Vesipõrandaküte betooni peale, kipsplaadi vahele ja alla

[AARIAKIVI]

Põrand siis hetkel alt ülesse liikudes järgmine: 2 kihti ülekattega 50mm penot, 80mm armeeritud betoon. Tahan vältida betoneerimist. Kas võiksin betoonpõrandale liimida tugevdatud kipsplaati millega moodustan küttetorustikule vajalikud sooned millised peale küttekontuuride paigaldamist mõne sobiva seguga ära täidan ja siis oma aruga uhaksin ühe paksema ja ühe õhema kihi tugevdatud kipsplaati peale ning laminaatparkett järgi ja lapsed peale jooksma. Jään ootama oma mõtte mahategemist õigele teele suunamist või tingimisi heakskiitu. Ei taha oma majas suurt jama kokku keerata.

[sepikoda]

minuarust mõtetu jama. See skeem ei hakka sul tööle.
Sest põrandakütte uba on ikkagi selles, et toru peab olema üleni betooni sees,
et mingit hulka kivimassi üles soendada ja see siis salvestab endasse soojust ja hakkab seda üles kiirgama. Kips on hea soojusjuht küll
aga täpselt nii ruttu kui ta üles soeneb, jahtub ta ka maha. Sellise skeemi järgi peaks sul olema koguaeg tuli katlas , et seal ruumis see põrandaküte toimiks.

Mina soovitaks ikkagi küttetoru paigaldada olemasolevale betoonile. Armatuur maha, toru sinna kinni ja siis kasvõi 3-5 cm paksuselt seguga kinni valada.
Kindlasti areta ka mingid majakad, et saaksid valu latiga enamvähem sirgeks tõmmata.
Seejärel siis kraanulitega parketi alusmatt ja parkett peale.
Siis saad omale hea ja õige asja mis töötab ja annab ka sooja.

[AARIAKIVI]

Kips on hea soojusjuht küll aga täpselt nii ruttu kui ta üles soeneb, jahtub ta ka maha. Sellise skeemi järgi peaks sul olema koguaeg tuli katlas , et seal ruumis see põrandaküte toimiks.

Kuhu se kips siis jahtub? Annab vast sooja ikka tuppa. Kipsi all on ju 8cm betoonivalu ka ja see peaks minu arusaamist mööda salvestama seda soojust ikka üksjagu ning ega see soojus veel allapoole läbi 100mm paksuse penosoojustuse mis betooni all on ei hakka olulisel määral pinnasesse liikuma. Parandage mind kui mingit jama ajan.

[Reevo]

Usu mind olen paigaldanud palju põrandakütteid kipsivahele aga seda alati teisele korrusele puitpõrandatele see on paras aeganõudev töö et hästi teha ja üldse mitte odav. Mina soovitaks ka ikka kerge kiht peale valada ja paigalda torud tihedamalt saad ühtlasema soojusjaotuse ning olenevalt torust mingi 100-150mm vahedega. Ka 80mm betoon jahtub väga kiiresti kui küte tagant ära kaob.

[2korda2]

Kusjuures mina ütleks just, et miks peab küttesüsteem olema suure inertsiga (kole paks betoonikiht põrandaküttel)? See tähendab ju automaatselt ka seda, et reguleerimine on viibega.
Öösel on väljas külm, kütab täiega, Hommikupoole saame paksu põranda lõpuks soojaks ja hakkab kütma. Siis aga hakkab päike tuppa paistma ja läheb soojaks, põrand kütab ikka mõnuga edasi. Selleks ajaks, kui päike loojuma hakkab, on põrand kütmise lõpetamise tõttu jahtunud ja tekib jälle ülessoojendamisega probleem.
Mina lahendaks asja pigem nii, et betoonikiht olgu pigem pisut õhem aga torud tihedamalt.

[Reevo]

Betoon jahtub väga kiiresti kui on õhu ja põranda andurid on koguaeg normaalne soojus kui aga betooni paksuseks juba mingi 150-200mm siis tõesti päikese korral tuleb aknad lahti teha et ellu jääda.
Minul endal 80mm betooni milles küttetoru sees ja soojuspump koos anduritega teeb vägahead tööd ,toas koguaeg normaalne kliima ja kusjuures põrandad ei ole kuumad pige kergelt soojad.
Muidugi betooni paksus mängib rolli siis kui toru betoonis asetseb põhjas aga kui peale panna nagu siin sooviti siis pole probleemi, saab väga kenasti reguleerida temperatuuri toas.

[AARIAKIVI]

Kusjuures mina ütleks just, et miks peab küttesüsteem olema suure inertsiga (kole paks betoonikiht põrandaküttel)? See tähendab ju automaatselt ka seda, et ...

