Küttesüsteem, palun abi joonisega.

[remps]

Tere, kavas on suve jooksul ehitada ise küttesüsteem.
Leidsin torujüri saidilt osalise skeemi ja üritasin seda oma "loogilise mõtlemisega" toetudes internetile, sh palju sellele foorumile, laiendada.
Kas ma jätsin midagi joonisele märkimata mis peaks seal olema?
Loogika ütleb, et tuleks punane ja sinine toru omavahel ühendada mingisuguse klapiga, sest kui vesi kuumaks läheb ja radika ventiil kinni keerata, pole veel kuhugi minna - pump läheb katki. (ise ei oska midagi lahenduseks välja pakkuda, neid klappe nii palju)
Kas on vahet kuhu poole radiaatoril termoventiil panna? (loomulik tsirkulatsioon töötab paremini, kui pealevool madalamale saab, või pole vahet suletud süsteemis?)
Võiks kaitseklapp sinna tulla kuhu ma ta joonistasin?
On ilmtingimata vaja radikal õhutusventiili või on parem siiski kui on?
Miks pannakse põrandaküttele 3t ventiile? / tohib need ventiilid vahetada tavaliste termoventiilide vastu, et saada "reguleeritav põrandaküte" igas kohas eraldi ja tuleks odavam?
Kas käterätiku toru toimib täpselt nagu radikas?
Pumba paneks siis termoanduriga.
Kavas on panna muidu 7 radikat, 3 põrandakütet ja 1 käterätiku toru või redel, aga see ei tohiks joonist muuta.
Katlaks arvatavasti Viadrus 26/...
Ärge siis väga tümitage, kuna pole elus katelt lähemalt näinudki.

[Kalvis]

Sul on 50% väga vigane.
Alusta foorumi asemel raamatukogu külastamisega, kahjuks eestikeelseid küttesüsteemide raamatuid ei tea, kuid inglise keeles on olemas.

[skeem]

kiiruga klopsisin midagi sellist. muidugi on kraanid ja mõned vidinad veel puudu aga nõnda peaks olema õigem.
radiaaoritele on kindlasti õhutajaid ja termostaate vaja ( enamikel terasradiaatoriel on juba õhutajad komplektis olemas nt. Termolux ja Purmo).
Põrandakütte kollektor peaks ka olema õhutajatega.

[Kalvis]

Tsirk. pumpasi on palju, piisab kahest.
Eelistatud asukoht on tagasijooksul.
Käterätikuivati ning radiaatoril ei ole vahet.
Piisab täiesti termostaatsest segajast.
Teadmata mis kütet kasutatakse, kas katel on automaatne või käsitsi on edasi veel raske vastata. Oluline on ka katla min ja max küttevee parameetrid (sõltub kasutatavast kütte liigist)
Joonisel on palju vigu

[Rostfrei]

3 tsirgu pumpa on OK.

[PõletiPena]

[quote="remps"]Tere, kavas on suve jooksul ehitada ise küttesüsteem.
Leidsin torujüri saidilt osalise skeemi ja üritasin seda oma "loogilise mõtlemisega" toetudes internetile, sh palju sellele foorumile, laiendada.
Kas ma jätsin midagi joonisele märkimata mis peaks seal olema?
Loogika ütleb, et tuleks punane ja sinine toru omavahel ühendada mingisuguse klapiga, sest kui vesi kuumaks läheb ja radika ventiil kinni keerata, pole veel kuhugi minna - pump läheb katki. (ise ei oska midagi lahenduseks välja pakkuda, neid klappe nii palju)
Kas on vahet kuhu poole radiaatoril termoventiil panna? (loomulik tsirkulatsioon töötab paremini, kui pealevool madalamale saab, või pole vahet suletud süsteemis?)
Võiks kaitseklapp sinna tulla kuhu ma ta joonistasin?
On ilmtingimata vaja radikal õhutusventiili või on parem siiski kui on?
Miks pannakse põrandaküttele 3t ventiile? / tohib need ventiilid vahetada tavaliste termoventiilide vastu, et saada "reguleeritav põrandaküte" igas kohas eraldi ja tuleks odavam?
Kas käterätiku toru toimib täpselt nagu radikas?
Pumba paneks siis termoanduriga.
Kavas on panna muidu 7 radikat, 3 põrandakütet ja 1 käterätiku toru või redel, aga see ei tohiks joonist muuta.
Katlaks arvatavasti Viadrus 26/...
Ärge siis väga tümitage, kuna pole elus katelt lähemalt näinudki.

