Põrandaküte

[sipsik2]

Ostsin uue korteri ning korteris vesi põrandaküte.
Täna öösel aga hakkas küttesüsteemi kapist kostma kõva koputamise laadset heli (nagu mingi pump töötaks kõvasti). Koputamist on kuulda iga natukese aja tagant.
Kas see normaalne? Või mis võib viga olla?

Tänan.

[lammas]

kas põrandaküttekontuurid on ajamitega?

[sipsik2]

Olen naine, kes ei jaga süsteemist midagi. On pump, torud ja mingi "elektroonika" karp.

[lammas]

Olen naine, kes ei jaga süsteemist midagi. On pump, torud ja mingi "elektroonika" karp.

Las siis keegi tuleb kohale ja viskab pilgu peale. Nagunii sa ise seda ju remontima ei hakkaks, kui viga teada

[sipsik2]

Testimise tulemusel olen jõudnud arusaamale, et kui vannitoas on temp pandud 27 kraadi, siis torustik ei koputa. Kui aga vähemaks keerata, siis jälle kohe kobin tagasi. Aga 27 kraadi on minu jaoks selgelt liiga palju ja ei näe mõtet vannituba niisama ka hirmsasti kütta.

Kui on keegi, kes vesi põrandakütte süsteemi tunneb ja saab tulla ka vaatama, siis andke teada. Elan Tallinnas.

[toomas]

Tere.

No eks siis vaatame üle.

Toomas
5050278

[vanakala]

siin on kaks lahendust:
1. kas küttetorud hõõruvad kuskil vastu karkassi.
2. paigaldatud põrandakütte tsirkulatsiooni piiramiseks radiaatori termostaat mis on ühendatud vahele valesti, vee voolu suunda arvestamata. nüüd kui temperatuur hakkab saavutama soovitut siis põhjaklapi vaheline pilu läheb väiksemaks ja langeb kalpi peale vesi( õige voolu suunaga tuleb vesi klapi alla), seega üritab vesi sulgeda kalppi lõplikult omal algatusel, sõltumata ruumi temperatuurist.

[KüteJahutus]

Torud tagurpidi (pealevool ja tagasivool)

[küsiks]

Tere!

Ei hakanud uut teemat tegema,loodan ,et saan selle algatuse all oma probleemile vastuse.
Nimelt majal alumine korrus põrandaküttel ja katlaks gaasikatel välisanduri juhtimisega..Probleemiks see,et pesuruumi põrand jahe,kuna säästuaja ehitusega ei ole tõenäoliselt sinna õiget kogust toru paigaldatud.Süsteem ise töötab Comapi segusõlmega ja 6 kontuuriga.Tõstes sisendvee temp. nii,et pesuruum soe oleks on ka tubades temp liiga kõrge.On paigaldatud ka tubade kontuuridele mootorid,mille tööd juhib Devireg 550 (see on see mäluga variant,mis iga väiksemagi temp.kõikumise peale kohe ei reageeri),kuid sellega kipub ruumide temp ikkagi "hüplev "olema.Korra on jahedam ja siis jälle mingi hetk peale kütmise lõppu läheb kõrgemaks,kui sooviks(Devi mees käis kohapeal ja väitis,et termoga kõik ok,et ühtlaseks saad ainult siis,kui kontuurid kogu aeg avatud ja reguleeritud nii,et katla enda töötsükkel reguleerib,palju vaja kütta) .Nii ka tegin ja majas nüüd kõik ok,aga pesuruumi põrandat tehaks soojemaks saada.Ise mõtlesin,et kui eraldaks selle pesuruumi kontuuri kollektorist nii,et paneks kollektorile ette siibrkraanid (et nende abil reguleerida toakontuuride tööd) ja pesuruum enne siibreid.Sellise variandiga peaks saama kasutada üht segusõlme( hetkel seesama Comap),lasta siise kõrgema temp.vett. Hetkel läheb kollektorisse sisse 36-37c ja pesuruumist tuleb tagasi 32-33c(vaja oleks sisse lasta praeguste ilmadega aga 42-43c,kuid siis läheb maja juba palavaks ja nende kontuuride koomale keeramine enam ei aidanud) ülejäänutest 27,3-28c,olgu siinkohal öeldud ,et pesuruumi kontuur on kogu aeg max läbivooluga,teised on infrapuna termoga ära piiratud nii,et kõik oleksid ühtlase tagaivoolu temperatuuriga.Kas selline idee toimiks ja kas neid siibreid kannataks igal kevadel kinni ja sügisel jälle lahti keerata (kui märgiks pöörete arvu ära,palju vaja on),sest suvel ei ole teisi ruume vaja kütta?Seniajani on suvel teistel kontuuridel mootorid kinni olnud ja pesuruum kogu aeg avatud ,ainult kevadest kuni sügisel kannatab on pump esimesel kiirusel.Samas on teine variant panna pesuruumi kontuur eraldi toitele,sellisel juhul,millist pumpa ja kolmiktermostaati seal kasutada,mis tuleks hinna ja funktsioneerimise suhtes soodsaim?
Tänan ette asjalike arutelude ja soovituste eest.

