katlaruumi seadmed ja kütteliik

[antonio1]

olemas maja, ehitatud 60-ndatel, kaks korrust, 1/2 ulatuses kelder, soojustus pööningu vahelaes ning esimese korruse põrandas 250mm kivivill, seinad Harju sein(nagu tol perioodil tehti..väljast sisse kihid: serviti laotud silikaat, 5cm õhuvahe, kärgtellis, 50x120 prussid, mille vahel termoliit, kaetud tõrvapapi ja laudisega, 42mm met karkass, vahel vill, kipsplaat), aknad plastik, selektiivklaasiga, köetavat pinda ca 180m2, oli radiaatorküte, ülaltjooksuga.

kuna pööningu kaudu oma raha eest maailma kütta enam ei raatsinud, tegin sel suvel uue radikate süsteemi, kogu torustik läks seinte peale (met.toru), radikad said purmo plekid. lisasin ka põrandakütte esim.korruse puitpõrandate alla..nii igaks juhuks, kui villa panin põrandasse altpoolt. hetkel siis seis selline, et torude otsad tulevad alla katlaruumi. vana katel veel välja lammutamata.
mõtted liiguvad komforts või atmos katla poole koos kõige juurdekuuluvaga. Aga uurides siin erinevaid teemasid on selgeks saanud, et katlaruumi seadmed koos paigaldusega lähevad kokku ca 100.000 eeku, kui ise teha, siis 60-70.000, lisaks on veel komplitseeritud katla ja akupaagi keldrisse saamine..ukseava laius 900mm, trepikoda ca 1000mm, probleem on selles, et trepp teeb enne keldrisse jõudmist 90 kraadise pöörde, samuti pole hea keldri kõrgus, maast laeni 1900mm. Elektrikütte saaks panna odavamalt. Vanast süsteemist olemas väike boiler koos 3x2kw tennidega ja grundfosi tsirkulatsioonipump. Vaja juurde osta paisupaak, ülerõhuklapp ja natuke torumaterjali selle kõige kokkukruvimiseks, kulu tuleks max mõned tuhanded kroonid.
küsimus siit, et kumb variant valida, palju see puudega kütmine odavam tuleb?

[katsi]

MIKS need sul nii kalliks peaksid minema????

Mul majas igiammusest ajast radikad ja tahkekütusekatel (seda oleks vast kõige lihtsam sinu süsteemi ühendada).

Möödunud aastal lisasin samasse süsteemi LISAKS ka gaasikatla.
Katel ise alla 20 tuh.
Kokku läks jah veidi alla 100 tuh, aga sellest oli ca 35 tuh trassiga liitumistasu ja kaevetööd+trassi mahapanek+projekt+kooskõlastamised+vastuvõtu aktid+TKÒ+ühendamine+andurid+katel+uus korsten+augud korstnale ja ventilatsioonile läbi paksu vundamendi jne kokku ca 50 tuhat.

mina arvan küll, et isegi juhul, kui sa ise mittemidagi ei tee, peaksid saama majale katla koos projektide ja paigaldamisega mingi 30-50 tuh kindlasti (sõltub firmast)

[Kalvis]

Niipanimõmm. Sul on ju küttesüsteem valmis kujul olemas. Katel ka justkui oleks kuid on justkui vana. Siis on lihtne - tuleb osta õige katel vastavalt sulle meeldivale kütteliigile. Viimase kohta puuduvad nii võimaluste kirjeldus kui ka soovid mugavuse osas.
Muidu odavama kuid käsitööd nõudva kütmise saaksid kivisöega. Mugavus puudub ja vaid fanaatikud täna ostavad seda katelt.
Järgmine variant oleks maagaas. Kahjuks trassi võimalikkuse kohta info puudub. Edasi järgneb pellet-puiduhake. Hinnaprognoos peaks olema sama mis gaasil või veidi kallim, kuid palju oleneb kohalikust müügihinnast (võib saada ka palju odavamalt)
Edasi järgneb õliküte. Õli hinnad on sedavõrd kõrged, et täna on sellega kütmise kasulikkus küsitav, sest hinnatase on sama mis otse öise elektriga.
Veel on väga soodus variant soojuspump (isegi küttekulu täna on alla gaasikütte hinna!) kuid suur nõudlus on hinna ülesse kruvinud. Kui maasoojuspumbal kaevamistööd ise teha siis võibolla polegi pumba paigaldus ülejõu käiv. Muidugi on palju odavam õhk-õhk soojuspump (ikka odavam kui elektriküte). Väga lihtne oleks sinu juhtumil paigaldada õhk-vesi soojuspumpa, kuid siis leia hinnalt sobiv mudel.

