Mis on ikkagi tulevikuküte?

[rokikas]

Kas ei peaks sellele samamoodi laienema taastuvelektri kokkuostuhind mis muide peaks olema see 1.17 krooni vms. ?

"Eleringist väljendati mikrotootjatele taastuvenergia toetuste maksmise suhtes kimbatust, sest seni pole ühtegi taotlust menetletud. Ettevõtte pressiesindaja tõdes, et seadus lubab toetust maksta kõigile tootjatele, kui nad vastavad tehnilistele tingimustele, see tähendab, et on liitutud võrguettevõttega. Aga kuidas täpselt mikrotootjate taotlusi läbi vaatama hakatakse, on veel otsustamata.
Eleringi ebakindluse taga võib peituda hirm, et elektri mikrotootmist võidakse hakata kasutama riigilt subsiidiumide väljapumpamiseks."
Kas see on see "lugu"?
Kõlab nagu "suurtel" oleks lubatud "rehepappi" teha aga "väikestel" ei.

[trebla]

Ikkagi liigkallid hinnad. Hind peab kordades langema, mitte mõni %. See aga eeldab tehnoloogilist muutust.

veel paar evolutsiooniuudist:
http://www.solarserver.com/solar-magazi ... -2012.html

ja

http://www.solarserver.com/solar-magazi ... -cell.html

Neid kaht asja kokku pannes tuleb välja, et mooduleid peaks peagi saama umbes 50 US senti W

Palju muu kola sinna ümber maksaks?

Lisaks siis veel teine optimistlik uudis, mis juba arvestabki kogu süsteemi maksumust ja annab elektri omahinna:
http://www.solarserver.com/solar-magazi ... cents.html

Kui saksa kohta ka 8 senti käib, siis kaua iga tavainimene seal veel 24-25 sendiga särtsu ostab, kui isetehtut 8-ga saada võib?

Või tööstusettevõtted, kelle põhitarbimine on päeval ja aastaringi, 10-11 senti võrguelektri eest maksavad?
(andmed http://www.energy.eu)

[trebla]

õlikatla omanikud, ärge visake oma katlaid välja, ehitage kasvuhoone:
http://www.solarserver.com/solar-magazi ... exico.html

1000 ruudu pealt tilgub küttemahutisse 10 000 liitrit aastas, hinnaga 33 US senti liiter.
Etanooli energiatihedus on 24 MJ/l ehk 6,66 kWh/l ?

Keskmise maja katuselt (100 m2) saaks siis aastas 1000 liitrit ehk 6666 kWh.
Liginullenergiahoone kütaks sellega talvel ära...?

Peaasi, et keegi vahepeal ära ei joo..

[trebla]

Kolisin ise ühe asja naaberteemast siia üle, sest pikemal järeemõtlemisel on minuarust asjal pointi:

Hetkel ilmselt, kui ootamatult küsida, siis enamus (vähemalt meestest) oma 20-30 tuhhi eurot maksma läinud autode kütuse erikulu teavad arvatavasti une pealt, oma 100-200 tuhat maksvate majade energia erikulu aga mitte.
Ometi üks ja sama energia ju kõik.

Olen toonud võrdluse, et maja energiatarbimine on mul aastas 15 000 kWh, ja autole ostan benssu 20 000 km jaoks aastas 1600 liitrit mis teeb samuti sama numbri - 15 000 kWh.

Tegelikult peaks saama neid kaht asja edukalt ühendada. PV paneelidega ülejääki võrku anda niiväga ei tasu, sest võrk maksab sulle selle eest vähem kui ise pärast võrgust elektrit võttes. Seega võiks suvel PV paneelide ülejäägiga oma elektriauto akut laadida. Talvel oleks veel lihtsam - väike gaasilt töötav kodukombijaam kütab ja toodab ka elektrit, ülejääk läheb elektriauto aku täitmiseks.
Seega, kui praegu tuleb maja ja auto jaoks osta energiat sisse 2x15 000 kWh, siis tulevikus vaid 1x15 000, millega saab nii maja soojaks kui ka auto sõidetud. (enne tuleb teha muidugi ka PV ja kokukombijaama investeering)
Ärge nüüd seda kommentaari teemast kõrvalekaldivaks tembeldage - see on lihtsalt ajast etteruttav...