[Kalvis]

Alusta kõigepealt tasakaalustuskraanide sättimisest. Muidu selle vea vastu piisab sellest, kuid kui on totaalselt valesti tehtud siis ehk on vaja midagi juurde osta.

[küsiks]

Alusta kõigepealt tasakaalustuskraanide sättimisest. Muidu selle vea vastu piisab sellest, kuid kui on totaalselt valesti tehtud siis ehk on vaja midagi juurde osta.

Tänud vastamast.Hetkel asi sätitud nii,et neid tubade pealevoolu omasid enam koomale keerata ei kannata,kaob üldse tsirkulatsioon ära,või võtab tadasituleku temperatuuuri madalaks(üks kontuur niigi ainult veel 1/4 lahti ja teised pole üle ringi ükski,välja arvatud pesuruum,mis on max.avatud).Nagu eespool kirjutasin siis hetkel tubades kõik ok ja kõik tubade tagasivoolud aetud mitme päevase tsükliga ühele temperatuurile.Kui ma nüüd tõstan pealevoolu tempi,et pesuruumi põrand oleks ok on poole päeva pärsast juba tubades liiga palav.Sellepärast uuringi,et kas eelpool pakutud variant nende siibritega õigustab,kuna siis annaks põhirõhu pesuruumi kontuurile ja saaks teistel nii toidet,kui imevat poolt piirata.Hetkel ju tegelikult ainult teistel toidet piiratud,tagasivool,ehk imev jooksevad hetkel võrdselt pesuruumi kontuuriga.Kui panna siiberkraan sinna vahele saaks ka tubade tagasivoolu piirata ja põhikogust peaks pesuruumi kontuuris ringi ajama.Võibolla see ainult minu fantaasia ja praktikas tegelikult ei toimigi,sellepärast siia postitasingi.
Samas kevadepoole,kui päike hakkab "oma tööd tegema" tuleb kindlasti mootorid jälle aktiivseks teha,sest kuni 0c toimib mootoritega see süsteem ideaalselt,aga vat praeguste ilmadega hakkab mootoritega see "hüpleva"temperatuuri probleem tubades,pesuruumi kütab kogu aeg ära kui üle 40c vee peale annab.45c pealevooluga on ka-20c(õues) kõik pesuruumis ok,aga probleem siis tubade ülekütmises,või kasutades mootoreid hakkab temp.tubades kõikuma.Samas kartsin eelmisel talvel kõvade külmadega nende mootoritega seda,et kui kontuurid kinni on võib seinaäärsed kontuurid äkki jäässe tõmmata,kuna oli teinekord 12 ja rohkem tundi küte tagant ära.Devi mees ütles ,et see "mõtleja "ongi selline,et iga väiksema kõikumise peale ei reageeri,et arvestab -48 tunnist tööd ja sellega toimetab.Põrand on mul piiratud 27c ja õhk 23c .Samas ei aita ka termostaadil temperatuuride tõstmisest,olen seda mitu perioodi katsetanud ja möödunud talvel alla -7-8c panin samuti mootoritele lukud peale ja timmisin nii,et toas oleks ok,ning soojemate aegade saabudes lasin jälle mootorid oma tööd tegema.Samas see kogu aeg ümber kruttimine hakkab ära tüütama ja mis kõige hullem,need kollektorid ei kannata kogu aeg seda kruttimist,hakkavad läbi laskma, seepärast tekkiski plaan,et miks häälestada 5 kontuuri,kui sama töö saaks ehk ära teha 2 siiberkraaniga.Plaan ikka selline et soemal ajal mootorid ja kui jahedamaks läheb,siis mootoritele lukud peale ja kogu aeg tubade kontuurid avatud ja sobiva temperatuuri reguleeriks siiberkraanidega.Sai pikalt ,aga on spetsialistidele ehk mõte arusaadav.Huvitab siis see,et kui teen nende siiberkraanidega,kas on üldse loogiline,et andes sisse 40+c saaks nii,et pesuruumi tagasivool oleks vähemalt 36-37c ja ülejäänute,mis jääksid siiberkraanide taha oleks tagasivool ~27c kanti.Kaasamõtlejaid,abistajaid tänan juba ette.

