Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Siia ei postita ostu-müügi kuulutusi!
kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 909
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 26 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 22 Apr 2019, 14:53

Miks sa jutustad korteri paigaldise, eriti tema toa puhul õuest?
Muu jura osas ei viitsi suurt jutustada, proovi ise olla 30 mA RVK järel katsejäneseks. Mul on see kord juhtunud, suurt ei soovita. Kuid elus olen jah.

Sujuvalt unustasid selle ära, et RVK puhul ka eelistatakse ahel katkestada mitte inimest läbides. Ja peale emotsionalse möla ma su vastusest suurt sisu ei leidnud. Ma vaatan, et siin on palju usumehi. Loomulikult tundub analüüsiv jutt siis usuteotamisena. :amen:
Bürokraatia sünnib idiootidest.

juhtmepunt
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 14
Liitunud: 08 Veebr 2019, 16:17
On tänanud: 0
On tänatud: 2 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas juhtmepunt » 22 Apr 2019, 15:29

kunn24 kirjutas:
22 Apr 2019, 14:53
Miks sa jutustad korteri paigaldise, eriti tema toa puhul õuest?
Tõin õuenäite välja, et kuna sinu usu põhjal pole 30mA RVK inimese kaitseks, siis juba varasemast hallist ajast alates on selle kasutamine inimese kaitseks mõttetu olukorras kus PE pole niiehknaa kasutusel (käsitööriistad). Ehk saad ise ka aru, mis usujura sa siia foorumisse postitad. 30mA RVK ON ja toimib inimese kaitseks sõltumata PE olemasolust. See ongi tema eelis ja hea külg, RVK toimib inimese kaitseks igast asendist ja sõltumatuna PE olemasolust ja tarvitite kasutuskeskkonnast.
kunn24 kirjutas:
22 Apr 2019, 14:53
Mu jura osas ei viitsi rohkem jutustada, proovi ise olla 30 mA RVK järel katsejäneseks. Mul on see kord juhtunud, suurt ei soovita. Kuid elus olen jah.
RVK täitis oma eesmärki, inimest ellu jätta. Keegi pole kuasgil üritanudki väita, et see ellujäämine peaks täiesti valutu olema, ehkki unistada ju võb. 30mA on kompromissvalik inimese elule piisava ohutuse ja seadmetel niiehknaa loomulikult esineva mõningase lekkevoolu ja sealt tuleneva töökindluse/toimimise vahel. Tahad reaalse ohuolukorra sündides valutumat puudet, paned 10mA RVK, aga reaaselt saad seda kasutada olukorras, kus selle RVK taha on ühendatud vaid mõni üksik seade.

kunn24 kirjutas:
22 Apr 2019, 14:53
Sujuvalt unustasid selle ära, et RVK puhul ka eelistatakse ahel katkestada mitte inimest läbides
Tore, et sul eelistused on. Mul on ka. Aga vool läheb läbi inimese meie eelistustest küsimata. Tõin 2 praktilist näidet, mille halbade tagajärgede vältimiseks justnimelt ongi RVK uutesse paigaldiste nõuetesse sisse kirjutatud. Kus on siin emotsioon? Kuidas sinu eelistused aitavad neis olukordades, ei kuidagi. Aga 30mA RVK toimib ja hoiab ära hullema.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 909
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 26 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 22 Apr 2019, 17:14

Jopen Puhh, inimene ei saa nii rumal olla veendumaks, et kuivas ruumis on praktiliselt ainukene el löögi saamise võimalus asudes tarbija asemele ehk seal RVK ei aita.
Seal, kus ta rakendus, olin jalgupidi märjal maa õues. Pikk segane jutt ja ikka unustasid ära, et ma kirjutasin vaid kuivast paneelmaja korterist. Ei ole mõtet mingis kiunuvas usuvenna stiilis hakata ajama mu jutu kohta mingit jama.
Minu poolt möla lõpp.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

juhtmepunt
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 14
Liitunud: 08 Veebr 2019, 16:17
On tänanud: 0
On tänatud: 2 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas juhtmepunt » 22 Apr 2019, 18:23