Siis lähevad ka majade/autode proportsioonid paika - suure eramu ees seisab Lexuse elektrimaastur (sest väiksemasse autosse ei mahu kombikatla poolt toodetud elekter ära), Mustame paneelika ees aga Mitsu Imev (sest suurema auto jaoks sellise väikese pinna pealt elektrit toota pole võimalik).

[trebla]

Ja tõstsin siia üle ka ühe arvamuse:

trebla,
.....
Kombijaamade osas olen skeptiline - mõistegi ütleb, et tehakse seal korraga nii sooja kui elektrit. Tõenäosus, et toodetu suhe on just selline, mida tegelikult vaja on suhteliselt väike - välistemperatuur kõigub aastaringi oluliselt. Osta endale aga suhteliselt kallis seade, mis töötab vaid lühikest aega täisefektiivsusega...

Ei ole vaja iseseisva energiasaarena areneda, kogu värk jääb ikka võrku ühendatuks.
Aga lihtsalt see aparaat võimaldab kütmise ajal genereerida elektrit gaasi hinnaga.

Ei pea 100 % kogu energiat kombijaamast võtma, aga üritada võiks ikka seda jaama võimalikult efektiivselt kasutada. Kui auto vajab pikemat laadimist või õhtused kodused toimetamised rohkem elektrit, siis võib KKJ ju osa soojust akupaaki toota. Päeval, kui autod lennus ja süüa ei tehta, siis saab akupaagist sooja maja temperatuuri hoidmiseks.
Seega, kellel akupaagid olemas, ei peaks neid hetkel mitte ära viskama - äkki läheb tulevikus sel otstarbel vaja?

Ja kuigi esialgu tundub elektriauto otsene "kütusekulu" bensuga võrreldes väga odav, siis kopsakamate elektriarvete saamine ei rõõmusta kedagi - juba praegu vahetatakse lampe efektiivsemate vastu, ehkki see kulu on suht väike.
Kuidas siis veel tunne on kui auto tuhandeid kWh-e arvele otsa hakkab keevitama. See pisiasi, et bensuarveid enam pole, on ruttu meelest minemas.

Mõni friik ostab selle KKJ kindlasti (nii nagu ka elektriautosid ostetakse, ehkki nad on nii siga kallid et arvutuste põhjal veel ei tasu ära)... eks see siis aretab ja kommenteerib kunagi..

[Kalvis]

Kombijaamu, eriti mikromõõtu vaikselt ikka ehitatakse. Loodetavasti lõpetatakse idiootne bürokraatlik tõkete tekitamine ära, mis ei lubanud seni ei era- ega äritarbijatel võrku toota - börsihind on just laes talvel - seega kui tarbin sooja ja toodan elektrit kõige kallimal ajal siis muutub investeering seda magusamaks.
Äsja oli uudis, et Eesti Gaas hakkabki just sellepärast oma uut büroohoonet mikrokombijaamana varustama - võimsus küll 16 kW aga ongi koostootmine - saab enam vähem maja soojaks ja toodetud soojuse jagu oluliselt soodsamalt elektrit kui seda on talvine börsihind. Need mikrojaamad võimsus valitakse tavaliselt sedasi, et toodetav generaator kataks just soojustarbimise siis on kõik muud juhtimissüsteemid ülilihtsad.

[rokikas]

Nagu siin varemgi ennustatud siis kokkuhoid on tulevikus ilmselt karistatav http://majandus.delfi.ee/news/uudised/s ... d=65615850

[Katlamiis]

Nagu siin varemgi ennustatud siis kokkuhoid on tulevikus ilmselt karistatav http://majandus.delfi.ee/news/uudised/s ... d=65615850

See pole kokkuhoid kui aastane tarbimine on 6 kW vaid ilmne resursi raiskamine. Otsi lolli kes oleks sull nõus aasta läbi suvila uksetaga passima jahedad õlled käes, et ehk tuled suvilasse ja ostad paar õlut.

