TTJA Elektripaigaldise auditi juhend Ver 10.1 05.03.2019
15.2 Rikkevoolukaitseaparaadid
Septembris 2017 jõustus Eestis standardi EVS-HD 60364-4-41“Madalpingelised
elektripaigaldised. Osa 4.41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest” uus versioon. Standardis
on täiendatud nõudeid rikkevoolukaitseaparaatide kasutamisele.
/======/
Rikkevoolukaitseaparaati ei ole lisakaitsena vaja pistikupesade puhul:
1. elektrialaisikute või ohuteadlike isikute poolt või nende järelevalve all kasutatavad pistikupesad (nt tööstus, jmt paigaldised). Seejuures tuleb silmas pidada, et pistikupesad, mida neis paigaldises saavad kasutada ka tavaisikud, tuleb varustada rikkevoolukaitseaparatuuriga. Rikkevoolukaitseaparatuuri paigaldamise kohustus ei olene sellest kas elektripaigaldises korraldatakse käitu või mitte.
2. ainult eriseadmete toiteks mõeldud pistikupesadele, mis ei ole tavaisikutele ligipääsetavad. Olme elektripaigaldiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada, et tavakasutuses olevatele pistikupesadele (st tavalise paigutusega seinapistikupesad, pistikupesad tööpindade kohal köögis või kontoris jne) tuleb alati paigaldada lisakaitsena rikkevoolukaitse. Need on pistikupesad, mis on ette nähtud suvaliste teisaldatavate ja vahetatavate seadmete toiteks.
Eriseadmeteks tuleb aga lugeda kohtkindlad elektriseadmed (näiteks statsionaarsed köögiseadmed, külmkapid, minibaarid, väikesed laeventilaatorid WC-des jne.), millede pistikupesad on paigaldatud mittetavapäraselt, äratuntavalt ette nähtud kindla otstarbega eriseadme toiteks, ühendatava seadme lähedale, kõrvale, alla või taha. Selliste seadme toiteahelatesse võib rikkevoolukaitset mitte paigaldada. Erandina on soovitav ette näha
lisakaitse vett kuumutavatele elektriseadmetele (veeboilerid, pesumasinad, nõudepesumasinad jms.).
Rikkevoolukaitseaparaatide kasutamise nõuete selgitus on toodud ka TTJA kodulehel
https://www.ttja.ee/sites/default/files ... pt2017.pdf
Mis nüüd puudutab standardit kui kohustust, siis on Riigikohus ühes oma lahendis (3-1-1-7-10) asunud järgnevale seisukohale:
7.2. Sellises tehnilises valdkonnas nagu ehitus on palju erinevaid nõudeid, mida ei ole nende rohkuse tõttu mõistlik ega ka võimalik õigusaktides sätestada. Seetõttu on vaid üksikud nõuded toodud ehitusseaduses ja muudes õigusaktides. Ülejäänud ehitusnõuded ei tulene õigusaktidest, vaid on kehtestatud eelkõige standarditega, sh Eesti standarditega. Eesti standardid ei ole õigusaktid, kuna neid ei ole kehtestatud vastava õigusliku menetlusega. Sellest asjaolust tuleneb ka standardite soovituslik iseloom, mida kaitsja kassatsioonis korduvalt rõhutab.
Samas ei tähenda standardite soovituslikkus seda, et nendest tulenevad ohutusnõuded oleksid iseenesest soovituslikud. Ehitusseaduse § 3 lg-s 1 sätestatud kohustust järgida ehitamisel head ehitustava ja tagada ehitise ohutus täidab üksnes isik, kes järgib ehitamisel ohutusnõudeid, st nõudeid, mis on ehitamise valdkonna spetsiifika tõttu sätestatud lisaks õigusaktidele ka soovituslikku tähendust omavates aktides. Ka EhS § 48 p-s 4 sätestatud kohustus paigaldada ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid ei tähenda üksnes kohustust järgida õigusaktides sätestatud nõudeid, vaid arvestada ka standardites toodud nõuetega.
Seega, standard on tõesti soovituslik, KUID sellest kõrvalekaldumist peab _põhjendama_, kui tekib küsimus kas on järgitud head ehitustava või mitte. See jutt, et "hea ehitustava" on sisustamata sõnakõlks ei vasta tõele, kui inimene viitsib ja tahab asja teravaks ajada. Konkreetne riigikohtu lahend muide käsitleb seda, kuidas ühe soss-sepa ehitatud saunaahu korstnast põles maja maha ja ehitaja sai krimasjaga 6 kuud tingimisi.