Minu mõte oli just see, et saaksin üldse ilma suurema betoneerimiseta hakkama selliste ilmadega, tahaksin kiiremini sisse kolida. Et kas siis võiksin teha järgmiselt:
1. Märgin 80mm paksusele armeeritud betoonpõrandale mille all on juba 2 korda 50mm ülekattega peno all põrandaküttetorustiku kulgemise jutid maha arvestades ka optimaalset toru
paindumise raadiust tihedama sammuga välisseinte äärest ja hõredamalt maja sisemuse poole(akendega nii väga vist ei arvesta kuna nad on parajad seasilmad e. väikesed).
2. Mahamärgitud tulevase torustiku vahedesse lõikan tugevdatud kipsplaadi ribad mille põranda külge liimin.
3. Topin torustiku vahedesse ja äkki peksin torustikku natukene olemasolevast betoonis kõrgemale tõstma et vahede täitesegu ilusti ümbritseks küttetoru.
4. Täidan vahed kus juba torustik sees mingit sorti seguga(oleksin tänulik kui keegi soovitaks millega täita).
5. Peale kuivamist lappan peale kihi tugevdatud kipsplaai (ilmselt ka liimin või mis targemad soovitaksid). Keegi soovitas teise kihi kasvõi õhemat tugevdatud kipsplaati ühenduskohtade
ülekattega veel peale lapata(kas liimida või...?)
6. Siis laminaadi alusvaip või mis ta õige nimi on ja laminaatparkett(lukustuv) järgi ujuvasse asendisse(äkki...?) et siis mitte päris vastu seinu minu arusaamist mööda.
Nüüd olge kenad ja andke mulle teada mida olulist ma vahele jätsin, kas äkki kuskile veel aurutõket, fooliumi või kurat teab mida veel peaks toppima.
Või olen ma üldse oma ideega ikka täitsa pange pannud???
Ette tänades!
Teades, et aitähhist kasukat ei õmble mõtlen millega ise saaksin kasulik olla... näiteks graniittoodetega alates hauakividest hauaplaatidest lõpetades graniidist köögitasapindadega põrandate
ja treppidega.

[Reevo]

Võid teha küll niimoodi et kaks kihti kipsi torude vahele ja vahed segu täis (näiteks uninaksi fiiberbetooni suht vedelana vahele valada) Kui pinna suudad sileda teha ei pea enam pärast isevalguvat peale valama võid kohe parketi paigaldada.Fooljumit ära pane muidu sa ei suuda neid kipse betooni külge kleepida.Aga kui teha ei viitsi tulen teen ära!

[vanakala]

kui tahad head asja siis pead ka jälgima, et alumine petooni kiht ei oleks vundamendi ja välisseintega seotud. kui veel paremat tahad siis otsi õhukest kuni 10cm laia metall linti ja liimi see kipsile 1cm vahedega saad ühtlasema soojajaotuse.

[AARIAKIVI]

kui tahad head asja siis pead ka jälgima, et alumine petooni kiht ei oleks vundamendi ja välisseintega seotud

Kas lihtsalt ei oleks seotud või soojuse edasijuhtimist ei tohiks olla? Põranda ja seina vahel mingi must lehtmaterjal on kuid see sooja juhib edasi ilmselt üsna vabalt. Informatsiooniks: seinad
muidu fibo ja väljast 100mm peno ka vundamendil ja mingi horisontaalne väline penovöö ka mingil sügavusel. Et kas hakkab siis seinu soojendama või mis...
Muidu osmik nigu peaks sooja, umbes 15 päva tagasi(siis kui eelmine kord krõbedaks ilm läks) turkasin seina 3kw e.soojapuhuri siis oli sees temperatuur +3 - +4 ja nüüd peale viimast
kobedamat miinust kogunes sisse juba +20 oli täna hommikul ja keerasin poole võimsuse peale. Suletud netopinda on 133,6m2 ja hoonemaht 496m3(köetav pind siiski 126,6m2) kahe korra
peale ja trepihallist pääseb soe vabalt ülesse.
Ja see +20oli siis esimesel korrusel.
Kas nüüd ülesloetud plära midagi muudab või selle PÕRANDA JA VUNDAMENDI JA VÄSISSEINTE SEOTUSEGA VÕI MITTESEOTUSEGA MINGI JAMA...