[rokikas]

Kui mitu kWh aastas ei ole ressursi raiskamine?

[Katlamiis]

Vähemalt selline kogus õlut, et tasuks uksetaga passimine ära.

[M metsast]

õlikatla omanikud, ärge visake oma katlaid välja, ehitage kasvuhoone:
http://www.solarserver.com/solar-magazi ... exico.html

1000 ruudu pealt tilgub küttemahutisse 10 000 liitrit aastas, hinnaga 33 US senti liiter.
Etanooli energiatihedus on 24 MJ/l ehk 6,66 kWh/l ?

Keskmise maja katuselt (100 m2) saaks siis aastas 1000 liitrit ehk 6666 kWh.
Liginullenergiahoone kütaks sellega talvel ära...?

Peaasi, et keegi vahepeal ära ei joo..

See peaks jah olema praegu hetke "kuumim sõna" tulevikus odavate kütuste tootmisel, isepaljunevatest(kasvavatest) mikroorganismidest/vetikatest saadav kütus, ka autod hakkavad sellise kütusega sõitma.

[Efektiivsus]

Aga mis oleks kõige parem või suurema kasuteguriga puidukütmisel kas kamin bullerjan pliit rakettahi või tavaahi.

[Veikko]

Aga mis oleks kõige parem või suurema kasuteguriga puidukütmisel kas kamin bullerjan pliit rakettahi või tavaahi.

Korralik ahi ikka.

[karvik]

Eks nii mõnigi vast juba on sellisest ahjust teadlik, aga kõikide bursuika vihkajate rõõmuks tegin sellise asja mida kutsutakse Pocket Rocket. Tegemist siis väga lihtsa ehitusega ahjuga mis toimib üllatavalt hästi. Kütmistehnikat peab iga mees oma ahju jures ise õppima aga midagi keerulist seal ei ole. Hea asi just sellise ahju juures on see, et puidu kulu on üllatavalt väike. Kolm tavapärast toa ahju halgu põlevad u. 3h ja annavad sooja. Osa neist on sealjuures veel hakatuspuudeks ja niisama pilbasteks tehtud. Niisama pilpaid kasutasin vahelduseks põnevuse tõstmiseks, et näha kui punaseks on asi võimalik ajada. Kui kolm parajasti torusse mahtuvat halgu(ei ole enam nii jämedad kui kuurist tõin) omaette põlevad, siis nad annavad sooja aga tünn ei punasta. Kui nüüd lisada üks pilbas, siis läheb juba veidi punaseks ja kui kolm siis läheb juba pool tünni punaseks. Mõte sellisel tünnil on veel see, et saad laadida torusse näiteks mõned vanad 2m pikad aia lipid ja põlevad ise sujuvalt koldesse vajudes ära. Põlemine toimub normaalse kütuse puhul täisesti suitsuvabalt nii, et on ka asulasiseste ajutiselt köetavate ruumide jaoks sobiv.
Materjalid:
50l plekist õlivaat
150x500mm suitsutoru nime all müüdav toru.
100x2000mm vendi toru.
Ei pea olema nii pikk, aga ei hakanud saagima kah. Torud ei pea olema keevitatud. Töötas ka ilma aga tahtsin teada, kas mõjutab midagi. Oluliselt ei mõjutanud. Soovitatakse ka veel mingit parajat metallitükki millega söötmistorule asetamise abil tõmmet mõjutada. Esimene käivitus teha kindlasti õues ja kivi alusel. Tossab hirmsal kombel ja ajab valtside vahelt tihendit välja. See on ahi mille peab ise järgi proovima, et jääda uskuma tema võimekust. Sarnasel põhimõttel on ka eluruumide kütmiseks ahjusid aga need vähe teisiti tehtud ja ei ole enam nii primitiivsed. Kuigi on kasutatud sammuti väga lihtsaid materjale. Siis kutsutakse teda Rocket Mass Heater

[Matseriline]

Päris huvitav kuidas inimesed käituvad?

Kui inimene on laisk ja ei viitsi ise kirjutada mida ta tegi, siis võiks ju lihtsalt lingi kopeerida.

http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=40540

Ja oleks asi öeldud.

