Ehitusfoorum

Oleks siis tarvis teada kui võimas peaks olema 12 korteriga ja 3 kooruselise maja katla võimsus? Tegemist õliküttega ja majas köetavat pinda 710 m2. Ootan targemate juttu ja ei tee paha kui teadjad ütleks ka umbkaudset hinda sellisele katlale.
Ette tänades!!!!

kas majas põrandaküte? kui on siis saab 50KW hakkama ja toodab ka sooja tarbevee. aga katel võiks olla 50-100KW.

Majal ainult keskküte. Pole isegi sooja vee tegemist katla poolt, kõigil oma boiler.

kesküte.... ja pidasid silmas radiaatorkütet? millega hetkel kütate siis selle võrdlusena võimalik teada saada maja soojavajadus. kuna pole teie maja näinud siis katel jääb vahemiku 50-100KW ja põleti võiks olla 50-70KW. aga täpsemalt hetkel öelda ei oska ilma nägemata või teadamata milline on maja soojavajadus kuid kindel on see , et 100KW saate hakkama.

Praegune katel on kaa õli (EDK) küttega, kuid vana (alates 1992 vist) ja arvan et suht pisike kaa. Nimelt 54 KW ainult. Radiaatorküte jah majal on 2 sektsiooni ja 3 korrust, ehtitatud 1975 gaasbetoon paneelidest ( nagu tuhaplokk). Äkki oskate lisada umbes mis sellised katlad maksavad koos põletiga? Põleti peaks olema kütteelemendiga.

arvan, et paljas katel ja põleti ei anna sulle midagi sest vaja veel palju vidinaid selle ühendamiseks.
teraskatel võiks olla näiteks NEINOX ja siis 70KW, põleti võiks olla näiteks ECO 10. panen ühe kamraadi kodu lehe siia ja sealt saad vaadata
http://www.din.ee/index.php?id=18
http://www.din.ee/index.php?id=20
kui täpsem soov siis kas helista mulle või võta ühendust sellel kodulehel oleval numbril . võime ka pakkuda teisi katlaid ja põleteid.
56924916

vanakala kirjutas:kas majas põrandaküte? kui on siis saab 50KW hakkama ja toodab ka sooja tarbevee. aga katel võiks olla 50-100KW.

Kuidas muudab hoone küttevajadust see, kas hoonet köetakse radiaatoritega või põrandaküttega???

keegi pole öelnud, et muudab kütte vajadust! teiseks on see, et radiaatorid vajavad enamus kõrgemat temperatuuri ja enamus kõrgemast temperatuurist koguneb lae alla ja otsib sealt väljapääsu. põrandaküttel oma inerts olemas ja seda saab pikemalt ja sujuvamalt ülesse kütta kui aga radiaator avaneb ja katel ei suuda seda vajaliku soojuseni viia näiteks poole tunni jooksul siis võib ruumis tekida märgatavad temperatuuri kõikumised.
näitena võin tuua kus 870 ruutu ja 8 korteriga maja mis pole ka eriti soojustatud , tehakse ka soojatarbevett ja köetakse põrandaküttega siis seal toimib ka hetkel katel 50KW ja põleti on reguleeritud 30KW ja jääb veel võimsust ka üle sama maja renoveerimisel kus kasutati ehitustööde käigus radiaatoreid siis katel ei suutnud seda 50KW ka korralikult kütta. kütta ses mõttes , et seda tunnet mis aab inimene oma heaoluks kätte on lihtsalt radiaatorite ja põrandakütte puhul erinev tänu soojajaotusele. kui sa elaks oma toas lae all siis poleks tõesti mingit vahet.

