Eramu aastane kogu energiatarve kWh per 100 m2

[2korda2]

Kuniks elektriturg on suletud ja elektri hind pooleldi sotsiaalsfääri vahend on, on selline lähenemine ehk isegi õige. Samas on elektrituru avanemine üsna lähedal ja seoses sellega ennustatakse elektri hinna tõusu kordades. Radikatega küttes on miinuseks veel see, et teisele küttele üleminekuks tuleb terve küttesüsteem uuesti ehitada. Katel+torustik tähendab paremal juhul katlale teise põleti lisamist või hullemal juhul katla vahetamist.

[õli-juku]

Jopa-kolla
Ma siis igavene hävitaja energiatroll ...
Ma laksan oma 150+ m2 majas 4000 l õli igal aastal läbi katla ...
4 elanikku, soe vesi jookseb ojadena ja suur 320 l vann käib lastel mängimiseks üle päeva peaaegu, et täis ...
Aknad maast laeni, 70+ m2, keskmiselt toas 23 kraadi aasta läbi.
Lisaks veel elektriarved ca 600+ krooni kuna õues põleb hulk aiavalgustust, ca 20 tk a 23w "säästukas" ...
ja pesumasin ning nõudepesumasin teevad tiiru-paar minimaalselt ööpäevas ...
Laes hunnik halogeene ...
Ehk küttele ja soojale veele läheb ca 270 kwh m2-a ...

[korsten]

170m2 maja + 30m2 ilma kütteta garaaž.
Aasta elektrienergia kulu on kuskil 20000kW/h, sellest kuskil 6000 ja 7000 vahel on küttekulu õhk/õhk soojuspumbaga, vajadusel kasutan ka el. põrandakütet ja el. radikaid, olemas ka sundvent, el. boiler ja el. sauna keris.

[Silwer]

Mul siis vana maja mida natuke juba ka kõpitsetud. Kütan maagaasiga. 4 inimest, nendest kaks tited. Vett kulutatakse ohtralt (17m3 kuus) ja seda ka soojendatakse. Gaasi ja elektri aastased üldkulud kokku u. 32000kWh (sellest elektri peale kulub u. 6000kWh). Majal köetavat elamispinda u. 135m2. See teeb ühe m2 kuluks 237kWh. Samas, osa sellest läheb tahes-tahtmata ka 90m2 täiskeldri soojendamiseks kuna seal asub küttesüsteem.

Miks on kulu nii suur? Puudub vent süsteem ja maja vajaks osaliselt täiendavat soojustamist, eriti just 2 korruse katus kus vaid 15cm 50 aastat vana saepuru. Küttesüsteem ise on nn. tehnika viimane sõna. Parim katel ja parim juhtelektroonika.

[Taffo]

Silwerile

Päris suur on sinul energia kulu m2 kohta. Soovitan vaadata maja tuulekindlus üle ja lisa soojustust. Ise ehitasin maja 200m2 (ma õppind ehitaja) energi kulu on 65-70kW/m2 aastas. Puitkarkass maja, seina paksus 22cm, pööningul kuni 20cm villa, aga ise pean peamiseks, et kogu maja on kaetud Tyvekiga. Olin USA-s, kus ainult Tyveki kasutratakse või selle taolist hingavat tuuletõkke materjali.

[ester]

tere,

siin ka minu maja andmed õhk-vesi soojuspumbaga (jaanuar 2006....jaanuar 2007) milline teeb nii põrandaküttevee 134m2 majale kui ka 4 inimese soojavee 165L temperatuuriga pluss 47C 11115.-EEK aastas kahjuks koos olemelktri, tavalise ventilatsiooni agregaadiga kus sees on 2kW el. tenn ja el. saunakerisega (saunas kord nädalas). keskmiselt siis aastas 83W/m2 x100m2=8295kWh
maja välisseinas 250mm fibo ja 100mm penoplast, pööningul 300mm villa

[korsten]

no aga super ju aasta kohta!