kunn24 kirjutas:
22 Apr 2019, 17:14
Jopen Puhh, inimene ei saa nii rumal olla veendumaks, et kuivas ruumis on praktiliselt ainukene el löögi saamise võimalus asudes tarbija asemele ehk seal RVK ei aita.
Seal, kus ta rakendus, olin jalgupidi märjal maa õues. Pikk segane jutt ja ikka unustasid ära, et ma kirjutasin vaid kuivast paneelmaja korterist. Ei ole mõtet mingis kiunuvas usuvenna stiilis hakata ajama mu jutu kohta mingit jama.
Minu poolt möla lõpp.
Minu poolt toodud 2 RVK omal kohal olemise näidet ongi paneelmaja (või misiganes) korteri kohta. Ilmselt on kellegil lugemise või loetust arusaamisega tõsiseid raskusi. Kuidas muidu saab antud ohtlike olukordade kohta kirjutada asudes tarbija asemele. Nii köögis puuviljapurustiga askeldav ning seda mittenõuetekohaselt kasutav perenaine kui magamistoas ohtlikult lekkiva sülearvutiga (õigemini lekib sülearvuti toiteplokk) toimetavad kodanikud ei astu tarbija asemele L ja N vahele. Esimesel juhul on perenaise üks märg käsi läbi puuviljapurusti õhutusavade vms kaudu L-ga ühenduses ja teine PE (suuremal või vähemal määral kraanikausi ühendus läbi veevärgi) vahel, teisel juhul on kõrvad/kõrvaklapid läbi sülearvuti toiteploki kaudu L-ga ühenduses ning käsi läbi PC korpuse PE-ga ühenduses. No ei saa rohkem puust ja punaseks kirjeldada, isegi põhikooli füüsikat nuusutanu võiks olukorrast ja RVK kasulikkusest antud situatsioonides aru saada.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 909
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 26 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 22 Apr 2019, 20:48

Kust saab sülearvuti toiteploki trafo sekundaarpoolse tulla L, kui toitepistikust on väljundis - ja +, alalispinge ca 20 V ja - võib olla ühendatud PE-ga, aga ei pruugi? Kuid lähtume sellest, et selles toitekas on trafo. Kas oled seal midagi mõõtnud, KONTROLLINUD või puusalt tulistad? Jutt hakkab võtma koomilised mõõtmed.

Ja mingi köögi teema ei puutu ikkagi asjasse, kuna sellest ma ei kirjutanud. Varsti tuleb Taibu ja soovitab mobla aku lõhkemise kaitseks RVK paigaldada. Aga nüüd kindlasti kõik.
Viimati muutis kunn24, 22 Apr 2019, 23:19, muudetud 2 korda kokku.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4505
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 7 korda
On tänatud: 66 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas Küülaline » 22 Apr 2019, 20:54

kunn24 kirjutas:
22 Apr 2019, 20:48
Kust saab sülearvuti toiteploki trafo sekundaarpoolse tulla L
Tegelikult saab väga lihtsalt - odavate trafode mähiste viletsa isolatsiooni läbilöögi tõttu.

Ints
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 444
Liitunud: 26 Veebr 2006, 19:43
On tänanud: 0
On tänatud: 2 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas Ints » 23 Apr 2019, 10:55

Juhin tähelepanu,et sülearvutite toiteplokid on üldjuhul impulss-toited.Tavalise trafoga seal eriti pistmist ei ole.

Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4505
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 7 korda
On tänatud: 66 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas Küülaline » 23 Apr 2019, 11:00

Ints kirjutas:
23 Apr 2019, 10:55
sülearvutite toiteplokid on üldjuhul impulss-toited
Seda küll, aga igasugu laadija-klotsid on ka trafoga.

juhtmepunt
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 14
Liitunud: 08 Veebr 2019, 16:17
On tänanud: 0
On tänatud: 2 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas juhtmepunt » 23 Apr 2019, 11:42

kunn24 kirjutas:
22 Apr 2019, 20:48
Kust saab sülearvuti toiteploki trafo sekundaarpoolse tulla L, kui toitepistikust on väljundis - ja +, alalispinge ca 20 V ja - võib olla ühendatud PE-ga, aga ei pruugi? Kuid lähtume sellest, et selles toitekas on trafo.
Kuidas siis nii kunn24, et selles teemas enda poolt väidetu alusel peaksid sa olema LEDe toitvate impulsstoiteplokkide ja -ahelate projekteerimise äss, teed kõigile suurtootjaile oma geniaalsete skeemilahendustega ära, sest nende skeemilahendused ja insenerid on kõik pooletoobised ja nüüd sa ei teagi, kuidas saab impulsstoiteploki madalpingepoolele L sattuda!?