Üks pisihäda on veel selle juures, et see karvik, kes siia on kirjutanud ja see karvik kes viidatud lehel on täpselt niipalju erinevad, et viimast tean juba 33a. Esimesega on keerulisem.

[Aurujõud]

Kogu maailma energiavajaduse rahuldaks päikeseenergisalvesti, mis kataks vaid 1/3 sahhaara kõrbest ja
kogu eesti energiavajaduse kataks pakri saare 1/4 katmine päikeseenergiasalvestiga Üks võimalus pis aller kanada prantslaste tehnoloogia http://quasiturbine.promci.qc.ca/QTIndex.html või Trochilic Quad Cycle Engine variant http://www.rotarystirlingengines.com/history.htm kuid osavamad võivad wankelmootori tuunida ümber aurumootoriks http://ghlin2.greenhills.net/~apatter/wankel.html Võib valmistada ägeda pöördemomendiga Quasiturbine Engine (saab panna tööle auru,suruõhu,bensiini,diisli või gaasiga) selle patentidest möödahiilimiseks kasutatav omavalmistatud ja omapoolsete täiendustega imitatsioon või analoog http://auto.howstuffworks.com/quasiturbine5.htm selleks on vaja alumiiniumvalu,mille eeskujuks võivad olla isegi alljärgnevad nipid http://www.dansworkshop.com/Aluminum%20Foundry.shtml Gizmag on momendi seisuga internetis üks paremaid infoallikaid sest seal on suhteliselt värsked tehnilised ideed radikaalsed ja revolutsioonilised tehnilised lahendused kuid ebareaalsed ja tehniliselt teostamatud ideed on välja roogitud. Quasiturbine on gizmagis kirjeldatud alljärgnevas http://www.gizmag.co.uk/go/3501/ Mida siis teha selleks,et aurumasin ( mitte selline ja tavapärane nagu me kõik teame),ellu äratada? Ilmselt on see otstarbekas aretada võimalikult õhukeseks seda võimaldab quasiturbine tööpõhimõte. Ja kasutada võib ju alati wankeli rootormootori tööpõhimõtet. Kasvõi nii, nagu allolev miniwankel http://www.me.berkeley.edu/mrcl/mini.html Ka jaapanlaste nipp on hea http://www10.plala.or.jp/one-ko-bo-/NRM.htm http://quasiturbine.promci.qc.ca/EProdu ... CSteam.htm Sisult ja olemuselt on alati nii, või peaaegu alati nii et mootor mis töötab auruga töötab ka suruõhuga ja vastupidi. Põhimõtteliselt saab klassikalise aurumasina ka tavalise kolbkompressori ümbertuunimisega. Kõlbab ju sisuliselt isegi selleks kohandatud kruvikompressor või konstrueeritud steam screw engine alloleva analoog http://bios-bioenergy.at/bios01/biomass ... wtype.html Ja alustada võib ju ka jalgrattast või mootorrattast http://personal.eunet.fi/pp/davinci/hoyry2.jpg http://www.steamcar.net/field-mk2-flash-show.html Nippe ,trikke ja lihtsaid võimalusi soojuse muundamiseks mehhaaniliseks energiaks (ka ilma auru,bensiini või diislita) ja ülilihtsalt nig odavalt teostatavaid mitmesugustes erinevates kombinatsioonides (ka auto jaoks ) on teisigi. Näteks Curie effekti võimalikult nipikas ärakasutamine http://www.wundersamessammelsurium.de/M ... ieurCurie/ http://members.jcom.home.ne.jp/kobysh/e ... curie.html Veel võib googlest otsida DAMPFMASCHINE või SULEV Super Ultra Loww Emission Vehicle ja auto sõidab nii bensiini,diisli,puude kui käbidega

[Imelik]

Midagi , millekski muundada ei ole kunst. Kunst on seda teha piisava kasuteguri ja tasuvusega.