tere,

siin ka minu maja andmed õhk-vesi soojuspumbaga (jaanuar 2006....jaanuar 2007) milline teeb nii põrandaküttevee 134m2 majale kui ka 4 inimese soojavee 165L temperatuuriga pluss 47C 11115.-EEK aastas kahjuks koos olemelktri, tavalise ventilatsiooni agregaadiga kus sees on 2kW el. tenn ja el. saunakerisega (saunas kord nädalas). keskmiselt siis aastas 83W/m2 x100m2=8295kWh
maja välisseinas 250mm fibo ja 100mm penoplast, pööningul 300mm villa

[Silwer]

Silwerile

Päris suur on sinul energia kulu m2 kohta. Soovitan vaadata maja tuulekindlus üle ja lisa soojustust. Ise ehitasin maja 200m2 (ma õppind ehitaja) energi kulu on 65-70kW/m2 aastas. Puitkarkass maja, seina paksus 22cm, pööningul kuni 20cm villa, aga ise pean peamiseks, et kogu maja on kaetud Tyvekiga. Olin USA-s, kus ainult Tyveki kasutratakse või selle taolist hingavat tuuletõkke materjali.

Mul on see täiendav soojustamine plaanis küll aga enne tuleks teha täpsemad mõõdistused et leida üles kõige probleemsemad kohad. Eks siis paistab mida täpselt teha saab. Üks asi on aga kahjuks välistatud - maja penoga ülevorpimine. Sellega kaoks ära maja arhitektuuriline ilu.

[õli-juku]

Kõik kirjutavad seintest ja väikesest kulust.
Kas teil aknaid ka on :) või olete ennast kõik kinni müürinud koos oma küttesüsteemidega
Või olen mina hull oma 36mwh küte soe vesi ja 11mwh elekter (sise,õue, sundventagregaat, nõude- ja pesumasin ning 320l vann + dush.
2+2 inimesega ......

[korsten]

hull jah

Kõik kirjutavad seintest ja väikesest kulust.
Kas teil aknaid ka on :) või olete ennast kõik kinni müürinud koos oma küttesüsteemidega
Või olen mina hull oma 36mwh küte soe vesi ja 11mwh elekter (sise,õue, sundventagregaat, nõude- ja pesumasin ning 320l vann + dush.
2+2 inimesega ......

[Imelik]

Energiatarve? Milles on küsimuse mõte? Kas me otsime järjekordselt "normaalset inimest " kes endaarust
on väga progressiivne ja kulutab vähe energiat oma majapidamises ? Energiat kulub ikka niipalju kui meie vajame. Teine jutt on see kui raisatakse energiat mida otseselt ei vajata (soojuskadu läbi ehituskonstruktsioonide, ebaotstarbekas valgustamine jne.)
Kui mul kulub näiteks sooja vett pesemiseks rohkem kui mu lastel (16a ja 7a) kokku, kas ma olen siis ebanormaalne. Samas meeldib mulle toatemperatuur 24C, lastele piisab 22C. Mina käin saunas vähemalt nädalas korra, lapsed u. 2 korda kuus. Kas võib siit teha järeldusi. Kui me elaksime eraldi majades oleks minul energiatarve vähemalt kolmandiku võrra suurem kui nendel. Teisisõnu me oleme oma tarbimisharjumuste ja vajadustega lihtsalt erinevad (ka juba lähtudes erinevast elukorraldusest).

[linni]

Aga selles asja mõte osaliselt ju ongi, et muuta inimeste tarbimisharjumisi.
Võid maja kütta halupuudega, aga kui igas toas põleb konstantselt 100W lamp, keris on järgi 24 h ning 2 hektariline krunt permanentselt valgustatud, siis erilisest ökomõtlemisest ning ressursside säästmisest vist rääkida ei saa.

