Paigaldise vormistamine

Siia ei postita ostu-müügi kuulutusi!
Jann
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Paigaldise vormistamine

Lugemata postitus Postitas Jann » 09 Okt 2007, 10:29

Lugu selline. Sõber ehitas maja. Elektris oleme me mõlemad nö kodus ja tegime paigaldise ise. Liitumispunktist kaabel, valgustus- ja jõuliinid, sidevõrk, tv-võrk, maandus ja piksekaitse - kõik sai tehtud põhiprojekti järgi. Nüüd tekkis mõte ka paberite järgi asi korda ajada, aga ei tea täpselt kuidas see protseduur käib. Kuna pädevust meist kummagil veel ei ole, kas siis on vaja leida inimene/firma, kes siis mingi summa eest vormistab asja nii, nagu oleks ise paigaldise teinud? Tean, et kõigepealt on vaja teha mõõdistused. Kas nende tellimiseks peab olema ka pädevusega isik, kes teostusjoonistele alla kirjutab vms? Ja mis siis edasi saab? Kes väljastab nõuetekohasuse tunnistuse ja mille alusel? Ja kas see kõik ültse eramu jaoks vajalik on?

Nii palju küsimusi, loodan, et keegi oskab mulle seda paberimajandust selgitada:)

mg3
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 287
Liitunud: 17 Apr 2007, 18:03
Asukoht: Tartu
On tänanud: 0
On tänatud: 2 korda

Lugemata postitus Postitas mg3 » 09 Okt 2007, 10:43

Vaja on:
Projekt,
Teostusjoonised, koos kõige sinna kuuluvaga,
mõõdistused,
pädev inspektor/ülevaataja, kes annab heakskiidutunnistuse.

jann
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Lugemata postitus Postitas jann » 09 Okt 2007, 10:53

Kas teostusjoonised peavad olema pädeva isku poolt allakirjutatud? Ega nn Lambi Ants neid teha ei tohi ju. Või kuidas? Ja mis täpsemalt on see "kõik sinna juurde kuuluv"?

mg3
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 287
Liitunud: 17 Apr 2007, 18:03
Asukoht: Tartu
On tänanud: 0
On tänatud: 2 korda

Lugemata postitus Postitas mg3 » 09 Okt 2007, 14:28

Teostusjoonised teeb elektripaigaldise teinud isik/ettevõte, kes omab vastavasisulist pädevust/litsentsi.
See, mis sinna kuulub, on MKM määruses nr62.lisa2 kirjas.

jan
-
Postitusi: 905
Liitunud: 08 Mai 2006, 22:27
On tänanud: 15 korda
On tänatud: 5 korda

Lugemata postitus Postitas jan » 09 Okt 2007, 14:51

Siin ongi paradoks - elektripaigaldise on teinud inimene, kes on piisavalt pädev aga kellel puudub seda kinnitav paber. Seega ei saa ta ise pabereid vormistada? Kuidas siis asi ikkagi ametlikult korda ajada?

Ma ise võtan ilmselt selle kadalipu ette ning üritan eksternina B1 pädevuse ära teha. Täpsemalt saab lugeda Elektrikute kodulehelt
Viimati muutis jan, 09 Okt 2007, 22:33, muudetud 1 kord kokku.

jann
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Lugemata postitus Postitas jann » 09 Okt 2007, 19:30

Njah, mul oli selles mõttes õnnetu olukord, et enne kui jõudsin pädevust tegema hakata, vahetasin töökohta. Uuel tööandjal aga pole otsest vajadust mind sinna saata. Ühesõnaga tuleb teha asi ära enda aja ja rahadega. Aga küll see ka tehtud saab ükskord. Lihtsalt see paigaldis tuleb mingil muul moel jonksu saada.

