Ehitusfoorum

Vajalikud vooluhulgad saan arvutada http://kyte.danfoss.com/PCMPDF/VDUDN226.pdf
See deltaP aga jääb segaseks- kollektoril 2 kontuuri, samal korrusel umbes 18 ruutmeetrit, korrus kõrgemal 5 ruutmeetrit. Praegu küll põrandad tunduvad soojad, kuid ebaühtlaselt esimesel korrusel (võib olla ka põranda erinevusest- osa plaat, osa laminaat). Vooluhulga mõõtjat kollektoril pole.

Kui sul esimesel korrusel ühe kontuuriga põrand ebaühtlaselt soe on, siis on ka võimalik, et kontuur on ebaühtlaselt pandud.
Kuid võib ka olla, et enamus vett tahab II korruse väiksemast kontuurist (kus takistus väiksem) läbi voolata.
Aga vaadates Danfossi valemit, ei saa ma aru, mille järgi arvutatakse rõhukadu? Kontuurid on ju erineva pikkusega, võivad olla erineva läbimõõduga (20 vs 16 mm) jne.
Lihtne arvutusvalem on ka: soojusvajadus X 0,86 /Dt, ehk siis Danfossi näitest: ruumi küttevajadus kW korda 0,86 jagada temp vahega ehk hetkel 5.
Kui kasutada radikate arvutamiseks, siis tuleb jagada näiteks 20, ehk peale ja tagasivoolu temp. vahega

Ruumi pindala kaudselt peegeldab kontuuri pikkust (eeldusel, et torustiku samm sarnane). Rõhukadu mind samuti huvitab- äkki kellelgi mingi arvutatud näide. Kui palju rõhukadu suurendab see teisele korrusele vedamine?

Muidu newton'i valem peaks netist leitav olema, kahjuks vaid USA ühikutes. (SI pole seni leidnud, kuigi esimene raamatukogu raamatu hüdraulika või küttesüsteemide omas on kohe sees). Mõned konstandid (vee viskoosus, tihedus jne. on vaja ka leida, nende saamine on probleemsem). Valem ise on lihtne, vededliku konstandid, toru pikkus ja toru takistustegur ning ongi rõhukadu käes.

Oleks see nii lihtne
Tarbeveetrass - ei ole muret rõhukao arvutamisel.
Kuid põranda juures... on kontuurid, mis on eri pikkusega ning see tõttu on ka vooluhulgad kontuuriti erinevad. Peaks olema selline loogika, et võetakse kõige pikem kontuur ja keskmine vooluhulk kogus süsteemis, ning leitakse rõhukadu, mis on aluseks pumba valimisel....
Samas ei ole selles üldse kindel, et see asi nii käib. Mõni projekteerija võiks sõna võtta.

Lihtsamad arvutused saab nendega ära teha
http://www.efunda.com/formulae/fluids/c ... n.cfm#calc
http://www.pressure-drop.com/Online-Cal ... index.html

See programm võimaldab ka enamat
http://www.software-factory.de/drop/pdrop6.zip

saab ka lihtsamalt
hoida pealevoolu temperatuur püsivana ja käega( parem infratermomeetriga mõõta) katsuda tagasivoolutorusid ja koomale keerata need kontuurid, kust tagasi tuleb kõige kuumen vesi
sobiv temperatuuride vahe 5-7 C
protsetuuri korrata paari päeva pärast
ega valemid asja eriti paremaks ei tee, ainult segasemaks
selge on see, kui vesi tuleb kuumana tagasi, siis on veevoolu kiirus selles ringis liiga suur, soojatarve väike ja küttevesi ei jahtu piisavalt
olen nii tasakaalustanud 60 krt majasid ja keegi ei kaeba, et tal on külm või palav

Tere, kas keegi viimase härra kontakti ka teab?

Külaline kirjutas:Tere, kas keegi viimase härra kontakti ka teab?

Ma pole küll mingi spetsialist sel alal, kuid tegin umbes 3a tagasi sama postituse nõuannete järgi ja sain omal süsteemi toimima. Kui sul algse postituse autori kontakti ei õnnestu leida, siis võid oma kontakti jätta ja võin selgitada, kuidas see täpsemalt käis.