Ma käin siin kiiresti põhiinfo üle, ehk on foorumi lugejaile, kes elektroonikapoolega niivõrd sina peal ei ole, miskit kasulikku. Kõigepealt vanakooli 50Hz toitetrafot sisaldavad toiteplokid ja seadmed. Need on isolatsioonirikke ja sealt tuleneda võiva ohtliku lekkevoolu seisukoha pealt võrreldes kaasaegsete impulsstoiteplokkidega tõesti pommikindlad asjad. 50Hz trafo oli mõõtudelt niiehknaa suur ja 0,5mm või enam isolatsiooni sekundaar- ja primaarmähise vahele lajatada ei olnud trafo üldist suurust arvestades mingi probleem. Aga tänapäeval ei ole majapidamises leiduvate seadmete hulgas neid vanakooli trafosid toiteahelas kasutavaid seadmeid enam praktiliselt üldse, seega pole nad ka hetketeemaks.
Jah, ka uutes impulsstoiteplokkides on kasutusel trafo, kuid nüüd juba kõrgetel sagedustel töötavana ning väikesegabariidilisena. Ja aina väiksemaks neid aetakse, mobiiltelefonilaadijates on nad suisa küüneotsasuurused. Iga kümnendik mahumillimeetrist on arvel. See puudutab ka trafo mähiste vahelist isolatsiooni. CE märgise ja tüübikatsetused läbinud toiteseadmed peaksid selle koha pealt siiski ok olema, ideaalis. Meil on piirid lahti ning ehkki kaupmehed ei tohiks meil CE märgistuseta kahtlaseid asju müüa, on reaalne elu paraku teine. Kasutusele tulevad tooted võivad olla "optimeeritud" tootmise faasi jõudnuna (asendades nt projektikohase trafo odavama tootja pakutavaga) või on juba projekteerimisel ohutuse arvelt julmalt säästmise teed mindud.Trafode puhul võib see tähendada, et primaar- ja sekundaarmähise vahele polegi eraldi isolatsiooni pandud vaid on lootma jäädud vaid mähisetraatide lakikihile. Sellised seadmed on reaalselt ohtlikud, aga väljastpoot vaadates, ilma trafot lahkamata ei saa seda kuidagi tuvastada. NB! Impulsstoiteploki isolatsioonibarjääri moodustavas ahelas on kõrgsagedusliku impulsstrafo võimalik puudulik isolatsioon vaid üks mitmest teistest võimalikest lekkevoolude teekondadest. Impulsstoiteplokis on ka tagasisideahelad madalpingepoolelt L-ga ühenduses olevale toiteahela primaarpoolele. On see tagasiside teostatud mingi optroni või muu galvaanilist lahtisidestust pakkuva komponendiga on juba tehnika küsimus. Aga ka see komponent peab olema valitud sama kindla isolatsioonibarjääriga nagu trafo mähistevaheline isolatsioon. Jällegi, pahatihti minnakse odavama valiku teed ja pannakse väiksema läbilöögipingega komponent, eeldades, et kui midagi juhtub küll see kasutaja on kuivas kohas, istub puidust taburetil, midagi muud ei näpi ja nii ongi.
Kolmas suurem jamade koht impulsstoiteplokis on roome- ja õhkvahemike nõuete ignoreerimine. Nt impulsstoiteploki primaarpoole ja madalpingepoole rajad trükkplaadil on teineteisest vaid poole millimeetri kaugusel. Pikema kasutuse käigus see vähene isolatsioonibarjäär võib tolmu ja muude ladestuste käigus muutuda vähem või rohkem voolu juhtivaks või siis väikene, muidu täiesti mõistlikku piiri jääv transientliigpinge vupsab sealt üle.
Seega kasutaja ohutust (eraldatus L-st) tagama pidavaid komponente on imulsstoiteplokis võrreldes vanakooli 50Hz trafoga 3-4 korda rohkem. NB! Paralleelis, mitte jadamisi, ehk siis juba üheainsa rike neist toob kaasa jama. Isegi kui kõik on projekteeritud ja valmistatud nõuetekohaselt, suureneb võimaliku rikke tõenäosus seetõttu kordades.
Tänapäeval on kõik need impulsstoiteplokid masskasutuses ja kodudes on neid pakun et alates paarikümnest ja enam. Kõik telekad, muusikakseskused, läpaka- ja mobiililaadijad, madalpingelised LED toiteplokid jne. Siit suureneb veel omakorda tõenäosus, et mingi seadme toiteplokk sellest toiteplokkide massist annab lõpuks kuskilt otsast järele. Ja kuigi me oleme harjunud mõttega, et mobiiltelefonilaadija või läpaka laadija näpitavas halja metalliga madalpingelises pistikus on vaid alalispine 5V või nt. 20V, siis võibolla me neid või nendega ühendatud seadmeid nii suure südamerahuga ei näpiks, kui me nt teaks, et nt keldripoest ostetud mobiiltelefonilaadija puhul meid eraldab nt L-st vaid poole millimeetrine roomevahemik trükkplaadi radade vahel "tänu" kellegi säästuprojekteerimisele ja/või komponentide valikule. Ignorance is bliss.
Panen siia ühe näitlikustava video odava ja ohtliku mobiiltelefonilaadija lahkamisest. Andku foorumikülastajad mulle andeks, et peate kuulama tugevat India aktsenti. Sisu sellest halvemaks ei muutu. Tegu on maksimaalselt halva näitega, kuidas asju ei tohiks teha, õigemini kuidas asjad ohtlikud on. Aga ega lõppkasutaja ju karbi sisse ei näe või kui ka näeks, ei oskaks nähtut ikkagi hinnata.
Video olulisemad kohad:
3:20 on skeemilahenduse tutvustus
3:40 on näidatud skeemis primaar ja madalpingelise sekundaarpoole vahele jääv kondensaator, mis on valitud liiga väikese pingetaluvusega. Sama kondensaator füüsilisel kujul 5:14.
4:20 on näidatud teineteisele liiga lähedal olevad primaar- ja sekundaarpoole trükkplaadirajad

