Ehitusfoorum

Härrased, kas põrandakütte vooluhulkade reguleerimisel piisab, kui ajada vooluhulgad indikaatori näidu järgi ühtlaseks, või tuleb kuidagi teaduslikumalt läheneda. Asi selles, et projekt tehti Uponori komponentidele, käiku läksid aga Tiemme komponendid. Tiemmel on küll vooluhulga indikaatorid peal, kuid reguleerimine käib tunde st sellesama uduse indikaatori näidu järgi. Uponori projekt eeldab, et regulaatorit on võimalik täpselt konkreetsesse asendisse pöörata, mida Tiemmega on ilmvõimatu teha.

Vooluhulga indikaatorite ühele joonele annab sulle võrdse vooluhulga kõigis kontuurides. Rõhutan, vooluhulga, kiiruse.
Nüüd olenevalt kuidas projekt tehtud on, kui toru sammuvahe igalpool võrdne, tuleks niiskemad ruumid ja aknaalused kontuurid timmida ehk natuke suurema voolukiiruse peale (loovutab rohkem sooja seal), kui projektis on sellega juba arvestatud, siis usun, et keskmise eesti pereeramu, mis ei ole mingi x-projektiga, piisab ilusti kui timmida kõik vooluhulgad võrdseks.

küsin siia vahele ilgelt lolli küsimuse.
Kas vooluhulgamõõdikud toimivad põrandaküttel pealemineva vee kollektoril või tagasituleva vee kollektoril ?

tagasituleval tavaliselt sest muidu kuulike vedru otsas sulgeb kontuuri ja sul vaja ju teada ,et veeliikumine oleks ühtlane peale kontuuri takistust. aga olemas ka ilma vedruta rotameetreid.

tiemmel on vastupidi, mõõdikud-vooluhulga regulaatorid on pealevoolul ja kontuuri sulgurid tagasivoolul. Kollektoritel on tehases peale pandud vastavalt punane ja sinine kleps, et ei tekiks valearvamust. Vooluhulga mõõturid on vedruga, kui see peaks vkala huvitama.

Kui kontuurid on ehitatud projekti järgi, olenemata mis materjalist, siis saad projektist vaadata millise kontuuri vooluhulk (või on Kv arv) on suurem, sellele ka suurem vooluhulk reguleerida. Kui mõnes toas temperatuur madalam kui teistes siis selle toa kontuurile (kontuuridele juurde keerata).

vaatasin piltidelt ja tundub jah, et pealevoolul kuigi ega see õige just ei tundu sest pealejooksu surve võib olla ju võrdne nii või naa ja oluline ikka mis kontuurist tagasi tuleb. ise rotametreid ei kasuta juba ammu kuna puudub vajadus. kunagi sai pandud caleffi omasid ja nende töö vähe loogilisem:
http://www.begores.com/juhendid/ehitusteave_2004.pdf
siin on päris huvitavaid rotameetreid millega saab ka juhtida näiteks põrandakütte pumpasid.
http://www.flowmeterdirectory.com/flowm ... meter.html
http://images.google.ee/images?hl=et&lr ... CCcQsAQwAw
kolasin netis 1,5 tundi ja ei leidnud ühtegi põhjust miks peab ringleva veekogust mõõtma põrandaküttel pealejooksult. pealejookusl kasutatake rotametreid läbijooksul ehk siis mitte ringleval veel.
oleks huvitav ka endal teada kui keegi põhjendaks vastupidist? jah võib panna rotameetri näiteks erinevate kollektorigruppide või tarbjate ette, et oleks lihtsam seadistada siis peaksid olema jah pelaejooksul...... kuid põrandaküttes oluline tagasijooksude tasakaalustamine. arvan mina.....

Oleks asjatundjatele küsimus.Nimelt Danfossi põrandakütte kollektori FHF pealevoolu mõne regulaatori vahelt (nende punaste plastikust korkide alt,kus selle spets kuuskant võtmega neid vooluhulkasid reguleeritakse) ajab vett välja.Vett ei tule küll eriti palju,kuid ööpäevaga mingi 40-50 gr.Oskab keegi öelda,mis sellega ette võtta,kas saab seal mingi tihendi ära vahetada ja kus seda sellisel juhul saada oleks või jääb ise pikapeale kinni.Sai nüüd nende külmadega veits neid reguleeringuid täpsemaks sätitud infra termomeetriga ja sealt see tilkumine tuligi,no vähemasti tubase poole pealt sai tulemus super ,aga jah no pole head ilma halvata .Panen selgitava lingi kollektorist http://kyte.danfoss.com/Product/088U050 ... 04258.html.
Oskab ehk keegi midagi soovitada,igaljuhul tänud ette.

kõige odavam on palvetada ja loota, et tilkumine lakkab

pole kunagi neid lammutanud aga võid uurida tootjalt varuosi ja kui ei ole keera see kuuskant välja ja pne mõned keerud toruteipi vanale tihendile alla ja siis teed unipakiga kokku või mingi muu libestiga määrid ja paned tagasi. infrapuna termomeetrid ühed suured valetajad aga kui rahule jäid siis on ok!