[trumm]

soojuse edasijuhtimist ei tohiks olla. muidu kandub soojus vundamenti ja lihtsalt kütet läheb rohkem

ilmselt kuidagiviisi töötaks see kipsiribadega süsteem ka, aga endale ma kindlasti nii ei teeks (tõtt-öelda ei teinud ka, valasingi teise kihi betooni peale koos torudega). kips on palju halvem soojusjuht kui betoon, seega saad selle, et see betoon seal kipsi all on soojem ja kips peal jahedam. ja kui põrand toru ümber on kips, siis tähendab see ka seda, et kips salvestab soojust palju vähem kui betoon - s.t. soojus kandub kipsi sisse vähem... seega on põrandakütte tagasivool suht sama temperatuuriga kui pealevool - soojust lihtsalt ei anta nii palju põrandasse edasi kui betooni puhul.

aga miks sa valada ei taha? see läheb ju kähku...

[AARIAKIVI]

soojuse edasijuhtimist ei tohiks olla. muidu kandub soojus vundamenti ja lihtsalt kütet läheb rohkem..................aga miks sa valada ei taha? see läheb ju kähku...

Kas nüüd kui betoonist aluspõrand eraldatud välisseintest vaid mingi õhukese jamaga mis ei lase põrandal kleepuda kandvate seinte külge peaksin aluspõrandale ja välisseinte äärde veel soojustuse panema ja siis sinna siis uue põrandakütte torustikuga betoonpõranda valama... või... noo maaa ei teaaa... mis nüüd saab. Ostsin valesti ehitatud maja endale või

[vanakala]

eim ostnud vale vaid endale ehitades teevad enamus nii, et valavad esimese kihi mis toetub vundamendile ja teińekiht siis kütte tarvis. nimelt olen käinud üsna mitmes majas kus põrandaliistud on põrandast kõrgemal 3-5cm. st., et aluspõrand(pind) on vajunud. kui alumine valu toetub vundamendile siis seda ohtu ei ole.

[maik]

to,Aariakivi lohuta end sellega, et pool ew. on seda taksistidest arendajate paska täis.Serva-lindil on hoopis teine otstarve kui sina arvad. Vanakala paneb ka segast, alus-põrand vajub vaid ühel mulle teada oleval põhjusel, valesti paigaldatud tagasi-täide ja taksist fibra-mees.

[ponkskar]

to,Aariakivi lohuta end sellega, et pool ew. on seda taksistidest arendajate paska täis.Serva-lindil on hoopis teine otstarve kui sina arvad. Vanakala paneb ka segast, alus-põrand vajub vaid ühel mulle teada oleval põhjusel, valesti paigaldatud tagasi-täide ja taksist fibra-mees.

No ma tegin ka omale nii nagu vanakala rääkis. Vundale toetuv plaat 100mm, siis sinna peale hüdro, siis 2x100mm peno, kile, küttetorud, armatuur ja siis 80mm betoonplaat. Peno ja kütteplaat jäid siis kandvate seinte vahele

[AARIAKIVI]

Vundale toetuv plaat 100mm, siis sinna peale hüdro, siis 2x100mm peno, kile, küttetorud, armatuur ja siis 80mm betoonplaat.

No mul on alt tulles tihendatud liivast täitepinnas, hüdroisolatsioon, 2 x 50mm peno siis 80mm betoonplaat. Mis ma siis sinna otsa peaksin veel põrutama? Kas veel hüdro, 50 või 100mm penot ja seina äärtesse uue valu kõrguseni peno(kui paks), siis jälle armaruurvõrk, küttetorustik ja siis veel 80mm betuuni otsa uhada? See kõik siis tõstaks põrandat vähemalt 130-180mm
ülespoole. Laeni on küll 2700mm - 180 = u.2500mm aga ukseaukudega läheb küll kehvemaks - mingi 2150mm hetkel - 130kuni180 jääb järgi 1970-2020 ja põrandakatte materjal ka veel kuhugi tuleks toppida(tuleb siis vist avad suuremaks teha)

[ponkskar]

Vundale toetuv plaat 100mm, siis sinna peale hüdro, siis 2x100mm peno, kile, küttetorud, armatuur ja siis 80mm betoonplaat.

No mul on alt tulles tihendatud liivast täitepinnas, hüdroisolatsioon, 2 x 50mm peno siis 80mm betoonplaat. Mis ma siis sinna otsa peaksin veel põrutama?

Ei tea, pole spets. Aga võib-olla piisaks ka, kui paned sellele betoonplaadile 2x25peno ja siis mingi 50-60mm betoonplaadi
Samas see kipsi variant on selline, mida vist puitvahelae puhul teisel korrusel kasutataksegi. Ilmselt peab see töötama,kui sedasi tehakse

PS: Minu arust otse liiva peale hüdrot ei panda? St võib-olla pannakse, aga kas sellest tolku ka on....

