Ehitusfoorum

https://onnshop.onninen.ee/--elektriarv ... a/p/ASP606

Paneks soojuspumbale sellise vahele, et huvi pärast tarbimist jälgida.
Ühendamine on selge, all faas sisse ja välja, üleval N. Mis asi aga see on mis ühendatakse N klemmidest allpool olevate +/- klemmide alla?

See on impulssväljund. Kui tahad lihtsalt displei pealt elektrikulu vaadata pole sinna vaja midagi ühendada.

Tänud!

Ufonaut22 kirjutas: ↑14 Sept 2019, 12:43 Paneks soojuspumbale sellise vahele, et huvi pärast tarbimist jälgida.

Huvi pärast küll, aga kas sellel huvil on ka mingi põhjus? Mõjub rahakoti sisule negatiivselt? Ja kui tarbimine tundub suur olevat liiga suur, siis vahetad ökonoomsema küttesüsteemi vastu välja? Palju see vahetus makasb? Või keerad kraade maha? Mida kodune direktor kraadide mahakeeramisest arvab? Tasuvamale tööle ei suuna sind? Palju sa saad kütta selle "huviarvesti" maksumuse eest?
Lihtsalt küsimused, ei midagi enamat.

Ega selle teadmisega polegi midagi peale hakata. Igasugune tarbimine mõjub üldiselt rahakoti sisule halvasti. Aga lihtsalt huvitav vaadata kuidas erinevate välistemperatuuridega tarbimine on. Pump täitsa uus alles, et siis uut ja ökomat niipea ei tule. Kui nüüd nii võtta, et palju arvesti raha eest kütta saaks, siis võib ju vaadata ka niipidi, et soojuspumba raha eest oleks 4 aasta küttepuud saand

Soojuspumpa ja küttepuid ei ole mõtet omavahel võrrelda.Soojuspump on mugav asi ja mugavuse eest tuleb maksta.Kui asi on hinnas,siis poleks soojuspumpa olnud üldse mõtet paigaldada.

Ints kirjutas: ↑17 Sept 2019, 09:02Soojuspumpa ja küttepuid ei ole mõtet omavahel võrrelda

On küll mõtet võrrelda. Kui maja soojustus ja muud tingimused on samad siis pumba hind
+/- elektri vs küttepuude hind näitabki ju ära "mugavuse" maksumuse.

Kas ükski õ/õ pump ise veel tarbitud /(ja toodetud?) energiat ei näita ?

Küülaline kirjutas: ↑17 Sept 2019, 11:42

Ints kirjutas: ↑17 Sept 2019, 09:02Soojuspumpa ja küttepuid ei ole mõtet omavahel võrrelda

On küll mõtet võrrelda. Kui maja soojustus ja muud tingimused on samad siis pumba hind
+/- elektri vs küttepuude hind näitabki ju ära "mugavuse" maksumuse.

Ega polegi midagi võrrelda, oli aeg kus puuküte oli kõige odavam kütteviis a enam mitte. Nüüd saab soojuspumbaga sama raha, võibolla ka odavamalt toa soojaks. Vaadates Tallinnas küttepuude hinda, siis saab kindlasti odavamalt. Erinevus on selles, et koguaeg on mõnus soe ja ei pea pidevalt kuurivahet jooksma. Mugav on küll ja mugavus maksabki

+/- elektri vs küttepuude hind näitabki ju ära "mugavuse" maksumuse.

Ei ole päris nii.On suur erinevus,kas sa ostad valmis küttepuud või siis lähed ja teed need oma metsatukast.Ise puid tehes liida sinna juurde otsesed kulud (transport edasi-tagasi,sae kütus jne) pluss veel oma ajakulu (see maksab ka midagi).Mõlemal juhul on vaja puid kuskil kuivas hoida (kuur?),kuuri ehitus maksab,samuti ebamugavused ahju kütmisel ja puude tassimisel.Uue ehituse puhul liitub kuludele veel ahju(pliidi-kamina) ehitus pluss korstna maksumus.Liites kõik selle kokku,kas siis küttepuude soe on ikka nii odav?

