid hõõgunud. Süsi ise läheb aga täiesti "käima" kuskil tunnikese pärast.
Väga hea, nii ma täna tegingi. Tuli küll nii kaua ei püsinud, sest sütt oli ca. 10 liitrit. Reguleerisin anduri nii, et 85 kraadi pealt läheb õhuluuk täiesti kinni. Varasemal U22-l ei olnud teist regulaatorit ja see on hetkel 40 kraadi peal. Ausalt öeldes ei pannud keegi midagi paika ja ise juhendi järgi panin selle põhilise regulaatori. Tagumise regulaatori kohta ei lugenud ma midagi välja. Aga vahe lahjema U22 ja U26 vahel on siiski tunda ja akupaak püsib kauem soe. Aga süsteem meil vana ühe toru süsteem ja see ei kõlba kuhugi. Vanasti läks radiaator ühest nurgast ainult soojaks, nüüd siis läheb ülemine äär soojaks. Köetavat pinda ca 250 ruutu ja kaks ahju kütavad lisaks. Oi kuidas mulle meeldib soe talv.
kütja
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 632
Liitunud: 27 Sept 2011, 16:51
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 3 korda

Re: Kivisöe katla süütamine pealt

Lugemata postitus Postitas kütja »

Esimene ja tagumine regulaator peavad olema ühtemoodi reguleeritud.8 ribiga katel on juba nii pikk,et ainult esimese õhuvõtuga jääks katla tagumine ots õhunälga.Sellepärast alates 8. ribist taga ka õhuluuk.Pump vahele,ja on kõik radikad soojad.
Kasutaja avatar
randolfe
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 203
Liitunud: 26 Nov 2005, 00:34
Asukoht: kuressaare
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 1 kord

Re: Kivisöe katla süütamine pealt

Lugemata postitus Postitas randolfe »

zvake katel samuti süüdatakse pealtpoolt.aga kas seal ka sütt vöib kasutada,ei julge kohe proovidagi
omas majas tööd ei löpe.....iialgi
Külaline
külaline

Re: Kivisöe katla süütamine pealt

Lugemata postitus Postitas Külaline »

randolfe kirjutas:zvake katel samuti süüdatakse pealtpoolt.aga kas seal ka sütt vöib kasutada,ei julge kohe proovidagi
No see pütt sul küll sütt välja ei kannata :lol:
Kasutaja avatar
randolfe
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 203
Liitunud: 26 Nov 2005, 00:34
Asukoht: kuressaare
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 1 kord

Re: Kivisöe katla süütamine pealt

Lugemata postitus Postitas randolfe »

seda ma räägingi
omas majas tööd ei löpe.....iialgi
pakub huvi
külaline

Re: Kivisöe katla süütamine pealt

Lugemata postitus Postitas pakub huvi »

pilleriinuke kirjutas:
dumbuser kirjutas:26/7 on mul seega teise ringi kohta ei oska midagi kosta. Aga põlema panen küll pealtpoolt. Umbes pool kuni kolmveerand sütt täis laduda. Siis paberit, võiksed puupinnud siis suuremad halud ja siis paberile tuli otsa. Mul on veel 24 h hiljem kah söetükid hõõgunud. Süsi ise läheb aga täiesti "käima" kuskil tunnikese pärast.
Väga hea, nii ma täna tegingi. Tuli küll nii kaua ei püsinud, sest sütt oli ca. 10 liitrit. Reguleerisin anduri nii, et 85 kraadi pealt läheb õhuluuk täiesti kinni. Varasemal U22-l ei olnud teist regulaatorit ja see on hetkel 40 kraadi peal. Ausalt öeldes ei pannud keegi midagi paika ja ise juhendi järgi panin selle põhilise regulaatori. Tagumise regulaatori kohta ei lugenud ma midagi välja. Aga vahe lahjema U22 ja U26 vahel on siiski tunda ja akupaak püsib kauem soe. Aga süsteem meil vana ühe toru süsteem ja see ei kõlba kuhugi. Vanasti läks radiaator ühest nurgast ainult soojaks, nüüd siis läheb ülemine äär soojaks. Köetavat pinda ca 250 ruutu ja kaks ahju kütavad lisaks. Oi kuidas mulle meeldib soe talv.

