Selektiivsed kaitseautomaadid on selektiivsed lühisvoolule, mitte püsikoormuse keskväärtusel.
Vist?
Kindlam on kasutada erineva amperaažiga automaate.

Selektiivsed kaitseautomaadid on selektiivsed lühisvoolule, mitte püsikoormuse keskväärtusel.
*)Pingete erinevus juhtmes tekitab voolu.T25 kirjutas: ↑10 Aug 2019, 09:35Pinget ei mõõdeta amprites, niipalju on mulle küll ohmi seadusest meelde jäänud.Inverter ei anna võrku mitte siinuspinget vaid kõrge sagedusega impulsside jada, millede väärtus võib küündida üle 50A
See on ebaloogiline. Kuidas saab tekkida suur pingelang, kui võrku midagi ei lähe? Kuskil peab miski hirmsasti voolu tarbima, et suur pingelang tekiks.Kui nüüd juhtub halbade juhuste kokkulangemine (liini suur pingelang, faaside ebasümmeetriline koormus, pingekõikumised), siis võib juhtuda et päike paistab aga võrku lähevad ainult üksikud impulsid ja praktilist võrkutootmist pole või kodused seadmed saavad 255V toitepinget.
Sellise tembu eest võib saada EL-ilt kiiresti võrkuühendamise keelu (tõenäoliselt ei lastagi ühendada, sest generaator peab vastama kehtivatele normdokudele ja need tuleb esitada), sest see tähendab kõrgemate harmooniliste märkimisväärset osa. Nii, et kust sa sellise "info" tõmbasid?Inverter ei anna võrku mitte siinuspinget vaid kõrge sagedusega impulsside jada, millede väärtus võib küündida üle 50A (sõltub seadmest ja kuigi tootjad seda ei avalda siis voolutangide ja ossiga saab näha).
Siin on hetkel kehtiv nimekiri võrku ühendada lubatud seadmetest, vanemad on küll juba nimekirjast kustutatud. Kõik need on läbinud heakskiidu protseduuri.kunn24 kirjutas: ↑10 Aug 2019, 13:09Ping pingis:Sellise tembu eest võib saada EL-ilt kiiresti võrkuühendamise keelu (tõenäoliselt ei lastagi ühendada, sest generaator peab vastama kehtivatele normdokudele ja need tuleb esitada), sest see tähendab kõrgemate harmooniliste märkimisväärset osa. Nii, et kust sa sellise "info" tõmbasid?Inverter ei anna võrku mitte siinuspinget vaid kõrge sagedusega impulsside jada, millede väärtus võib küündida üle 50A (sõltub seadmest ja kuigi tootjad seda ei avalda siis voolutangide ja ossiga saab näha).
Tavaliselt dimensioneeritakse see räigelt üle. Näiteks 4 Ohm impedantsiga supaka max vool saab olla kuni 3 A 12 V süsteemi puhul. See, kui selle supaka peale on kirjutanud mingi t..hiinlane 500 W, ei tähenda mitte midagi. Arvuta selle võimendi toitejuhtme ristlõige, kui toitejuhtme pikkus on näiteks 2 m ja lubatav pingelang 0,5 V. Julgen väita, et 2,5 mm2 on täiesti piisav, pannakse aga 50 mm2.(Samamoodi nagu autovõimendi toitejuhtme ristlõiget (pingelang) ei valita mitte keskmise voolutarbe järgi, vaid max voolu impulsi tipu järgi.)
Tohoh? Ega siis "lihtsaid" pea kasutama.
Ei ole küll näinud mingit pointi, enne karjub see ämbritäie veateateid, millest 1 lollim kui teine ja sellise uurimisega ei tegele praktiliselt keegi. Kahtlane andur vahetakse ilma pikema jututa välja ja pahatihti pole probleem anduris, vaid ikka kuskil mujal. Lisamärkuseks juurde, et kui tõesti vaja uurida, mis andurist välja tuleb, siis uuritakse ikka tema pinget, mitte voolu ja selleks seda riistapuud pole vaja.(Ka kaasaegsete auto andurite töö hindamiseks hädavajalik.)
Kaasaegsed andurid töötavad digisignaaliga ja voolu muutusega ning pinge järgi ei saa signaalist selgust, tuleb mõõta voolu.