Kalvis
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Lugemata postitus Postitas Kalvis » 10 Okt 2007, 14:13

Nõuetekohasuse tunnistuse väljastab tehniline inspektor (peab omama MKM registreeringut).
Joonistele kui töödele piisab allakirjutamisest pädevustunnistuse omavast isikust. Juhul kui on vaja mõõta siis seda tohib teha vaid sertifitseeritud labor.

Kalvis
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Lugemata postitus Postitas Kalvis » 10 Okt 2007, 14:20

Sul on ainuvõimalik viis paberid korda saada leida eespool toodud õigusi omavad isikud. Seadused ja määrused ei näe ühtegi muud võimalust.
Selle bürokraatia sisu on, et ohutuse eest oleks alati vastutaja olemas, kellelt mõistetakse välja kahjud õnnetuse tekkimisel.

jann
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Lugemata postitus Postitas jann » 10 Okt 2007, 15:55

Vot sellist konkreetset vastust oligi vaja. Tänud sulle Kalvis

vanakala
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Re: Paigaldise vormistamine

Lugemata postitus Postitas vanakala » 11 Jaan 2008, 18:15

tegelikult asi nii, et eramus võid paigaldada ise juhtmed, kilbi jne. litsentseeritud tegevus on kordusmaanduse mõõdistamisel ja muudel mõõdistamistel nagu näit. isolatsioon.
edasi teed ise kas või pastakaga joonised võid veel lisada kaablite paiknemise fotona. kirjutad juurde kaablite margid ja automaadid millega montaaz tehtud. siis kutsud mõnest mõõdistus firmast isolatsiooni mõõtja kes siis täidab vastava paberi ja kinnitab nõuetele vastavust ja ohutust.
enamus kohtades ei nõuta peale tööjooniste midagi. seda ei nõua ka seadus ja märgitakse omaniku vastutusena ...., kuid kui maja maha põleb või mingi muu jama siis kindlustusest ei ole sul midagi saada.

Kalvis
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Re: Paigaldise vormistamine

Lugemata postitus Postitas Kalvis » 11 Jaan 2008, 18:55

Nagu varem ütlesin, võib igaüks ise või lasta suvalistel tüüpidel nõrkemiseni paigaldada, remontida elektrijuhtmeid, kui aga allkiri võtmata pädevusega isikult ja hiljem juhtub kellegiga õnnetus, saab karistada see kes tegi või majaomanik. Loomulikult võib TJI trahvi teha igasuguse tõestatava fakti peale, kui on teada, et isik omavoliliselt parandas või ehitas elektrisüsteemi.

Maandustakistuse mõõtmist pole enamus juhtudel üldse vajalik, sest TN-S, TN-C, TN-C-S süsteemides pole kordusmaandamine kohustuslik (teatud harvad erandid on). Seega pole maandustakistuse mõõduprotokolli litsenseeritud mõõtjalt vaja.

Nõuetele vastavust võib vaid kirjutada Tehniline Inspektor, paljal isolatsioonitakistuse mõõtjal see õigus puudub. Muidugi võib olla erandeid, kus mehel on mõlemad tunnistused taskus.

Imelik
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Re: Paigaldise vormistamine

Lugemata postitus Postitas Imelik » 12 Jaan 2008, 20:43

Maandustakistuse mõõtmist pole enamus juhtudel üldse vajalik, sest TN-S, TN-C, TN-C-S süsteemides pole kordusmaandamine kohustuslik (teatud harvad erandid on). Seega pole maandustakistuse mõõduprotokolli litsenseeritud mõõtjalt vaja.
Miskipärast kahtlen selle väite paikapidavuses, äkki viitsid selgitada.
Pole kohanud projekti kus see puuduks ja pole kordagi jäetud mõõtjate poolt mõõtmata.
Mis juhtub TN-C ja TN-C-S süsteemides PEN juhi katkemisel majasisendis (sest toiteliinil on ta reeglina maandatud). Kordusmaanduse puudumisel rändab ju faas läbi tarbjate tagasi katkenud PEN le ja pingestab ka
kõik maandatud juhtivad osad.