Tahkekütuste (süsi, turvas, puiduhake) on olemas ka poolautomaatne katel - altpõlemisega. St. viskad katla kõrini täis ja ta siis sul terve päeva tasakesi kütab. Õhtul võib ka juurde visata ja nii pole vaja tükk aega uut tuld üles teha. sel juhul pole vaja suuri akupaake (väike on soovitav). Sellised on Atmos, kalvis katlad. Puuduseks on suurema tõmbe vajalikkus ja tavainimeste oskamatus nende katelde õhuavasi reguleerida (vaja on õieti nii tuharuumi kui ka järelpõlemine täpselt paika panna). Sa oma pikas jutus mõtlesid vist midagi sellist.

Mis puutub keldrisse siis enne ostu ikka kontrolli, et saad katla sinna sisse viia. Kui ei saa, pead midagi muud ostma.

Minu soovitus. Kui tahad "odavalt" saada ja ei pelga käsitööd kütmisel siis osta tahkekütuse katel. Kui tahad mugavust siis paigalda soojuspump, minu eelistus neist on maasoojuspump, edasi õhk-vesi. Eks pead rahakotiga ka läbirääkimisi pidama.

[antonio1]

Niipanimõmm. Sul on ju küttesüsteem valmis kujul olemas. Katel ka justkui oleks kuid on justkui vana. Siis on lihtne - tuleb osta õige katel vastavalt sulle meeldivale kütteliigile. Viimase kohta puuduvad nii võimaluste kirjeldus kui ka soovid mugavuse osas.

olen uurinud siit-sealt erinevate küttevõimaluste kohta tegelikult juba eelmisest suvest..kõige mõistlikum tundub olevat jääda selle juurde, mida odavalt õnnestub saada. kuna ma ehitusega tegelen, siis kütteks sobivat puitmaterjali ikka aegajalt õnnestub niisama saada. hetkel olen kahevahel, kas atmose katel koos kõige vajalikuga, või siis lihtsalt elektriboiler.
Elektriga oleks lihtne, ilmselt nikerdaks selle süsteemi ise kokku ka..samas krt teab, mida see el. hind teeb ja pole ettekujutust ka igakuiste arvete osas kui ainult el.-ga kütta. peakaitse 3x25A iseenesest peaks välja vedama.
Atmose puugaasikatlaga kardan mõningaid komplikatsioone:
1. olemasolev korsten on kolme lõõriga, iga lõõr ühe lapiti tellise mõõtudega avaga. olen mõnest kohast kuulnud, et sellise vana korstna puhul võib tekkida vajadus roostevaba sisu järele. Selle sissepanek võib teoorias väga lihtne olla, aga tegelikkuses krt teab, kas on korsten kogu 10m ulatuses ilusti ühe sisemõõduga..kahtlen.
2. Kuidas saada akupaak keldrisse..paak peaks olema 1800L kui arvestada 10L ühe põrandapinna m2 kohta. keldri ja ukseava mõõdus esimeses postis kirjas. Läbi seina ei saa. Jääb variant et kaks paaki, jälle keerulisem ja kallim.

Muidu odavama kuid käsitööd nõudva kütmise saaksid kivisöega. Mugavus puudub ja vaid fanaatikud täna ostavad seda katelt.