Mis krdi kontakt, asjatundumatu inimese jaoks võib tunduda igati vinge variant, aga üldiselt kui keegi räägib kümnete korteritega maja "tunde" järgi tasakaalustamisest, siis

Kv=12 kirjutas:saab ka lihtsamalt
hoida pealevoolu temperatuur püsivana ja käega( parem infratermomeetriga mõõta) katsuda tagasivoolutorusid ja koomale keerata need kontuurid, kust tagasi tuleb kõige kuumen vesi
sobiv temperatuuride vahe 5-7 C
protsetuuri korrata paari päeva pärast
ega valemid asja eriti paremaks ei tee, ainult segasemaks
selge on see, kui vesi tuleb kuumana tagasi, siis on veevoolu kiirus selles ringis liiga suur, soojatarve väike ja küttevesi ei jahtu piisavalt
olen nii tasakaalustanud 60 krt majasid ja keegi ei kaeba, et tal on külm või palav

Õige jutt. Ei ole mõtet hakata jalgratast leiutama ja mingeid kuradi võrrandeid lahendama.

Õige jutt oleks siis kui asja tehtakse õigesti, mitte noobide kombel katse-eksituse meetodil raiskab selle asja peale mitmeid päevi.

Milleks on vaja seda ise timmimist tingimata maha teha? See ei ole ju kohustuslik kellelegi - ei meeldi, ära tee.

Ise leidsin, et sain (küll eramajas mitte 60 krt kortermajas) sellise soovituse järgi kõigil kontuuridel peale- ja tagasivoolu vahe ~5C peale ja kõik toad ühtemoodi soojad iga ilmaga nii nagu vaja. Mis olulist lisaväärtust suudaks mulle lisada valemite ja projektide järgi selle ümber tegemine? Tõsi küll, aega selleks läks - järjestikusel umbes 3 päeval a' 5min, mida aga ei pea just oluliseks pingutuseks.

Ma mõtlengi seda, et oma eramajas võib igasugust nalja teha ja mõne kontuuriga pole ka väga probleemi, aga kui räägime kortermajast kus on kümneid harusid ning seal katse-eksituse meetodil harusid kruttida, see on ikka lollus küll.

Tõsi. Keeruka/suurema süsteemi korral enam silmasirkel piisavalt hea töövahend pole.

Kummast otsast tuleb tasakaalustamist alustada, kas pealevoolust või tagasivoolust? Minul on üks 10ne kontuurine kollektor vooluhulga mõõtjatega. Juhtautomaatika puudub, käsitsi juhtimine. Vooluhulgamõõtjad näitavad erinevaid tulemusi. Osadel on 2l/min ja osadel 0.5l/min. Seal kus on 0.5, need toad on jahedamad.
Tegin proovi, et reguleerisin tagasivooluklappe, nendega oli lihtne saada pealevool enamvähem võrdseks. Kas nii võib reguleerida?

...kas jutt on regulaatorklappidest või tõesti vooluhulga mõõtjatest?

Tõstame vana teemat. Igas toas on seinal temp. regulaator, mis siis kas avab või sulgeb kontuuri. Hetkel on kõikide kontuuride voolavuse regulaatorid (vooluhulga mõõtjad) max lahti. Kontuurid on erineva pikkusega 80-110m. Õ/V pumba sees olev tsirgu reguleerib ise ka voolavust. Kas on mõtet lisaks kontuuride voolavust veel eraldi reguleerida?

Selleks et midagi reguleerida peaks ka asja teooriat teadma.
Paari sõnaga vastates: Ütleme et reguleerimise objekt (ehk see mida reguleeritakse) on temperatuur.
Edasi uuritakse kas objekt reageerib muutustele kiiresti või aeglaselt, sellest oleneb regulaatori tüüp.
Valdavalt jagunevad regulaatorid positsioonregulaatoriteks millel on nt kinni-lahti asendid ehk 2 asendit või pidevatoimelisteks regulaatoriteks kus täituri (mingi klapp, mootor jne) asendeid on palju.
Positsioonregulaatoreid kasutatakse ainult vähestel juhtudel kui nt temperatuuri muutus toas toimub mootori täielikul avamisel kiiresti nt sekunditega. Kui esineb pikem ajaline viide ehk inerts siis kasutatakse pidevatoimelist reguleerimist ehk mootor keerab veidi siis vaadatakse kuidas mõjus ja siis keeratakse jälle natuke juurde või vähemaks.
Kui jutt on betoonpõrandast siis teoreetiliselt seda ei saagi kinni-lahti mootoriga korralikult juhtida. Kui põrandakontuur ei ole betoonis siis vast on mingi võimalus.
Ehk muidugi võid käsitsi kuskil läbivoolu vähendada või suurendada kuid see + kinni-lahti kontuuri reguleerimine on rohkem nagu mingi huumor. Põrandakütte jaoks on ka pidevatoimelisi regulaatoreid kuid need on hinnalt kallimad.
Kui on huvi siis Dr Google aitab: PID regulaator
Kujuta näiteks et hakkad bemmiga kurvist välja sõitma ja auto võtab ise juhtimise üle et masinat teel hoida. See automaatika ei paiska ju autot täie hooga vastaskraavi poole vaid tahab hoida keskteel. Sinu küsimus oleks nagu et kui kõrvalistuja ka rooli sikutab, kas siis oleks parem? Kui on hea automaatika siis ei saagi inimene aru mis parasjagu toimub.