Kalvis
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Re: Paigaldise vormistamine

Lugemata postitus Postitas Kalvis » 13 Jaan 2008, 11:05

Selle väite sain maandustakistuse mõõtmise koolitusel, kus üks eesti profimaid mehi (töötab inspektsioonis) seletas üksipulgi ära mis peab olema tehtud ja mida ei pea olema tehtud.
Asi põhineb väitel, et EE (Jaotusvõrk) tohib oma alajaamasid pingestada vaid siis kui nende maandustakistus on korras. Kui korras ei ole, ei tohi ta sulle elektrit müüa. Nõuded sealsele maandustakistusele on palju karmimad. Eelpoolloetletud pingesüsteemide korral on liinis alati kaasas PEN juhe. Ka liini lõpus (enne liitumispunkti) peavad olema kõik liini lühise ja maandustakistuse tingimused korras. Sealt edasi läheb kliendi juhe, mis arvestades liini pikkust on kaduvvväike ja selle takistuse suhe liini takistusse (pluss trafo takistus) olematu. Ka on eratarbija kaitsevool tühine võrreldes alajaama kaitsega (16 A võrreldes alajaama 200 A). Seega on rikkesilmuse nõue täidetud ja elektripaigaldist võib pingestada. Kui keegi hakkab vastu porisema EE-st siis on kliendil alati õigus nõuda liinilõpu mõõteprotokolle (EE peab iga 5 aasta jooksul oma paigaldisele tellima, tema on kohustatud), kus peab ära olema toodud rikkesilmuse takistus.
Erandid tulenevad siis kui on tegemist ülipika jaotusvõrgu liiniga alajaamast või tarbija on hästi suure peakaitsega (tavaliselt alates 63 A või rohkem). Või on kliendil liitumispunktist talumajja ka pikk liin.

Kliendil on alati õigus teha kordusmaandus, kuid kuna nõuded on ilma maandamiseta täidetud siis puuduvad kordusmaandurile erinõuded. Siiski tasub jälgida põhiprintsiipe, sest mittetöötav kordusmaandur põhjustab rohkem kahju kui kasu, seda tavaliselt välgu puhul. Samuti tehke vaid üks maandur majale, sest välgu korral tekib potentsiaalide erinevus ja kõik kahe maanduri vahel olev tehnika annab otsad. Ühe maanduriga ei teki vooluringi

Maandur peab kindlasti olema paigaldatud IT ja TT süsteemide puhul, sest kaitse rikkesilmus töötab vaid läbi kohapealse maanduspaigaldi.

Näiteks korteriühistu, kus ma elan, puudub igasugune maanduspaigaldus. Peakaitse on 63 A.

Imelik
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Re: Paigaldise vormistamine

Lugemata postitus Postitas Imelik » 13 Jaan 2008, 14:07

Tänud vastuse eest. Saan aru et võrguettevõtte jaoks on kõik tingimused täidetud aga mis lood on majaomanikuga. Kordusmaanduse puudumisel ja PEN i katkemisel sisendis on ju majaomanikul vähe tolku et
liinil on PEN korralikult maandatud.
Teiseks, äkki selgitaksid seda kahe maanduri asja. Tavaliselt tehaksegi ju majale üks maandur või pidasid silmas
olukorda kus kõrvalhoonesse jookseb samuti PEN ja seal ühendatakse ta teise maanduriga.
Aga sama lugu on ju liinil järjestikku asetsevate majadega (erinevad liitumised).Nende kahe maja vaheline PEN
on ju maandatud neljast kohast (kahes liitumispunktis ja kahes majas).
Kas räägiti sellest ka midagi, oleksin tänulik kui vastaksid. :hello:

Kalvis
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Re: Paigaldise vormistamine

Lugemata postitus Postitas Kalvis » 18 Jaan 2008, 11:56

Sellepärast olengi soovitanud kõigil ikkagi rajada kordusmaandur. Erinevus on vaid selles, et sellele ei tellita sertifitseeritud mõõtmist, kuna PE juhet võib maasse juhtida nõrkemiseni ilma, et nõutud oomid peaksid täis tulema. Muidugi võib kordusmaanduri puudumisel EE PEN juhtme katkemisel saada ülepinge oma seadmetele. Isegi on teada edukatest kohtulahenditest, kus kannatanud said EE-lt hüvitist mahapõlenud seadmete eest, kuna PEN katkes EE liinil ja majaomanikel puudus kordusmaandur. Ainult, et vabatahtlikult ilma kohtuta EE maksma ei hakka.