Siin Hinnavaatluse foorumis oli paari kuu vms. eest üks teema mida ma ei suuda praegu üles leida. Inimene ostsis/otsis aina uusi nööpkõrvaklappe, kuna nädal või paar peale äsjaostetud klappide kasutamist hakkasid kõrvad "sügelema". Ostis teised kõrvaklapid, sama lugu, mõningane kasutusaeg ja kõrvad taas "sügelevad". Kasutas neid läpaka taga. Mis tuli välja, et läpaka toiteplokk lekkis L-i, st madalpingelise toiteploki sekundaarpoolelt liikus L (õnneks piiratud kujul vooluga) läbi läpka lõpuks kõrvaklappidesse. Kohe ei hakanud kõrvad seepärast sügelema, et kasutuse alguses on nööbid puhtad ja neile pole veel kogunenud kõrvaeritisi, mis nööpi ladestudes lõpuks loovad elektrilise ühenduse nööbi sisemuses paikneva kuulari elektrikontakti ja kõrva vahel.

Ja kõiksuguste selliste jamade laviin on meil alles ees, ühes suureneva impulstoitelahenduste arvu kasvuga meie kodudes ja nende samaaegse üldise keskmise kvaliteedilangusega :( Seetõttu ongi halvima ärahoidmiseks täiesti õigustatud RVK masskasutuse nõue kõigis tavatarbija PP ahelais, sõltumata sellest, on seal ahelais kasutatavatel seadmetel PE-d või mitte.
kunn24 kirjutas:
22 Apr 2019, 20:48
Kas oled seal midagi mõõtnud, KONTROLLINUD või puusalt tulistad? Jutt hakkab võtma koomilised mõõtmed.
Iga mees jäägu siiski oma liistude juurde. Minu igapäevatöö on meditsiiniseadmete korraline KONTROLL ja nende seadmete toiteahelate elektriohutusMÕÕTMISED. Samuti tegelen prototüüpseadmete esmase disaini ja el. ohutuse riskianalüüsiga, et neid prototüüpe saaks ja ka üldse võiks Euroopa kliinikutes katsetamiseks kasutusele võtta.
(Tragi)koomiku rolli oled võtnud foorumis kohatise jama levitamisega ja puusalt tulistamisega paraku ise.

PS. Täiendan posti veel ühe näitlikustava videoga, kus kõva India aktsendiga tüüp hakkab lahkama Hiina võltslaadija impulsstrafot ajal 10.46. 12:30 on selge, et primaar- ja sekundaarpool ongi eristatud vaid mähisetraatide lakikihiga :shock: Tasub vaadata veel metallkorpusega IPhone ühendamist mainitud laadijaga ajal 20:00. Valus.
Viimati muutis juhtmepunt, 23 Apr 2019, 17:43, muudetud 9 korda kokku.

Ints
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 444
Liitunud: 26 Veebr 2006, 19:43
On tänanud: 0
On tänatud: 2 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas Ints » 23 Apr 2019, 11:59

Seda küll, aga igasugu laadija-klotsid on ka trafoga.
Need peavad siis üsna vanad olema.Uuemad on kõik impulss-toited.EL nõuded elektri kokkuhoiuks...

dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3377
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 58 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas dumbuser » 23 Apr 2019, 15:02

juhtmepunt kirjutas:
23 Apr 2019, 11:42
Tänapäeval on kõik need impulsstoiteplokid masskasutuses ja kodudes on neid pakun et alates paarikümnest ja enam. Kõik telekad, muusikakseskused, läpaka- ja mobiililaadijad, madalpingelised LED toiteplokid jne. Siit suureneb veel omakorda tõenäosus, et mingi seadme toiteplokk sellest toiteplokkide massist annab lõpuks kuskilt otsast järele. Ja kuigi me oleme harjunud mõttega, et mobiiltelefonilaadija või läpaka laadija näpitavas halja metalliga madalpingelises pistikus on vaid alalispine 5V või nt. 20V, siis võibolla me neid või nendega ühendatud seadmeid nii suure südamerahuga ei näpiks, kui me nt teaks, et nt keldripoest ostetud mobiiltelefonilaadija puhul meid eraldab nt L-st vaid poole millimeetrine roomevahemik trükkplaadi radade vahel "tänu" kellegi säästuprojekteerimisele ja/või komponentide valikule. Ignorance is bliss.
Antud videos oli trükiplaat üsna puhas. Aga aegajalt satuvad ette pikendujuhtmed kus on mitu pesa. Noh nagu ikka, et seinas on pesasid vähe ja siis tehakse nende pikendustega mitu ringi toas juurde. Neil on see paha omadus, et juhtmed joodetakse kokku. Kuna materjal on oksüdeerunud siis tehakse see puhtaks mingi kättesaadava söövitava asjaga. Pärast peaks selle muidugi maha pesema aga ikka juhtub, et natuke jääb alles. Ja see natuke hakkab siis olemasolevat metalli söövitama. Lõpuks on aga metallitükike üsna väike ja teda läbiv vool nii suur, et ta hakkab kuumenema kuniks sulatab või süütab ümbritseva plastiku põlema. Alles kuu tagasi sattus üks tegelane olema õigel ajal kodus. Pikendusjuhe tossas ja sulanud plastik vedeles laua peal. Seekord läks õnneks. Aga ma ei oska aimata kui paljudel on sedasi majast mälestus jäänud. Lühidalt kui tahate panna seina ühe pesa siis võib üsna rahulikult sinna kaks veel juurde kruvida ja loobuda igasugu pikenduste pikendamisest. Loomulikult ei ole kõik pikendused sellised õnnetused aga kui neile peale vaadata siis ei ole seda küll kuidagimoodi näha.

Ints
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 444
Liitunud: 26 Veebr 2006, 19:43
On tänanud: 0
On tänatud: 2 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas Ints » 23 Apr 2019, 15:12

Loomulikult ei ole kõik pikendused sellised õnnetused aga kui neile peale vaadata siis ei ole seda küll kuidagimoodi näha.
Meie inimene ostab kahjuks hinda.

juhtmepunt
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 14
Liitunud: 08 Veebr 2019, 16:17
On tänanud: 0
On tänatud: 2 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas juhtmepunt » 23 Apr 2019, 15:28

dumbuser kirjutas:
23 Apr 2019, 15:02
Antud videos oli trükiplaat üsna puhas.
Ta oli küll puhas, kuid primaar- ja sekundaarpoolele kuuluvate radade vahelised (roomevahemik) vahemaad olid liiga väiksed ja ei vastanud tavakasutuse seadmete standardile IEC60950. Siin on lihtsamat sorti veebikalkulaator aimu saamiseks radadevahelisest kauguse suurustest sõltuvalt pingest, keskkonnaoludest ja kasutatavatest materjalidest.
Käesolevas foorumilõimes tõin ma välja tahtlikult või tahtmatult halvasti disainitud ja ehitatud toiteplokkidest lähtuva otsese elektrilöögiohuga (st miks on RVK aina vajalikum ka kuivades oludes korteris) seonduva ja ei hakanud kõiki muid probleeme, sh ülekuumenemised ja süttimised üldse lahkama. See on omaette suur teema. Ülekuumenemiste jms probleemide korral RVK tõesti ei aita.

jan
-
Postitusi: 905
Liitunud: 08 Mai 2006, 22:27
On tänanud: 15 korda
On tänatud: 5 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas jan » 23 Apr 2019, 19:39

Ints kirjutas:
23 Apr 2019, 11:59
Seda küll, aga igasugu laadija-klotsid on ka trafoga.
Need peavad siis üsna vanad olema.Uuemad on kõik impulss-toited.EL nõuded elektri kokkuhoiuks...
Ja mis nendes impulss-toiteplokkides siis sees on, kui mitte trafod? (lihtsalt väiksemad tänu kõrgemale sagedusele). Sellest ju juhtmepunt rääkiski, et tänu suuruste vähenemisele muutub piisava isolatsioonikihi tekitamine järjest keerulisemaks ning paljud odavtootjad otsustavad seda üldse mitte teha.