lihtsam on sul kutsuda asjatundja, kes küttesüsteemidega tegeleb
pumpasid on vaja vähemalt kolm + võimalik soojaveeboileri pump
osa vendi siin soovitavad võimalikult kaugele hoiduda pumpadest
aga tänapäeval kahjuks ei saa enam nii
radika liini pumbaga ei saa lisaks kolme põrandaringi ilma ülekütmata toita,
ühte küll läbi termostaadi ..
lahendus tuleb teha energiasäästlik muidu jäädki
seda viadrust katlamajas kütma
soovitan siiski oluliselt paremat katel
nagu Attack DP seeria, lisaks on tal hea hind
saan neid kohe maale tuua kui vaja
lisa saad teada kui helistad
annan sulle juhendust kuidas ise ehitada
või teeme koos, ikka saab soodsamalt
ka on mul kasutatud soodsaid kütteregulaatoreid
ja Grundfos Alpha2 pumpasid,
terv,
56 665521

[vaaderman]

jube kahtlane jutt

[duplex]

Ma tegin oma vana veneaegse süsteemi ümber kinniseks ja skeem sai enam vähem selline, mõningased asjad sai planeeritust teised soetatud ja töö käigus muudetud aga üldiselt enam vähem sarnane sai. Ainukene häda, et kui vool ära on siis ei liigu kuum vesi läbi seiskunud pumba radikatesse. Selleks oleks pidanud tegema ühe sõlme veel suure ringi pumbale ka. 1000 liitrist paaki kütab küll ja vahel külmade ilmadega tõsisemalt küttes sain isegi 80 kraadi paaki sisse. Muidu talvel toimis asi suurepäraselt ja ja voolukatkestused mis meil siin metsa sees üsna tihedad ei tekitanud probleeme ahju ülekuumenemise osas

[Niisama]

Tere,

oleks spetsialistide abi vaja soojussõlmele hinnangu andmise osas.
Asi on töös olnud veidi üle 2 aasta ja nüüd väsis gaasikatla tsirkulatsioonipump.
See saab küll vahetatud aga tahaks teada, et kas väsimine toimus loomulikul teel, või vale setupi tõttu.
Tegin süsteemi iseloomustava skeemi ja ühe pildi ilmselt kõige olulisemast osast.
Ootan spetsialistide komentaare.

http://live.hot.ee/gallery/gallery/slid ... id=1798178
http://live.hot.ee/gallery/gallery/slid ... id=1798127

[Katlakütja]

Ma ei tunne seda Esbe ventiili küll, kuid see peaks hoopis tagastuval torul asuma. Tegemist on siiski segamisventiiliga. Praeguse seisuga tomub ventiilis aga jagamine. Aga esialgu arvaks, et koer on just sinna maetud, kuna ventiili teatud asendi korral (siis, kui katlast lisasooja tarvis ei ole) pole katla tsirkulatsioonipumbal seda vett mitte kuskile pumbata.

[vanakala]

kui rohkem pilte ei ole siis selle pildi järgi ei surnud see pump loomuliku surma ja vigaseid osi on katlas vist isegi veel peale pumba. uus pump muidugi kestab mingi aja jälle aga jah.......... asi pole isegi mitte katlapumba baipassis vaid magna tirib katlapumba kuivale. ega see magna seal kaua ei kesta kuna ei saa imemispoolelt piisvalt vett kätte. soovitan teha kiired muudatused enne kui kahjud suuremad. kuid kui jah isegi katla orginaal pumba tellid siis tunnen kaasa aga seda võimalik seal asendada tiba odavamaga. soovitan sul küttesõlme tegija tagasi kutsuda,.... veel enam saada ta koolitusele ja las maksab katlas rikutud detailid kinni siis ei olegi asi garantiis vaid valesti ehitatud küttesõlmes kus on räigelt hüdrualika paigast ära. oleks magna asemel tiba väiksem pump olnud oleks kestnud veel aasta või paar.

