Paluks kogemusi/arvamusi õhk-vesi tüüpi soojuspumba kohta.

[Bilding]

Väga vähe on õhk-vesi pumpadest juttu olnud. Endal vaja maja küte (eluruumid 150m2) ära otsustada. Kuna õhtuti tihtipeale ka päris palju tööd, siis puuküttekatel natuke hirmutab ja seetõttu olekski hädasti näiteid/kogemusi elust enesest vaja nende agregaatide kohta . Abikütteks kõvadeks külmadeks paneks õhk-küttekamina+aut. vent ja õhutorud kõikidesse tubadesse. Tegemist saartega ja pehmema kliimaga kui mujal eestis. Huvitav kas õhk-vesi suvel ka säästu annab kui vannitubade põrandad ja olmevee boiler selle pealt on?

[warlock]

Õhk-vesi pumbad on omajagu kallid. Õhk-õhk pump osta ning sisemine soojusvaheti freoon-vesi vastu vahetada tuleb üla kahe korra soodsamalt kätte. Suvel annab soojuspump veel rohkem effekti - mida kõrgem on välistemperatuur, seda kõrgem on kasutegur.

[Koristaja]

... Õhk-õhk pump osta ning sisemine soojusvaheti freoon-vesi vastu vahetada tuleb üla kahe korra soodsamalt kätte...

Millistel mudelitel selline võimalus? Paluks linke.

[Bilding]

Õhk-vesi pumbad on omajagu kallid. Õhk-õhk pump osta ning .......

Hmm, ei ole sellist lahendust veel kusagil kohanud. Ega äkki ''paekivist-sealiha'' tegemisega pole?

[warlock]

... Õhk-õhk pump osta ning sisemine soojusvaheti freoon-vesi vastu vahetada tuleb üla kahe korra soodsamalt kätte...

Millistel mudelitel selline võimalus? Paluks linke.

Põhimõtteliselt kõigil mudelitel. Ise tegin Fujitsu Nocria baasil. Linke küll anda ei oska. Oleks vaba aega, teeks selle kohta blogi.

[wimms]

põnev, põnev.
Räägi aga rohkem.

[Koristaja]

põnev, põnev.
Räägi aga rohkem.

jh, ma veel kunagi mõtlesin, et pistaks õue poolse otsa pööningule soojustatud plekkasti juhiks sinna toast väljuva õhu ja läbi maja ühe toru ...

[wimms]

Warlock, tegelt ka, räägi kuidas tegid Nocriast õhk-vesi pumba. Mis soojusvaheti panid, kas nocria siseosast ei kasutanud midagi ära? Kui sooja vett ta suudab teha, kuidas üldse toimetab? Milliseid probleeme oled vallutanud? Kuidas sa välisosa õnnelikuks tegid, ta aju vist päris autonoomne ei ole?

Kas panid ise kõik kokku, või aitas mõni külmaspets?

Mul tekkis endal samamoodi mõte muuta mingi õ-õ sp õ-v pumbaks, aga ma pole külmatehnika inimene, nii et tükk aega kulub uurimisele enne kui tihkaks midagi lammutama hakata. Ma mõtlesin siseosa laiali lammutada ja selle soojusvaheti mõnda sobivasse anumasse uputada. Mis sobivam soojusvaheti sul on?

[Koristaja]

... Ma mõtlesin siseosa laiali lammutada ...

Tee siis pilti, pole ühtegi seadet seest poolt näinud,
vbl tuleb mõni hea mõte ...

[warlock]

põnev, põnev.
Räägi aga rohkem.

jh, ma veel kunagi mõtlesin, et pistaks õue poolse otsa pööningule soojustatud plekkasti juhiks sinna toast väljuva õhu ja läbi maja ühe toru ...

Seda õhku läheb omajagu vaja. Ventilatsioonisoojuspump sobib suurtele majadele. Individuaalis 2 varianti: kas majas tõmbetuul ja aken tuleb õhu juurdevooluks lahti hoida või õhk jahtub soojustatud kastis nii maha, et pump lakkab töötamast.

[warlock]

Ma kasutasin Alfa Lavali spets soojusvahetit. Võib olemasoleva ka vette uputada aga tänapäeval on keskküttesüsteemid kinnised - soojusvaheti ümber olev kast peaks kuni 2,5 atist rõhku taluma ja keevisõmblused ei tohiks rõhumuutustest tingitud "loksutamise" tulemusel ära väsida.
Freoon-vesi soojusvaheti on siis kõige effektiivsem, kui ained jooksevad vastupidises suunas - sel juhul on väljuva vee temperatuur lähedane freooni sisendotsa temperatuurile, mitte keskmisele freooni tempile soojusvahetis. Olemasolev siseosa soojusvaheti on selleks mitte kõige sobivama kujuga.
Välisosad ei ole automaatsed, siseosa elektroonika endiselt taga, pisut ümber ehitatud. Siseosa vent tagant ära võetud - isegi keldris katlaruumis muutus see õhuvuhin ebameeldivaks. Vee väljumistemp on 40-45C vahel, kui selline tarbevee temp sobib, siis võib ka tarbevett soojendada. Temperatuuri tõstmine suurendaks freooni rõhku, vähendaks kasutegurit ja seade ei töötaks enam nii madalal välistemperatuuril.