vanakala kirjutas:keegi pole öelnud, et muudab kütte vajadust! teiseks on see, et radiaatorid vajavad enamus kõrgemat temperatuuri ja enamus kõrgemast temperatuurist koguneb lae alla ja otsib sealt väljapääsu. põrandaküttel oma inerts olemas ja seda saab pikemalt ja sujuvamalt ülesse kütta kui aga radiaator avaneb ja katel ei suuda seda vajaliku soojuseni viia näiteks poole tunni jooksul siis võib ruumis tekida märgatavad temperatuuri kõikumised.
näitena võin tuua kus 870 ruutu ja 8 korteriga maja mis pole ka eriti soojustatud , tehakse ka soojatarbevett ja köetakse põrandaküttega siis seal toimib ka hetkel katel 50KW ja põleti on reguleeritud 30KW ja jääb veel võimsust ka üle sama maja renoveerimisel kus kasutati ehitustööde käigus radiaatoreid siis katel ei suutnud seda 50KW ka korralikult kütta. kütta ses mõttes , et seda tunnet mis aab inimene oma heaoluks kätte on lihtsalt radiaatorite ja põrandakütte puhul erinev tänu soojajaotusele. kui sa elaks oma toas lae all siis poleks tõesti mingit vahet.

Huvitav, mis oleks põhjuseks, et radiaatorkütte puhul radikas avaneb ja katel ei suuda seda soovitud temperatuurini viia??? Põrandakütte puhul on ju külma põranda üleskütmine veelgi energiamahukam.

pane interneti otsingusse radiaatorküte ja põrandaküte ja seal päris pikalt seletatud erinevusi. radiaatori puhul kütad esmalt laealust. katel suudab saavutada ka vajamineva temeperatuuri kui on sobilik katel. põrand on ju külm ainult kütteperioodi alguses. ega sa kütte perjoodi ajal ei jahuta põrandat täielikult maha ja ei hakka uuesti kütma. radiaator kütte võib lugeda kulukamaks 8-30% kütte kuludest ja see oleneb juba majast endast.

vanakala kirjutas:pane interneti otsingusse radiaatorküte ja põrandaküte ja seal päris pikalt seletatud erinevusi. radiaatori puhul kütad esmalt laealust. katel suudab saavutada ka vajamineva temeperatuuri kui on sobilik katel. põrand on ju külm ainult kütteperioodi alguses. ega sa kütte perjoodi ajal ei jahuta põrandat täielikult maha ja ei hakka uuesti kütma. radiaator kütte võib lugeda kulukamaks 8-30% kütte kuludest ja see oleneb juba majast endast.

Ei ole mõtet otsida neid erinevusi, mida sa toas olles tunned - a' la kui jalad soojas on mõnus olla jne. Katel valitakse siiski välistemperatuuri (ntx -23°C järgi). Sel temperatuuril peab katel suutma maja soojas (sisetemperatuur ntx +21°C) hoidma, mitte kiirelt külma maja üles kütma. Sõltuvalt tarbevee kasutusvajadusest ja valmistamisviisist, lisatakse siia sooja vee valmistamise kulu.
Hoone soojuskadudel ei ole mitte mingisugust vahet, kas köetakse radiaatoriga või põrandaga.

Lisan eelnevale, et ventilatsiooni jätab praegu kõrvale.

tegelikult on ikka päris suur vahe kui natuke asju täpsustad endale ja vaatad kas või termopilte erinevatest kütetest kuidas ruumis soe liigub ja soojuskaod on väiksemad. panin sulle ka siia eelnevalt konkreetse näite mis elust enesest. see, et jalad soojas on üks asi kui täpsemalt uurid siis õigesti reguleeritud ja paigaldatud põrandaküttepuhul hakkab inimese kõrguselt soendatud õhk juba uuesti jahtuma ja langeb alla tagasi mitte ei köeta nagu radiaatoriga kuuma õhku lae alla ja sellega saavutatakse küttekulude vähenemine. ka - 30 kraadiga peab suutma katel ruumitemperatuuri tõsta vajadusel ka 26 kraadini olenemata siis ventilatsioonist ja soojatarbevee tootmisest. keskmiselt arvutad 80W m2 ja siis hakkad seda vastavalt hoonele ja muudele vajadustele nihutama.