Ints kirjutas: ↑18 Sept 2019, 08:38ebamugavused ahju kütmisel ja puude tassimisel ... Liites kõik selle kokku,kas siis küttepuude soe on ikka nii odav

Ma ei väitnud, et puudega kütmine on odav, aga seleta palun, kuidas sa arvestad rahasse "ebamugavused ahju kütmisel ja puude tassimisel"?
Muide, mõned kuluartiklid jäid sul ahjukütte juures arvesse võtmata - puude istikute maksumus, ebamugavus puude istutamisel, kulu kastmisveele jms.

Ints kirjutas: ↑18 Sept 2019, 08:38 ... pluss veel oma ajakulu (see maksab ka midagi).

Hakkab jälle pihta! Reeglina tehakse kütte varumist isiklikust vabast ajast. Kas Ints tahab mind valgustada, kes maksab sulle sinu vaba aja eest, et topid seda kuludesse? Mina fantaasia sinnani ei küündi.

Urmas kirjutas: ↑18 Sept 2019, 19:19

Ints kirjutas: ↑18 Sept 2019, 08:38 ... pluss veel oma ajakulu (see maksab ka midagi).

Hakkab jälle pihta! Reeglina tehakse kütte varumist isiklikust vabast ajast. Kas Ints tahab mind valgustada, kes maksab sulle sinu vaba aja eest, et topid seda kuludesse? Mina fantaasia sinnani ei küündi.

Kas maksab oma fantaasiavaesust kõva häälega reklaamida?
Aeg ja tervis on piiratud ressursid, mida juurde osta ei saa.
Kui leiad ennast äkki olukorrast, kus üle 5kg tõsta ei või, siis vast hakkab fantaasia tööle.

ping kirjutas: ↑18 Sept 2019, 23:26 Kas maksab oma fantaasiavaesust kõva häälega reklaamida?
Aeg ja tervis on piiratud ressursid, mida juurde osta ei saa.

Enda selle aastane näide. Kuna potentsiaalse ämma-äi eest muretsemine on ämmatütre elukaaslase püha kohus, siis tegime talgud. Üks kamp ootas alevi maja ees mind ja teine kamp oli maal. Maal läks käru peale laadimine ca 20 minutit, mahalaadimine ca 15 minutit ja edasi-tagasi sõit 30-40 minutit. senikaua kui ma maal uue koorma järel käisin, oli alevikamba poolt koorem juba keldris riita laotud. Ca 1,5 tunniga koorem(2,5rm) ja peale lõunat oli ämma puud keldris. Asi toimus pühapäeval, mil keegi ei pidanud tööle minema, kellegil ei jäänud midagi muud tegemata, kellegil ei jäänud ühtegi senti saamata, ühtegi rahalist kulutust ei teinud jne. Kuidas saab selle pühapäevase puudeveo kirjutada kuludesse, seda minu mõistus ei võta ja ei häbene seda tunnistada. Kas terve päev niisama molutades ja veganveini maal lürpides oleks olnud tulusam ajaviide? No ei oleks ju.
Enda puudega käis nii, et hommikul viisin käru maale, päeva jooksul äi laadis koorma peale, õhtul töölt tulles võtsin käru kaasa ja peale tööd koos raamatupidajaga ca 40 minutiga ladusime keldrisse. See 6x10 minutit, mis ma tegin hommikuti kõrvalpõike ei olnud ajakulu, sest muidu oleksin molutanud see 10 minutit niisama kodus.

Olen 3 aastat pidanud ahju kütma olgugi et puid pole ise tegema pidanud vaid ostnud kuivad saetud lõhutud puud. (Lõpuks sain alternatiivkütte peale üle minna). See et see üks päev tuleb need kuuri laduda on lihtne osa. See on mõni tund aastas. Hullem oli minu jaoks see et pidin pea igal õhtul töölt tulles hakkama kohe kuurist puid tooma korviga ja siis tuld tegema ja kodus istuma. Alati arvestama et kuhugi minna soovid siis kuidas saab kütmisega. Seda natukest aega mis peale tööpäeva on päeva jäänud, need tunnid on väga hinnalised vaat et hindamatud. Kuidas rahasse üle kanda järgmist: aeg pere keskis, trenni minna, veel mingit tööd teha kus võimalik teenida lisa või kodus toimetada, vms.
Siinjuures rääkimata tuha väljavõtmisest, puusodi ära koristamist alati, toa temperatuuri kõikumisest,

Eks see puudega kütmine on ka maitse asi.Mõnele inimesele meeldib sellega tegeleda,teisele mitte.Mina kuulun sinna teise rühma.Minul on oma vähese vaba ajaga targemat teha,kui kütmisega jaurata.