[linni]

Hiluti olid vene partnerid külas. Kütsime sauna, tegime väikesed õlled.
Ehitades paigaldasin igale poole termostaatsegistid, et oleks mugav ning ökonoomne kasutada. Niikaua, kui venelased dushi all olid, jooksis vesi katkematult. Neil kommunaalkulud veel suhteliselt olematud ning ei tule selle pealegi, et kraan vahepeal kinni keerata.

Põhjamaades doteerivad valitsused keskkonnasõbralikke küttelahendusi nii soetades kui edaspidi maksude näol. Huvitav, millal asi ükskord meile jõuab?

[Külaline]

Aga selles asja mõte osaliselt ju ongi, et muuta inimeste tarbimisharjumisi.
Võid maja kütta halupuudega, aga kui igas toas põleb konstantselt 100W lamp, keris on järgi 24 h ning 2 hektariline krunt permanentselt valgustatud, siis erilisest ökomõtlemisest ning ressursside säästmisest vist rääkida ei saa.

Seda ma arvasin et asi aetakse kohe äärmustesse. Sama hästi võiks väita et normaalne on süüa 1kg toitu päevas inimese kohta (kogus suvaline)ja inimene kes sööb 2 kg on ebanormaalne (ei pidanud silmas haiglaslikku õgimist). Saa aru et me oleme erinevad ja ka meie elukorraldus on erinev ning sellest tulenevalt on meil ka erinevad energiavajadused. Rääkida võime kasutatavate materjalide ja tehnoloogiate ning konstruktsioonide-süsteemide energiasäästlikusest, mitte elukorraldusest sõltuvatest kuludest.

[Imelik]

Vabandust, eelmine postitus minu sulest

[ponkskar]

Põhjamaades doteerivad valitsused keskkonnasõbralikke küttelahendusi nii soetades kui edaspidi maksude näol. Huvitav, millal asi ükskord meile jõuab?

Kui olin märtsi alguses IVT infopäeval, siis peale seda infopäeva vaba vestluse juures kuulsin poole kõrvaga, et Soojuspumba Liit vms vist ajab nati seda asja mingil tasemel, et ka Eestis oleks näiteks soojuspumba omanikel soodsamad elektripaketid vms.

[Külapoiss]

140m2 puitkarkass maja 2k. 2001-2008 keskmine aastane elektrikulu 16500 kwh stabiilselt. Pole ühtegi soojuspumpa ega sundventi.
Kogu küte elektril, 1 k 6,5kw põrandaküttekaablit, 2k elektriradikad elektrooniliste termoritega. Saun (8kw), soe vesi ( boiler 200L 3kW), kogu valgustus ja köögitehnika ja 4 telekat ja 3 arvutit (2 kineskoobiga, kurat huugavad kogu aeg). Pere 2+2, toas 23-24 kraadi 1. korrusel, üleval vähem, 2. k elektriradikad toimetavad siis, kui toauksed kinni, tavaliselt soojendab 1.k soe ka ülemise korruse ära.
Isolatsioon normaalne, seinas 216mm villa, katuslae kaldosas 250mm, horisontaalses osas 300mm, PKP tuuletõkkeplaat. Mis aga ilmselt palju juurde annab, on see, et kogu selle vastiku villapaigaldamise töö tegin oma kätega ja see ilmselt töötab.
Kütmata garaži on ka mingi 45m2, kus ka tihti valgustus põleb ja külmik ka soojal ajal. Õhkkütte kamin on ka aga seal tehakse tuld rohkem ilupärast paar korda kuus külmemal ajal. Kokku 118kWh/m2 kohta kogu elekter, küttele minevat kulu ei oska eraldi öelda. Ühegi talvekuu elektriarve pole veel selle aja jooksul 2000 krooni ületanud, aga see aeg ei ole enam kaugel, kui ilmselt ületab...
Tegelikult tuleks ka küttesüsteemile kulunud investeering ka arvesse võtta nt. 15-20a. jooksul, siis ilmselt ei ole maasoojuspumpade omanikud nii rahulolevad.... 15 aasta peale ütleme 180 000 kr maksnud küttesüsteem, teeb ilma intresse (pangalaenu korral) ja raha hinda ajas (omavahendite korral) arvesse võtmata , 1000kr/kuus. Loomulikult ei ole selle aja peale kogu süsteem amortiseerunud, kuid ilmselt nõuab süsteem pumba vahetust ka varsti. Võttes arvesse ka seda, et tehnika areneb kiiresti, siis isegi kui süsteeb töötab, on juba olemas hulga effektiivsemaid lahendusi, mis kutsuvad järjekordset investeeringut tegema. Aga see selleks, ei olnud plaanis midagi maha teha, kuid selline oli minu arutluskäik küttesüsteemi valikul. Lisaks on elektriküte ainus kütteliik, kus maksad tarbitud "kütuse" eest peale tarbimist.....