vanakala kirjutas:tegelikult on ikka päris suur vahe kui natuke asju täpsustad endale ja vaatad kas või termopilte erinevatest kütetest kuidas ruumis soe liigub ja soojuskaod on väiksemad. panin sulle ka siia eelnevalt konkreetse näite mis elust enesest. see, et jalad soojas on üks asi kui täpsemalt uurid siis õigesti reguleeritud ja paigaldatud põrandaküttepuhul hakkab inimese kõrguselt soendatud õhk juba uuesti jahtuma ja langeb alla tagasi mitte ei köeta nagu radiaatoriga kuuma õhku lae alla ja sellega saavutatakse küttekulude vähenemine. ka - 30 kraadiga peab suutma katel ruumitemperatuuri tõsta vajadusel ka 26 kraadini olenemata siis ventilatsioonist ja soojatarbevee tootmisest. keskmiselt arvutad 80W m2 ja siis hakkad seda vastavalt hoonele ja muudele vajadustele nihutama.

-30 kraadi väljas ja +26 kraadi siseruumidesse??? Kust sa need numbrid võtad??? Võta "Hoone kütte projekteerimine" EVS 844:2004 lahti ja loe. Tõeline välisõhu temperatuur ja arvutuslik väliusõhu temperatuur erinevad teineteisest. Vene ajal arvutati võibolla ekstreem-temperatuuride järgi. Praegu on arvestatakse ka hoone soojuslikku ajakonstanti. Eelpooltoodud standardi järgi on lubatud näiteks elamutes külmal perioodil temperatuurilangu siseruumides max 4.0°C, haiglad, koolid ...2.5°C. Projekteerija ei saa lähtuda kõhutundest. Tema peab lähtuma standarditest ja normidest. Tellija nõusolekul võib aga suuremaid ja ka kallimaid seadmeid loomulikult paigaldada.

jah mis seal imeliku on kui klient tahab oma vannituppa, talveaeda või kuhu iganes 26 siis peab ta selle sinna saama olenemata sellest mis õues toimub. tabelite järgi oskab igaüks arvutada aga tihti on ka neid juhused kus arvutatu ei pea ka paikka või on suured arvutajad ise mööda pannud. mul ei ole vaja neid projekteerimis asju vaadata kuna pole ise projekteerija ja valemied mille järgi katelt arvutada teab igaüks kui asja vastu huvi tunneb. ma ei lähtugi kõhutundest vaid pigem arvutustest ja pikaajalisest praktikast nii alevite küttel, kortermajad, tööstushooned,tööstusseadmed, eramud jne. ja kui hätta jään küsin endast targematelt nõu kes ka vähemalt küttesüsteemidega tegelenud 20a. siin foorumis tahtis klient teda orjenteeruvat katla suurust mille ta sai ka teada minu vastusest. kui tahab täpsemat vastust katla kohta siis peab ta projekti tellima kuid olen kndel , et ka projekeerija ei muuda oluliselt katla suurust mis mul mainitud. pole ka erand juhus see kui katla võimsus ei vasta tehasepoolt lubatule vaid on tunduvalt väiksem. just tulin ühest tehasest kus katel ei võta põlemisest saadud KW vastu ja lennutab korstnasse ja seega on kasulikum soetada tahkeküttel või õlil töötav katel alati 30% suurem tehase lubatust. tean, et osad soojuspumpade müüjad ja paigaldajad arvutavad isegi 120w m2.

Tere

Kas Viadrus U26-4 (20-24kw) sobiks 120m2 hoone (palk 15cm, vill 10cm, tuuletõke roheline ja voodrilaud) kütmiseks radiaatoritega (põrandakütet ei ole) ning tarbevesi toodetaks eraldi elektriboileriga?
Kirjade järgi peaks mainitud katel olema mõeldud kuni 90m2 kütmiseks ( PS kas sinna juurde on mõeldud siis lisaks veel tarbevee tootmisele kuluv energia?)