Ints kirjutas: ↑19 Sept 2019, 11:22 Minul on oma vähese vaba ajaga targemat teha,kui kütmisega jaurata.

Sa ikkagi ei vastanud minu küsimusele

Urmas kirjutas: ↑18 Sept 2019, 19:19 Kas Ints tahab mind valgustada, kes maksab sulle sinu vaba aja eest, et topid seda kuludesse? Mina fantaasia sinnani ei küündi.

sinu selle arvamuse peale

Ints kirjutas: ↑18 Sept 2019, 08:38 ... pluss veel oma ajakulu (see maksab ka midagi).

Kui juba küsimiseks läks, siis millistes rahaühikutes sulle sulle vaba aja eest makstakse? Sinu väide oli vist, et oma vabast ajast oma tarbeks tehtav töö on kulu ja kulul on tavaliselt mingid mõõtühikud. Või olen millestki valesti aru saanud?

to:Urmas.
Otsene kulu,mida saab mõõta on näiteks auto ja saekütus,mis on vajalik puude saagimiseks-transportimiseks.Otsene kulu maamaksu näol on seesama oma mets,kust kohast need puud tuuakse.Otsene kulu on kuur (koos selle alla jääva maa maksumusega),kus puid tuleb hoida.Samuti saab konkreetsetes numbrites välja arvutada ahju-pliidi-kamina ja korstna maksumuse.Soojuspumba puhul seda kõike vaja ei ole.
Vaba ajaga on asi nii,et seda on vähe.Seetõttu tuleb teha valikud,millega seda vähest vaba aega sisustada.Oma vabast ajast tehtaval tööl on tõepoolest kulu.Näiteks niidad muru,otsene kulu on niiduki kütus,mida saab üsna täpselt numbrites väljendada.Lisaks niiduki kulutarvikud (terad-rihmad-laagrid),mida tuleb aeg-ajalt vahetada.
Kui sa pidasid silmas ajakulu,siis vaba aja eest loomulikult keegi ei maksa.Kuna aga vaba aega on vähe,siis eelistan ma kütmise asemel millegi muuga tegeleda.

Ints kirjutas: ↑20 Sept 2019, 10:02 to:Urmas.
Otsene kulu,mida saab mõõta on näiteks auto ja saekütus,mis on vajalik puude saagimiseks-transportimiseks. ...

Vaat sellest arvestusest ma juba mõikan.

kas mitte ükski tänapäevane õhk-õhk pump ise oma tarbitud elektrit (ja toodetud soojust) ise ei näita?

võhik kirjutas: ↑28 Okt 2019, 00:14 kas mitte ükski tänapäevane õhk-õhk pump ise oma tarbitud elektrit (ja toodetud soojust) ise ei näita?

Nalja teed. Keegi ei soovi näidata, et paberil ilutsev kasutegur reaalsusega alati kokku ei käi.

Õhksoojuspumba soojust on tülikas mõõta. See eeldaks, et soojuspumba gaasitorus oleks soojusarvesti. See peaks olema spetsiaalne ultraheli baasil gaasi voolukiirust mõõtev soojusarvesti, sellised on olemas aga mitte soojuspumpadele (N: maagaasi mõõteseadmed). õhk-vesi ja maasoojuspumpadel aga saab kasutada standartset vee baasil soojusmõõtjat.
Kaude siiski saaksid soojust mõõta - sul oleks vaja ära mõõta soojuspumbast väljatulev õhukogus (vooluhulk) ja selle väljuv temperatuur ning sisenev temperatuur. Vooluhulka saab ka nii leida, et ava ristlõike pindala korda õhu kiirus (vent. meestel on õhu kiiruse mõõtjad olemas) ja temperatuuri mõõtmisega saad hakkama (koduse kraadiklaasiga).
Aga iffff vastus meeldib, see arvestuse näitamine ei meeldiksi soojuspumpade tootjatele...