[antonio1]

Lisaks on elektriküte ainus kütteliik, kus maksad tarbitud "kütuse" eest peale tarbimist.....

gaas ja kaugküte ka.
Muus osas jutuga nõus. Soojuspumpade tasuvusaeg (võrrelduna elektriküttega) peaks olema max 5a, et oleks mõtekas sellesse investeerida. pikema tasuvusaja puhul kerkivad päevakorrale juba uued ahvatlused, tulenevalt tehnika arengust.

[Fog]

Ainult kütte arvutamine on tegelikult lühinägelik, tuleb arvestada ka küttesüsteemile kulunud raha, ning kui ehitatakse laenuga, siis ka intresse. Intresse siis selle pärast, et kui maja maksab 1M ja siis hakkad küttesüsteemi ehitama, siis pead täpselt selles summas ju suuremat laenu lõpuks omama.
Seda siis juhul, kui räägime rahalisest efektiivsusest mitte mingist energiaklassist.

Minu puhul:
maja 160 ruutu,
elektrit soojuseks: 10 MWh
Kütte ja vendisüsteemi hind: 30000.
Arvestuslik eluiga küttesüsteemil: 20a.
----------------------------------------------
Elektri kulu aastas: 9000 (56,25 kw/m2)
küttesüsteemi rajamise kogukulu koos selle summa pealt makstavate intressidega: 52837 eek (2641,85 eek / aastas)
Seega saan maja soojaks umbes 11700 eek / aastas. (73,13 eek * m2 * aasta)

Tegemist siis õhk-õhk süsteemiga, kuid kanalimudeliga. üle -15 paar elektriradikat juurde.

Tahaks näha mingite maasoojuste jmt sellist arvutust, ehk kuidas ta üldse midagi kokku hoiab kui süsteemi hind 200000(350000 koos 20a intressidega!). Selline peaks aastas kokku hoidma 17500 eek et ära tasuda.

See on see osa, mida teile küttesalongis ei räägita.

[2korda2]

No eks see ole ikka nii, et iga l*s kiidab oma v*u.
Lõpuks oleneb valik aga suuresti majast endast, mida kütma hakatakse. Kui soojustus on korralik (216mm seinas on ikka märgatavalt üle keskmise) või maja pisut väiksem, siis on selgelt eelistatud "odav ehitada kallis ülal pidada" lahendused, sest vajatav soojushulk on lihtsalt väike. Kui aga tegemist on suure klaaskuubikuga, kus vajatav soojushulk on paratamatult märksa suurem, siis võib kasulikuks osutuda "kallis ehitada, odav pidada" lahendus.
Lisaks ma tooks siia veel ühe mõõte - maja asukoht. Näiteks õhksoojuspumbad - kui mul oleks vaja kütta maja kuskil mere ääres, siis oleks pluss, samas Jõgeval ei tahaks sellega kütta Maasoojuspumba puhul oluline nii pinnas kui ka platsi suurus. Õhk-õhk soojuspump paneb mõningad piirangud, millise maja saad ehitada jne.

Ahjaa... ma olen seda juba kuskil maininud - rahal on hind (intress) sõltumata sellest, kas tegemist on laenuga või oma rahaga. Oma raha puhul on kaotuseks teenistus, mis oleks võinud selle rahaga teenida. See võib olla isegi kõrgem, kui tüüpiline kodulaenu intress.

