maakaabelliini ehitus 700m

[vassu]

Tervist,

Kindlasti paljud sattunud sarnasesse olukorda, et eramu asub kinnistu piirist eemal ning vaja maakaabel viia kilbist majani. Maja planeeritav liitumine 3x25A. Elektrilevi on nõus kilbi kinnistu piirile paigaldama tasuta kuid maja asuks kilbist ~700m eemal. Tehti majani kaabelliini ehituseks hinnapakkumine ~20k (sealjuures ise peab viimased 100m paigaldama kuna kilp jääks majast eemale). Hind tundub veidi krõbe.
Siit siis küsimus, et kas on mõistlik lasta ehitada elektrilevi poolt või ise. A'la AXPK-PLUS 4G 120MM² kaabel peaks olema piisav + kaevamine ei tohiks nii ulmekalliks ju minna? Asub hajaasustuses, majani kulgeb eratee ning kaevamisel mingeid raskusi (pinnas liiv/savi) ega piiranguid ei ole (detailplaneering pole samuti vajalik).

Äkki on jagada kogemusi?

[trebla]

Minul oli alajaam samuti krundi piiri lähedal kuid 400 m soovitud maja asukohast. Ilma suurema vastupunnimiseta nõustus Elektrilevi tooma liitumiskilbi 200 m peale ja minu palvel suurendas projekteerija kaabli ka 120 mm² -ni.

Teise 200 lasin juba ise edasi panna, kaevamise eest taheti 8 euri meeter + kaabli hind.

AXPK 4g120 mm² maksab 7 euri meeter - 700 m seega 4900+km
https://www.esvika.ee/tootekategooria/k ... umkaablid/
kaevamine maksaks 5600 .. + km ja pea see ametlik hind 20 000 peale ei lähe.
Aga otsi ise kopamees või rendi ise kopp ja see hind vast kukubki?
(Iseasi, et kas sellise distantsi peale ka 120 mm² kaablist piisab - lase arvutada läbi)
Ja kui tulevikus päikesepaneelide hinnad edasi kukuvad, siis on sul äkki samast kaablist teistpidi palju suuremat võimsust vaja võrgu poole tagasi ajada, seega pigem jämedam kaabel kui peenem..

Kui juba niikuinii kaevad, siis tasub ehk paika panna juba ka toru tulevase valguskaabli jaoks - pidi ju Elektrilevi hakkama muuhulgas seda vedama ? võib-olla on mahavisatud raha aga v-olla on millekski kõlbulik.

[Kalvis]

Analoogne asi sai ise orgunnitud - kopamehe leidsime lähedalt külast, kaevas kraavi üliodava hinna eest ära, kaabli ostsin tavapoest aga kuna pikem jupp (900 m) siis sai lõpuks hinnaalandust kah (mitmel pool ei tahetud anda). Mulle piisas AXPK 16 mm2, väga hästi toimib. Muidugi Elektrilevil on Liitumispunkt kõrgepinge liinil ja toidab 3 ümberkaudset talu. Põhikulu oligi kaabel. Isegi kui kopafirmast võtta, teevad talutava hinnaga. 20000€ on ikka palju küsitud.

[Küülaline]

aga kuna pikem jupp (900 m) ... Mulle piisas AXPK 16 mm2

Kas 16 mm² liiga peenike ei ole 900 m liini kohta?

[Hiid]

võta kopp, mis maksab 50eur/h, see 8 eur m on ulme. Sellise raha eest visatakse käsitsi kraavi, tuleb tunnihinnaks 16 eur/h....

[Prill]

Elektrilevi pakkumises võib sisalduda rohkem, kui ainult kaevamine ja kaablihind, näiteks projekt, projekti tarvis geoalus, kaablirajamisel teostusmõõdistused, kuni kasutusloani. Kuskil artiklis, küll vist Telia näitel käis läbi, kus Telia ise ei ehita aga tegeleb projektijuhtimisega, korraldades hanked projekteerimisele ja ehitamisele, arvatavalt Elekrtilevil ka vägapalju oma logoga koppasid ja projektikirjanurki ei ole ning tellivad projektijhtimisega vähempakkumise korras kõik alltöövõtjatelt sisse. Kliendile on see nö võtmed kätte lahendus, iseküsimus jah, kas just 20 000€ väärt aga selle teadasaamiseks tuleks võrdlev "võtmed kätte" hinnapakkumine võtta ka mujalt.