3x jama. Näiteks BMW F10 või varasemate puhul. KUi tegu näiteks termoandurite puhul termotakistitega, siis neil muutub mõõteseadme sisendil nii vool kui ka pinge. O2 andurite puhul (ka lairiba) järgitakse pinget väljundis. ABS-i andurid on megnetresistiivsed, Halli andurid või indiktiivandurid. Väljundis loetakse impulsi pinget. Rõhuandurid, väljundis loetakse pinget. Õhuvoomõõtjad võivad and välja PWM-i, kuid seegi pole veel otseselt digitaalne, st tegu pole andmepakettide saatmisega.Isegi termo, ABSi, hapniku anduritesse on Selga sisse ehitatud ning need saadavad aiju andmepakette
12V ei ole siin piiraja. Võimendis tõstetakse pinge kõrgemaks.kunn24 kirjutas: ↑11 Aug 2019, 16:09Tavaliselt dimensioneeritakse see räigelt üle. Näiteks 4 Ohm impedantsiga supaka max vool saab olla kuni 3 A 12 V süsteemi puhul. See, kui selle supaka peale on kirjutanud mingi t..hiinlane 500 W, ei tähenda mitte midagi. Arvuta selle võimendi toitejuhtme ristlõige, kui toitejuhtme pikkus on näiteks 2 m ja lubatav pingelang 0,5 V. Julgen väita, et 2,5 mm2 on täiesti piisav, pannakse aga 50 mm2.
Jah, teemast kaugel ja ei tunne mina vajadust kedagi õpetada.
Olen mõõtmud ühel masinal supaka toitevooluks "tavaliste DC ampertangidega" 120A.-virks- kirjutas: ↑11 Aug 2019, 18:4012V ei ole siin piiraja. Võimendis tõstetakse pinge kõrgemaks.kunn24 kirjutas: ↑11 Aug 2019, 16:09Tavaliselt dimensioneeritakse see räigelt üle. Näiteks 4 Ohm impedantsiga supaka max vool saab olla kuni 3 A 12 V süsteemi puhul. See, kui selle supaka peale on kirjutanud mingi t..hiinlane 500 W, ei tähenda mitte midagi. Arvuta selle võimendi toitejuhtme ristlõige, kui toitejuhtme pikkus on näiteks 2 m ja lubatav pingelang 0,5 V. Julgen väita, et 2,5 mm2 on täiesti piisav, pannakse aga 50 mm2.
Tänapäevase auto energibilansi rahuldab selline genekas läbi häda või õigemini öeldes, ei rahulda. Isegi su väidetud supaka puudumisel. Näiteks on korralikul autol salongiõhu el soojendid, mis ise juba tarbivad ligi 100 A. Lisa veel auto omatarve koos valgustusega, erinevad istmete, rooli, klaasi soojendused, pumbad, ventilaatorid ja muidugi ka võimendi, kui korralik heli. Kuid sellele reserveeritakse kõige rohkem 25 A ja genekas on sellisel autol juba 180 A, mitte 80.Ossiga uurima ei hakkanud, sest genekas oli sel masinal ainult 80A ja oli laadimisprobleemi kaebus.
Ma täpselt enam ei mäleta, aga kuskil 15 aastat tagasi, kui noore rullnokana sai tümm autosse pandud, siis võimendi kaabel saigi 50mm2 pandud. Kaabel läheb ju eest aku juurest pagassi ja vool, mis monovõim ära sõi oli ikka korralik. Kirjade järgi oli võmendi nominaalvõimsus veidi üle 1 kw. Panin voltmeetri ka autosse ja mul oli autol 120 Ah traktori aku ja seisval masinal korraliku bassi ajal kukkus pinge 9 voldi kanti.Tavaliselt dimensioneeritakse see räigelt üle. Näiteks 4 Ohm impedantsiga supaka max vool saab olla kuni 3 A 12 V süsteemi puhul. See, kui selle supaka peale on kirjutanud mingi t..hiinlane 500 W, ei tähenda mitte midagi. Arvuta selle võimendi toitejuhtme ristlõige, kui toitejuhtme pikkus on näiteks 2 m ja lubatav pingelang 0,5 V. Julgen väita, et 2,5 mm2 on täiesti piisav, pannakse aga 50 mm2.
Ega autotoojad firmad ei kipu oma tehnoloogiaid avaldama ja täpseid andmeid andma.
Ennist sai juba mainitud, et nendelt hiina kirjadelt tuleb 1 null KOHE ära mõelda.Kirjade järgi oli võmendi nominaalvõimsus veidi üle 1 kw. Panin voltmeetri ka autosse ja mul oli autol 120 Ah traktori aku ja seisval masinal korraliku bassi ajal kukkus pinge 9 voldi kanti.
1 km liitumiskilbist alajaamani on selle teemaalgataja põhihäda niikuinii ja võib juba praegu probleeme põhjustada. Kraavikaevamine ja paigaldamine maksab kah ja mitte vähe.