Maakaabel 100m liitumiskilbist majani

[ping]

Kui peakaitse on sama suur, siis on oht et hakkab tervet elamist elektrita jätma. Seega on mõistlik kui peakaitse on suurem kui inverteri kaitse.

kas see poleks jälle põhjus kasutada liitumiskaitsmena selektiivset peakaitselülitit?

Selektiivsed kaitseautomaadid on selektiivsed lühisvoolule, mitte püsikoormuse keskväärtusel.
Vist?
Kindlam on kasutada erineva amperaažiga automaate.

[ping]

Inverter ei anna võrku mitte siinuspinget vaid kõrge sagedusega impulsside jada, millede väärtus võib küündida üle 50A

Pinget ei mõõdeta amprites, niipalju on mulle küll ohmi seadusest meelde jäänud.

Kui nüüd juhtub halbade juhuste kokkulangemine (liini suur pingelang, faaside ebasümmeetriline koormus, pingekõikumised), siis võib juhtuda et päike paistab aga võrku lähevad ainult üksikud impulsid ja praktilist võrkutootmist pole või kodused seadmed saavad 255V toitepinget.

See on ebaloogiline. Kuidas saab tekkida suur pingelang, kui võrku midagi ei lähe? Kuskil peab miski hirmsasti voolu tarbima, et suur pingelang tekiks.

*)Pingete erinevus juhtmes tekitab voolu.

*)Pingelang tekkib juhtmel mõlemas suunas, terves pikkuses. (kasutatava seadme klemm - alajaamas oleva trahvo klemm.)

*) Näited elust:
Pikk liin alajaama, ja sina või naabrimees, keevitab ühel faasil või käivitab lüpsimasinat või kompressorit.
Või naabriks olev, samal liinil olev korterelamu, kus pärast tööpäeva lõppu lülitatakse elektripliidid sisse.

[kunn24]

Ping pingis:

Inverter ei anna võrku mitte siinuspinget vaid kõrge sagedusega impulsside jada, millede väärtus võib küündida üle 50A (sõltub seadmest ja kuigi tootjad seda ei avalda siis voolutangide ja ossiga saab näha).

Sellise tembu eest võib saada EL-ilt kiiresti võrkuühendamise keelu (tõenäoliselt ei lastagi ühendada, sest generaator peab vastama kehtivatele normdokudele ja need tuleb esitada), sest see tähendab kõrgemate harmooniliste märkimisväärset osa. Nii, et kust sa sellise "info" tõmbasid?

[ping]

Ping pingis:

Inverter ei anna võrku mitte siinuspinget vaid kõrge sagedusega impulsside jada, millede väärtus võib küündida üle 50A (sõltub seadmest ja kuigi tootjad seda ei avalda siis voolutangide ja ossiga saab näha).

Sellise tembu eest võib saada EL-ilt kiiresti võrkuühendamise keelu (tõenäoliselt ei lastagi ühendada, sest generaator peab vastama kehtivatele normdokudele ja need tuleb esitada), sest see tähendab kõrgemate harmooniliste märkimisväärset osa. Nii, et kust sa sellise "info" tõmbasid?

Siin on hetkel kehtiv nimekiri võrku ühendada lubatud seadmetest, vanemad on küll juba nimekirjast kustutatud. Kõik need on läbinud heakskiidu protseduuri.
https://www.elektrilevi.ee/-/doc/630515 ... i_2018.pdf
Elektriga tegeleva isikuna võiksid võtta ossi ja ampertangid, ning ise vaadata, et millise kujuga väljundvool on.
(Samamoodi nagu autovõimendi toitejuhtme ristlõiget (pingelang) ei valita mitte keskmise voolutarbe järgi, vaid max voolu impulsi tipu järgi.)
Saab ka kirjanduse kaudu ennast kurssi viia antud seadmete arhitektuuri ja tööpõhimõtetega.

[Küülaline]

Need seadmed, mis on heakskiidu saanud, peaksid siiski siinuse kujulist pinget tootma, mitte "kõrge sagedusega impulsside jada, millede väärtus võib küündida üle 50A", ehk natuke sakilisemat, kuid siiski siinust.
Võiksid mõne oma ossi pildi siia panna sellest impullside jadast.

[kunn24]

Ilma liinifiltrita pole mitte ühtegi sellist seadet. Lihtsad amertangid ei näita voolu kuju. Voolu kuju jälgimiseks tuleb ahelasse šunt pista ja sellelt saab juba ossiga vaadata. Silmas tuleb siis pidada seda, et ossi korpus jääb pinge alla või siis kasutada sobilikku mõõtemuundit (näiteks kõrgsageduslik šunditud väljundiga voolutrafo) ohutuse jaoks. Harmooniliste osakaalu pinges on lihtsam jälgida sobiliku võrguanalüsaatoriga. Osadel on ka vastavad voolutrafod.