Kas vooluhulga regulaatori peab täitma veega või võib seal ka õhk sees olla? http://pood.rentax.ee/view_product.php? ... 012&size=;

Külaline kirjutas:Kas vooluhulga regulaatori peab täitma veega või võib seal ka õhk sees olla? http://pood.rentax.ee/view_product.php? ... 012&size=;

Minul sama küsimus. Täitsin eile oma 6 ringiga põranda ja Tiemme kollektori vooluhulga regulaator on osaliselt õhku täis. Kas see on normaalne või peaks ma kuidagi sealt selle õhu välja saama. Ja kuidas see võimalik on kui see tõepoolest vajalik peaks olema? Kui lased sooja vee seal ringlema siis tõmbavad need regulaatorid uduseks. Suhteliselt paha on seda reguleerida.

Pole vaja seal midagi eraldi täita.Külma veega krutid enam-vähem paika,ja rohkem pole vaja neid torkida.

kütja kirjutas:Pole vaja seal midagi eraldi täita.Külma veega krutid enam-vähem paika,ja rohkem pole vaja neid torkida.

Ja jäävad osaliselt õhku täis?

Küsimus teemapüstitajale - miks projektijärgseid materjale ei kasutanud ? Kui oleks Uponori kollektoriga edasi läinud, oleks ju asi lihtsam olnud? Loomulikult on Tiemme odavam Uponorist aga kas oma aeg tõesti midagi ei maksa?

jaanust123 kirjutas:

kütja kirjutas:Pole vaja seal midagi eraldi täita.Külma veega krutid enam-vähem paika,ja rohkem pole vaja neid torkida.

Ja jäävad osaliselt õhku täis?

Jah.

ants01 kirjutas:Küsimus teemapüstitajale - miks projektijärgseid materjale ei kasutanud ? Kui oleks Uponori kollektoriga edasi läinud, oleks ju asi lihtsam olnud? Loomulikult on Tiemme odavam Uponorist aga kas oma aeg tõesti midagi ei maksa?

Mille poolest lihtsam.Uponori kollektoril samasugused jullad küljes.

Tere.
Kas põrandakütte kollektori nn. klaasid peavad olema vett täis, mul on nad 2/3 täis? Küte on taga ja vesi ringleb.

Siin oleks ehk hea küsida kumb on mõistlikum kasutada kas Uponor plast v metallkollektor ja miks?

Mõlemad kollektorid on head. Plastkollektori (Vario M) puhul on oluline, et küttevesi ei läbi vooluhulga regulaatori klaasi ning seetõttu püsib klaas puhtana aastaid.
Nii roostevaba kui plastkollektori korral saab kasutada kütteringide automaatset tasakaalustust - kõik ringid avatakse täielikult ning süsteem määrab millist energiakogust iga tuba vajab.
https://www.youtube.com/watch?v=1jJ_Ph3FthY

uponor kirjutas: ↑04 Nov 2019, 10:04 Mõlemad kollektorid on head. Plastkollektori (Vario M) puhul on oluline, et küttevesi ei läbi vooluhulga regulaatori klaasi ning seetõttu püsib klaas puhtana aastaid.

Kas saan õigesti aru, et võrreldes Uponor Pro 1 plastkollektoritega on vooluhulgaregulaatorites mingi areng toimunud? Ega juhuslikult Vario M vooluhulga regulaatoreid saa Pro 1 peale ka panna?

Mul endal Pro 1 omad muutusid paari nädalaga läbipaistmatuks, sest vana süsteem ning kerge sete sees.

Uponor Pro on v.hea kollektor aga Vario M vooluhulga regulaatoreid sinna peale panna ei saa. Kui peaks ventiili v. vhr-ga probleem tekkima, on selle vahetamine lihtne. Endiselt soovitaks X seeria kontrolleritega süsteemide puhul
kasutada automaatset tasakaalustust - siis pole vooluhulga näidul enam tähtsust.

Kas sellel T169 termostaadil on lapselukk ka küljes?

Nagu ruumitermostaatidel tavaks, pole ka juhtmevabal Uponor Style T-169 termostaadil eraldi lapselukku. Mitteteadlikul näppimisel ei õnnestu siiski suuremat kahju kui temperatuuri ära keeramine tekitada.

Küsiks Uponori käest seda, et siinses foorumiski jooksev reklaambäneer, mis ütleb, et Uponor Smatrix ühildub nutikodu lahendustega. Mida sellel all täpsemalt mõeldakse? Kas ühildub mõne teise tootja keskseadmega?

Smatrix Pulse-i on läbi IFTTT platvormi võimalik siduda teiste targa maja komponentidega. Samuti saab süsteemi ühendada sisekliimaga otseselt seotud seadmeid - ventilatsiooni, fancoile, õhuniisutajaid või elektrilist põrandakütet.
Muude tootjate keskseadmetega me ühenduvust ei paku.