Kaks eraldi maandurit krundi piires on ohtlik lihtlabaselt välgu pärast. Kuna maandustakistused erinevatel maanduritel on erinevad siis on ka pingete jaotus välgu puhul erinev. Ja see on väga suur (kilovoltides). Nüüd tekib ühtlustusvool, mis liigub ühelt potentsiaalilt teisele ja see on kiloamprites põletades maha kogu elektroonika oma teelt. Kui aga on vaid üks maandur siis kõigi seadmete maa tõuseb ühele ja samale potensiaalile ning ühtlustusvoolu ei teki mitte kuskil. Elektroonika ja seadmed jäävad ellu. Ja välgu lahenedes langeb jälle samale tasemele.
Sinu toodud näide ongi just see (kõrvalhoone, peahoone). Ainsana on ohutum erandiga, et kõrvalhoone ja peahoone maanduskontuur on üks ja seesama.

Imelik
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Re: Paigaldise vormistamine

Lugemata postitus Postitas Imelik » 18 Jaan 2008, 14:06

Isiklikult arvan et välgutabamusega on seis niikuinii 50/50. See tähendab seda et 100% kaitset polegi. Kasutatakse
küll liigpingekaitsmeid mis peaksid ohtu minimeerima kuid kuna tegemist on ikka väga suurte pingetega siis
tabamuse korral on tulemus ettearvamatu. Olen isiklikult näinud olukorda kus telefoniliin sai välgutabamuse mille
tagajärjel süttis põlema telefonipost(kusjuures post oli maandatud)ja katkesid kaablid, mida mööda pinge jõudis
ikkagi majani(a la 700m)tehes aegajalt kaablist väljalööke ning purustas majaseinal oleva ülepingekaitsme ja sulatas üles telefoniaparaadi. Indutseeritud liigpingega peaks liigpingekaitse hakkama saama.
Maanduste juurde tagasi tulles, miks arvad et peahoone ja kõrvalhoone potensiaalid on erinevad kui neil on eraldi
maanduskontuur(nendel on ju sisuliselt PEN i kaudu olemas potensiaaliühtlustus).
Isegi elektripaigaldiste raamatus oli minu meelest kirjeldatud olukorda, kus piksekaitse allaviikude ühendusi polnud võimalik olemasolevale maandurile teha. Soovitati ehitada omaette maandur ja ühendada see potensiaaliühtlustuslati kaudu hoone maanduriga.
On siis selles vallas midagi muutunud. :hello:

ketas
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 202
Liitunud: 11 Mär 2007, 18:28
Asukoht: Saue / Tallinn
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Re: Paigaldise vormistamine

Lugemata postitus Postitas ketas » 18 Jaan 2008, 15:41

Äikesega ei ole tõesti nalja. Tulevad meelde pildid kus kaabel seinas oli lihtsalt aurustunud (vask, plast, kõik - tühjus). Tabamuse sai satipann 2. korruse seinal. Või siis plahvatas (enam-vähem) maaalune metallist veetoru. Või lõi äike puusse, sealt aga millegipärast kõrval maas jooksvasse kanalisatsioonitorru. Edasi majas asuvasse WC-potti mis purunes täielikult. Veel üks koht kuhu äikesega minna ei tohi :P

Muide, kas keegi teab kust saada suuremat voolu kannatavaid liigpingekaitsmeid telefoniliinile? Või siis, palju kaitseks õhuliiniga, ilma väikse piksekaitsmeta hoone seadmeid sisendis olev OBO B+C 50kA liigpingekaitse?

