Kümblustünni maandus?

[kuusk623]

Tere

On plaanis paigaldada kümblustünn haagisele. Tünnile tulevad külge tarnija poolt mullisüsteem ja LED valgustid. Nende käivitamiseks pean vedama tünni hoolduskappi 220v juhtme, kuhu otsa panen pistukupesa ning LED ja mullisüsteem ühendub siis stepslitega sinna pistikupesadesse. Enda poolt veetavale toitejuhtmele panen teise otsa kohe stepsli juurde ka rikkevoolukaitsme.

Aruteluks: kas turvalisuse tõstmiseks võib/peaks haagisele mineva tünni eraldi ära maandama. Tünni pakkuja seda ette ei näe, kuid vee väljavoolu kraan on metallist. Sellele saaks klambriga külge panna maandusjuhtme ja mingisuguse vaia, mida haagist teisaldades erinevates kohtades uuesti maasse taguda. Hetkel tekib olukord, kus haagis seisab kummist rehvidel ning tugijalgade alla tulevad puitplaadid - ehk siis head maandust pole. Samas, kas mingis olukorras võib sinna plastvanni tekkida staatiline elekter?

[Küülaline]

On plaanis paigaldada kümblustünn haagisele

Kogu sellel haagisel peaks olema oma rikkevoolukaitsega ühenduskarp, mis ühendatakse painduva kolmesoonelise ühenduskaabli abil mingisse 230 V pistikupesasse. Tänapäeval peavad kõik pistikupesad nii kui nii olema kaitstud rikkevoolukaitsega ja varustatud kaitsejuhiga (see kolmas kaablisoon ongi maandus). Mingit eraldi maandusvaia ei ole kindlasti vaja.

[jyrikg]

Kui see tünn on ratastel siis ühendatakse ta pikendusjuhtme abil elektrivõrguga. Kas see kolmas juhe siis peab ja on on kaheldav. Tünni automaatika peaks enne käivitust PE juhi terviklikkuse kontrolli ära tegema.

[Küülaline]

Kas see kolmas juhe siis peab ja on on kaheldav

Mida sa sellega silmas pead? Tünni ühendusjuhtme pistikut ei tohi pista ilma maanduseta pistikupesasse.

Tünni automaatika peaks enne käivitust PE juhi terviklikkuse kontrolli ära tegema

Mingit automaatikat seal kindlasti ei ole.

[kuusk623]

Tünni toitejuhtme otsa (näiteks 10cm stepslist) on plaanis panna juhtme vahele käiv rikkevoolukaitse, mida siis kasutaja ei saa ise eemaldada. Sisuliselt pärast seda kaitset tünni suunas on kogu vooluvõrk siis rikkevoolu kaitse all. Muud automaatikat pole.

Kui toitevool veega kokku ei puutu peaks olema töötav süsteem?

Lisamaanduse küsimus on pigem asjaolust, et tegemist on akrüülvanniga ... kas võib tekkida olukordi, kus sinna vanni akumuleerub staatiline elekter näiteks veevoolikuga täitmisest, kus sisuliselt vannil maandus puudub. Pärast kui keegi paljajalu maas seisab ja vett näpib saab sirakat? Kogu haagis jääb maast suhteliselt isoleerituks. Kortermajade vanne või torustikke maandatakse.

Kas saan õigesti aru, et selline veevärgi lisamaandus läbi metallist kraani pigem toetab kui segab rikkevoolu kaitseme tööd.

[Urmas]

Tünni toitejuhtme otsa (näiteks 10cm stepslist) on plaanis panna juhtme vahele käiv rikkevoolukaitse, mida siis kasutaja ei saa ise eemaldada.

Meil on mullivanni pistik koos RVK-ga ja ei pidanud midagi eradi juhtme vahele toppima.

[Rabarebane]

Nende käivitamiseks pean vedama tünni hoolduskappi 220v juhtme, kuhu otsa panen pistukupesa ning LED ja mullisüsteem ühendub siis stepslitega sinna pistikupesadesse.

Mis point neil pistikupesadel seal hoolduskapis on? Arvestades kasutust peaks see olema lõppkasutajale võimalikult mitteligipääsetav ip65 jaotuskilp pealüliti, liinikaitsmete, rvk ja tõenäoliselt ka muu 240V varustusega a la ledide driverid jms. LEDide, mullivanni pumba, kütte jms ühendused teed otse jaotuskilbis. Ei ole vaja, et kasutajad hakkaks sinna pesadesse mingeid laualampe vms ühendama. Kasutaja kerib ühendusjuhtme lahti, ühendab oma (rvk-ga maja peakilbis kaitstud) välipistikupessa ja lükkab pealüliti sisse. Mingit rohkemat tegevust temalt oodata ei saa.