[trebla]

võta kopp, mis maksab 50eur/h, see 8 eur m on ulme. Sellise raha eest visatakse käsitsi kraavi, tuleb tunnihinnaks 16 eur/h....

no ega lõpuks läkski mul samuti kõvasti odavamaks.

Seega teemaalgatajale - lase Elektrilevil vedada liitumiskilp nii kaugele kui võimalik ja nii jämeda kaabliga kui võimalik. Ega EL ise ei ehita, seda teevad tema alltöövõtjad.
Ja kui tulevad kilpi panema, siis tee nendega otse kaupa ülejäänud jupi peale. Ja kui ikka kallis tundubki, siis otsi ise kopp ja tuttav elektrik ning pane sealt oma maja poole edasi kuhu aga tahad.
Kui sinna aga ametlik maja kah peale kord tuleb, siis on trasside mõõdistamisi kasutusloa jaoks vast vaja..

[Kalvis]

aga kuna pikem jupp (900 m) ... Mulle piisas AXPK 16 mm2

Kas 16 mm² liiga peenike ei ole 900 m liini kohta?

Ei olnud. Enne oli ajutiselt 2,5 mm2!!! Ja kuidagi käras. Külmkapp aeg ajalt streikis - näiteks kui elektripliit oli taga siis külmkapp käima ei läinud!
16 mm2 on kasutatud 4 kW kreissaggi, töötas nagu kulda. Pinge on kenasti 230 V. Tegin pingelangu arvutused - jäid kenasti veel normi piiridesse.
Arvesta siiski, et Alajaama trafo on kogupikkuselt ikkagi 1 km kaugusel

[vassu]

Tänud vastajatele tagasiside eest!
Ehk siis lasen Elektrilevil tuua liitumiskilbi kinnistule nii kaugele kui võimalik (toide tuleb mastalajaama fiidrilt 100-200 meetri kauguselt, niiet peaks ~200m vabalt mööda krundi piiri piki teed kaugemale saama). Ja sealt edasi orgunnin maakaabli ise maasse. Ja kaabli valikul konsulteerin mõne elektrikuga, et ei tekiks mingeid probleeme (aga panen pigem korraliku varuga kaabli).
See vähendab ka kaugust kilbist eramuni (ilmselt pool km). Ja tundub et kui leida mõistliku hinnaga kopamees, siis tulevad kulutused pigem 10k kanti.

[Küülaline]

16 mm2 on kasutatud 4 kW kreissaggi, töötas nagu kulda ... Pinge on kenasti 230 V

Pingekadu ei ole 4 kW puhul tõesti liiga suur (ligi 6%, st 217 V), aga mingist lühise- ja ülekoormuskaitsest ei ole juttugi. Lubatud suurim kaitse on C4, aga sellega ei lähe mootor sugugi käima.
Ja 2,5 mm² kaabliga on pingekadu juba üle 20% ja suurim lubatud lühisekaitse oleks B2.

[Kalvis]

Ole mureta, kõik kaitsed töötavad piisavalt hästi. Isegi testitud lives juba. Samuti ülepingekaitse, välk lõigi Alajaamas nende õhuliini.

[trebla]

Mul teisal oli alajaama kilomeeter.
Liitumiskilbis lühisvool 191 A ,
AMKA õhuliin peaks olema vast 70 mm² tavaliselt?
Sinna enam 20 kW PV paneelindust ei saanud ühendada, 10 kW-ga oldi nõus.

[Küülaline]

kõik kaitsed töötavad piisavalt hästi

Arvutus näitab siiski midagi muud:

[jyrikg]

Omanik otsustab, milline kaitse rakendimine on talle piisav, Ei peagi iga tühise lühise peale rakenduma. ELV fiidrikaitmed rakenduvad ka 3x lühisvooluga omaniku otsusel.

[Küülaline]

ELV fiidrikaitmed rakenduvad ka 3x lühisvooluga omaniku otsusel

Mis mõttes omaniku otsusel?
Kaitsed rakenduvad ikka vastavalt nimivoolule ja tunnusjoonele.