Seda varianti ei taha..olemasolev katel ongi tegelikult mingi N.Liidu aegne söekatel. söetuhaga tegelemine ja katla puhastus on üks vastikumaid töid üldse. samuti peab söega tuld üsna tihti sorkimas käima..vbla kaasaegse katlaga enam ei pea.

Järgmine variant oleks maagaas. Kahjuks trassi võimalikkuse kohta info puudub. Edasi järgneb pellet-puiduhake. Hinnaprognoos peaks olema sama mis gaasil või veidi kallim, kuid palju oleneb kohalikust müügihinnast (võib saada ka palju odavamalt)
Edasi järgneb õliküte. Õli hinnad on sedavõrd kõrged, et täna on sellega kütmise kasulikkus küsitav, sest hinnatase on sama mis otse öise elektriga.

Gaasitrassi lähedal pole. pellet, õli on mõtetud, seadmete maksumus on nii suur, et elektri katlagaga siis juba lihtsam kütta

Veel on väga soodus variant soojuspump (isegi küttekulu täna on alla gaasikütte hinna!) kuid suur nõudlus on hinna ülesse kruvinud. Kui maasoojuspumbal kaevamistööd ise teha siis võibolla polegi pumba paigaldus ülejõu käiv. Muidugi on palju odavam õhk-õhk soojuspump (ikka odavam kui elektriküte).

Kui maasoojuspumba koguinvesteering oleks max 100.000 eeki, siis oleks asjal mõtet, aga ei saa ju sellise hinnaga. kunagi sai seda päris tõsiselt kaalutud, loobusin. kõige otsa tuleb veel haljastuse taastamise kulu ka.

Väga lihtne oleks sinu juhtumil paigaldada õhk-vesi soojuspumpa, kuid siis leia hinnalt sobiv mudel.

tead soovitada mõnda head ja norm hinnaga?

Tahkekütuste (süsi, turvas, puiduhake) on olemas ka poolautomaatne katel - altpõlemisega. St. viskad katla kõrini täis ja ta siis sul terve päeva tasakesi kütab. Õhtul võib ka juurde visata ja nii pole vaja tükk aega uut tuld üles teha. sel juhul pole vaja suuri akupaake (väike on soovitav). Sellised on Atmos, kalvis katlad. Puuduseks on suurema tõmbe vajalikkus ja tavainimeste oskamatus nende katelde õhuavasi reguleerida (vaja on õieti nii tuharuumi kui ka järelpõlemine täpselt paika panna). Sa oma pikas jutus mõtlesid vist midagi sellist.

Mis puutub keldrisse siis enne ostu ikka kontrolli, et saad katla sinna sisse viia. Kui ei saa, pead midagi muud ostma.

Minu soovitus. Kui tahad "odavalt" saada ja ei pelga käsitööd kütmisel siis osta tahkekütuse katel. Kui tahad mugavust siis paigalda soojuspump, minu eelistus neist on maasoojuspump, edasi õhk-vesi. Eks pead rahakotiga ka läbirääkimisi pidama.

Parema meelega ma siiski paneks tahkeküttekatla, akupaaki paneks tennid nagunii, seega kohe ka el.küte olemas. Olen kogunud vaikselt katlasüsteemide skeeme ja vaadanud erinevate tuttavate pool kogu kupatust..mõtlikuks teeb asjaolu, et sel tahkekütte ja akupaakide süsteemil on väga palju igasuguseid vidinaid (3 pumpa, 3T ventiilid, igasugu klapid jms), et kui töökindel kogu see krempel on? Igal suvel midagi vahetama ja sellega seonduvalt süsteemi lahti harutama pole isu hakata.

