Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Siia ei postita ostu-müügi kuulutusi!
T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 214
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 08 Apr 2019, 18:47

Olukord on järgmine, 1981 aasta maja korteris oleks välja vaja vahetada originaaljuhtmestik. Maja enda koridori püstakus on elektrisüsteem vahetatud. Tekkinud on aga mõned küsimused, enne kui laseks elektrikul töödega alustada. Kuidas on foorumlaste kogemus, kas laelampide originaaljuhtmekanaleid saab hõlpsasti uuesti kasutada või on vaja leida ikkagi mingi muu lahendus? Loogika ütleb, et lakke julmalt freesida ju ei saa, kuna seal on armatuur ja selle nõutav kaitsekiht. Teine asi, kas kasutada elektrikilbis rikkevoolukaitset ja kaitseautomaati eraldi või kasutada kombirikkevoolukaitset. Kumb variant on parem. Elektrik soovitas esimest, kuna pidi nõksa odavam olema , kuid vahe on ca 7 eurot, nii et isegi , kui tuleb päris palju automaate, siis kokkuvõttes kokkuhoid ei ole väga suur selle pealt.

jan
-
Postitusi: 901
Liitunud: 08 Mai 2006, 22:27
On tänanud: 15 korda
On tänatud: 5 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas jan » 09 Apr 2019, 01:42

Kui panna eraldi RVK igale kaitseautomaadile, siis see 7 eurine vahe nullitakse nagunii ära suurema kilbi ostmise vajaduse tõttu. Küll aga annab säästa nii raha kui ka kilbi ruumi selles osas, et grupeerid mõned liinid (millel eraldi kaitseautomaadid) ühise RVK taha. Suvaline näide: valguse kaitselülitid ühise RVK taga, tavaliste pistikupesade kaitselülitid ühe RVK taga, vannitoa ning köögi pistikupesad ühise RVK taga. Sellisel juhul on ka ühe liini riknemisel, mille tõttu RVK rakendub, mõnes teises grupis toide olemas.

Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4484
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 7 korda
On tänatud: 66 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas Küülaline » 09 Apr 2019, 10:40

T25 kirjutas:
08 Apr 2019, 18:47
korteris oleks välja vaja vahetada originaaljuhtmestik ... tuleb päris palju automaate
Kui palju neid siis tuleb? Millegipärast kiputakse viimasel ajal vaata et igale pistikupesale ja valgustile eraldi automaati panema. Varemalt oli korteri peale 3-4, kas tubade kaupa + pliit või siis pistikud, valgus, pliit ja vannituba.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 214
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 09 Apr 2019, 12:39

Ei tule palju automaate, lihtsalt tahtsin rõhutada, et see 7 euri ei lööks maha, isegi kui tuleks automaate hulgim. Küll aga huvitab mind vastupidavus ja kvaliteet, seepärast küsisingi, et kas rikkekas+automaat või kombirikkekas. Mul justkui sisetunne ütleb, et see kombirikkekas ei pruugi äkki nii töökindel olla, kui rikkekas+automaat eraldi. Ja põhimure on hoopis laes olev juhtmekanal, loodetavasti saab seda ikka kasutada. Ühel tuttaval nägin, et lambini oli viidud juhe valge nelikant katte all. Väga hull ei olnudki , kuid eelistaks ikkagi peidetud juhet. Üks võimalus oleks veel topeltlagi teha, kuid üheainsa juhtme pärast see ettevõtmine tundub liiga suur.

Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4484
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 7 korda
On tänatud: 66 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas Küülaline » 09 Apr 2019, 14:22

T25 kirjutas:
09 Apr 2019, 12:39
sisetunne ütleb, et see kombirikkekas ei pruugi äkki nii töökindel olla ... laes olev juhtmekanal, loodetavasti saab seda ikka kasutada
See sisetunne on petlik ... kui leiad selle juhtmekanali teise otsa, siis vana juhtmega tõmbad uue kaabli sisse.

Ints
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 440
Liitunud: 26 Veebr 2006, 19:43
On tänanud: 0
On tänatud: 2 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas Ints » 10 Apr 2019, 08:43

See sisetunne on petlik ... kui leiad selle juhtmekanali teise otsa, siis vana juhtmega tõmbad uue kaabli sisse.
Ega ei tõmba küll eriti midagi.Ka need vanad juhtmed on kuidagi kinnitatud.