Ehk jagad kogemusi,selle pealt süütamisega,kas on ka mingit erilist vahet (tule kestvuses,küttekulus jne..),sest,kui sütt juurde visata,toimub ju ikkagi altsüütamise efekt.Ehk leiad aega oma kogemuste jagamiseks,kuna lootus saada tõesemat infot. Tänan juba ette.
dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3777
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 79 korda

Re: Kivisöe katla süütamine pealt

Lugemata postitus Postitas dumbuser »

U26/7 puhul on kolmveerand katlatäit sütt põledes niipalju tuhka tekitanud, et see tuhapann on täis peaaegu. Jah, puhtama söe puhul saab veel teise katlatäie kah sinna otsa ajada. Söe juurdepanek ei ole minu puhul võimalik. Üks katlatäis sisaldab niipalju energiat, et pea 200 ruutu maja ja 1500 liitrit akupaak suudab selle napilt vastu võtta. Kui katel sütt väga täis ajada siis minul läheb lõpuks akupaagi ülemine ja (paar korda ka keskmine) seier üle 100 kraadi. Isegi siis kui maja on tuimalt koguaeg järgi lülitatud, kuigi tavaliselt on ta mingi automaatika küljes. Ja pärast läheb vähemalt päev, et oleks vaja uuesti kütta. Kestab see ühe katlatäie oksüdeerumine kuskil 12 kuni 18 tundi. Olen ka 36 tundi hiljem hõõguvaid söetükke tuha sees näinud. Käima läheb muidugi natuke aeglasemalt. Üldiselt oleneb see põlemine katlast, õhuklapi reguleerimisest, tuule tugevusest ja katlast väljuva vee temperatuurist. Minul on suitsutorule pandud eraldi klapp, et kui on väga vinge tuul siis korstnas tekkiv hõrendus rebib lisaõhku mitte läbi katla vaid läbi selle klapi. Tulemuseks on enamvähem ühtlane põlemine iga ilmaga. See aasta olen puid katlasse ajanud. Lihtsalt tekkis neid niivõrd palju, et pole sütt vaja olnud. Aga söega oli palju lihtsam, korra paned põlema ja siis kuni järgmise korrani, (mis on mitte varem kui järgmine õhtu) pole vaja katla juurde minna. Puukütte puhul on kuskil 40 minutit intervall. Küttekulu kohta ei oska midagi öelda, ma polegi seda sütt teistmoodi põlema pannud. Teoreetiliselt võiks väiksem kulu olla, sest tekkivat tahma ja jama on vähem. Seega on ka katel puhtam ja soojusvahetus katlas intensiivsem. Korra nädalas nühin ma lõõrid mingi pisikese harjaga üle ja korra kuus teen põhjalikuma puhastuse, koos suitsutoru puhastamisega. Kuna mul on katlapumba termoandur suitsutoru küljes siis paksema jamakihi puhul läheb pump käima hiljem, ehk siis katlas on kõrgem temperatuur. Aga ma ei tea mis katel sul on, kuidas reguleerimine toimub, kui suur on akupaak, kas on katlale segusõlm, jne. Seega ei saa ka mingit asjalikku võrdlust teha.
pakub huvi
külaline

Re: Kivisöe katla süütamine pealt

Lugemata postitus Postitas pakub huvi »