[Kalvis]

Olen tänaseni arvamusel, et maasoojuspumpade hinnad on ülepaisutatud kallid. Ehituslikult on tegu lihtsama seadmega kui õhksoojuspump, kuid müügihind...
Kavalpead ostavad õhksoojuspumba ja pistavad soojusvahetid vette. Nii saab kordades odavamalt kätte hästi töötava lahenduse. Veel kavalamad ostavad soojusvahetite varuosadest vastavad veelahenduste varuosad ja ongi odav vesi tüüpi soojuspump olemas. Tavainimesel ei jää muud kui kallis papp välja köhida või ilma olla. Müügimeeste loogika on imelik.

Ise teeksin vaid ühe kahest lahendusest.
a) uuendaksi (pool)automaatse puiduhakke katlale. Altpõlemiskateldest ennist kirjutasin. Müüakse kindlalt ka otse puiduhakkel töötavaid automaatseid põleteid. Sel juhul on vajalik veel investeerida igaks juhuks võsapurustisse. Kuid seeeest saad täisautomaatse katla, kuhu vaid kolusse viskad puiduhakke ja aeg ajalt korjad kokku tuhka. Seda tasub kindlasti teha, kui puitu on odavalt (tasuta) saada. NB! akupaaki pole automaatsetel süsteemidel üldse vaja, sest küttesüsteemi juhitakse põlemist vastavalt vajadusele.
b) olemasolev katel jääb varuks (väga külmade ilmade jaoks (alla -15 kraadi)). Tõenäoliselt pead ostma õhksoojuspumba. See on ikkagi kordades soodsama küttekuluga kui puhas elektriküte. Rohkem ei peagi midagi tegema.

Kummagil juhul on akumulatsioonipaak teisese tähtsusega kuigi poolautomaatsel a versioonil on akupaak tungivalt soovitav.

Mis puutub küttesüsteemi lisavidinatesse siis enamus juhtudel määrivad müügimehed ja muud asjatundmatuid neid lollidele lisaks. Väga harva on neid vaja osta. Minimaalne küttesüsteem toimib alati kui on katel, tsirkulatsioonipump, paisupaak ja radiaatorid. Kõik ülejäänud on vaja kas mugavuse tõstmiseks või teatud erijuhtumiteks. Ka siis on olemas väga head säästulahendused, mis annavad odava raha eest maksimaalse mugavuse koos töökindlusega.

[ei see nii küll ole]

'õpetaja' kalvis viskab väga palju olulist minema nagu tahkekatla termostaatventiil, mis hoiab katla sees ringleva vee kuumana, kindlustades sellega katlas puhta põlemise, kaitseb katelt pigitumise ja kondensaadi tekke eest küttesüsteemist tuleva külma vee puhul, see termostaatventiilventiil või ladomat kuidas keegi nimetab, on tänapäeva katelde juures 100 % nõutud
siis veel pole vaja tema arust küttevee temperatuuri regulaatorit ehk siis kütame õhtul maja kõvasti kuumaks, reguleerime toasooja akna kaudu ja hommikul otsime tekki taga

see oleks umbes sama kui viskame tänapäeva autost välja sissepritse süsteemi ja paneme karpa asemele, peaasi et säde ja bensiin kokku saavad, aga kuidas see põlemine käib..
tänapäeval need asjad enam nii ei käi ja odavaima lahendusega ei saavuta iialgi parimat tulemust ega keskkonna säästmist ülekütmise ja põlemata heitmete vastu

siis veel hakkepuidu põletamisest:

osalen ühes eesti firmas konsultandina ja tõlgina, ehitame Lapimaale, Soome suurt hakkepuidul ja turbal töötavat katlamaja, kus suitsugaasid lahkuvad plasttoru kaudu temperatuuril 40-70 C
hakkepuidu põletamine automaatselt kodutingimustes on väga kallis ja probleemne, kuna niiskus on suur, 35-50 % ei ole seda ilma keraamilise koldeta võimalik teha
ka automaatne süütamine nõuab erilahendusi,
oleme seda katsetanud ja peab veel tööd tegema, et mõnedele probleemidele lahendust leida
üks asi on kindel, et alla 50 kW toimivat seadet on keeruline valmistada, hind läheb kontrolli alt välja

[antonio1]

Nii, erinevate katelde kohta uurides tundus, et kui minna tahkekatla teed, siis valik tuleb teha järgmste markide vahel:
Komforts
Atmos
Kalvis
Veel mõni???
Mida head/halba ütlete nende kohta? Kas sobib kasutada telliskorstnaga(keldri põrandast pitsi tipuni 10m kindlasti)?