[rokikas]

Ilmselt ka see liikur peaks siia teemase sobima https://www.facebook.com/photo.php?fbid ... t=1&ref=nf

[trebla]

Muidugi eriti moodne on kütta talvel suve soojusega
http://www.solarserver.com/solarmagazin ... 000-e.html

Selle omaaegse furoori tekitanud tehnoloogia arengust pole uudiseid märganud (ja ega ma eriti ei ole otsinud kah) aga täna on sakslased selle spetssoola kasutamise kõrval nikerdanud valmis ka vee jäätumissoojusel põhineva süsteemi, millega pidavat 10 000 kWh (ehk ühe normaalse maja vajaduse) kütteenergiat saama ära salvestada...

http://www.solarserver.de/solar-magazin ... nheim.html

[Coolhouse]

See lumehelbega karp on jääpank. Tegemist ei ole imeasjaga kuid muidu huvitav süsteem.

Jääpank on selline veemahuti mida läbib pikk vasktoru või spets aurusti. Vasktorus on külm külmaaine. See toru on külmem kui vesi mahutis ja mahuti jäätub. Selliselt salvestatakse külma. Kasu on temast selline et salvestist jookseb läbi ka õllejahutustoru ja nii saab suurem seltskond januseid inimesi rohkem kraanist külma õlut.

See süsteem kütab päeval päikesega ja öösel võtab nn jää energiat. Problem on aga see et kui jääpank on soojuspumba aurusti poolel siis õuest tulev nt -14C (külm ilm)vedelik soojeneb küll jääpangas jää temperatuurini nt-1C kuid külmaaine mis vedelikult soojuse ära võtab peab olema külmem kui -1C, nt-6C. Nüüd on aga selge et iga maasoojuspump seljataks selle aparaadi.
Et sellisest asjast teoreetiiselt kasu ei ole, seda ei saa väita.

[trebla]

See lumehelbega karp on jääpank. Tegemist ei ole imeasjaga kuid muidu huvitav süsteem.

.....

See süsteem kütab päeval päikesega ja öösel võtab nn jää energiat. Problem on aga see et kui jääpank on soojuspumba aurusti poolel siis õuest tulev nt -14C (külm ilm)vedelik soojeneb küll jääpangas jää temperatuurini nt-1C kuid külmaaine mis vedelikult soojuse ära võtab peab olema külmem kui -1C, nt-6C. Nüüd on aga selge et iga maasoojuspump seljataks selle aparaadi.
Et sellisest asjast teoreetiiselt kasu ei ole, seda ei saa väita.

Mina saan aru nii, et tegelikkuses peaks see olema olematu krundiga maja "maasoojuspump" kus "krunt" on asendatud mahutiga ja maakontuuri ümbritseb 0 kraadine maa.

Kahtlemata annab ´+ kraadide juures olevast maapinnast soojema vedeliku soojuspumba sisendisse saata, aga kui seda maapinda nii palju käes ei ole, kas siis tolle erilise jäämahuti ehitusega on võimalik niipalju kulusid kokku hoida, mis korvaksid pika maakontuuri/sügava puuraugu ehituse ja ikkagi tagaks miski -1 C sisendtemperatuuri soojuspumbale? Või on see anum vajalik, et maja alla igikeltsa ei tekiks mis maja puhtmehhaaniliselt uppi võiks lükata? Või pole lihtsa maapinda paigaldatava kontuuriga tagatud nii hea soojuse ülekanne pinnasematerjali ja kontuuri vahel, et seda sooja sealt ammutada saaks - kas soojusülekanne veega/jääga on parem?

Jää sulamissoojus on 330 000 J/kg ehk väga ümmarguselt 0,1 kWh/kg

10 000 kWh salvestamiseks on siis vaja 100 000 kg ehk 100 kanti vett?
4,6 m servaga kuup? Kui toimub kevadel/sügisel osaline sulatamine ülejääva päevasoojusega, siis ehk mõnevõrra väiksemaga saab kah hakkama?