(Samamoodi nagu autovõimendi toitejuhtme ristlõiget (pingelang) ei valita mitte keskmise voolutarbe järgi, vaid max voolu impulsi tipu järgi.)

Tavaliselt dimensioneeritakse see räigelt üle. Näiteks 4 Ohm impedantsiga supaka max vool saab olla kuni 3 A 12 V süsteemi puhul. See, kui selle supaka peale on kirjutanud mingi t..hiinlane 500 W, ei tähenda mitte midagi. Arvuta selle võimendi toitejuhtme ristlõige, kui toitejuhtme pikkus on näiteks 2 m ja lubatav pingelang 0,5 V. Julgen väita, et 2,5 mm2 on täiesti piisav, pannakse aga 50 mm2.

[ping]

... Lihtsad amertangid ei näita voolu kuju. Voolu kuju jälgimiseks tuleb ahelasse šunt pista...

Tohoh? Ega siis "lihtsaid" pea kasutama.
Selline on üks odavamaid ampertange ossile, mis on hädavajalik vahend kaasaesetes seadmetes voolukujude jälgimiseks ossiga.
(Ka kaasaegsete auto andurite ja pihustite töö hindamiseks hädavajalik.)
https://www.oomipood.ee/product?product_id=1038533

Siin on kuulsama firma toode: https://www.google.com/search?q=Hantek+ ... 93&bih=454

https://www.youtube.com/watch?v=lHeuq_EnHTw

[kunn24]

Pannud siis vastav märkus, muidu mõni tubli asunukski "tavaliste" ameprtangidega su 50 A impulsse uurima.

(Ka kaasaegsete auto andurite töö hindamiseks hädavajalik.)

Ei ole küll näinud mingit pointi, enne karjub see ämbritäie veateateid, millest 1 lollim kui teine ja sellise uurimisega ei tegele praktiliselt keegi. Kahtlane andur vahetakse ilma pikema jututa välja ja pahatihti pole probleem anduris, vaid ikka kuskil mujal. Lisamärkuseks juurde, et kui tõesti vaja uurida, mis andurist välja tuleb, siis uuritakse ikka tema pinget, mitte voolu ja selleks seda riistapuud pole vaja.

[ping]

(Ka kaasaegsete auto andurite töö hindamiseks hädavajalik.)

Ei ole küll näinud mingit pointi, enne karjub see ämbritäie veateateid, millest 1 lollim kui teine.

Kaasaegsed andurid töötavad digisignaaliga ja voolu muutusega ning pinge järgi ei saa signaalist selgust, tuleb mõõta voolu.
Voolu signaal on häirekindlam.
Isegi termo, ABSi, hapniku anduritesse on Selga sisse ehitatud ning need saadavad aiju andmepakette ning pinge mõõtmisega pole seal suurt midagi teha.
Veakood tuleb siis kui aju tunneb, et tal on midagi viga, aga kui andur valetab siis seda ta ei pruugi ära tunda ja viga ei näita.

[kunn24]

Isegi termo, ABSi, hapniku anduritesse on Selga sisse ehitatud ning need saadavad aiju andmepakette

3x jama. Näiteks BMW F10 või varasemate puhul. KUi tegu näiteks termoandurite puhul termotakistitega, siis neil muutub mõõteseadme sisendil nii vool kui ka pinge. O2 andurite puhul (ka lairiba) järgitakse pinget väljundis. ABS-i andurid on megnetresistiivsed, Halli andurid või indiktiivandurid. Väljundis loetakse impulsi pinget. Rõhuandurid, väljundis loetakse pinget. Õhuvoomõõtjad võivad and välja PWM-i, kuid seegi pole veel otseselt digitaalne, st tegu pole andmepakettide saatmisega.

Tõsi NOx andurite puhul on juba jutul jumet.

Nagu ütlesin, kahtlane andur asendatakse kohe. Ära ürita mulle jama ajada, . Kui viga jätkub, uuritakse kaabeldust või vahetakse vastav plokk, mis signaali töötleb, kuigi see teema suht harv. Nii lihtne see ongi. Kuid me teemast väga kaugel, mind sa ümber ei veena ja kedagi teist see jora vaevalt huvitab.