[Heino Lillipuu]

Olge Vanakalaga ettevaatlik - mees võtab raha ette ja kaob. Mul on kolm kuud tagasi makstud materjalide raha mehele, aga ei ole ei tööd, ei materjali, ei raha ega meest. Palusin raha tagasi kanda, aga seda ka ei ole tehtud.

[vanakala]

Olge Vanakalaga ettevaatlik - mees võtab raha ette ja kaob. Mul on kolm kuud tagasi makstud materjalide raha mehele, aga ei ole ei tööd, ei materjali, ei raha ega meest. Palusin raha tagasi kanda, aga seda ka ei ole tehtud.

ei ole ma härra lillipuu ma kuskile kadunud, lihtslat sinu 1000 kroonilise materjaliga töö on järjekorras ja puht füüsiliselt pole jõudnud mida olen ka telefonis sulle öelnud. kui tahad oodata sinu poolt pakutud kolme kuud siis pead kahjuks veel ootama sest sinna veel tublisti aega. raha ei kanta sellepärast üle, et materjal on ostetud. räägi siis parem sellest mis moodi sinu maja küttesüsteemi ehitusel pidin paigaltatud materjalide raha ootama ja sind taga ajama. said niigi materjalid kõik letihindadest 25-30% odavamalt.

[Heino Lillipuu]

Pole küll päris põrandakütte teema, aga siiski..

Kahjuks ma ei arvanud, et ma pean kirja panema täpse kuupäeva, millal hr Vanakalale raha andsin, aga septembri alguses see oli küll, vist isegi enne 6.-ndat, sest siis ma sõitsin pikemalt ära.

Misiganes, kolm kuud ma ei pidanud ootama, see polnud kokku lepitud.
Nüüdseks on mul juba töö tehtud. Ütlesin juba ammu, et kanna raha tagasi, leian teise tegija. Ja siis veel korra. Kuude viisi oodata pole mingil juhul normaalne.

Oma katlamaja materjalid oleksin oma allikatest samasuguse alega leidnud, see pole mingi argument ja ma ei sa aru, mis see üldse siia teemasse puutub. See katlamaja oli tore koostööprojekt ning pole mõtet häid mälestusi solkida. Praegune ots on aga täielik fiasko ning ootan endiselt raha tagasi.

[overspeed]

Tere!