Tänud dumbuser

Mul on vanematekodus vana vist Neris katel ja akupaak on üldse hetkel vahelt väljas( aeg oli juba oma töö teinud).Plaan suvel uuendus ette võtta ja seepärast uuringi. Hetkel kütavad samuti puudega,kuid jube tüütu on ja meil ainult tsirk pump tagasivoolul,mingit katlale eraldi segusõlme pole,on ainult kivivooder ümber katla,mille tulemusel käib suits ka veel väljaspoolt katelt,enne,kui korstnasse läheb. Kütavad 2x päevas,et soe oleks ja mingi 5-6 tundi korraga ( pensionäridel aega selleks on).Väidad,et Sul käevitab katlapumba suitsutorule paigaldatud andur,mis temp. juures ja kas see toru on siis nii jahe,et sinna kannatab seda andurit panna? See suitsutoru läheb ju ikka mingi 200+ või siiski mitte? See korstnatoru klapp on endal ka plaan panna ja katlaks valime vist altpõlemisega Dakon Dor25-e või ei ole see hea mõte? Plaanis jätkata puudega ja ehk on kunagi "võimu" ka mugavama pelleti peale .Seda sõevärki uurisin puhtalt selle mõttega,et kuna seda akupaaki hetkel ei ole,et ehk oleks söega võimalik lihtsalt ajaühikus tulepikkuses võita .Vanasti kasutasime ka sütt,aga sai alt süüdatut ja taat väitis,et tema kunagi proovis seda pealt süütamist,aga,et olla jama olnud,et ei olevat ilusasti pölenud,et tahab ikkagi segamist,kuna meil pole ka ülemisel uksel seda õhuava(ehk on see probleemiks?)-no mine tea neid vanainimesi?
Omaette teema on akupaagi ühendamine.Olen kuulnud,et kaasaegsem lahendus on,et enam ei lasta süsteemist tagasitulevat vett akupaagi alumisse torusse,vaid kusagile keskele.Oskad,ehk (või keegi teine,kes juhtub lugema) selle kohta ka midagi selgitada,vastab see tõele ja miks nii etem on?
Kas targem oleks nüüd plaanida ka 3-tee ja automaatikaga(õue ja toaandur) küttering teha,või võiks jätta sellesama praeguse,et otse katlast kohe radikatesse (muuseas süsteem on ehitatud isetsirkulatsioonile ja töötas eduliselt).Hetkel kütab väljuva vee 70-80c peale ja 3-4 tundi selliselt hoides läheb ruumi temperatuur 16-17c pealt 22-23c peale.Malmradikad on pandud omaaegse "rusikareegliga" et 1ribi =1m2 ,kuigi osa ribisid on nende vaheribidega.Lõpetamisel lülitab(käsitsi) pumba ca 50c juures välja ja kui söed kustunud ,siiber kinni,meil on ikka õige siiber,mis suleb täielikult.
aivar00
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 253
Liitunud: 23 Nov 2007, 20:33
On tänatud: 3 korda

Re: Kivisöe katla süütamine pealt

Lugemata postitus Postitas aivar00 »

Nagu mina olen aru saanud, siis see pealt süütamine on kasulik sellepärast, et kütuses tekkivad gaasid põletatakse ära. Alt süütamise puhul lendava aga alt kuumutamise tulemusel kütuses tekkivad gaasid otse korstnasse. Sellest siis ka kütuse kokkuhoid ehk siis suurema energia kättesaamine.
Kui sa II või III korda aga juba kollet täidad, siis on ta piisavalt kuum, et praktiliselt kogu lisatud kütus lahvatab põlema ning seda nn. korstnasse lendavat põlevat gaasi nii palju ei teki.
Puidu puhul tundub mulle see selgitus arusaadav. Kivisöe puhul ei oska kahjuks kommenteerida. Fakt on aga see, et üleskütmine võtab rohkem aega, tuli aga püsib pikemalt all.
dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3777
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 79 korda

Re: Kivisöe katla süütamine pealt

Lugemata postitus Postitas dumbuser »