Ettetänades

ttt kirjutas:Tere

Kas Viadrus U26-4 (20-24kw) sobiks 120m2 hoone (palk 15cm, vill 10cm, tuuletõke roheline ja voodrilaud) kütmiseks radiaatoritega (põrandakütet ei ole) ning tarbevesi toodetaks eraldi elektriboileriga?
Kirjade järgi peaks mainitud katel olema mõeldud kuni 90m2 kütmiseks ( PS kas sinna juurde on mõeldud siis lisaks veel tarbevee tootmisele kuluv energia?)

Ettetänades

Ei sobi,lahjaks jääb.

Kütjal ilmselt õigus, 20-24 kW on katla võimsus koksi jaoks, kui kasutada halupuud siis nimivõimsus ainult 15 kW http://www.pci.ee/feb/Juhendid/4374-2.pdf, parem valik oleks
U26-6 aga võiks ka mõelda õhksoojuspumbale, näiteks www.akromex.com

Tänud vastajatele!!!

tahkekütte puhul ära unusta ka akupaaki (1500ltr). Muid oledki ainult katlakütja ametis. Katel ntx 35-40 kW.

Põhimõtteliselt peaks saama ka võimsuse enam-vähem teada kui teada palju radiaatorite ribisid kokku on, kui on sellised radiaatorid, veneaegse malmradiaatori 1 ribi suurusjärgus 100 W.

M metsast kirjutas: veneaegse malmradiaatori 1 ribi suurusjärgus 100 W.

unusta ära.

Kas praegusel ajal ja praeguste küttegraafikute juures see umbes sama palju välja annab, on hoopis teine teema, aga umbes sellisena need kunagi projekteeritud olid. Ehk siis kui näed, et toas on vene ajast 10 ribi, siis oli planeeritud selle radika võimsuseks 1 kW. Ma ise pole otseselt sellega kokku puutunud, aga seda olen mõne projekteerija suust kuulnud.

Viadrus U26-4 ei toida 120m2 hoonet ära. Kui peab kindlasti Viadrus olema, siis vähemalt U26-6, seda ka tingimusel, et maja on hästi soojustatud.
Oleneb, millega kütta tahad, kas kivisöega või halupuuga. Viadrus on mõtekam kivisöga, sest halupuudega kütmisel on tal kasutegur madalam, kui nt puugaasikatla puhul.
Viadrus katla kütmisel halupuuga on leek pikem kui kivisöe põlemisel ja osa vajalikust soojusest läheb korstna kaudu õhku.
Kui on plaanis halupuudega kütta, siis soovitaks pigem Atmos puugaasikatelt mille kasutegur on kõrgem ja see tasub pikemas perspektiivis rohkem ära.
Pelletipõleti saab mõlemale külge panna, aga siin jällegi on puugaasikatla kütmisel eelised.

ttt kirjutas:Tere
Kas Viadrus U26-4 (20-24kw) sobiks 120m2 hoone (palk 15cm, vill 10cm, tuuletõke roheline ja voodrilaud) kütmiseks radiaatoritega (põrandakütet ei ole) ning tarbevesi toodetaks eraldi elektriboileriga? Ettetänades

Reakodanik ei saa paraku aru, mida tähendab 15 - 20% suurem/väiksem kasutegur. Reeglina saab määravaks katla hind. Kui ikka üks katel on 2x kallim (sry, ma ausõna ei tea, kui palju üks või teine katel maksab), siis valitakse ikka odavam. Kui aga suurema kasuteguriga katla korral tuleks iga 5-s sületäis puid vedamata jätta, siis tähendabki see nö vabu reedeid . Võib juhtuda, et puugaasikatlaga saad ühe katlatäiega kenasti hakkama, kui Viadrusega pead teise nahatäie veel kütma , et akupaak soojaks saada. Loomulikult peavad mõlemal juhul olema puud kuivad. Puid ei tasu kuivatada koldes.