Vaatan,et Sul Comapi segaja kasutusel,kuidas selle tööga rahul oled? Mul sellega probleeme,kuigi jah meil see "tarkade" poolt paigaldatud nii,et termostaat ülespoole,kuigi kodulehel samuti näidatud,et peaks nii olema nagu Sul on.On see suur probleem ,kui see segusõlm on valesti? Panin siia kõrvalteemasse "Põrandaküte" alla oma probleemi kirja,kuid kahjuks tundub,et pole asjatundjaid,või ei taha nad oma kogemusi/ teadmisi jagada.Igaljuhul paljalt kontuuride piiramisega ei õnnestu rahuldavat tulemust saavutada,eile katsetasin veelkordselt,kuid ei saa ma seda süsteemi tööle,nagu sooviks( probleemiks on ikkagi arendajapoolne säästukas ja nimelt pesuruumi voolikut vähe maha keritud,kuigi kui anda pidevalt üle 40c pealevoolu,siis jõuaks ikkagi selle ruumi ära kütta).Ehk peaks alustama ka sellest,et pöörama ikkagi kõigepealt sõlme õigetpidi ja mida selle tagasivoolul oleva ventiiliga reguleeritakse,oskad ehk aidata? Tänan juba ette.

Seadme Tööga olen rahul, pretensioone pole.
Olen kokku puutunud situatsiooniga, kus tuttaval "proffid" paigaldasid katlatorustiku ning väisid, et köik nii kui peab, ometi läks tal veeboiler pidevalt keema. Löpuks avastasime, et üks pöranda tagasivoolutoru oli valesse kohta pandud, tuttav pidi ise näpuga garantiimeestele ette näitama, et pange nii, siis sai asja öigeks. Seega ei usalda enam isegi firmade paigaldusmehi, ei tunne ju neid isiklikult, kas teavad ja oskavad vöi on ebapädevad.
Ma soovitaks panna kollektori ikka sedapidi nagu tootja ette on manualis kirjutanud, samas tuleb jälgida, et siis katlatorustikus asjad öigetpidi oleksid. Kuid kuna sul tube ju ikkagi kütab korralikult, siis asi ju toimib nagu. Ma täpselt nüüd ei kujuta ette, mispidi sul see tagurpidi panna oli vöimalik, aga termoandur peaks olema ikka pörandasse mineva vee peal ja seguklapp pumba imipoolel.

Ma panin omal vannituppa just topelttiheli torud, et soojem oleks, aga kogu süsteemi ma rohkem kui 30 C ikka ei lase, muidu peab teistest ruumidest niipalju maha keerama (kütab üle muidu nagu sul) ja pörandaküttega on see aegavöttev -- üks päev timmid natuke ning alles järgmine päev on vöibolla tulemust märgata.
Tagasivoolul olev reguleerventiil on nagu drossel. Kuna pump on tsentrifugaaltüüpi siis on tal lubatud tootlikust survepoolel ava läbilaskevöimega piirata. See möeldud selleks, kui sul on süsteemis palju pumpasid ning kollektoreid, saad tollel sölmel veetarbimist vähendada. Ma kasutasin seda ökoreziimil, et katlapump oli esimeses astmes ning pörandakollektori pump oli esimeses astmes. Pörandapump tarbis kogu sooja liialt siis ära et radikale keldris ei jagunud. Piirasin pöranda pumba läbilaset siis tolle ventiiliga vähemaks, et radikale ka jaguks. Talvel on ventiil ikka rohkem lahti (seda peaks manualist kontrollima, kumbapidi ta lahti oli kas sissekeeratult vöi väljakeeratult, ei mäleta peast enam) ning et radikale ka jaguks siis on katla pump 2. astme pääl.
Kui nüüd öieti pihta sain so ideele, siis too siibritega variant töötaks ka. Ma näiteks pole oma pörandakontuuridele neid reguleerimismootoreid pannudki, regullin ise paika. samuti vannituba täiesti lahti alati ning muud toad siis rohkem koomal. Suvel möni täitsa kinni, talvel vaatan et toas temp. parajad oleks. Mul nagu need sisselaske klapid siis siibrite eest. Aga jah, kui tahaks vannituppa suuremat tempi saada peaks teisi tubasid kövasti rohkem koomale keerama. Mul näiteks riidekapp ainult pool pööret lahti.
Tähelepanek: Nüüd kui olen oma majas seda süsteemi pea aasta kasutanud olen jöudnud järeldusele, et vannitoa (dušširuumi) kontoor peaks olema täiesti eraldi kollektorina (mootor ja termostaat), sest sinna ruumi soovitakse ju ikkagi rohkem sooja kui mujale majja. Probleem kergelt sama mis sul, et muidu läeb kogu ülejäänud maja liialt soojaks kui vannituba samal kollektoril ja siis muudkui timmi neid kraane sääl. Oleks keegi mulle ennem seda maininud oleksin vannitoa eraldi termoanduriga installeerinud, nüüd aga kahjuks hilja sest seda ümber ehitama hakata on liialt mahukas. Läksin natuke teist teed selle probleemi lahendusel. Kui keegi vannis on, siis kütab vanniveeaur ruumi ise soojemaks, pörand ju piisavalt soe niigi olles toaomadega samal temperatuuril. Kui nüüd dušši alla vaid minna, siis installeerisin seinale 2 kW soojapuhuri (möeldudki kohe vannitoa jaoks) et siis ennem dussialla minekut lülin 10 minutiks sisse ja see kütab vannitoa öhu nii soojaks et piisab palja kehaga rahulikult sees olla. Igapäev 24/7 pole ju vannituppa nii körget tempi tegelt vaja.