[-virks-]

Tavaliselt dimensioneeritakse see räigelt üle. Näiteks 4 Ohm impedantsiga supaka max vool saab olla kuni 3 A 12 V süsteemi puhul. See, kui selle supaka peale on kirjutanud mingi t..hiinlane 500 W, ei tähenda mitte midagi. Arvuta selle võimendi toitejuhtme ristlõige, kui toitejuhtme pikkus on näiteks 2 m ja lubatav pingelang 0,5 V. Julgen väita, et 2,5 mm2 on täiesti piisav, pannakse aga 50 mm2.

12V ei ole siin piiraja. Võimendis tõstetakse pinge kõrgemaks.

[ping]

3x jama.
..... Kuid me teemast väga kaugel, mind sa ümber ei veena ja kedagi teist see jora vaevalt huvitab.

Jah, teemast kaugel ja ei tunne mina vajadust kedagi õpetada.
(See aasta lõpetasin jälle ühe kooli ja sooritasin järjekordse kutseeksami - "Autodiagnostik tase 5". Et hübriidide ja elektriautodega kurssi saada.)

[ping]

Tavaliselt dimensioneeritakse see räigelt üle. Näiteks 4 Ohm impedantsiga supaka max vool saab olla kuni 3 A 12 V süsteemi puhul. See, kui selle supaka peale on kirjutanud mingi t..hiinlane 500 W, ei tähenda mitte midagi. Arvuta selle võimendi toitejuhtme ristlõige, kui toitejuhtme pikkus on näiteks 2 m ja lubatav pingelang 0,5 V. Julgen väita, et 2,5 mm2 on täiesti piisav, pannakse aga 50 mm2.

12V ei ole siin piiraja. Võimendis tõstetakse pinge kõrgemaks.

Olen mõõtmud ühel masinal supaka toitevooluks "tavaliste DC ampertangidega" 120A.
Ossiga uurima ei hakkanud, sest genekas oli sel masinal ainult 80A ja oli laadimisprobleemi kaebus.
(12V, 4oomi, 3A näide kehtib A-, AB- klassi võimendite kohta. Juba ammu on impulsstoited ja D klassi võimsusvõimendid tavakasutuses.)

(Muide netiavarustes on leida, et impulsstoitel tekkivatele pingelangude arvutamisel tekkivatele vigadele juhtisid esmalt tähelepanu just autoaudio Db (max helirõhk) võistlejad, kes avastasid sellise anomaalia võimendite toitel. )

[kunn24]

Eks paari- farandine konde ka leevendab.
Kuid 120A "pumba" järgi lööb otses mõttes pasa välja. Suurt ei soovita seda kogeda. Lõhnab enesetapu järgi. "Pump" peab siis ka vastav olema ja kindlasti sundjahutusega (üle kW võimsust ikkagi). Sundjahutusega swoofreid laiatarbes eriti ei liigu. ligi 1,5 kW pingemuundi on ka päris kolakas asi, tavavõimendites sellist just ei kohta. Seega...?
Mul tekkis sellega seoses küsimus, ega sul ka pole tekkinud hiinlaste kombel arvudele "kogemata" nulli järgi kirjutada, ? Eelnev 50 A ka tekitas vastava küsimuse. Näiteks viidatud BMW originaal Harman- Kardoni süsteem täies kõrist röökides tarbib ligi 25 A. Mingeid pingemuundureid tas pole (olen lahti võtnud). Ja see röögib siis juba üle kvartali ja plekk autol ka liigub. Järgi on tal 2 supakat, 7 kesksageduse valjukat ja 7 twiitrit. D-klassi võimenditest audiofiilid teatud põhjustel suurt midagi ei arva.
Kuna jutustasid autodiagnosik tase 5-st, siis lisaküsimus, kes sulle jutustas, et eelnevalt jutuks olnud andurid autos kõik digitaalsed või mingi erti kavalad on? Seda õppejõudu tahaksin kohe ise näha.

Ossiga uurima ei hakkanud, sest genekas oli sel masinal ainult 80A ja oli laadimisprobleemi kaebus.

Tänapäevase auto energibilansi rahuldab selline genekas läbi häda või õigemini öeldes, ei rahulda. Isegi su väidetud supaka puudumisel. Näiteks on korralikul autol salongiõhu el soojendid, mis ise juba tarbivad ligi 100 A. Lisa veel auto omatarve koos valgustusega, erinevad istmete, rooli, klaasi soojendused, pumbad, ventilaatorid ja muidugi ka võimendi, kui korralik heli. Kuid sellele reserveeritakse kõige rohkem 25 A ja genekas on sellisel autol juba 180 A, mitte 80.