Enda poolt veetavale toitejuhtmele panen teise otsa kohe stepsli juurde ka rikkevoolukaitsme.

Sellest ei saanud midagi aru, mismõttes "stepsli juurde"?

Aruteluks: kas turvalisuse tõstmiseks võib/peaks haagisele mineva tünni eraldi ära maandama. --- Samas, kas mingis olukorras võib sinna plastvanni tekkida staatiline elekter?

Jah, võib, aga selle staatika maandamiseks sobib ka selle kraani küljes jupp ketti, ei ole vaja mingeid vaiu taguda, mis niikuinii esimese paari korra järel haagise parkimiskohta maha jäävad..

[kuusk623]

Tere

IP65 elektrikilpi ei tee hoolduskappi, kuna tünni tootja lisab süsteemi juba mullimasina ja led valgustid koos driveritega. Nendel on küljes juba tehasepoolsed stepslid (koos maandusega), mis tuleb ise ühendada pistikutesse. Neid ümber lõikama pole vist mõtete hakata, et otse kilpi kaitsme alla panna. Hoolduskapi uks käib kruvidega kinni - laualampe sinna keegi toppima ei hakka. Seega on plaan vedada sinna hoolduskappi toitejuhe ja sinna otsa panna pistikupesad, kuhu saab juba seadmete küljes olevad stepslid sisse lükata. Toitejuhtme teine ots - mis on tünnist eemal, läheb kasutaja pistikupessa. Sinna pistikupesa lähedale tuleb RVK, mille eesmärk on kaitsta kogu vooluringi alates statsionaarsest toitejuhtme otsast. Müükase selliseid RVK-si, mida kasutaja ei saa ise vahelt ära jätta. Peaaegu nagu stepslisse lükatav ... kuid käib juhtme vahele.

Jah mullivannidel on üldjuhul juba RVK-ga stepsel küljes. Ilmselt on see ka tehase poolt pandud juhe. Minu idee on vedada ca. 10m pikkune katkematu toitejuhe tünni hoolduskappi. Saan määrata juhtme pikkuse ise, kuna sellist juhet praegu ei eksisteer. Samas RVK tahan panna võimalikult juhtme alguse lähedale, et kogu süsteem, mis võib niiskes keskkonnast töötada oleks RVK all.

[Küülaline]

-tehasepoolsed stepslid (koos maandusega), mis tuleb ise ühendada pistikutesse
-toitejuhe ja sinna otsa panna pistikupesad
-Toitejuhtme teine ots - mis on tünnist eemal, läheb kasutaja pistikupessa
-pistikupesa lähedale tuleb RVK

Teeks terminid alguses selgeks:
1. Pistik - elektriseadme ühendusjuhtme otsas asuv "kahvel", nn isane ühendusliides
2. Pistikupesa - enamasti statsionaarne, pikendusjuhtme puhul ka kaabli otsas olev, nn emane ühendusliides
3. Stepsel - elektriala inimesed ei kasuta
4. Rikkevoolukaitse - reeglina kilbiseade, tänapäeval kohustuslik kõigi pistikupesi sisaldavate ahelate ees

[kuusk623]

Tänud terminite selgituse eest.

Mis puutub teema alguses küsitud täiendavasse maanduse vajadusse, siis paistab, et ka selle olen enda jaoks välja mõelnud.
Tünni hakatakse kütma metallist ahjuga, mis toetub haagise tiislile. Kui ahi vett täis siis peaks igasugune võimalik staatiline jooksma läbi ahju ja haagise metalljalgade maasse. Ehk selge on, et mingil kujul lisamaandus plaanitavat elektrisüsteemi segama ei hakka, kuna haagis puutub nagunii maaga kokku... ilmselt lisan haagise raami külge otsaga maha ulatuva metallketi, juhuks kui haagise jalad jäävad puuplaatidele. Kas sellest maandusest ka mingit märgatavat kasu on, see on iseküsimus, kuid sain selgeks mõeldud, et vähemalt ei jää ca. 1,5m3 vett isoleeritud anumasse. Võibolla toetab see kett siis RVK rakendamist kui see peaks kunagi vajalik olema selliselt, et pigem jookseb vool koheselt maasse läbi käru raami ja keti, mitte mõne inimese, kes maas seistes käru puudutab.

[ping]

Arusaadavalt on siin tegu teenusepakkujaga, sest oma hoovi keegi vast tünni käru peale ei hakka sättima.
Vee, joodikute ja elektri kooslus on riskikoht.
Ise paneks valgustuse toiteks aku ja igasugused ohtliku pingega seadmed (mida toidetakse tundmatu kvaliteediga (suvila?)võrgust) jätaks mängust välja.