Neist akupaakidest, pumpadest ja termostaatidest on siin nii palju räägitud, et ei viitsi enam. Sobra siinsama küttefoorumis ringi saad vast kõikidele küsimustele vastused. Aga pmst on söega kütmisel vaja suurem hulk energiat kuskile panna. Sest süsi sisaldab seda rohkem (üks katlatäis puid vs katlatäis sütt) ja teiseks pole söega kütmisel protsessi juhtimine sama kiire kui puudega. Ehk siis kui puude puhul õhuklappi kinni pannes saab no vast mingi 15 minutit hiljem tule enamvähem kustu siis söe puhul hakkab alles mingi 40 minutit hiljem eralduv soojus vähenema. Seda kõike peaks arvestama juhtumiks kui eralduv soojus enam "torudesse ja radikasse ära ei mahu" ja katel kipub keema minema. Vabavoolu puhul on enamasti süsteem lahtine ja siis on rõhk üsna olematu. Kinnise süsteemi puhul on saab heal juhul nii umbes 10 kraadi "leevendust" enne kui asi keema läheb. Ja see pumbajuhtimise andur on suitsutoru välisküljel. Toru ise on metallist jurakas katla ka korstna vahel. 4 aastat on töötand sedasi. Toru sisse pannes võib tõesti liiga kõrge kraadiga igasugu jama juhtuda.
pakub huvi
külaline

Re: Kivisöe katla süütamine pealt

Lugemata postitus Postitas pakub huvi »

dumbuser kirjutas:26/7 on mul seega teise ringi kohta ei oska midagi kosta. Aga põlema panen küll pealtpoolt. Umbes pool kuni kolmveerand sütt täis laduda. Siis paberit, võiksed puupinnud siis suuremad halud ja siis paberile tuli otsa. Mul on veel 24 h hiljem kah söetükid hõõgunud. Süsi ise läheb aga täiesti "käima" kuskil tunnikese pärast.
Nonii,sai siis ka pump lülitama pandud on/off 60c lülitiga(Oomipoest),mille paigaldasin katlast väljuvale torule.Käevitustükleid teeb 2-3 kuna kui käima läheb(küll 1l kiirusel) tõmbab ikkagi süsteemist niipalju külma peale,et 58c juures teeb juba väljalülituse. Ok,see selleks,mul suitsutorule pole võimalik paigaldada,kuna seda,lihtsalt pole. Mis kraadi juures suitsutorult Sul "dumbuser" see lülitamine toimub,ehk üritan ka midagi ümber muuta. Mul ju katlale käigud ümber laotud ja neil tahmatepslid,mis lähevad samuti tuliseks,ehk annab neist mõnda suitsutoru asendajana kasutada,seepärast uuringi seda lülitamisekraadi.Loomulikult ei taha ma seda enne teha,kui katel on vähemalt 60c saavutanud,aga huvitab see lüliti ise,et millist nende kõrgemate kraadidega(kui veetorud on) pindadel kasutate?
Teise probleemina vaevab asjaolu,et 4 sektsiooni+otsakaaned pannes sellesse ca 20kg sütt (rohkem lihtsalt ei mahu) ja teha pealt süütamine,toimub kõik nagu siin kirjeldate ja asjaga rahul (kui välja jätta see pumba lõksimine,aga loodan selle probleemi Teie abiga kõrvaldada),ainult,et üle 5 tunni kokku ei ole õnnestunud tulepikkuseks saada. Korstnasse paigutasin ka termomeetri(10cm kõrgemale,kust tuleb katla suits) ja see ilusasti kusagil 200c kanti,seega katlamüüjate jutt,et Neris laseb sooja korstnasse..? ,no tegelikult kannataks seda suitsugaasi veel madalamale ajada,aga kardan tahmamist. Samuti puudub meil hetkel see esimene õhuklapi regulaator,ka see plaan panna,kuigi vana väidab,et tal ilusasti katlast väljuv vesi 70-75c vahele selle klapi ja siibriga reguleeritud ja asendid enamvähem teada ning ,et seda regulaatorit polegi tarvis.Jutt pikk,aga loodan,et andsin piisavalt täpse kirjelduse saamaks vastust,miks see tuli meil üle 5 tunni ei kesta,kui 7 sekts,mehed räägivad siin 24 h+veel akupaagid ka järgi? Ajalised suhtarvud tunduvad nagu paigast ära olema? Ja maja pole ka mingi eriline "juust" tekki äärele pole igaljuhul olnud vajadust seniajani "kive peale laduda" :) Hoiab sooja keskmiselt. Veel huvitab mind süsteem,mis toimiks taoliselt,et kõigepealt annab majale,niipalju,kui see vajab ja alles siis hakkab ülejääki (kui seda on) akupaaki salvestama. On see hea plaan ja kas niisugust süsteemi on üldse võimalik ehitada,kuna süsteemid, mida olen siit uurinud olen hakkavad paralleelselt ka kohe akupaaki kütma?
Ehk võtab keegi vaevaks kodemusi jagada ja aidata selgitada .Tänan igaljuhul juba ette.
kütja
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 632
Liitunud: 27 Sept 2011, 16:51
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 3 korda