[küsiks]

Tere!
Overspeed tänud asjaliku vastuse eest.Julgen arvata et oled sarnaselt kogemustest iseõppinu,kuid jagad asjast ja ka kogemusi asjalikumalt,kui end"profideks" nimetavad "spetsialistid",kes ei vasta suurt kunagi ühelegi konkreetsele küsimusele konkreetse vastusega,vaid alati on esimeseks küsimuseks näita.Proff selle sõna otseses mõttes peaks nagu olema võimeline ka ilma asja konkreetselt nägemata andma ammendavat vastust.See selleks veelkord tänud ja nüüd ka teemast.
Segusõlm on paigaldatud nii,et,kui Sul jääb see reguleer termostaat põranda poole,ja tagasivool katlasse läheb ülevalt,siis minul termostaat ülevalpool ja tagasivool läheb põrandapoolt.See tehtud kõik nii minu arvamust pidi seepärast et katlalt tulevate torudega on olnud sedapidi mugavam ühendada. Oleks pandud sõlm nagu tootjapoolt välja pakutud,oleks katla ja segusõlme ühenduse torud jäänud X,nüüd ilusasti paralleelsed(aga see minu arvamus).Ülejäänud ühendused kõik õigetpidi,muidugi,kui ikka kontuurid on nii maha keritud,et praeguse toite korral hakkavad need välisseinast sissepoole?Kuidas seda kontuuride paigaldust kontrollida saaks ma ei kujuta hästi ette.Võibolla külma põranda korral mingi termokaameraga,või on ka mõni lihtsam moodus? Juhtub aga,et kollektor on hetkel kontuuride suhtes valesti,siis tegelikult tulekski see segusõlm õigetpidi keerata.Või hoopistükis segusõlme ja kontuuride vahel peaks olema X,võta sa kinni,ei tea ju kuidas need kontuurid tegelikult ja kui palju üldse (ma mõtlen meetreid) maha on keritud? Ei ole ka välistatud variant,et need kontuurid jooksevad sinna kollektorisse nagu jumal juhatab,et praeguse ühenduse korral üks algab seinaäärsega ja teine keskelt.Nagu ütlesin arenduse "spetsialistide" vili.
Neli talve selle süsteemiga jännatud,kui esimesed 2 olid soojad ja erilisi probleeme ei olnud,siis eelmine talv tõi teema aktuaalseks ja tundub,et sel aastal jätkub see kõik.Seega suvel läheb kindlasti ümber tegemisele.Kuna ka ise kaalusin rohkem eraldi toitega pesuruumi kontuuri,kuid ei taha neid pumpasid sinna niipalju panna ja ei tea ka seda,misssugust pumpa selle üksiku juures kasutada,seepärast käis korra peast läbi idee,et füüsilise piiranguga nende siiberkraanidega ehk oleks ka võimalik seda asja paremaks teha.Igaljuhul praeguse variandiga seda minul korralikult toimima saada ei ole õnnestunud.Ehk oskad soovitada pumpa ja ka mingit varianti,kuidas saaks teada kontuuride õiged toite otsad ja ehk ka pikkused( voolikutelt ei ole neid numbreid võimalik saada,kui ühel otsal ongi nr näha,siis teisel otsal nr.puudu ).Väga võimalik et ka see nr.kaotamine on pigem teadliku tegevuse vili ,kui juhuslik kokkusattumus,sest ehitusajal õnnestus näha seda katlamaja veel siis,kui need voolikud olid mingid meetrised,nüüd kollektor põrandast vaevu vaks kõrgemal.
Pisikese infrapuna termomeetrige olen üritanud pesuruumi põrandalt seda toru "kompida" ja vahed tunduvad olema 35-45 cm,aga ega selle väiksega väga täpselt ei saa.Läbi parketi tundub see vooliku samm päris hirmuäratav olema,kuid ära jõuab kütta.