Prill
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 398
Liitunud: 27 Veebr 2017, 10:36
On tänanud: 0
On tänatud: 19 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas Prill » 10 Apr 2019, 09:25

Kui laepaneelid on sarnased http://tinyurl.com/yxrm3n24 õõnespaneelid, jooksevad laevalgustite kaablid paneeli õõnsuses, ja seal õõnsuses ei tohiks küll kuidagi kinnitatud olla, täpsemalt ma ise ei kujutaks ette, kui keegi paluks kaabel laepaneeli õõnsuses kuidagi klammerdada, kuidas seda teha oleks võimalik.
Olen näinud ühte värsket korterit, kus elektrisüsteem oli just 100% uuendatud. Seintesse freesitud uued kaablisooned ja toosiavad ning laevalgusti jaoks oli seina-lae kohtumiskohas paneeli õõnsust avatud, et kaablit ajada.
Samamoodi oli kaablipundarde koridorist tubadesse viimine jõhkralt diagonaalis ühes tuumi nurgast teise avad puuritud, ikka piisavalt lõhutud, et kaablid saaks krohvimise-viimistlemise käigus seina sisse suruda-peita.
Koridori tehti ripplagi, sest trepikojast läbi koridori tuli tõepoolest selline tänapäevane punt ja rägastik kaableid, et selle kuskile peitmiseks freesimine oleks juba paras väljakutse olnud. Lisaks ripplae taha oli mahutatud harukarpe-hargnemisi, ilma et pidanuks selle tarbeks seina toose tegema.

See kõik oli mõni aasta tagasi ja omanik-tellija näitas lihtsalt ette kuhu tahab pistikuid, lüliteid, valgusteid ja ülejäänu oli elektrikute endi rida.

Ints
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 440
Liitunud: 26 Veebr 2006, 19:43
On tänanud: 0
On tänatud: 2 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas Ints » 10 Apr 2019, 11:02

Ega juhe ainult paneeli õõnsuses kulge.Paneelist tuleb ta kuskilt välja,siis muudab suunda,siis läheb kuskile seina sisse jne.Vahepeal on juhe mingi seguga kinni pätsitud.Proovi siis sellist juhet välja tirida.

Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4484
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 7 korda
On tänatud: 66 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas Küülaline » 10 Apr 2019, 11:30

Ints kirjutas:
10 Apr 2019, 11:02
Paneelist tuleb ta kuskilt välja ...
... selles kohas tulebki temast kinni võtta ja lambi juures samuti.

simpson
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 99
Liitunud: 03 Sept 2007, 15:00
Asukoht: Tallinn
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 3 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas simpson » 17 Apr 2019, 09:07

Kombirikkevool on sama töökindel, kui kaitse+rvk.
Lihtsalt läheb kauem aega tuvastamiseks, millise rikke korral ta rakendus.
Mul terve korterikilp nendega lahendatud.
Vana kaablisoone/toru võib võimalusel ära kasutada.
Panna nt õhem lapik kaabel, kui sest abi.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 214
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 19 Apr 2019, 12:41

simpson kirjutas:
17 Apr 2019, 09:07
Kombirikkevool on sama töökindel, kui kaitse+rvk.
Lihtsalt läheb kauem aega tuvastamiseks, millise rikke korral ta rakendus.
Mul terve korterikilp nendega lahendatud.
Vana kaablisoone/toru võib võimalusel ära kasutada.
Panna nt õhem lapik kaabel, kui sest abi.
Selge. Lähevad kombirikkekad käiku. Eks kui tegemiseks läheb, siis on näha, mis sest laetulede soontest saab. Loodetavasti saab neid käike uuesti kasutada. Kui ei saa, siis ma ei teagi, mida edasi teha. Elektrik ütles, et hullu pole midagi, kui freesiga õrn soon sisse lasta, kuid minu jaoks omaenda pea kohal oleva betoonist vahelae nõrgestamine ei tundu eriti ahvatlev.

Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 7625
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 161 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas Kalvis » 20 Apr 2019, 10:25

Kas viitsisid olemasolevate juhtmete isolatsiooni ära mõõta? Kui see on normi piires siis pole mõtet juhtmeid vahetada vaid võid julgelt edasi kasutada! Klassika on, et toimivat ja töötavat asja pole mõtet näppida vaid vead lihtsalt uued pistikupesade liinid juurde koos pesadega, vajadusel muidugi vead ka mõne olemasoleva paremaks. väikseima töömahuga on need põrandaliistu taha jätta ja uksepaku juures lühikesed põrandalõiked teha (valdavalt on paneelikates see puitplaat põrandas). Või teed siis uksepiida ringi.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 856
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 24 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 20 Apr 2019, 12:53

Kuivades ruumides minuteada pole ka praegu PE sooni (juhti) vaja paigaldistes, mis on käiku lastud ammu. Eeldusel, et nii tehakse (on) terve ruum. Probleemiks võib kujuneda peen AL-kaabel, kuid kas on vaja kuskil hõisata, et korteri elektripaigaldis on kapitaalselt renoveeritud? Lisamärkus juurde, kui PE soont kaablis pole, on ka 30 mA rikkevoolu mõistlikkus väike. Seega pole ka kaitselülitite aspektist vaja hõisata, et paigaldis on renoveeritud ja neid RVK-sid mitte panna. Sest need RVK-d on mõeldud lahutama paigaldise rikkevoolu korral, mitte inimest läbiva voolu puhul. Kui PE- juht puudu, ei saa see RVK toimida (pole juhti, mis rikkevoolu juhiks).
Inimene võib 30 mA AC juures otsad anda. Kui tahta piirata rikkevool niisketes ruumides 10 mA peale, et inimest kaitsta, siis on kombilülitid välistatud, sest neid 10 mA rikkevooluga ei ole.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 214
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 20 Apr 2019, 21:07

Kas te tahate mulle öelda, et see korteri juhtmestiku remont on mõttetu või? Korter saab täielikult üle käidud, uus vannituba , lisaks veel terve maja renoveeritakse lähitulevikus, isegi võibolla juba sel sügisel, kus vahetatakse kõik torupüstakud ja aknad, nii et ma siis mõtlesin, et oleks mõistlik ka elekter lasta ära vahetada. Kuidas muidu vannitoad tehakse, kas eraldustrafodega? Kas need eraldustrafod paigaldatakse korteri kilpi või omaette vannitoa juurde kuhugi seina sisse. Eks elektriku käest küsin ka üle, aga üldharivas mõttes sooviks ka siit arvamusi. Kas pesumasinat üldse vannituppa tohib paigaldada, seda ju läbi eraldustrafo vast ei lase. Teine variant on pesumasin kööki panna.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 856
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 24 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 20 Apr 2019, 23:58

Kui juba eraldustrafot tahad panna, siis su maailmapilt sellest remondist on ikka väga idealistlik. Kuid tehniliselt täiesti võimalik. Samas sa omas idealismis tõenäoliselt munad ära selle, mis on oluline ja teed seda, mis on mõttetu. Nagu ma juba näitasin, et kui jääb 2-juhtmeline süsteem, siis RVK-d on mõttetud. RVK-d on ka siis mõttetud, kui paigaldad 3-juhtmelise süsteemi, kuid PE-d reaalselt kuskile tabija järgi ei ühenda. Nii nagu paljud formaalset "õigesti" tehtud paigaldiseld meil on. Puhas raiskamine.
Viimati muutis kunn24, 21 Apr 2019, 00:02, muudetud 1 kord kokku.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3358
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 57 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas dumbuser » 21 Apr 2019, 00:01

Ei ole mõttetud. Aga ilmselt pole sa pole sellest RVK töötamisest ikka veel aru saanud.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 856
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 24 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 21 Apr 2019, 00:02

Ikka, ei tea ma kuidas >RVk töötab, jah. Kuid tee omale selgeks rikkeahela katkestamine. Korteris tubades lisamaandusi ja pot ütlustusi pole, siis peab olema töös PE. Kui ei ole, on ainuke variant läbi inimese. >Kuid 30 mA on siis liiast. Rohkem ei viitsi seda jahu ajada, sry.

Teemaalgataja kirjutas:
kui tuleb päris palju automaate, siis kokkuvõttes kokkuhoid ei ole väga suur selle pealt.
Mille jaoks sul 1-le korterile tuleb päris palju automaate? Valgustus 1 automaat, boiler 2. pistikupesad 3. Kogu lugu. Ja tee selgeks, milline on sul koridori jaotuskilbi kaitse. Selles läheb kalkuleerimine lahti.
Viimati muutis kunn24, 21 Apr 2019, 00:17, muudetud 1 kord kokku.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3358
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 57 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas dumbuser » 21 Apr 2019, 00:15

Ära siis aja seda jahu.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 856
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 24 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 21 Apr 2019, 00:18