[Küülaline]

ülekoormuslüliti (termovabasti) rakendub ilusti ka 3x väiksemal lühisvoolul (ca 16 A) ... Mis voolul 1f pingelang on arvutatud

Mis tähendab ilusti? Termovabasti peab vähemalt tund aega taluma 1,13 kordset nimivoolu.
Kui sa pead silmas minu näidisarvutust, siis seal on arvutatud 3f pingekadu 4 kW koormusele (isand Kalvise mootor).

[Küülaline]

Ma kirjutasin rakendumisest, sa talumisest ... arvutus on sul siis tehtud ca 8 A koormusele. Pole mõtet sel juhul kirjutada ka 4 või 6 A kaitselülititest liini kaitsmena

Talumine ju tähendabki, et rakendumine toimub alles tunni aja pärast. Senikaua töötab kaabel küttekaablina.
Seda minagi, kui Kalvis kirjutab, et kõik kaitsed töötavad piisavalt hästi, tahaks lihtsalt teada milline kaitse kaitseb kilomeetrist 4x16 mm² liini ja milline 4 kW mootorit selle liini lõpus?

[Kalvis]

Tahtsin just kunn24 juttu kirjutama hakata aga näe jõuti ette. Jep, 16 A kaitse rakendus kenasti ja mind absoluutselt ei kottinud kas ta rakendub 4 ms või 4 sekundiga. RVK on nagunii lisaks.

[Kalvis]

Tegelikult ei ole, sest kaabel on suurema vastupidavusega kui kaitselüliti ülekoormussäte. RVK parandab omakorda olukorda, sest kõik suurema takistusega faas-maa lühised töötab selektiivselt.

[Küülaline]

julgen väljas kirjutada selle liini kaitselülitiks vähemalt 3xB13

Olgu pealegi, kuid standardijärgne 5 s väljalülitusaeg on Simelecti järgi tagatud B6 või C4 kaitsetega, nendega see mootor ei tööta, käivitumisest rääkimata. Ega B13 ka 4 kW mootori käivitamist ilmselt ei kannata.

[trebla]

... siis Telia saatis mulle haja-asutuses üle põldude optikaliini hinnapakkumise 120 € meeter.

Kas see pakkumine tähendas seda, et tulevad ja ehitavad ise välja?

[Küülaline]

Kui väidad, et standard nagu ei lubavat MCB-l üldse väikese lühivooluga lühiseid termovabastiga lahutada, siis anna täpne viide

Seda ma ei väida, kuid:

EVS-HD 60364-4-41:2017 punkt
411.3.2.3 TN-süsteemide jaotusahelates ja jaotisega 411.3.2.2 hõlmamata ahelates võib lubada väljalülitusmisaega enimalt 5 s.

Samuti Simelecti poolt pakutud kaitsed vastavad väljalülitusajale 5 s, st nimetatud standardile.

[Küülaline]

[Küülaline]

Kas sellest aru saad ...

... et meie juhistikusüsteemis (TN-S) võrdub kereühendus ühefaasilise lühisega? Ja sellepärast on lõppahelate väljalülitusajad mitte 5 s, vaid 0,1 ... 0,2 s.

[Kalvis]

Elektrilevi pakkumine oli antud külas sama ulme kui see Telia oma (seepärast saigi kaevetööd ise otsitud). Mõlemal 0n hind ulmeliselt kallis, kuna valdav enamus kliente soovib kohe teenust ja neil on kuskil paks tengelpung. Mõlemad ei kaeva ise, vaid neil on alltöövõtja fikseeritud hinnakirjadega (oluliselt odavam) ja teenida tahab nii alltöövõtja kui Telia kui Elektrilevi. Ainus võimalus ongi ise sebida kaevamine. (offtopic - üldjuhul tuleks igasugustele 4G alati eelistada optikat, kuna 4G võrgus pole miski kindel - ei kirjuta siia nördinud Telia klientide hädakisa kes lepivad vaid 4G)

Ühefaasilise lühise lülitab RVK välja. Kuna siis on faas-maa lühis ja RVK avastab selle vägagi selektiivselt. Teistel lühise liikidel on lühisvool suurem. Kreissae mootor on kerge käivitusega ja ega tal polegi midagi võimsamat vaja kasutada. Teoorias oleks probleemide korral läinud sageduskäiviti ostuks aga veelkord - seni pole ühtegi probleemi olnud.