Eilse sättimise tulemusel läheb praegu läbi vooliku mõõtes küttetsükli ajal pesuruumi sisse 40c.(ei kannata kõrgemaks keerata,hakkab maja üle kütma) tagasi tuleb 36-35c ja uue tsükli alguseks on tagsitulev 31-32c.Nimelt katel Veissmann Vitopend 100 kütab oma tsükli,siis seisab 4 min. (mida ei saa muuta,on tehase poolt programmi kirjutatud) ja siis jälle uus küttetsükkel vastavalt tarbijatele(radikad üleval ja põrandaküte all) ja välistemperatuuri anduri koostööle.Katla lülitamise hetkeks näitab tabloo katla temperatuuriks 33-35c ja välja lülitab tänase ilmaga 62c (õues hetkel näitab katela automaatika -5c,eile näiteks oli väljas soojem,siis tegi väljalülituse vist oli 55-58c.
Ruumide omad on nüüd nii kinni keeratud,et sisse läheb läbi vooliku mõõtes küttetsükli ajal 37-38c tagasi tuleb 27,4-6c.Selle 4 min mis katel seisab,tekib aga põrandakõttel see efekt,et küttetsükli lõpuks on Comapi termostaat põranda toite kinni pannud,kuid samas tsirk pump ajab kontuurides vett ringi ja nii tekibki situatsioon,kus pesuruumi põrandasse salvestunud soojust,mis tuleb pesuruumi kontuuri kaudu tagasivooluga ühisesse kollektorisse saadetakse uuele ringile ,aga juba jahedamana sisse pesuruumi33,-34,c,kuna see teiste kontuuride tagasitulev 27, c segunedes jahutab juba nii palju maha ,kuid saadab ka neile selle 33,c vee,kuni uue küttetsükli saabumiseni.Samas ei ole see Comapi termostaat eriliselt kiire avanemisega ja selleks ajaks,kui see avaneb on suutnud radikad ka katla juba kolmekümnete lõppu,neljakümnete algusesse jahutada,niiet tekib mingi hetk situatsioon,kus tegelikult kasutatakse seda pesuruumi põrandasse akumuleeritud soojust ülejäänud põrandakontuuride kütteks.Sellest tulenevalt tundubki ,et kõige otstarbekam on teha omaette väike ring sellele pesuruumile,sest ühise pumba taga jääb ikkagi see juba salvestunud soojuse äratransporitmise efekt alles.Küsimus siibrite puhul on ainult selles,et siis reguleerid kas ühe või kui sellest väheks jääb mõlema siibriga ülejäänud põrandate kütet perioodil,mil mootorid on lukus ja toimub 24/7 kütmine.Praegusel juhul kui teen kevadepoole mootorid aktiivseks,pean iga kontuuri läbijooksu jälle eraldi üle reguleerima,sest kui jätta praegune reguleering,siis karta on et peale põranda maha jahtumist ja mootorite avanemist jääbki ta seda kütma või on ruumi temperatuuri kõikumine liialt suur.Hetkel on nii,et üle ringi pooleteise on kontuurid koomale keeratud,õigem oleks öelda,et on avatud ainult nii palju,et vaevu vesi läbi käib.Samas proovisin korra eelmise nädala lõpus Comapi pumpa panna 1le aga teise päeva õhtul keerasin 2 peale tagasi,ei jõudnud jälle ära kütta.Samas 2le sai keeratud alles nov keskel ja mootorid panin kinni selle külma perioodi alguses.Võibolla oleks pidanid ,kui põranda pump on 1peal tegema termostaadi max lahti ,kuid 40lt 45le jäi esimese kiirusega peale 48-50 tunni möödumist väheks. Selge on see,et eks siin on mitme vigase lahenduse koosmõju,kuid sooviks ikkagi mingit normaalset lahendit saavutada,et ei peaks kogu aeg selle reguleerimisega tegelema.Naaber näiteks,kui raha on hoiab uksi aknaid lahti,kui finansseis kitsam,siis külmetab.Tal sama probleem,et ka on üks osa soe ja teine külm või teine soe ja esimene üle kõetud. Sai pikalt aga ehk on abiks probleemi paremal mõistmisel ja loodan saada ka asjalikke arvamusi,ettepanekuid,soovitusi.Tänan endiselt ette kõiki kaasamõtlejaid ja oma arvamuse esitajaid.