Kui meenutada seda lugu kus tuul batuudi koos sellel olevate lastega lendu tõstis ja lapsed viga said, siis küll kohus, ohuallika (tünni) omaniku vajadusel süüdi teeb. Eriti siis kui sellisel isetehtud "pesumasinal" puudub tüübikinnitus ja vastavussert.

Oli kunagi juhus, kus liiniremondi brigaadi tõstuk seisis liini all ja autojuht oli auto kõrval maas surnud.
Liin oli maandatud mõlemast otsast, auto oli maandatud, liin oli ka auto juures maandatud korvi külge, korvis olev montöör elus ja ei tundnud midagi erilist aga autojuht suri hetkel kui kabiinist mahaastus.

[Küülaline]

Kui ahi vett täis siis peaks igasugune võimalik staatiline jooksma läbi ahju ja haagise metalljalgade maasse

Mingi staatilise elektri pärast seal küll muretsema ei pea. Õues, veetünnides ei kogune mingit staatilist laengut.
Muide, kas selle haagise elektripaigaldise kohta mingi projekt ka tehtud on ja pädeva isku poolt allkirjastatud?

[Rabarebane]

Oli kunagi juhus, kus liiniremondi brigaadi tõstuk seisis liini all ja autojuht oli auto kõrval maas surnud.
Liin oli maandatud mõlemast otsast, auto oli maandatud, liin oli ka auto juures maandatud korvi külge, korvis olev montöör elus ja ei tundnud midagi erilist aga autojuht suri hetkel kui kabiinist mahaastus.

Jah, sellepärast õpetataksegi kõiki kabiinist maha hüppama kahe jalaga koos ja ilma uksest kinni hoidmata
Vanasti oli ka hea ütlus, et nooremelektrik on kapis kahe käega, elektrik ühe käega ja vanemelektrik hoiab käsi taskus.

Teemasse ka, mullivanni pumpa sa kuigi kaua aku pealt ringi ei aja. Aga tundub, et ega väga nõu ei vajatudki või vähemalt erilisi muutusi esialgsetes hinnangutes toimunud ei ole.

[dumbuser]

Arusaadavalt on siin tegu teenusepakkujaga, sest oma hoovi keegi vast tünni käru peale ei hakka sättima.
Vee, joodikute ja elektri kooslus on riskikoht.
Ise paneks valgustuse toiteks aku ja igasugused ohtliku pingega seadmed (mida toidetakse tundmatu kvaliteediga (suvila?)võrgust) jätaks mängust välja.

Kui meenutada seda lugu kus tuul batuudi koos sellel olevate lastega lendu tõstis ja lapsed viga said, siis küll kohus, ohuallika (tünni) omaniku vajadusel süüdi teeb. Eriti siis kui sellisel isetehtud "pesumasinal" puudub tüübikinnitus ja vastavussert.

Oli kunagi juhus, kus liiniremondi brigaadi tõstuk seisis liini all ja autojuht oli auto kõrval maas surnud.
Liin oli maandatud mõlemast otsast, auto oli maandatud, liin oli ka auto juures maandatud korvi külge, korvis olev montöör elus ja ei tundnud midagi erilist aga autojuht suri hetkel kui kabiinist mahaastus.

Akuga on see jama, et sellega ei viitsita pikalt jahmerdada. Kui tellijaid ka vähe on siis saab aku tühjaks ja laadimiseks pole aega või läheb see kliendi juures tühjaks. Üldiselt võiks sinna hoops eraldustrafo panna. Siis on kogu asi galvaaniliselt lahti ühendatud. LED'i toitepinge puhul on nagunii tegemist kuni 24 voldiga ning odavamd vidinad on 12 volti.
Ma olen mõnda sellist isetehtud tünni näinud ja paari-kolme aastaga on nad kõverad olnud. Lihtsalt see asi mida veetakse on palju raskem kui haagis ise kanda suudab. Aga ilmselgelt ei ole kõik sellised.

[Urmas]

Ma olen mõnda sellist isetehtud tünni näinud ja paari-kolme aastaga on nad kõverad olnud. Lihtsalt see asi mida veetakse on palju raskem kui haagis ise kanda suudab. Aga ilmselgelt ei ole kõik sellised.