[Katlakütja]

kui rohkem pilte ei ole siis selle pildi järgi ei surnud see pump loomuliku surma ja vigaseid osi on katlas vist isegi veel peale pumba. uus pump muidugi kestab mingi aja jälle aga jah.......... asi pole isegi mitte katlapumba baipassis vaid magna tirib katlapumba kuivale. ega see magna seal kaua ei kesta kuna ei saa imemispoolelt piisvalt vett kätte. soovitan teha kiired muudatused enne kui kahjud suuremad. kuid kui jah isegi katla orginaal pumba tellid siis tunnen kaasa aga seda võimalik seal asendada tiba odavamaga. soovitan sul küttesõlme tegija tagasi kutsuda ja veel enam saada ta koolitusele.

Imemispoolega ei tohiks ju probleeme olla, enne pumpa on ju baipass, kust saab imeda nii palju kui tarvis.

[vanakala]

baipass.... on kuid ka seal seadistusventiilid, sellise pumba jaoks on see 3T liiga väikse läbilaskega, mudasõelad puuduvad, hüdrojagaja puudub. tulemus on katla lõhkumine kuna katlast läbi käiv veekogus on liiga suur.

[Katlakütja]

baipass.... on kuid ka seal seadistusventiilid, sellise pumba jaoks on see 3T liiga väikse läbilaskega, mudasõelad puuduvad, hüdrojagaja puudub. tulemus on katla lõhkumine kuna katlast läbi käiv veekogus on liiga suur.

kolmikventiil ei pruugi väike olla, usun, et tegemist põrandaküttega. Ventiil vaid valepidi.

[vanakala]

mitte, et ei pruugi aga näen, et on väike..., 3T ventiil on täiesti õigetpidi.

[Katlakütja]

mina seda ventiili ei tunne, mis selle kv arv on? kui palju põrandapinda on tarvis kütta?

[Katlakütja]

Võtsin Esbe lehe lahti. Tundub, et see 3-tee ventiil on VTA-310. See omatoimeline ventiil, mis siia üldse kohe ei sobi. Selle koha peal peaks olema jagamise ventiil, mitte segamisventiil. Sul on tarvis siiski katlapumbast tulev vesi jagada kas põrandaküttesse või katlasse tagasi. Miski vägi peaks seda 3-tee ventiili aga juhtima ka.
Miks siia aga omatoimeline, on pandud, sellest küll aru ei saa.

[vanakala]

sellega segatakse põrndaküttesse minevat vee temperatuuri.

[Katlakütja]

sellega segatakse põrndaküttesse minevat vee temperatuuri.

Sellise skeemi korral ei sega see ventiil paraku mitte midagi
Ventiil on iseenesest küll segamisventiil - Ventiili konstantne vooluhulk on parempoolses väljundis, muutuvate vooluhulkadega ühendused on alumine ja vasakpoolne (need kaks segataksegi kokku parempoolsesse väljundisse). Kuna aga praeguse skeemi järgi on konstantne vooluhulk katlast tuleval harul ehk siis vasakpoolsel (seal on ju katlapump), siis peab selle ventiili asemel olema jagamisventiil.

[vanakala]

segab küll ja kuidas veel. mul pole kahjuks aega siin kommida aga võid ju kliendilt küsida , et kas istus siis 2a. kuni asi töötas külmas( sinu teooria).

[Katlakütja]

Mina väidan (see on minu teooria), et pump on pees just tänu ventiili valele paigaldusele, kuna pumbal ei ole teatud ventiili asendi korral mitte kuskile seda vett pumbata - lööb vastu suletud ventiili. Selline juhus on siis, kui põrandaküttest tulev vesi on soojem, kui ventiili seadetemperatuur. Sel juhul sulgubki katlast tulev haru. Praegune kolmikventiil ju just nimelt termostaadiga segamisventiil.
Kui praeguse ventiili asemele paigaldada jagamisventiil, saab süsteemi korda.
Paranda, kui ma eksin.