[Bilding]

Ma kasutasin Alfa Lavali spets soojusvahetit.... ..

Tänud warlock'ile asjalike ja huvitavate vastuste eest. Kahjuks ise olen ikkagi lõhkise küna ees kuna ise säärase töö meister ei ole ja kardan et kui ise katsetama hakkan ,siis lõpeb asi suure säästmise asemel ehk hoopis totaalse hävinguga. Selge on ,et mina peaks kogu selle töö sisse ostma, aga kust ma sellise venna leian? Valmis õhk-vesi pumbast olen praktiliselt hinna tõttu ikkagi loobunud. 99 000.- on pump ,aga kogu kaadervärk ja paigaldus juurde läheb ikkagi 150 000 ära, teise korruse radikad ka veel otsa ja ... . Mõtlen juba kas tõesti peab katlakütja ameti ka veel juurde võtma. Muidu palju ülejäänud süsteemi peale raha läheb(soosjusvaheti, jm.) Mis arvad warlock , kas sinu abiga oleks ka endale võimalik selline asi üles panna?

[warlock]

Soojusvaheti hind on ~6000, meili teel on üksikasju parem arutada tõesti.

[Bilding]

Soojusvaheti hind on ~6000, meili teel on üksikasju parem arutada tõesti.

Mul asja vastu suurem huvi ,palun saada meilile enda kontakt, et saaksin ühendust võtta.

[wimms]

Ega ma pole ka siseosa soojusvahetit näinud. Ma küll eeldasin, et kui ta õhu soojendamiseks sobiva kujuga on, siis peaks saama ka vee läbi juhtimisel asja sobivaks.
Aga kui juba soojusvahetit vahetada, siis kas kaalusid ka mingit siuga boilerit?

Kus saaks näha selle Alfa Lavali soojusvaheti kohta miskit infi? Nende kodulehekülg oleks nagu surnud. Millist täpsemalt sa kasutasid, otsiks netist välja.

Aga ütle warlock, oled sa rahul tulemusega? Saavutasid sa selle soojusvõimsuse ja kasuteguri mida ootasid? Kui suurt elamist sa sellega kütad?

Ma usun, et ka 40C veega oleks tarbevett mõtekas kasvõi eelsoojendada. Sealt edasi 20C elektriga tehes oleks ikkagi tuntav sääst.

Kas oleks võimalik privas kontakti saada? Kui sobib, andre-home ät infonet.ee

[warlock]

http://www.alfalaval.com/ecoreJava/WebO ... nguageID=1

Tarbevett võib eelsoojendada küll, kuid ta peab siis olema piisavalt maha jahtunud. Tavaliselt ei kasutata sooja vett nii täielikult ära.

Kasuteguri kohta hetkel ei oska öelda, seda pole nii lihtne mõõta. Kui külmad ilmad tulevad, eks siis saab mingeid võrdlusi teha - ma olen eelmistel aastatel tahkeküttekatlaga kütnud ja öise elektriga ka, tean umbes palju energiat kulub. Köetav pind on kuskil 135m2, Nocria annab miinuskraadide juures kuskil 5..5,5kW välja. Kui väljas on alla -15C, siis niikuinii lisakütet vaja.

[wimms]

Tarbevett võib eelsoojendada küll, kuid ta peab siis olema piisavalt maha jahtunud. Tavaliselt ei kasutata sooja vett nii täielikult ära.

Kaevust/trassist tulev vesi on jahe. Ma paneks 2 boilerit järjest - esimeseks boileri, mida soojendab vaid pump kuni 40C'ni, teiseks tavaboileri, mis tõstab siis 65C'ni.

[warlock]

Päris hea mõte. Kui sooja tarbevett palju kulub, siis peaks ära tasuma küll. Sel juhul võivad mõlemad boilerid väiksemad ka olla, kui ühe boileriga variandi korral.

[madka]

Hei Warlock. Mind huvitaks ka Sinu superlahendus. Kui viitsid võta ühendust madis ät qwerty.ee

BR, Madka

[warlock]

Oktoobri elektriarve oli ca 350 kr. suvekuude omast suurem - see on siis soojuspumbale kulunud elekter. Kusjuures mul oli oktoobris veel Kodu2 elektrienergia pakett. Oleksin juba oktoobri algusest Küttepaketi vormistanud, oleksin üle 80 kr. kokku hoidnud. Mul on veeosa ka vähe halvasti tehtud - soojuspumpa polnud võimalik akupaaki ühendada. Muidu oleks saanud soojemate ilmadega vaid öist elektrit kasutada ja oleks veel odavam tulnud. Tuleks aega leida ja torud tiba teistmoodi ühendada.
Keskmine välistemperatuur oli oktoobris vist kuskil +8C? Eelmistel aastate kogemusi aluseks võttes oleks mul puitbriketti ca 350-400kg ehk 700-800 kr. eest kulunud. Pelletikatlad on natsa kõrgema kasuteguriga aga pelletid tiba kallimad - arvatavasti läheks umbes sama kalliks, kui puitbriketiga küttes.