Ints
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 444
Liitunud: 26 Veebr 2006, 19:43
On tänanud: 0
On tänatud: 2 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas Ints » 23 Apr 2019, 21:53

Ja mis nendes impulss-toiteplokkides siis sees on, kui mitte trafod?
Impulss toiteploki töö põhimõte on hoopis teine.Trafo on seal tõesti sees aga teisel otstarbel kui nn."trafoga" toiteplokkides.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 909
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 26 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 23 Apr 2019, 22:06

Kas keegi statistika paneb, kui mitu õnnetus- või surmajuhtumit on sellega olnud? Kui ei, siis võiks keskenduda näiteks roostes naeltele lauatükkides, mis püsti on.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

jan
-
Postitusi: 905
Liitunud: 08 Mai 2006, 22:27
On tänanud: 15 korda
On tänatud: 5 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas jan » 23 Apr 2019, 22:42

juhtmepunt kirjutas:Seda küll, aga igasugu laadija-klotsid on ka trafoga.
Ints kirjutas:Need peavad siis üsna vanad olema.Uuemad on kõik impulss-toited.EL nõuded elektri kokkuhoiuks..
jan kirjutas:Ja mis nendes impulss-toiteplokkides siis sees on, kui mitte trafod?
Ints kirjutas:Impulss toiteploki töö põhimõte on hoopis teine.Trafo on seal tõesti sees aga teisel otstarbel kui nn."trafoga" toiteplokkides.
Minu vastus oligi selle kohta, et sõna "trafo" ei tähenda automaatselt, et tegu on mingi vanakooli raske rauaga. Ka impulss-toiteplokkides on primaarse ning sekundaarse(te) pool(t)e eraldatuse ootused pandud just nimelt selle kõrgsagedusliku trafo peale. Ja nagu kasutaja juhtmepunt juba väga ilusasti seletas, on need muutumas järjest väiksemaks, mis tingib selle olukorra, kus mõned Chinese Export märgiga kaupa tootvad tegelased ei pruugi alati panustada nõuetekohase mähistevahelise isolatsiooni tagamisesse. Teistest disainivigadest on juba samuti räägitud.

vtl
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1298
Liitunud: 25 Juul 2006, 19:13
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 61 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas vtl » 25 Apr 2019, 14:28

kunn24 kirjutas:
22 Apr 2019, 20:48
Kust saab sülearvuti toiteploki trafo sekundaarpoolse tulla L, kui toitepistikust on väljundis - ja +, alalispinge ca 20 V ja - võib olla ühendatud PE-ga, aga ei pruugi? Kuid lähtume sellest, et selles toitekas on trafo. Kas oled seal midagi mõõtnud, KONTROLLINUD või puusalt tulistad? Jutt hakkab võtma koomilised mõõtmed.

Ja mingi köögi teema ei puutu ikkagi asjasse, kuna sellest ma ei kirjutanud. Varsti tuleb Taibu ja soovitab mobla aku lõhkemise kaitseks RVK paigaldada. Aga nüüd kindlasti kõik.
Ma küll lubasin, et ma siin foorumis rohkem sõna ei võta, aga teen siinkohal erandi. Ja see on loodetavasti tõesti viimane kord.

Paistab, et foorumlane "kunn24" küll MIDAGI elektrist teab, aga need teadmised on lünklikud ja baseeruvad pigem (põgusal) praktilisel kogemusel ja kokkupuutel, mitte laiapõhjalisel elektri- ja elektroonika valdkonna tundmisel.
Selline suhtumine ja käitumine on minu arvates ohtlikum, kui võhiku oma, kuna inimene, kes arvab ennast valdkonda tundvat, käitub enesekindlalt ja hindab oma teadmisi ja võimeid üle.
Arvutimaailmas nimetatakse selliseid "spetsialiste" tabavalt "poweruseriteks", kes valmistavad oma kõrgendatud nõudmiste ja riskikäitumisega IT-personalile ohtralt peavalu.

Aga teemast. Enamus põhjuseid seletas kasutaja "juhtmepunt" juba ülalpool lahti. Ebapiisavad isolatsioonikihid, liig-väikesed isolatsioonivahed, tagasisideahelad ja ülelöögid. Toon siia lisaks veel ühe põhjuse, miks ka täiesti töökorras ja korrektsest nimega firma toiteplokist võib "surinat" saada.

Süüdi on selline asi, nagu toitefilter, mida lisatakse skeemi impulsstoitest võrku kiirgava häirefooni vähendamiseks ning ka vastupidi - võrgust tulevate häirete toiteplokki sisenemise vältimiseks. Ühesõnaga igasuguste kiirgusnõuetega vastavusse viimiseks.