Betoonpõrand, 230V regulaatorid - asend kinni/lahti. Hetkel regulaatoreid vahetama ei hakkaks, aga saan aru jah, et need kinni/lahti klapid pole betooni puhul kõige etem lahendus.

Aga kontuuride voolavus? Kas need peaks ainult võrdseks reguleerima või on veel mõni hea nipp? Hetkel tundub, et väga väikseks voolavust ajada ei saa (2l/min) siis laseb sooja vee bypass klapist soojuspumpa tagasi ja see lükkab kütte välja. Kui bypass koomale keerata, siis hakkab soojuspump kurtma liiga madala vooalvuse pärast, miinimum 12l/min.

Voolavust- küttevee ringlust ei tasu takistada.
Nagu aru saada on siis puudub eraldi veeringlus soojuspumba siseosa ning puhverpaagi vahel. Kui kogu küttevett ajab ringi soojuspumba veepump siis ei tohi ringlust takistada. Ehk suujuspumbal on min lubatav vee hulk mis läbib külmaaine/vesi soojusvahetit. Uuemad masinad jäävad seisma kui vee ringlust liialt piirata.

Soojuspumpade puhul reguleerimine toimub küttevee temperatuuri muutmisega, mitte läbivoolu piiramise teel.
Seda ka seetõttu et madalama küttevee temperatuuriga on soojuspumba kasutegur parem.

Kas soojuspumbal endal ei ole komplektis nt küttevee reguleerimist välisõhu temperatuuri järgi?

On ikka, nii see ka hetkel käib, Daikin Altherma 3. Aga kui on ütleme 80m kontuur ja 110m kontruur korraga max lahti, siis väiksemast hakkab ju kiiremini soe vesi tagasi tulema kui 110m kontuurist ja soojuspump arvab, et nüüd temp ok ja tõmbame pöörded maha, kuigi suur ring pole veel piisavalt soe.

Aga kas küttegraafikut kuidagi ka soojuspumba toatemperatuuri anduriga mõjutada saab?

ES soojuspumbad on nüüd nii et saab menüü valikust panna lisaks "korrektsioon toatemperatuuri järgi" ja masin parandab hetke küttevee temperatuuri. Nt kui ideaalne toatemperatuur masina menüüs on 22C ning soojuspumba toaandur elutoas siis programm parandab küttevee temperatuuri kui elutoas on nt 20C.

Vist saab, kui valida menüüst siseandurid (mis pole mul SP-ga ühendatud). Samas ma tahan, et plaaditud põrandad (niisked ruumid + esik + köök) oleks soojemad ja magamistuba jällegi jahedam. Seega nii ei saa vist. Hetkel reguleerisin rotameetrid 4l/min peale (enne oli max lahti) ja bypass-i 12l/min kui kõik kontuurid kinni. Kui tubades temp põhja keerata, siis kõik kontuurid ~3l/min ja SP näitab ~15l/min. Pealevool 31 kraadi ja tagasivool 27 kraadi. Äkki sai hea?

Mul sama pump.
Võtsin ajamid kollektril maha ja ajasin ühele joonele, hetkel ei mäleta mis see läbijooks sai. Mootorid peale tagasi ja edasi toimetavad termostaadid. Magamistoas esimesel korrusel hoian setpointi 21-22 peal mujal esimesel ca 24 peal. Enamasti parketiga põrandad. Köögis ja esikus plaaditud põrand.
Teine korrus radiaatoritega madala temperatuuriga, täiesti avatud - temp tubades ca 24 kraadi.
Kolm viimast kuud kogumaja elektrikulu 1000 kwh/ kuus.