Kyttesysteemist isiklikumalt.

[Külaline]

nii, sobrad- kuna on ammu teada, et otsuste langetamine toimub emotsioonide ja moningate muude tougete mojul, siis olen tanaseks olukorra ees, kus olen kaotanud moistuse.
ehitan oma asjaostetud 1927 aastal ehitet 150m2 palkmajakest ymber ja nuputan kyttesysteemide peale. olen peaagu kindlalt otsustanud kogu elamut holmava vesiporandakytte ja mingile ymbrust saastva katla peale. fossiilsed kytused ja elekter on asjad, mida ma enesele ei luba. voi kui siis ainult vaga minimaalselt. olen joudnud arusaamale, et katel peaks olema saepurubrketiga koetav, kuna analoog (pellet) on ja jaab vahemalt 15-25 % kallimaks. elektrikyte hakkaks protsessi toetama vaid juhul kui systeemi temperatuur on langemas alla kriitilise.
johtuvalt oma mugavusevjadusest on mul hakanud tekkima kohklused:
a) kas briketiga kytmisel on voimalik hoida normaalse talveilmaga toas temperatuuri normaalsuse piires (+20) juhul kui ma ei saa/ei viitsi katlamajas kaia enam kui 2x oopaevas?
b)akumulatsioonipaagi olemasolu on siis ikka vaga vajalik voi?
kogu selle asja eeldus on see, et kogu maja soojustus saab olema superlux.

[Kalvis]

Akumulatsiooni paaki soovitaks igal juhul, kuid soovitaks, et see oleks ühtlasi sooja tarbevee paak?! sel juhul täidab ta kahte ülesannet, on küttesüsteemi stabiliseerija ja ühtlasi tarbevee tootja.
Sulle sobivaks katlaks on igasugune pelletikatel, mis on automatiseeritav. Kuid sobivaks on veel altpõlemisega katlad (Kalvis katel näiteks). Kahjuks pole ma veel kohanud ühtegi automatiseeritud altpõlemisega katelt, kuigi väga tahaks. Altpõlemise katla eelisteks on võimalus põletada puiduhaket (tooraine on veel odavam), saepuru, tükkturvast jne. Puudused ja eelised vaata Kalvise katla vastusest.

[jaanus]

Pellet peabki kallim olema , sest põletiga on on sul kasutegur 90 - kuni 93%. Saepurubriketiga saad healjuhul 80%. Seega pellet on mugavam ja parem. Pelleti hind hetkel Jõgeva ja Tartu maakonnas 1500+5, puitbrikett 1300-1400.

[onuam]

üks keskkütte põhi tõdesid on,et süsteemis puuduks õhk.Aga Sina peaksid seda nagu teadma kuigi soovitad vastupidist

[Külaline]

ei usu ealeski, et pelleti voi briketikatla kasutegur saaks olla 90%. utoopia!

[sundehitaja]

Kas keegi formuleeriks täpsemalt ,mis on ahju või katla kasutegur.Ma pole küll ahjude spets aga kasuteguri mõiste pole mulle võõras. Näide: Valgustamiseks on hõõglamp vilets asi,100W pirn annab valgust 10W eest ehk kasutegur 10% valgustamiseks.Ülejäänud läheb soojuseks s.t kütmiseks on kasutegur 90%.Kui lõõri lähevad suitsugaasid temp-ga 100 kraadi ja koldes põleb kütus temperatuuril 700 kraadi.Kui suur on sellise kütteallika kasutegur ja mis valemiga see saadi?

[Pildistaja]

Kasutegur on suhtarv, kui palju kütuses sisalduvast energiast (mis põlemise käigus vabaneb) õnnestub kütteseadme abil kasutamiseks kätte saada.
Suhe, millise temperatuuriga põleb kütus koldes ja millise temperatuuriga lahkub korstnasse ei ole oluline. Kasuteguri seisukohalt on oluline aga näiteks just see, millise temperatuuriga on suitsugaas. Kui korstnasse läheb 100 kraadine suits, siis sisaldab see ju rohkem energiat, kui näiteks 50 kraadine suitsugaas. Oluline on ka suitsugaaside kogus. 2 m3 100 kraadist suitsu sisaldab rohkem energiat kui 1m3 sama temperatuuriga gaasi jne.
Suitsugaaside kogus sõltub aga põlemise õhurežiimist.
Just seetõttu on katelde kasutegur ahjude näitajast tavaliselt kõrgem, kuna seal on põlemiseks vajalik õhk täpsemalt välja reguleeritav.

[Kalvis]

Pildistaja vastas juba peamiselt ära. Lisaks, et mõningad katlatootjad kasutavad veel omakorda eksitavaid katlakasutegureid, kus võetakse arvesse ka suitsugaaside aurustumissoojus. sedasi imeliselt ümberkäies on saadud üle 100% kasutegurid. Tegelik kasutegur on ikka alla saja.

Mis puutub hõõglambi kasutegurisse siis selle näite toojal pole üldse aimu, mis on kasutegur. Valgustuse jaoks on oma mõõtühik. Valgustuse jaoks teeb asja keerulisemaks inimsilma eripära, seega soovitaks sellel alal mitte näiteid tuua.