[Reevo]

Põranda valu koht siis nii et ei tohi valada põrandat vundameni müüri peale peab olema ikka müüride vahel omaette seisev.Kui te valate põranda fibo müürile toetuvalt ja olete samas kehvasti tihendandanud vajub see põrand varem või hiljem keskelt kokku(kui teil just 3*3 maja pole) Kui maja vähemalt 8*10 siis see müüridele toetuv pbetoon küll vastu ei pea(see pole paneel)
TIHENDAJA PEAB OLEMA SPETSJALIST MITTE FEKALIST.

[vanakala]

ei vaju se vundamendile toetuv plaat kuskile kui just ei ole vundament valatud ainult ümber maja vaid peaks olema ka siduv vaheseinte kohtades ja alusplaati peab olema paigaldatud topelt armatuur millest siis üks armatuur ülemises petoonikihis ja teine alumises petoonikihis. alumine kiht siis võtab vastu pealt suruvat rõhku ja pealmine armatuur võimaliku pinnase poolt tulevat rõhku( kui näiteks maja ümber olev vundament vajub ja valatud petoonplaadi all on täitepinnas ja see ei ole vajunud siis aitab petooni pealmises osas olev armatuur võta osa koormust endale).aluspinna petooni kogus ja armatuuri valik tuleks kooskõlastada oma ala spetsidega.

[maik]

ei vaju se vundamendile toetuv plaat kuskile kui just ei ole vundament valatud ainult ümber maja vaid peaks olema ka siduv vaheseinte kohtades ja alusplaati peab olema paigaldatud topelt armatuur millest siis üks armatuur ülemises petoonikihis ja teine alumises petoonikihis. alumine kiht siis võtab vastu pealt suruvat rõhku ja pealmine armatuur võimaliku pinnase poolt tulevat rõhku( kui näiteks maja ümber olev vundament vajub ja valatud petoonplaadi all on täitepinnas ja see ei ole vajunud siis aitab petooni pealmises osas olev armatuur võta osa koormust endale).aluspinna petooni kogus ja armatuuri valik tuleks kooskõlastada oma ala spetsidega.

Nii-ja naa, Ilmne näide mitte-vajuvast põrandast, kahes kihis armatuur, kihi paksus 120mm on Tartus Eedeni konsum.Näiteid on veel kuidas kihku-kähku ew.paska on keeratud.Ärgu tulgu ükski era-maja ehitaja mulle väitma,et ta armeerib oma põranda paneeliks. nonsens.

[Reevo]

Jutt jumala õige ma tahaks ka sellist meest-ehitajat näha kes kõik põrandad paneeliks valab.
Me räägime ikka tavalistest eramajadest aga kui varjendit ehitada siis njah.....

[vanakala]

minu tutavatel enamus sedasi valatud vahelaed ka.

[maik]

minu tutavatel enamus sedasi valatud vahelaed ka.

Nimetame asju õigete nimedega,Vahelagi st. vastavalt sildele min.180- paksu ja kahes-kihis armeeritud min.10 armatuuriga betoon-plaati.Ei ole kohand inimest kes raha peale nii vihane,et valaks endale nii jõhkra põranda kandva pinnase peale.Kas põrand vajub või mitte on sõltuv tagasi-täite kihtide kinni fibreerimisest,sageli lajatatakse upitajaga vund.triiki kruusa täis ja alles siis sõidetakse 80kg.tallaga üle.Teatud aja mõõdudes toimub kontrollimatu vajumine,paljudele tuttav probleem kes buumi ajal omale taksistist arendaja käest "kodu"ostnud Vaidlus väljub teemast,teema-algatajale soovitaks toru maha kerida ja tasandus-seguga probleem lahendada.

[AARIAKIVI]

Vaidlus väljub teemast,teema-algatajale soovitaks toru maha kerida ja tasandus-seguga probleem lahendada.

Ja mis ma siis lõpuks teen...
1. Kas teen ikka kipsplaadiga seda asja
2. Või panen kuhja penot mahaja seina äärde siis valan toru sinna peale armeeringuga... muuseas olemasolevast põrandast 18cm kõrguselt algavad pistikupesade karbid ja kuhogi peaks liist ka veel mahtuma.
3. valan veetoruga kihi otse olemasolevale betoonpõrandale... siis pidi ju soojus vundamenti ja seintesse minema.
4. Või panen 47mm TermaSol´i mummupeno maha ja vean toru sinna ja valan ära....

Eks ta vist nii ole see lugu lolli ja saja targa ja nende küsimuste ja vastustega...

[Reevo]

Pane toru maha ja vala peale kogu lugu.