[Lammas]

Väga pikk ja segane jutt. Kui ikka ühes ruumis on kütekeha võimsus liiga väike, sii on tõepoolest variant, tõsta temperatuuri. Et teistes ruumides ei toimuks ülekütmist, tuleb teisesse ruumidesse minevat vooluhulka vähendada või alandada temperatuuri. Esimesel juhul suureneb peale-tagasivoolu dT - sõltuvalt selles, kuis toru on maha keritud, muutub ka põrand ebaühtlaselt soojaks. Teisel juhul tuleks paigaldada segamissõlm, pump. See aga ajab hinna kalliks.
Kolmas variant on paigaldada alaköetud ruumi lisaküttekeha. Ise ütleks kohe ka, et näita ruumide plaani Katlaruumist - enne põrandakütte segamissõlme võtaks väljavõtte ja viiks vannituppa ning paigaldaks näiteks käterätikuivati. Nende võimsused on seinast seina. Käterätikuivatile paned veel termostaatventiili, millega saad ruumi temperatuuri reguleerida.
Hea oleks muidugi ka termokaameraga põrandad ning misk ka mitte välispiirded üle vaadata. Võibolla on vannitoa seina/lakke soojustus unustatud panna vms. Põrandapiltidelt näed, kus aga paikneb toru.

Mulle jääb muidugi segaseks ka Comapi segamissõlm. 1 pilt pidavat rohkem rääkima, kui 1000 sõna. Võibolla leiad netist viite v teed ise paar pilti.
Aga igatahes julgen siiski küsida ka paigaldusskeemi kohta. Võibolla teed ka eskiisi.

[küsiks]

Väga pikk ja segane jutt. Kui ikka ühes ruumis on kütekeha võimsus liiga väike, sii on tõepoolest variant, tõsta temperatuuri. Et teistes ruumides ei toimuks ülekütmist, tuleb teisesse ruumidesse minevat vooluhulka vähendada või alandada temperatuuri. Esimesel juhul suureneb peale-tagasivoolu dT - sõltuvalt selles, kuis toru on maha keritud, muutub ka põrand ebaühtlaselt soojaks. Teisel juhul tuleks paigaldada segamissõlm, pump. See aga ajab hinna kalliks.
Kolmas variant on paigaldada alaköetud ruumi lisaküttekeha. Ise ütleks kohe ka, et näita ruumide plaani Katlaruumist - enne põrandakütte segamissõlme võtaks väljavõtte ja viiks vannituppa ning paigaldaks näiteks käterätikuivati. Nende võimsused on seinast seina. Käterätikuivatile paned veel termostaatventiili, millega saad ruumi temperatuuri reguleerida.
Hea oleks muidugi ka termokaameraga põrandad ning misk ka mitte välispiirded üle vaadata. Võibolla on vannitoa seina/lakke soojustus unustatud panna vms. Põrandapiltidelt näed, kus aga paikneb toru.