[T25]

Tavaliselt dimensioneeritakse see räigelt üle. Näiteks 4 Ohm impedantsiga supaka max vool saab olla kuni 3 A 12 V süsteemi puhul. See, kui selle supaka peale on kirjutanud mingi t..hiinlane 500 W, ei tähenda mitte midagi. Arvuta selle võimendi toitejuhtme ristlõige, kui toitejuhtme pikkus on näiteks 2 m ja lubatav pingelang 0,5 V. Julgen väita, et 2,5 mm2 on täiesti piisav, pannakse aga 50 mm2.

Ma täpselt enam ei mäleta, aga kuskil 15 aastat tagasi, kui noore rullnokana sai tümm autosse pandud, siis võimendi kaabel saigi 50mm2 pandud. Kaabel läheb ju eest aku juurest pagassi ja vool, mis monovõim ära sõi oli ikka korralik. Kirjade järgi oli võmendi nominaalvõimsus veidi üle 1 kw. Panin voltmeetri ka autosse ja mul oli autol 120 Ah traktori aku ja seisval masinal korraliku bassi ajal kukkus pinge 9 voldi kanti.

[ping]

...Kuna jutustasid autodiagnosik tase 5-st, siis lisaküsimus, kes sulle jutustas, et eelnevalt jutuks olnud andurid autos kõik digitaalsed või mingi erti kavalad on? Seda õppejõudu tahaksin kohe ise näha....

Ega autotoojad firmad ei kipu oma tehnoloogiaid avaldama ja täpseid andmeid andma.
Neile ongi kasulik kui loll (juhendis näpuga järge ajav) hooldemees kõik pulgad välja vahetab ja ei uuri, et mis masinal tegelikult viga on. Siis ei saa ta (see mees) ka nii lihtsalt konkurendi juurde ülejoosta oma tarkusega.
Seda nimetatakse "teisese müügi tehnoloogiaks" , mis toob hooldefirmale arvestatava tulu.

Ma ei väljendanud, et "kõik andurid" vaid , et "on kasutusel".
Olen ise neid signaale mõõtnud õppevahenditeks olnud 2018 ja 2019 aasta masinatel.

[kunn24]

Autoelektroonikas üldiselt bemm o n esirinnas ja kui see pole neid kellegi kiusamiseks veel pannud, siis üldiselt teisete puhul on suht ebausutav. 1 anduri sellise ma möönsin (NOx) ja see on EU6 masinatel (st täitsa uutel). Kui sul on täpsemad viited, siis anna need konkreetselt. aga olgu.

Kirjade järgi oli võmendi nominaalvõimsus veidi üle 1 kw. Panin voltmeetri ka autosse ja mul oli autol 120 Ah traktori aku ja seisval masinal korraliku bassi ajal kukkus pinge 9 voldi kanti.

Ennist sai juba mainitud, et nendelt hiina kirjadelt tuleb 1 null KOHE ära mõelda.

Kui aku on poolsurnud, siis pole midagi imestada. Ega akul olev number näita tema ja ka geneka seisukorda või ka seda, et sellise väidetavalt suure tarbija lisandumine olnuks aktsepteeritav. Kasutuses olnud 50 % mahtuvuse kaotanud (täiesti tavaline) aku puhul on ka lisanduv 10 A märgatav. Otsi ikka sõpru oma vaenlaste seas, . Ja kellele sellist subwoofrit vaja on, millega saab roostes auto laiali lammutada? Need on eriti imevad tümpsukastid, millel helipilt täiega p..e on keeratud, sest muud peale tümaka seal ju pole.

Ja põhiküsimus, kui jäme peab siis olema 100 m kaablit? See on vist teema.

[võhik]

...
Ja põhiküsimus, kui jäme peab siis olema 100 m kaablit? See on vist teema.

1 km liitumiskilbist alajaamani on selle teemaalgataja põhihäda niikuinii ja võib juba praegu probleeme põhjustada. Kraavikaevamine ja paigaldamine maksab kah ja mitte vähe.
Teemaalgataja enda unistatud 4x16 mm² vask maksab 8-9+ euri/m +km - ma soovitaks tõega võtta sama palju maksev alumiinium. Ehk siis 900 € +km . Selle eest saab juba 4G x 150 kaabli.

Palju või ?

16 mm² vasega elektriliselt võrdväärne oleks 25 mm² alu.
Maksaks 2,04 euri/meeter ja säästaksid 700 € +km .
Pane 100 € juurde ja saad kaks korda jämedama - AXPK 4G 50 mm² - 3,23 €/m.


Päikesejaama ehitamisel selgib tõde - ka peab ka seda 1 km hakkama jämendama...