Veel huvitaks kuidas toimib liigpingekaitse kui maandustakistus on suur, väike, või puudub maanduspaigaldis üldse. Juhul, kui oleks kasutusel seesama B+C PJK's, lisaks veel sealsamas kõrval olev telefoniliini kaitse, ühendatuna PEN'i külge. Potentsiaal peaks nii küll ühtlustatud saama. Aga äkki leiab selline pinge kuskilt maa? Siis oleks pahandust kui palju.

Imelik
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Re: Paigaldise vormistamine

Lugemata postitus Postitas Imelik » 18 Jaan 2008, 16:47

Nagu asjast olen aru saanud ei kaitse B+C elektroonikaseadmeid ikkagi nii et vaja oleks paigaldada ka aste D (peenkaitse). Arvan et ka sel juhul pole 100% kaitset, jääb ainult teadmine et oled teinud kõik endast oleneva.
Palju kaitseb B+C, on nagu kuskilt meelde jäänud et vähendab liigpinget kuskil 2kV ni (võin ka eksida).
Maandustakistuse koha pealt ei oska midagi öelda(olen kuulnud et leiab ülesse ka eterniitkatuses olevad naelad)
aga ilmselt suundub sinna kus ühendus maaga parem (mis ei välista ikkagi imelikke ülelööke).

mg3
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 287
Liitunud: 17 Apr 2007, 18:03
Asukoht: Tartu
On tänanud: 0
On tänatud: 2 korda

Re: Paigaldise vormistamine

Lugemata postitus Postitas mg3 » 19 Jaan 2008, 22:07

Elektroonikale kindlasti juba D piirik ka külge kui juba B+C peale raha kulutatud on.
edit: kindlam ja odavam on muidugi elektroonika seinast välja tõmmata kuid külmkapp, veepump ja veel mõned asjad, neid ei ole eriti mugav välja tõmmata.
elektritööd ja projektid

Kalvis
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Re: Paigaldise vormistamine

Lugemata postitus Postitas Kalvis » 20 Jaan 2008, 10:26

Minu jutt käis juhtumi kohta kui välk tabab otse maja või sealset elektrijuhet. Kui välk tuleb väljapoolt maja siis pole mingit vahet, mitu maandurit sul on. Väljapoolt tulemisele pannaksegi piirikud.
Välgu maandus soovitatakse nii ja naa teha. Koolis soovitati, et oleks ühine, kuid on lubatud ka eraldi teha. Tööl piksekaitsemehed soovitavad eraldi teha just potensiaalide erinevuse pärast. Nende loogika on sedasi - kuna maja piksekaitset tabab välk kõige tõenäolisemalt ja kui see on täiesti eraldi siis ei saagi tekkida voolude jagunemist. Piksekaitse on piisavalt kaugel muudest elektrijuhtmetest ja maanduskontuurist, seega ülelööki sealt tavajuhtmetesse ei teki.

imelik
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Re: Paigaldise vormistamine

Lugemata postitus Postitas imelik » 20 Jaan 2008, 14:25

Arvan et asi ongi nii ja naa olenevalt olukorrast. Näiteks hakkasin mõtlema seda et ülepingekaitsmed asuvad
kilbis ju sisendi pool(see tähendab kaitsevad sealtpoolt tulevate ülepingete eest ja ei tohiks lasta sellel mööda
kilpi laiali joosta) aga teoreetiliselt võib ülepinge tulla ka tarbja poolt (näiteks õuevalgustuse kaablid välgutabamuse korral). Mis juhtub siis? :scratch:
Näiteks sideliinidele pandi vanasti (kuidas praegu ei tea)ülepingekaitsmed igasse sõlmpunkti ning tähtsamatele
kaablitele (maakaabel) veeti kõrvale ja maapinnas oluliselt kõrgemale terastross.
Kas elektrikilbi tarvikute hulgas on üldse selliseid ülepingekaitsmeid mis käivad rühmaliinide ette. Hinda ma ilmselt teada ei tahaks.