Ma annan teatepulga sulle üle. Näita geniaalsust. Iga jupp, mida soovitad, palun ka põhjendada. Palju kaitselüliteid, palju RVK-sid ja eraldustrafo on juba "laual".
Bürokraatia sünnib idiootidest.

dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3358
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 57 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas dumbuser » 21 Apr 2019, 01:41

Kuskohast ma peaksin teadma kui palju ja misasju tal sinna vaja on ? Kui aega saad siis uuri välja miks see RVK on justnimelt 30mA ja mitte näiteks 25 või 40mA. Ja see on õige, et RVK'l on PE'st absoluutselt savi. Küll aga pole õige, et kui PE puudub siis on ka RVK mõttetu. Ta lihtslt töötab siis (kui ta muidugi korras on) kui inimene (või ükskõik kes selle ahela takistuse väikseks ajab) sealt "litri" saab ja piirab selle "litri" ajalist kestvust.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 214
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas T25 » 21 Apr 2019, 08:09

Mille jaoks sul 1-le korterile tuleb päris palju automaate? Valgustus 1 automaat, boiler 2. pistikupesad 3. Kogu lugu. Ja tee selgeks, milline on sul koridori jaotuskilbi kaitse. Selles läheb kalkuleerimine lahti.
Ei tulegi mul palju automaate, ma juba ühes postituses selgitasin, et see oli mõeldud näitlikustamaks , et kui tuleks näiteks 10 automaati siis kokkuhoid oleks 70 eurot. Minu jaoks ei ole see summa , mille pärast võimelda.
Korteri kaitse on 16A ja 1 faas, küsisin ühistu mehelt, et kas saaks loa 3-faasilisele üle minna, kuid vastus oli selline, et ilmselt ma ei viitsi sellega jamama hakata. Lasen elektrikul igaks juhuks selle 1 -faasilise 16A asendada 20A peakaitsmega, kuna ma nägin, et ühel kõrvalkorteril juba oli pandud 20A. Mitte midagi ju sisuliselt ei muutu sellest. Ma ei hakka rohkem tarbima, kui kaitse on suuremaks tõstetud. Boilerit mul üldse pole vaja. Põhimõtteliselt suuremad tarbijad on elektripliit ja pesumasin. Kõik. Eraldustrafod tõin lauale selle pärast, et su jutust jäi mulje, et rikkevoolukaitse ei anna midagi. Kui ma teaks, et need asjad on töökindlad ja lihtsasti paigaldatavad, siis miks mitte neid panna. Kui aga nendega saab edaspidi rohkelt jamamist olema, siis eriti ei tahaks neid. Ohutus siiski eelkõige, olen saanud nooremana, poisikeseeas, mitmeid kordi elektrit oma lollusest. Läks õnneks, kui oleks võinud vabalt kavastupidiselt minna. Nimelt ükskord pesumasinamootoriga käi ei töötanud ja siis ma hakkasin uurima, et mis seal viga on , tõmbasin näppudega piki juhet, kuni jõudsin murdekohani, kust siis tuli 220V otse haljast otsast ja see raputas kätt korralikult ning kõrvetav tunne oli ka näpul. Siiani meeles. Koridoris oli betoonpõrand ja ma ei mäleta ainult seda, mis mul tol hetkel jalas oli. Võimalik, et isegi olin paljajalu, kuna suveaeg oli. Natuke õudusjuttu kah, lugesin just paar päeva tagasi delfist, et kui inimene ära sureb, näiteks südamerabanduse tagajärjel, siis aju jätkab tegevust veel mõnda aega. Palju on juhtumeid, kus inimene on ellu tagasi toodud ning pärast too on rääkinud, kuidas ta kuulis, kuidas arstid teda surnuks juba tunnistasid jne. Elektrilöök aga justnimelt viib südame rütmist välja värelusse ja ilmselt siis päris pikalt on aega järgi mõelda oma elu üle, kui löögi kätte oled saanud.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 856
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 24 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 21 Apr 2019, 09:42