Tegu on klassikalise LC filtriga, kus mõlema toiteotsa pealt tulevate filtrikondensaatorite C3 ja C4 keskpunkt on maandatud seadme šassiisse. Sinnasamasse šassiisse on tihtilugu ühendatud ka sekundaarpoole null, mis koondab kogu skeemi üldjuhtme ning nõrkpingeahelate varjestused. Ja ongi primaar- ning sekundaarpool kaudselt koos!

Normaalolukorras on ette nähtud, et see šassii on ühendatud toitepistiku kaudu kaitsemaandusega ja kõik, mis filtrist lekkida saab, läheb kenasti maandusesse. Kui aga kaitsemaandust ei ole (on ühendamata) ning toiteahel ja/või -filter on veidigi ebasümmeetriline, siis on seadme šassiil väike parasiitpinge, mida on käeseljaga või näiteks läbi kõrvaklappide üldjuhtme kerge surinana tunda. Normaalolukorras on see vool väike ja ohutu, kuid lihtsalt ebameeldiv. Halvemal juhul (mitme eri maandamata seadme korpuste vahel) võib aga tekitada juba arvestatava lekkevoolu.

power-line-filter-structure-schematic.jpg
power-line-filter-structure-schematic.jpg (17.54 KiB) Vaadatud 828 korda

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 909
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 26 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 25 Apr 2019, 18:22

Kas väidad, et sellised filtrid on läpakate toitekas ? Või milleks sa läpaka toiteka teemal jahumise konteksti selle hariva näite siia tõid? T500 toitekat ma kontrollisin, seal PE ja toiteklemmide vahel mahtuvust ei näidanud. Ma olen sellist filtrit kohanud 1 pesumasina juures. Vaata, et need sul hoolega maandatud oleksid. Soovitavavalt veel eraldi juhtmega, kui ohutõrjehoog peale tuleb.
Kuid ma olen seda meelt, et elektri paranoiatamisel võib vinti lõputult keerata. Ülim ohutus saabub siis, kui elektrist loobuda. Pikselöögi oht jääb siiski. Ja samas saab igasuguste ohtudega tarbija rahakotist aadrit lõputult lasta. SuperPowerUser VTL on mänguga kaasa läinud, selles ma ei kahtlegi ja eesmärki võib üritada saavutada vahendeid (näivalt tarka juttu ajades) valimata.

Eelnevalt küsitud vastavate õnnetusjuhtumite statistikat pole keegi veel esitanud.

Nüüd on olemas uus rahamatmise koht: sädelevale ühendusele reageerivad kaitseseadmed. Proovige sel teemal paranoiahoogu üles tõmmata. VTL võiks lisaks pista skeemi järgmisest toitefiltrist, kirjutada KUI PALJU ta elektrist teab, kas mõnel koolitusel jõuelektri osas on käinud jne.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

ping
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 443
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 25 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas ping » 25 Apr 2019, 22:40

vtl kirjutas:
25 Apr 2019, 14:28
Tegu on klassikalise LC filtriga, kus mõlema toiteotsa pealt tulevate filtrikondensaatorite C3 ja C4 keskpunkt on maandatud seadme šassiisse. Sinnasamasse šassiisse on tihtilugu ühendatud ka sekundaarpoole null, mis koondab kogu skeemi üldjuhtme ning nõrkpingeahelate varjestused. Ja ongi primaar- ning sekundaarpool kaudselt koos!

Normaalolukorras on ette nähtud, et see šassii on ühendatud toitepistiku kaudu kaitsemaandusega ja kõik, mis filtrist lekkida saab, läheb kenasti maandusesse. Kui aga kaitsemaandust ei ole (on ühendamata) ning toiteahel ja/või -filter on veidigi ebasümmeetriline, siis on seadme šassiil väike parasiitpinge, mida on käeseljaga või näiteks läbi kõrvaklappide üldjuhtme kerge surinana tunda. Normaalolukorras on see vool väike ja ohutu, kuid lihtsalt ebameeldiv. Halvemal juhul (mitme eri maandamata seadme korpuste vahel) võib aga tekitada juba arvestatava lekkevoolu.


power-line-filter-structure-schematic.jpg
Pilt
Kondekad C3 ja C4 moodustavad mahtuvusliku pingejaguri ning nende vahelises ühenduspunktis tekkib (puuduva PEN ühenduse korral) poole faasipinge suurune vahelduvpinge (230V/2).
Kui selliseid seadmeid toidetakse erinevatest faasidest, siis nende seadmete korpuste vahel olev pinge on ka vastavalt suurem.