Urmas kirjutas: ↑19 Sept 2019, 23:34

Ints kirjutas: ↑19 Sept 2019, 11:22 Minul on oma vähese vaba ajaga targemat teha,kui kütmisega jaurata.

Sa ikkagi ei vastanud minu küsimusele

Urmas kirjutas: ↑18 Sept 2019, 19:19 Kas Ints tahab mind valgustada, kes maksab sulle sinu vaba aja eest, et topid seda kuludesse? Mina fantaasia sinnani ei küündi.

sinu selle arvamuse peale

Ints kirjutas: ↑18 Sept 2019, 08:38 ... pluss veel oma ajakulu (see maksab ka midagi).

Kui juba küsimiseks läks, siis millistes rahaühikutes sulle sulle vaba aja eest makstakse? Sinu väide oli vist, et oma vabast ajast oma tarbeks tehtav töö on kulu ja kulul on tavaliselt mingid mõõtühikud. Või olen millestki valesti aru saanud?

Millest siin aru saada on. Mul näiteks tööandja tihtipeale kaupleb et äkki tahan ületunde teha või nädalavahetusel tööle tulla, poolteistkordne tasu vähemalt, no krat ei taha, ei viitsi rügada nädalavahetuseti. Sama teema ka niiöelda altuuraotstega, sealt saaks veel paremini teenida aga saadan kõik kuradile, tööd tehakse argipäeviti kaheksast viieni ja kõik. Kui nüüd peaksin mõni nädalavahetus selle asemel kuskil metsas mingeid fking puid hakkama tassima ja seal jebima nendega, mis veel kõvasti hullem ja rõvedam töö, kui see, kui läheksin oma tavatööle pooleteisekordse tasu eest siis no millest me räägime? Arvesta see asi vähemalt toppelttasustatud tööajaks, kuna see puude tegemine ikka üks paras nõme nüri töö küll(jah olen päris palju pidanud selle jamaga tegelema noorena) ja kui samal ajal otsustaks tööle minna selle asemel, siis selle järgi võibki arvestada, et argipäevasele töötasule teeniks samal ajal topelttasu nädalavahetusel tavatööd tehes. Okei kõigil ehk tavatöö juures selliseid nädalavahetusel tööle kutsumise pakkumisi töö poolt ei ole, sisi no midagi ikka teha oskab igaüks ja arvestagu see kulu nõnda ümber, et läheks samal ajal hoopis altuurakorras kuskile raha eest midagi tegema millega hakkama saab kui neid puid seal metsas n_ssiks.

Noh see metsas jebimine teeb su pärgarterile ainult head. Aga kui su põhitöö ongi näiteks kuskil spordiinventari laos sangpomme remontida siis on igati mõistetav. Ma parandasin kunagi telekaid ja siis kui ei saadud aru, et miks ma mingit filmi ei taha vaadata. No krt päeva otsa vahi seda telekat kuskilt tagant ja siis õhtul veel hakka eestpoolt vahtima.

new1 kirjutas: ↑29 Okt 2019, 18:08 Millest siin aru saada on. Mul näiteks tööandja tihtipeale kaupleb et äkki tahan ületunde teha või nädalavahetusel tööle tulla, poolteistkordne tasu vähemalt, .... jne bla-bla-blaaa.

Sul on kõik sassis, tööaeg ja isiklikust vabast ajast vabatahtlikult tasustatud tööl käimine ja tasuta isiklik vaba aeg. Ma tean, et võõras rahakotis pole ilus sorida, aga äkki kasutaja new1 avaldab ikkagi saladuse, et kes talle maksab ja kui palju maksab nädalavahetusel diivani aksessuaariks olemise eest? Kui niisama vedelemise hästi makstakse, siis ehk hakkan "töökoha ja ameti" vahetusele mõtlema. Olen vahest lugenud, et otsitakse ka niisama vedelejaid, kuid need on ühekordsed projektid, tahaks püsivamat vedelemist.