[antonio1]

Olen tänaseni arvamusel, et maasoojuspumpade hinnad on ülepaisutatud kallid. Ehituslikult on tegu lihtsama seadmega kui õhksoojuspump, kuid müügihind...
Kavalpead ostavad õhksoojuspumba ja pistavad soojusvahetid vette. Nii saab kordades odavamalt kätte hästi töötava lahenduse. Veel kavalamad ostavad soojusvahetite varuosadest vastavad veelahenduste varuosad ja ongi odav vesi tüüpi soojuspump olemas..

Ise olen soojuspumpa ainult väljast näinud, seega eksperimenteerima ei hakka..katse võib liiga kalliks minna, arvestades nende tükkide hindasid..100K selle eest (õhk/vesi) ka välja käia ei raatsi. Palju see "kavalpeade" isetehtud seadeldis umbes maksta võib(minu maja tingimusi arvestav), arvestades, et on tehtud kvaliteetsetest juppidest ja kavalpea annab garantii 24kuud?

[Kalvis]

Ei saa nii olla ajab pada. Tädil on vaid söekatel, paisupaak ja radikad ning süsteem töötab juba 30 aastat. Isegi akupaaki ei ole. Täna ongi tal õhksoojuspump ja söekatel seisab reservis üle 15 kraadiste külmade jaoks. Eelmine aasta ei pidanudki kasutama, soojad talved olid. Termostaatventiili vajalikkus oleneb ikka konkreetsetest situatsioonidest.

Antoniole siin foorumis loe samast kohast soojuspumpade ise meisterdamisest, seal on ka kavalpead kättesaadavad kui ka soojuspumpade ja vahetusosade ostuviited koos hindadega. Ka soojuspumpade müügimehi on lihtsalt saadaval. Muidu ka tühipaljas õhksoojuspump sobib, kuid sellega ei saa teha soodsalt tarbevett (eriti bro oleks see ju suvel soojuspumbast saada)

10 m telliskorsten peaks piisama. Kui tekib tõmbejama, pead roostevabast toru korstnasse sisse lisama (hõõrdumine on väiksem). See toru läheb siis umbes 4000 vähemalt lisaks.

[ei saa nii olla]

[quote="Kalvis"]Ei saa nii olla ajab pada. Tädil on vaid söekatel, paisupaak ja radikad ning süsteem töötab juba 30 aastat. Isegi akupaaki ei ole. Täna ongi tal õhksoojuspump ja söekatel seisab reservis üle 15 kraadiste külmade jaoks. Eelmine aasta ei pidanudki kasutama, soojad talved olid. Termostaatventiili vajalikkus oleneb ikka konkreetsetest situatsioonidest.

quote]

no jooo..
pada ajavad mehed ei võida Soomes miljoneid maksvat katlamaja ehituspakkumist.
meie ei ehita ''tädile'', vaid esindame eesti kogemust ühel tugevamal soojaala turul Euroopas
projekti valmimisest lähemalt aasta lõpu poole..
aga häbi on siin lugeda kohati nii asjatundmatut juttu
muidugi on ka siin foorumis tänapäevased asjatundjad, EDU NEILE!