Loomulikult on kärud mingi aja pärast kõrverad. Lihtne matemaatika! Kerghaagiste koorma raskuse max kaal on tavaliselt 500kg. Oletame, et tünn koos kõigi vidinatega on 200kg, lisame seismise ajal ca 3m3 vett, mis kaalub 300kg, lisame sinna tursket 4 meest eluskaaluga a`120kg(480kg), siis see teeb kokku juba ligi tonni. Rääkimata sellest, et ülemeelikus tujus võivad tünni ronida vallatlema ka rohkem inimesi, renditünn ja neil lagunemisest savi.
Väike soovitus teema algatajale- käru tellides/ostes tuleb küsida kohe suurema kandevõimega vedrudega. Enda, ca 14 aastat tagasi kerghaagise ostmisel küsiti kohe, et kas tahad kärule alla tavavedrusid või 1t kandevõimega. Igaks juhuks tellisin vingemad ja ei ole pidanud siiani kahjatsema. Kui endal veel isiklikku käru ei olnud, sai aeg-ajalt bensukast renditud. No nendel oli küll nii, et kui paarkümmend+ kotti krohvisegu(400-500kg) sai kärusse pandud, siis rehvid käisid vastu porilaudasid. Praegusel isiklikul variandil lähevad enne rehvid lötsi, aga porilaua ja rehvi vahe on sama. Ostmisest tänase päevani olen vahetama pidanud ainult 1x rattalaagrid. Raam on õnneks seni sirge. Ja olen kerghaagise jaoks ikka tõeliselt raskeid koormaid vedanud. Kui politsei oleks kinni pidanud ja kaalu peale saatnud, siis trahv ülekoormatuse eest oleks kindlustatud.

[jan]

Oletame, et tünn koos kõigi vidinatega on 200kg, lisame seismise ajal ca 3m3 vett, mis kaalub 300kg, lisame sinna tursket 4 meest eluskaaluga a`120kg(480kg), siis see teeb kokku juba ligi tonni.

Ma pole küll tünnidega kursis, et palju neisse vett mahub aga kui mahub 3m3, siis see on juba 3 tonni üksinda, mitte 300kg. Mu tavalisesse vanni mahub ~300kg vett ning raske kujutada ette nelja meest seal. Samas ega sellise koormusega ei sõida nii et seismise ajaks on vaja eraldi tugesid jms, mida siin juba mainiti või väga tugevat haagist.

[Urmas]

Ma pole küll tünnidega kursis, et palju neisse vett mahub aga kui mahub 3m3, siis see on juba 3 tonni üksinda, mitte 300kg. Mu tavalisesse vanni mahub ~300kg vett ning raske kujutada ette nelja meest seal. Samas ega sellise koormusega ei sõida nii et seismise ajaks on vaja eraldi tugesid jms, mida siin juba mainiti või väga tugevat haagist.

Minu arvutusviga jah. Viskasin mahu arvustamisel silme ette need 1x1m plastikmahutid ja nende mahtu läheb ümmargusse tünni vast ainult 1,5-2, sest tavalise kerghaagise laius(1,25m) suuremat tünni ei võimalda.

[suvaline]

Urmas kümbleb kahtlases õlles, mullid võtavad suurema osa "odra" mahust ja seente elutegevusele ei jäägi ruumi.

[kuusk623]

Häid nõuandeid olen saanud nii siit foorumist kui väljastpoolt. Samas, kohe esimese hea nõu peale, ei tõtta veel vett ja elektrit ühendama
Sisuliselt koostan juhtme: mis algab 30mA rikkevoolu kaitsmega, on juhe 10m ja juhtme teises otsas on pistikupesad kümblustünni hoolduskapis juba tootja poolt tagatud puhuri ja LED-ide ühendamiseks.

Kas selle juhtme jaoks peaks elektripaigaldise projekti tegema? Milline võiks välja näha kümblustünni tüübikinnitus ja kelle poole peaks pöörduma, et seda saada - tootja juba müüb seda tünni koos seadmetega.

Väljastpoolt foorumit olen saanud infot, et sellist, sisuliselt pikendusjuhtme koostamist ja paigaldamist haagise külge ei serdita, kuna seda ei loeta kohtpaigaldiseks?

Valmisehitatud süsteemi plaanin ikka paberitega elektrikule ette näidata.

[Küülaline]

juhtme: mis algab 30mA rikkevoolu kaitsmega, on juhe 10m ja juhtme teises otsas on pistikupesad kümblustünni hoolduskapis juba tootja poolt tagatud puhuri ja LED-ide ühendamiseks ... Kas selle juhtme jaoks peaks elektripaigaldise projekti tegema

Milline see hoolduskapp välja näeb ja mis asjad selles asuvad?
RVK võiks pigem samuti selles kapis asuda ja sealt kapist väljuks lühike kaablijupp, mille otsas on PISTIK (nagu on elektritrimmeritel ja kettsaagidel jms).
See 10 m pikendusjuhe (täiesti tavaline) võiks komplektis kaasas olla.
Juhtme jaoks ei ole projekti vaja, aga selle hoolduskapi sisemuse ja ühenduste kohta võiks olla.