Mulle jääb muidugi segaseks ka Comapi segamissõlm. 1 pilt pidavat rohkem rääkima, kui 1000 sõna. Võibolla leiad netist viite v teed ise paar pilti.
Aga igatahes julgen siiski küsida ka paigaldusskeemi kohta. Võibolla teed ka eskiisi.

Tere!
Tänud vastuse eest,lk 31 on sees comapi segusõlm.
http://www.telmetal.pl/Download/Comap_2 ... 7_cz_2.pdf

Otsus juba tehtud,läheb omaette liiniga see pesuruum ja asi lahendatud.Probleemiks ainult see,millist pumpa sinna panna,kas soojavee tsirkulatsiooni oma kõlbaks,või peaks mingi asisema panema? Ei taha väga suurt kobakat ka sinna ja segusõlme ehitaks ise juppidest kokku.Tubade kütte jätaks selle comapi taha ja olekski kogu probleem lahendatud.

[pipeline]

Võib olla mõni teadjam oskab midagi vasupidist öelda, aga ei näe küll põhjust, miks ei võiks soojavee ringluseks ettenähtud pumpa kasutada. See kannatab rõhku vähemalt 10bar ja temp. ei lähe põrandküttes ka suuremaks kui soojal veel, lisaks muidu ka leplikum. Lühistustoru ja sellele reguleerventiil pane ka kindlasti kui sagedusmuunduriga pump ei ole. Aga lahendus õige, ka suveks vajadusel lihtsam pesuruumi küte jätta.

[küsiks]

Võib olla mõni teadjam oskab midagi vasupidist öelda, aga ei näe küll põhjust, miks ei võiks soojavee ringluseks ettenähtud pumpa kasutada. See kannatab rõhku vähemalt 10bar ja temp. ei lähe põrandküttes ka suuremaks kui soojal veel, lisaks muidu ka leplikum. Lühistustoru ja sellele reguleerventiil pane ka kindlasti kui sagedusmuunduriga pump ei ole. Aga lahendus õige, ka suveks vajadusel lihtsam pesuruumi küte jätta.

Tere!

Tänud .Uuriks veel seda,kas tohib pesuruumi väljavõtte teha kohe vahetult Comapi eest ? Sealt on seda kõige lihtsam teha,kolmikud enne Comapit ,nii,et Comapi liin jääks endiselt otsesuunaline ja pesuruum tuleks küljelt lisaks,või peaks selle väljavõtte kusagile katlale ligemale viima.Katla ja Comapi vahe torutpidi mingi 2m.

[tuust]

minul põrandaküte toimib nii, et vannikas ja teised märjad ruumid on kogu aeg lahti. Toakontuure juhivad tubade termostaadid. Küttevee temperatuuri juhitakse õuetemperatuuri anduri järgi.. Kütjaks maasoojuspump.

ehk küsimus: kas sa ei taha tubade stabiilset temperatuuri tuua ohvriks vannitoa soojale põrandale? Ma ei näe küll mingit põhjust miks ei võiks tubade kontuurid sellel ajal kinni olla kui tuba piisavalt soe on? Või see DEvireg regullerib asju ainult tagastuva- kontuuri siseneva vee temperatuuri järgi?

[Salme Vääna Jõesuust]

Kui keegi veel seda teemat jälgib, siis küsiks, et mida see comapi 751 ventiili 0..9ni skaala näitab. Kui 0-s siis voolu hulk kinni vms ja 9 ,siis hulk suurem?

Parimat

[kyveltech]

Oled õigesti aru saanud....jaotus vist on kokku 45 ühikut. 0-1.....4-5 Mida kõrgem arv, seda rohkem on ventiil avatud ja seda suurem on läbilaskvus.....Peame ikka meeles et päripäeva kinni, vastupäeva lahti!

[Salme Vääna Jõesuust]

Tänud vastuse eest!