ketas
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 202
Liitunud: 11 Mär 2007, 18:28
Asukoht: Saue / Tallinn
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Re: Paigaldise vormistamine

Lugemata postitus Postitas ketas » 20 Jaan 2008, 16:33

Kui õuevalgustuse kaabel ühendada kilbis võimalikult liigpingekaitsme lähedale siis ei tohiks see kuskile laiali joosta. Suurema käraka korral võib ehk juba mujalt üle lüüa.

Kilpi DIN-liistule saab panna B (4 kV), C (2.5 kV) ja D (1.5 kV) erinevaid variante. Aga rohkem kui ühte sama klassi kaitset ei ole vast mõtet väikesesse kilpi paigaldada. Et veel eraldi rühmaliinide ette jne.
Hinnad on neil tõesti... korralikud.

http://www.harjuelekter.ee/index.php?gr ... 9&page=172

B+C on 3k. Aga kaitseb loodetavasti rohkem kui 3k eest.


Eemal paiknevaisse (> 10m) lisakilpidesse aga soovitatakse panna C klassi piirikud. Huvitav, kas see on alati vajalik?

Imelik
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Re: Paigaldise vormistamine

Lugemata postitus Postitas Imelik » 20 Jaan 2008, 19:44

Ausalt öeldes ei ole kohanud lisakilpides ülepingekaitsmeid ja kui päris ausalt öelda on peakilpideski neid võib olla
1/3 st tehtud töödest. Kuna ise ei projekteeri siis ei tunne endal ka erilist süüd selles .
Ilmselt mängib siin rolli seadmete hind sest kui olen maininud et võiks olla siis hinda kuuldes järgneb tavaliselt
resoluutne EI.
Ise paigaldaksin neid vastavalt olukorrale. Näiteks kui peakilbist läheb kaabel õuest läbi kõrvalhoonesse(eriti veel kui TNC süsteemis) siis paneksin sinna koguni B+C sest pagan teab kuidas jaguneb kui lööb kahe vahele (oleneb muidugi vahemaast). Samas hoones võiks olla lisakilbis juba peenkaitse sest kust see suurem ülepinge
ikka sinna saab ,suurem osa peaks ju peakilbis maha jooksma.Oht välisseadmete poolt on samuti väike sest
ühendatakse tavaliselt peakilpi.
Rääkige ausalt palju olete kohanud elumajadel piksekaitse süsteeme (sellega tahan öelda et otsetabamuse korral
jääb tavaliselt ainult kahjusid kokku lugeda).

ketas
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 202
Liitunud: 11 Mär 2007, 18:28
Asukoht: Saue / Tallinn
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Re: Paigaldise vormistamine

Lugemata postitus Postitas ketas » 20 Jaan 2008, 19:58

Siin ümbruses pole ühelgi majal ühtegi varrast. Endal ka ei ole - jama lugu... :(
Mis see hind üldselt tuleks? Kuulsin midagi 8-10k'st Keskmise eramu korral.

Vaatan, et isegi maja mille kõrval lõi välk pooleks kuuse ei ole midagi selles osas ette võtnud. Pole siit eriti kaugel. Korralik kärakas oli see ikka. Ehmatas korralikult. Juhtus mõned aastad tagasi. Mina kuulasin kenasti toas raadiot ja tinutasin. Pärast selgus, et väljas kõva paduvihm ja äike.

(Sauel)

Külaline
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Re: Paigaldise vormistamine

Lugemata postitus Postitas Külaline » 21 Jaan 2008, 10:49

ketas kirjutas:isegi maja mille kõrval lõi välk pooleks kuuse ei ole midagi selles osas ette võtnud
Ju ta siis tunneb hästi tõenäosusteooriat ...

Vasta