Mul majapidamises 4 telekat (toitepistik 2 otsaga) ühe aktiivantenni taga ja antennijuhtmetega toimetades suristas tuntavalt. Ühendasin hiljem telekad, projektori ja muu tehnika samale faasile ja nüüd on rahulikum.
:hello:

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 909
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 26 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 25 Apr 2019, 23:12

Ja kui sellised filtrid on, siis RVK-d kasutada hästi ei saa. Nii, et RVK igalepoole kiitmise kontekstis veidi vastupidine näide. 1,3 uF kondekad (1 neist, sõltub, kumba pidi toitepistik) tekitavad juba "rikkevoolu" 15 mA, millega võib 30 mA RVK välja lülituda. Võib ka lülitamisel tunduvalt väiksema mahtuvuse korral. Võistlev protsess, kas kondekat läbiv vool langeb enne alla 15 --30 mA või reageerib RVK kiiremini.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

juhtmepunt
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 14
Liitunud: 08 Veebr 2019, 16:17
On tänanud: 0
On tänatud: 2 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas juhtmepunt » 26 Apr 2019, 10:26

kunn24 kirjutas:
25 Apr 2019, 23:12
Ja kui sellised filtrid on, siis RVK-d kasutada hästi ei saa.
Jah, on, ja väga palju on. Raskelt ning kobamisi lähevad need kunn24 esimesed sammud elektri- ja elektroonika pärismaailmas ;) Inimesi tuleb aidata :D
Tavakasutajaseadmetest (vaid ühe näitena), siis pea KÕIK lauaarvutite ja monitoride toiteplokid (suva näidete valik googlest) omavad sellist (võibolla vaid vähemate komponentide arvuga) sisendfiltrit. Ilma sisendfiltrita ja kõrgsageduslikku sodi PE-sse kanaliseerimata saastab impulsstoiteplokk võrgu kõrgemate sagedustega, nagu ka kasutaja vtl täiesti õigesti seletas. Mida võimsam toiteplokk, seda vingem filter peab olema, et seade saaks ka EMC( EMC = elektromagnetiline ühilduvus) osas üldse tüübikinnituse.
Viimati muutis juhtmepunt, 26 Apr 2019, 10:52, muudetud 1 kord kokku.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 909
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 26 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 26 Apr 2019, 10:49

Tubli tüdruk, skeemid ilusad, kuid mis ajast on ATX toitekad läpaka kasutuses? Mul on tunne, et siia on ka jõudnud totaalne loogikavaba ajastu ja inimestel on konkreetsusega tõsiseid raskusi.

Otsingu küsimuses pidanuks PC asemel olema laptop.

https://www.google.com/search?tbm=isch& ... WlnDG7IrKc

Su väide: vingem filter- eeldab arvatavsti ka sinna suurema mahtuvusega kondesid ja seda vähem jääb võimalust sellise vinge toitefiltri toitmiseks läbi RVK.

Kuid teema on läbuks ära läinud, jõudu usumeestele.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

juhtmepunt
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 14
Liitunud: 08 Veebr 2019, 16:17
On tänanud: 0
On tänatud: 2 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas juhtmepunt » 26 Apr 2019, 10:59

kunn24 kirjutas:
25 Apr 2019, 23:12
Ja kui sellised filtrid on, siis RVK-d kasutada hästi ei saa..
Loe nüüd oma kirjutatut uuesti... rahulikult...mõttega

Ütled, et selliste filtritega RVK-d kasutada ei saa. Toodi sulle selliste filtrite masseksisteerimise näide lauaarvutite näol. Lauaarvutid on RVK-de taga tänapäeval kõigis uutes paigaldistes, massiiliselt. Irduminine reaalsusest ja elamine oma väljamõeldus maailmas?

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 909
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 26 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 26 Apr 2019, 11:08

Kogu teema viimane osa on juttu läpakast ja sellest, kuidas L jõuab tema korpusesse ja kuidas kõrvaklappidest tunneb tugevat kõdi (sinu varasem jutt). Ära soga mul siin.
viewtopic.php?p=374717#p374717

Lisaks saad isegi aru, et sellise pingejaguriga ei jõua L korpusesse, vaid 1/2 L (eeldusel, et pole muid lekkevoole).

Lisaks veel ma ei saa aru, kuidas selle väidetava kõdi jaoks aitab RVK.

Samas läpaka toitekatest ma selliseid kondedega pingejagureid põgusal otsismisel ei leidnud, ka pole minu läpakas.

Lõpetame äkki selle rumala jahu ja solvangud?

AT(X) selliste pingejaguritega toitekad tuleb siis puutepinge 0-i tõmbamiseks PE-ga ühendada, mitte ette RVK-sid laduda. Kui on mitmeid selliseid toitekaid, suureneb tõenäosus RVK valerakendumiseks.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

Vasta