[aivar00]

Ühinen kalvisega- peale vene kroonut 3 kuud nn. puhkust. Tehnik-tootmine pihku (oli arvutuse ja paigalduse õpetus sees kas 60 lõpp või 70-ndate alguse numbrites).
Katlaks läks keldrisse nn. mansardiga majale tolleaegne malmist leedukate Neris. Pööningule 40 l piimanõu paisupaagiks (soojustatud). Tubadesse mõlemile korrusele malmradikad (oli vist 1 ribi 2 ruudu peale vastavalt akna pinnale). Torudeks kolmveerand tolli ja radikate otstesse messingist nn. koonuskraanid pealevoolu reguleerimiseks. Mingit pumpa ega termostaate pole...
Töötab kah juba üle 20 aasta. Hommikul suts puid hakatuseks ja ämber sütt, õhta sama nali. Seda suurte külmadega. Maja köetavat pinda ca 170 ruutu.
Mina olen tehtud "maamehe" asjaga rahul. Toimib ja ei kuuluta seda kui kõva mees Soomes olen...
Eks asi on küll ajast ja arust ja peale vanemate surma läheb asi renoveerimisele. See aga minu tütre mure kelle nimele maja pärandati...

[antonio1]

Ühinen kalvisega- peale vene kroonut 3 kuud nn. puhkust. Tehnik-tootmine pihku (oli arvutuse ja paigalduse õpetus sees kas 60 lõpp või 70-ndate alguse numbrites).
Katlaks läks keldrisse nn. mansardiga majale tolleaegne malmist leedukate Neris. Pööningule 40 l piimanõu paisupaagiks (soojustatud). Tubadesse mõlemile korrusele malmradikad (oli vist 1 ribi 2 ruudu peale vastavalt akna pinnale). Torudeks kolmveerand tolli ja radikate otstesse messingist nn. koonuskraanid pealevoolu reguleerimiseks. Mingit pumpa ega termostaate pole...

Oli endal üsna sarnane lahendus..tegin ümber, kuna kuum vesi kõigepealt läks pööningule, kus hargnes püstakutesse. püstakud olid ka seinte sees..kohati torud vastu kivi(pöörded jne). Torud olid üsna jõhkrate läbimõõtudega ka..alates 1". pumba panin alles siis kui mõned aastad tagasi pool maja korralikult ära remonditud sai ja renoveeritud osasse purmo plekid läksid..siis enam ise ei tsirkuleerinud.
Miks tahan lihtsat süsteemi..selleks, et selles 60ndatel ehitatud süsteemis polnud juba 80ndatel enam ükski kraan pööratav..arvan, et tagasilöögiklapid jms samuti ei toiminud. 3T ventiilid tuleb kindlasti panna, aga kas on vaja et need oleks elektriliselt reguleeritavad..kas selliseid on, mis muudavad oma asendit kindlal temperatuuril a'la auto termostaat. samuti põrandakütte reguleerimine..piisab kui saab kraaniga, keerad vajalikku asendisse ja nii on.

Töötab kah juba üle 20 aasta. Hommikul suts puid hakatuseks ja ämber sütt, õhta sama nali. Seda suurte külmadega. Maja köetavat pinda ca 170 ruutu.

seda ma uskuda ei taha, kui sul just muid soojaallikaid lisaks pole..pigem ikka nii, et suurte külmadega mõtled, et võiks voodi ahju kõrvale tuua..vähem jooksmist.

[antonio1]

Nii, erinevate katelde kohta uurides tundus, et kui minna tahkekatla teed, siis valik tuleb teha järgmste markide vahel:
Komforts
Atmos
Kalvis
Veel mõni???
Mida head/halba ütlete nende kohta? Kas sobib kasutada telliskorstnaga(keldri põrandast pitsi tipuni 10m kindlasti)?

keegi ei taha arvamust avaldada?

[onu uno]

No mis siin ikka avaldada. Ei ole nendel kateldel suurt vahet midagi, mõni pisidetail, luugi-käepideme suurus ja kuju vms subjektiivse iseloomuga element. Ise kasutan Thermona 35 KW katelt, enne seda oli Viadrus, aga selle viskasin välja, kuna jäi lahjaks ja kolle oli väike, pidi pidevalt 30 cm puid juurde loopima. Ja korstna kõrgus ei mängi mingit rolli katla valikul, seda enam, set sul see 10 meetri kanti, see peaks juba katlakütja ka sisse imema:)

[aivar00]

Selle küttekogusega- jah veidi vassisin. Nimelt jätsin lisamata, et II korrusel on muti "jörjenid) ja seal hoitakse ca 10-15 sooja ning vanade inimeste värk- puupliitaga tehakse õhtati süüa. Kui ise oma perega lisaks sees elatud sai ja tervet maja köetud, siis küttekulu ikka ca 3 korda suurem. Kui pakettaknad paigaldada- tõenäoiliselt väheneks küttekulu.