[vanakala]

mitte see ventiil ei ole vale koha peal sest põrandaküttevett vaja ju ka segada ehk temperatuuri alandada. katlast liigub väiksem kogus kõrgema temperatuuriga ja küttesüsteemis liigub suurem kogus vett madalama temperatuuriga. sealt lihtsalt osad vidinad puudu ja kõige edulisem oleks kui sinna paigaldada hüdrojagaja. ka sealt puudu normaalsemaks teenindamiseks kuulkraanid...., mudasõeladest rääkimatta. aga eks kohapeal selguks asi täpsemalt. pumba riknemise üks põhjustest on ka se mida mainisid kui katla sees ei ole baipassi aga suuremaks probleemiks on liiga suured veehulgad mis põrandaküttepoolt läbi katla veetakse ja üritatakse ka siis vedada kui katel teeb soojavett. igasuguste paipasside ehitus ei ole magna pumbale normaalne lahendus kuid katlapumbale võib selle teha aga see ka pumba piinamine sest mitte isereguleeruv pump üritab mingist avast baipassis näiteks pumba kolmandal kiirusel vett läbi ajada, baibassist mille takistus on aga liiga suur ja seega tekib pumba kuumenemine, kulumine ja mõtetu elektritarbimine. iga vooluhulk peaks saama ikka võimalikult palju vabalt liikuda ja ei ole mõtet oskamatuse pärast neid takistusi seada ja kestavad ka pumbad kauem. see on minu loogika.

[Niisama]

Tänud vastamast kõigile spetsidele! Maja on olnud soe probleemideta, kõetavaid ruute on kokku 193, katel on 29kw. Unustasin ütlemata, et katel kütab kas boilerit või põrandat, mitte mõtlemat korraga, seal on mingi elektriline klapp, mida katel ise juhib. Töö teostanud santehnika vendasid ma tagasi ei kutsu, sel puudub point, kuna ma ilmselgelt ei ole huvitatud neid oma rahaga koolitamast. Vanakala või katlakütja, tulge astuge läbi, tehke oma parandusettepanekud, pakkumine ja teeme selle soojasõlme korda.
Minu kontakt 5122947, Raido.
Edit. Iseenesest on kogu lahenduse kohta projekt olemas ja puha aga nagu näha, siis lihtsalt komponente ritta ladudes, ei pruugi tulemust tulla. Olen püüdnud kütte teemat ka ise endale selgeks teha, et vähemalt suudaks hinnata, mis juttu keegi räägib aga senine kogemus on, et igal spetsialistil on oma arvamus ja iga järgmine mees laidab eelneva töö maani maha. Ju see on ehitussektori omapära siis.

[Niisama]

Seda ka veel, et tsirkulatsioonipump on automaatreziimil, mis minu arusaamise järgi tähendab, et vooluhulka vähendatakse, juhul, kui kusagil mingi takistus (väiksema jõudlusega katla pump) ilmneb. Aga kuna ma päris kindel pole, kuidas täpselt vesi sellel ventiilide ja pumbaga fotol olevas osas ringleb, siis ma võin ka eksida.

[vanakala]

Niisama:
sain su sõnumi kätte aga olen üsna hõivatud töödega ja ehk nädalapärast hakkab vabamaid aegu selguma aga juuli on töödega suht tihe ja augustis on plaan rootsis tegutseda. kui sa just siit foorumist kellegilt abi ei saa siis peab lihtsalt suhtlema ja eks selle mõne päeva leiab ka kuskilt tööde vahelt. küsin veel niipalju, et kui süsteem töötas kas kuskil küttesüsteemis oli ka mingit müra kuulda? eks ka mina erinen paljudest tegijatest aga mahategemisele ma aega ei raiska kuid paraku on mu üha enamaks tööks kujunenud soojasõlmede ümbertegemine või täiustamine ehk siis odavast lahendusest saab tunduvalt kallim ja töökindlam lahendus sest odavalt ei saa head asja teha ja lisada tuleb hulganisti uusi jubinaid juurde ja vahest isegi kogu sõlm teha uuesti. seega kujuneb see juba topelt tööks...., vana maha ja uus ülesse.