[Coolhouse]

Mina ka kõike ei tea kuid....
Arvan et asi ei ole jää sulamissoojuses.
Jääpurumasinaid mis toodavad jääd on üldisemas mõttes kahte liiki. Ühed toodavad jääpuru t-0,5C ja neid masinaid kasutatakse nt Bati merel kala püüdes laevas ning vahelaos kala jahutamiseks.See masin on efektiivne kiireks kala mahajahutamiseks.
Teised, kallimad masinad, jahutavad jää -5C ja sellist jääd kasutatakse kauba (kala) pikemal transportimisel Euroopasse(kuid ka teistes tööstustes).Selline jääpuru võimaldab külmaenergiat kauem säilitada.
Need kes toodavad -0,5C jäämasinaid ütlevad et -5C jäämasinad on pahad kuna tarbivad jää tegemiseks palju energiat.
(see ongi salvestuv energia).
Tegeikult ongi nii et jää tekib kergemalt kuid juba tekkinud jääd on võimalik edasi külmutada.
Seega kui on mahuti ja seal on jää siis saab seda öö läbi -0,5C.....-5C külmutada küll.
See on võrreldav akuga,kui aku on natuke laetud siis hakkab ta tööle kuid akut saab pärast seda veel tükk aega laadida.

Pakuks siis jää temp vahemikuks -0,5C kuni -5C. Jää koguse ja salvestuva (või pärast eralduva) soojuse arvutused jätaks spetsialistidele.

Jääpank on kindel mõiste ja kindel toode mida ostetakse ja ka müüakse,seetõttu ei lasta mitte seda jääd kuskil mujal tekkida.Kuid see paak võib majas olla.Ja kogu see teema vajab praktikas külmamehe abi, muidu võib kergesti sattuda alateemasse kus vesteldakse kompressori remondist.

[trebla]

Asi on ikka vast sulamissoojuses. Sulamise/jäätumise ajal on vee/jää temperatuur konstantselt 0 kraadi.

Tegelikult peaks sihuke pütt olema kuidagi ühendatud õhk/õhk pumba kompressori ette.
Kõigepealt soojendataks ventilaatoriga külmaainet niipalju kui hetke välistemperatuur võimaldab (näiteks -20 kraadi pealt - 10 kraadi peale) ja kui see on ikka veel alla nulli, siis lastakse külmaaine sellest veepütist läbi, kus ta soojeneb 0 kraadini, ja alles pärast seda hakataks kokku suruma?
Juhul kui peale ventilaatorit tuleb juba + kraadiga külmaaine, siis lastaks see otse kompressorise, ilma veepütti läbimata.
See annaks pumbale parema kasuteguri pakase puhul, sest kompressorisse sisenev külmaaine oleks igal juhul vähimalt 0 kraadi juures.

?

Sellise 100 m3 veepüti saab põhimõtteliselt matta iga pisikese krundi peale ja isoleerida pole teda kah vaja - vastupidi maapind on soojem kui 0 kraadi ning aitab selles pütis tekkivat jääd sulatada. Oluline on aga, et suvel see pütt igal juhul päikeseenergiaga üles sulatataks, et antaks sinna rohkem energiat kui talvel välja võetakse, muidu jäätub pikas perspektiivis kogu see ümbrus ära.

?

[Coolhouse]

Valida on 3 energiahulka:
1.Päikeseküttega soendatud paagi jahutamisel saadav energia nt+70....0C
2.Jää tekkimisel vabanev jääkenergia 0..-0,5C
3.Jää täiendaval jahutamisel vabanev jääkenergia.

Vaatasin nende -0,5C jäämasinate elektriandmeid kuid paremat COP kui 2 sellest vee jäätamisest ei paista.
Mahuti ei tule nii suur kui pakud. 5 tonni jääd ööpäevas teeb tubli 6 silindriline kompressor.(suhe kodukompressoriga sama kui võrril ja 6 silindrilisel masinal.)

Tegemist on ikkagi sellise lahendusega kus maapinda üldse ei ole võimalik kasutada.
Soojuspuuraukudega seda ei saa võrrelda sest täiendava(konditsioneeride jääksoojuse,päikesesoojuse) juhtimisel puuraukudesse on ka suurtel lahendustel reaalsed faktiandmed et keskmine COP kütmisel on üle 5.

[trebla]

Selle soojushulga jaoks piisaks ilmselt ühest soojuspuurkaevust.

Aga kui suurt krunti vajaks näiteks spiraalkollektorid 10 000 kWh jaoks?