Re: Kivisöe katla süütamine pealt

Lugemata postitus Postitas kütja »

Katlast akupaaki mineva otsa külge ühendad maja pealevoolu toru võimalikult paagi juurest,maja tagasivoolu ots akupaaki. Kütma hakates hakkab soe kohe ka radikatesse liikuma.
lihtsalt huvitab
külaline

Re: Kivisöe katla süütamine pealt

Lugemata postitus Postitas lihtsalt huvitab »

kütja kirjutas:Katlast akupaaki mineva otsa külge ühendad maja pealevoolu toru võimalikult paagi juurest,maja tagasivoolu ots akupaaki. Kütma hakates hakkab soe kohe ka radikatesse liikuma.
Tänan "kütja" Kas sellisel juhul hakkab ikka ka kohe paaki kütma ja tagasivool tuleb ühendada paagi keskele või alla? Kui ma aga tahan,et paaki enne ei hakka üldse kütma,kui maja on oma vajaduse täielikult kätte saanud,kuidas sellisel huhul ühendada pealevool ja tagasivool või on siis üldse mingit termostaati või täiendavat X asja veel pealevoolule lisaks?
dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3777
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 79 korda

Re: Kivisöe katla süütamine pealt

Lugemata postitus Postitas dumbuser »

Mul on 7 ribi, seega katel suurem, teoorias vist isegi 2 korda. Edasi on mul suitsutorul kah rõhuregulaator, et kui on liiga hea tõmme (korsten on väga kuum või on põlemise lõpp või hullult tuuline ilm või ... )siis ei tirita kogu õhku läbi katla vaid osa läheb nö peale katelt ja kokkuvõttes on katla alla tuli ühtlane. Kogu selle asja juures on söe kvaliteet vist isegi kõige olulisem. Hea söe ja viletsa söe puhul on järgijääva tuha kogused kordades erinevad. See 24h hiljem on hõõgumine, mitte põlemine. Aga see saab tekkida vaid mingi suurema koguse söe puhul. Lisaks kruvib mul ka katel etteandva õhuklapi kinni, kui vesi on juba katlas liiga kuum. Kõik see kokku tekitabki olukorra kus see süsi seal tundide kaupa tasakesi hõõgub. Suitsutoru pealt juhtimine tähendab seda, et vett hakatakse ringi ajama mitu aega enne kui ta on oma temperatuuri saavutanud sest põlemine toimub ja ajab suitsugaasid kuumaks. Sellega suudetakse katlas veesärki natukenegi ühtlase kraadi peal hoida. Muul juhul on see temperatuurierinevus ikka üsna suur.
Ricardo
külaline

Re: Kivisöe katla süütamine pealt

Lugemata postitus Postitas Ricardo »

kütja kirjutas:Katlast akupaaki mineva otsa külge ühendad maja pealevoolu toru võimalikult paagi juurest,maja tagasivoolu ots akupaaki. Kütma hakates hakkab soe kohe ka radikatesse liikuma.
Mul umbes selline süsteem, maja tagasivool läheb akupaagi keskele. Lisaks maja pealevoolul peal 3D klapp, kui tahan kiirelt radikatesse sooja siis keeran klapi põhja, st tuline jookseb otse katlast peale, klapp ei sega ei tagasivoolu ega akupaagivett.
Vasta