Airwave'st sai pump ja paigaldus tellitud. Ma ise seal ei tööta aga huvi korral saab sealt lisainfot ja vajadusel minu tlf.nr.-i. Soovitaks siiski oodata kuni külmad ilmad saabuvad, et oleks näha mis kraadideni süsteem veel töötab.

[wimms]

hmm, akupaak õ-v soojuspumbale..
Mulle tundub, et madala vee temperatuuri juures akupaak ei anna kuigi palju juurde, ning mingit suuremat akupaaki sp ei jõuakski öö jooksul üles soojendada. Pealegi ööd on ju just külmad ning sel ajal õhksoojuspump just raskemates oludes ja kehvema COP'iga töötab..

1kg vett salvestab 1,1722Wh soojust iga soojendatud kraadi kohta. Kui SP kütab vee 45C peale, ja võtame, et akupaak on "tühi" 35C juures, siis saab arvestada 10C jagu salvestusega. 1000kg akupaak salvestab sel juhul 1,1722*1000*10=11,7kWh. Seda tundub ikka väga vähe. Ning et seda kütta, peaks SP'l olema "vaba võimsust", mida tal just öösel külmaga pigem napib, nii et palju suurema akupaagiga jääks juba ajaliselt jänni.

Ma arvasin, et SP on kõige efektiivsem siis kui keerukat segusõlme ei ole, kontuurid on staatiliselt tasakaalustatud ning vee temperatuuri reguleeritaks kompressoriga. Kas pole nii?

[warlock]

Mul on varasemast ajast tahkeküttekatel juba küttesüsteemis ja seetõttu akupaak ka juba niikuinii olemas. Ega külmade ilmadega salvestatud võimsusest ei jätkukski, kuid näiteks möödunud oktoobris oleks küll aint öise elektriga hakkama saanud. Mingi 20 prossa ehk oleks kokku hoidnud - ega see mingi raha pole muidugi.

[juri]

Mina ka tahtsin soojuspumpa valida kahe erineva süsteemi vahel - õhk-vesi paistab soliidsem olla kui mingi õ-õ puhur... Teada sain et õ-v pumba juhul välisosa ja siseosa vahel on tavaline soojustrass, kas või tavalise veega täidetud (firmad täidavad ikka antifriisiga). Leket leida sel juhul ei ole probleemiks aga freooniga isetegevust teostada..hmmm.. Meenutab nõuka aega kui volgale pandi kapoti alla kindel ja tuntud peugeoti mootor.-et odavamaks saada. Kas tõesti isetegevus tänapäeval ennast nii õigustab ?

[wimms]

Õigustab. Sel lihtsal põhjusel, et praeguste õ-v SP-de hinnad on ebamaised. Vana tehnoloogia, freooniks R22, -15C'st allapoole eriti ei toimeta vaid lähevad üle elektriküttele, lahja COP. Enamasti on õ-v pumbad on-off tüüpi, koos kõigi oma puudustega.

Välisosa ja siseosa vahelise veetrassi olemasolu muide vähendab pumba võimsust või kasutegurit.
Mõned õ-v pumbad paigaldatakse kogu täiega siseruumi - välisõhu jaoks tehakse seina 2 tüsedat auku ning välisõhk juhitakse läbi soojustatud kanalite pumbast läbi. See on põnev lahendus, sest pump on sellega kaitstud nii külmumise kui ka külmkäivituste eest, välditakse topelt soojusvahetit ja veetrassi majast välja ning hoitakse kulusid kokku. Kahjuks hinnas see ei kajastu.

Tegelikult polegi praegu normaalset õ-v SP saada. Korralikud on mõtetu hinnaga - kallimad kui maasoojuspumbad koos maakontuuritöödega. Kui õ-õ SP'd maksaks sama palju kui õ-v pumbad, siis neid müüdaks paar tükki aastas vaid eriti oma raha peale vihastele. Mingit alust nii suurel hinnavahel pole.

Isetegevust teostada - mis vahet seal on, kas freooniga, telliskividega või muldpinnasega? Kui oskust on, pole mingit vahet. Kui seda nõuka aega väga kaua mõnitada, siis võib jõuda selleni, et pilti seina peale ka enam ise ei tohi paigaldada.

[rmati]

Warlock kas Nocria siseosast järgijäänut ei taha maha müüa?
rmati@hot.ee