[dumbuser]

Eeee... ma enne arvasin Kalvisest ikka palju paremini aga mis teha, võib ka ehitada asju selliselt, et kui praegu töötab siis ongi igavene. Ka minul oli samasugune, ausalt öeldes pask lahendus, et katel, radiaator paisupaak. Ka töötas aga kuidas ? Enam ei taha ma sellist asja kaugelt ka näha.

[Kalvis]

dumbuser - kus on sinu argumendid? Mis oli vale, mis ei meeldinud või milles puusse pandi? Või kipub kasutusnimi õige olema?

[dumbuser]

Argumendid ? See on minu arvamus ja nii jääb. Ma ei saa aru miks ma pean enda arvamust põhjendama. Või muutub minu arvamusest tõepoolest midagi kellegi teise elus ? Kui nii on siis ma võin pikemalt jahuda. Aga nagu öeldud elasin ma ise selle asja läbi ja rohkem ei taha seda kogemust. Ja mis minu nimesse puutub siis on täitsa Teie endi asi, mis te sellest arvate või järeldate.

[laba diena !]

siin seal ennegi näha, et korraliku katla nimega - Kalvis=sepp on ju leedu katlavalmistaja
mees viskab vahel veidi veidraid nõuandeid sekka
ärge sellepärast veel tülli minge
aga tänapäeval enam ei saa vanaaegsete lahendustega hakkama
puuriit on nii kallis ja see on tõesti loll tegu, kui energiat niisama korstnasse lastakse

[antonio1]

Pakkuge mulle tahkekütuse keskkütte katelt (puit, puitbrikett), koos vajaliku varustusega(põhikomponendid), arvestusega, et katlaruumis hetkel ainult püstikute otsad. Pakutav katel (süsteem) võiks olla võimalikult parima kasuteguri-hinna-kvaliteedi suhtega. Varustusse üritaks elektroonikat toppida nii vähe kui võimalik.
Taustainfoks:
1. hoone 2 korruseline, valminud 1960a. Köetav üldpind 162m2(433m3).
2. hoone soojustus lühidalt. põrandas ja laes 250mm paroc. seinad 50mm paroc, 120mm termoliit. aknad plastik, 2x selektiivklaasiga.
3. katlaruum 3,3x2,3m(7,6m2), kõrgus 1,92m.
4. kõige kitsam ukseava kus peab kogu kola läbi mahtuma 770x1900mm
5. Telliskorsten, kõrgus ca 10m

võib pakkumise panna ka õhk vesi soojuspumba süsteemile, see variant on ka veel kaalumisel. Sisemise ja välimise osa vahekaugus jääks sellel ca 5m.

Siis on veel vaja põrandakütte kollektorit (7 kütteringi) koos segamissõlmega(võimalikult lihtne, töökindel). küttetorud on pipelife omad(punased), 20mm. Ühendusotsad siis vastavalt sellele.
See põr.küte peaks tulema võimalikult lihtne, kuna ta on seal puitpõrandate all lihtsalt nn lisavarustusena, et talvel külmaga põrand ebameeldivalt jahedaks ei muutuks. põhilise sooja annavad ikkagi radikad seintel.

Pakkumised palun privaatsõnumina
Ette tänades!

[antonio1]

http://www.ultimatemarket.com/Published ... code=15016

Kas seal komplektis on kõik vajalik?
Millised kulutused selle töölesaamiseks veel juurde lisanduvad lisaks transpordile ja paigaldusele?