[skip128]

Tõstan teemat. Kas nendest soodsamatest pakettidest midagi vahepeal kuulda ka on olnud? Või pole praeguse masu tingimustest sellistest asjadest üldse mõtet unistadagi?

Põhjamaades doteerivad valitsused keskkonnasõbralikke küttelahendusi nii soetades kui edaspidi maksude näol. Huvitav, millal asi ükskord meile jõuab?

Kui olin märtsi alguses IVT infopäeval, siis peale seda infopäeva vaba vestluse juures kuulsin poole kõrvaga, et Soojuspumba Liit vms vist ajab nati seda asja mingil tasemel, et ka Eestis oleks näiteks soojuspumba omanikel soodsamad elektripaketid vms.

[muhv]

maja 200m2 millest
150 m2 - üks korrus ja pool poolkeldrist soojustatud ning köetav; üldine temp 23
50 m2 - pool poolkeldrist soojustamata mida otseselt ei köeta aga kuna soojustamata tagasivoolu torud jooksevad läbi siis on temp seal 15-18.

õhk- vesi soojuspump Sanyo CO2 15kW
radiaatorid + 30 m2 põrandakütet
radiaatoritesse läheb max 45 kraadine vesi.

arvutustes arvestasin 150 m2
aastane maja elektrikulu: 25 122 kW/h (sisaldab maja küte; soe vesi; elektri pliit; muud tarbijad (lambid, arvutid, pesumasin jne ))
Mis teeb siis kuus ~2100 kW/h
1m2 energia kuluks kuus tuleb siis ~14 kW/h

enne soojuspumpa oli elektri tarve: KUU = 650 kW/h (soe vesi; pliit; jne)

soojustus
Maja 80 ehitatud tepplaat-aravete ja narva blokk- 10 cm peno
lagi soojustatud kivivillaga
aknad vanad puitaknad.

Talvel tegin soojuskaameraga pildid ning leidsin mõned väikesed soojustus vead (paneelide otsad mida katab ainult tepplaat)

[Dolby]

Kuna elektri hind tõuseb, siis tegin ka arvutusi. Maja 220 m2. Niinimetatud 1,5 kordne. Viilkatuse all teine korrus. aastane elektri kulu 14231 kWh. Sellest öine 7841 ja päev 6391. Maasoojuspump kütab tervet maja ja teeb tarbevett. m2 = 64,68. Elektri kokkuhoiuga ei tegele eriti. 26 akent ust. Sein 200 Aeroc + 12cm pressitud klaasvill + 3cm klaasvill tuuletõke. Silikaat fassaad alles poolest saati valmis. Sel aastal saan 3/2 peale. Temperatuur aasta läbi tubades 22 kraadi.

[Külaline]

Palkmaja kasutusloa saanud 46a. 100m villa seintele lisatud, katusealune esialgu aurutõkkeni välja ehitaud, 300m kivivill. Kokku 130m2 köetavat pinda. Elektri kulu alates eelmisest aasta novembrist kokku 3145 kW, põhileselt pump, 100l boiler ja valgustus. Ahju-ja pliidiküte (suvel gaasipliit), 10ruumi puid läks. 20C keskmine. Nädalase 35 kraadise pakasega oli 17C ja korra kukkus ka 13 peale, moor unustas siibrid sulgeda, ei olnud aega reaktorit (ahju) 2 korda kütta. Mõtted käivad maakütte ümber aga ilmselt peab veel aasta kõrvale panema. Pere 2+3

[ponkskar]

Maasoojus+pliit, viimase 12kuu elektri kulu oli 9500kWh. 180m2, Ik 250silbet+150mm eps, katuslael 250-350mm eps-i. Tubades min.+22C.
Rahaliselt kulus aastaga elektrile 900€. Kas uue järgi siis x1,5? x2 ?