dumbuser kirjutas:
21 Apr 2019, 01:41
Küll aga pole õige, et kui PE puudub siis on ka RVK mõttetu. Ta lihtslt töötab siis (kui ta muidugi korras on) kui inimene (või ükskõik kes selle ahela takistuse väikseks ajab) sealt "litri" saab ja piirab selle "litri" ajalist kestvust.
Sekkun selle tõttu, et su põhjendus päris hästi ei sobi, kuigi mõttekäigu suund näivalt on õige (mõtlesin ise ka kunagi nii, aga võta näpust).
Kui inimene tahtmatult asub tarbija asemele (sõtumata sellest, kas on RVK või mitte, siis RVK ei rakendu. Su jutust on näha, et USUD RVK võluväesse. Samas rikkesilmuse katkestamise eesmärk on, et rike katkestataks enne, kui isolatsiooni rikke- või lekkevool ületaks lubatut (st inimese ahelasse toppimist üritatakse vältida). Ilma PE-ta seda kriteeriumit realiseerida ei saa. Vastasel korral poleks PE-de vedamisel ka suurt mõtet.

Mis puutub su 30 mA RVK kiitmisesse inimese kaitseks, siis tekita kohe küsimus, miks on saada 10 mA RVK-d? Kas need on imikute jaoks?
Lisaküsimus 1. Millise suurusega 50-100 Hz vahelduvoolu läbi inimese üldiselt loetakse kestvalt ohutuks?
Lisaküsimus 2. Millise suurusega 50-100 Hz vahelduvoolu inimene juba tajub (näiteks olles dušhi all)?
Annan kohe allika mõningate vastuste jaoks vältimaks liigset umbluud http://www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_ ... 0toime.pdf

RVK rakendumis- ja rikkeahela katekestamisfilosooiat võid näiteks omandada, kui läbid pädevuskoolituse ja sealt ka midagi meelde jääb.
Viimati muutis kunn24, 21 Apr 2019, 11:32, muudetud 1 kord kokku.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

trebla
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1175
Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
On tänanud: 0
On tänatud: 19 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas trebla » 21 Apr 2019, 10:43

Panin 10 mA RCCBO oma kilpi juba aastal 2004. Tõsi küll, see on ikka 2 moodulit lai.
Inimesel enesel on puhtalt N ja L vahele ronimine üksjagu keeruline ettevõtmine, litakas tuleb enamasti ikka pinge alla sattunud korpusest või mõnest muust detailist, seega on vaja leida veel teine detail, mis siis puhtalt teise juhiga on ühendatud.

RVK peab standardi järgi hakkama rakenduma juba 0,5 nimirakendusvoolu peale, seega rehkendage oma taluvust ka 5 ja 15 mA korral.

Loomulikult on 10 mA RVK turvalisem kui 30 mA, kuid omal ajal selle kasutamise nõuete jälgi ajades mul ei õnnestunudki neid leida. Ei meil siin Eestis ega ka tootjate juures Saksamaal. St. küllap sakslased ikka teadsid, mida nad toodavad, aga siin meiega suhtlevad tehaste inimesed( kes iseenesest olid ju ka elektriala inimesed) ei osanud konkreetselt öelda, millisel juhul neid nõutakse.

RVK kasutamisel " vanas", st TNC juhistikuga, paigaldises tekib "juriidiline" probleem' sest seal pole tegemist N vaid PEN juhiga ja seda viimast ei tohi mingil tingimusel katkestada, st läbi lahutava aparaadi ühendada. Sellest on foorumites üks jagu jahutud. Oma kunagises Õismäe korteris panin siiski samuti selle "katkestava" RVK vannitoa ette 20 aastat tagasi. Kuldavasti on siiani kõik seal elus.
Viimati muutis trebla, 22 Apr 2019, 08:06, muudetud 1 kord kokku.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 856
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 24 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 21 Apr 2019, 10:53

N- ja L vahelt kuivas viimistletud eluruumis vaid "särtsu" saabki. Seal on reeglina puitpõrand, seintel tapeet või värvikiht jne. Tarbijad eluruumis on reeglina topeltisolatsiooniga. Samas kui su 2 rikkis isolatsiooniga ja puuteulatuses paikneva halja metallkorpusega (värvi- või lakikiht on ka isolaator) seadme teooriat arendada, siis RVK ka selliseid rikkeid ei lahuta, kui inimene sinna vahele jääb. Selline hüpoteetiline võimalus võib tekkida vaid seadmetel, millel ei ole lõpuni veetud PE-d. Kui on lõpuni veetud ja 1-s on metalliline lühis L> korpus, lahutatakse see ka RCB-ga. Nii, et sellise äärmusliku rikkekogumi jaoks võib olla lisatud RVK, kuid ei pruugi ja samas ei pruugi temast ka midagi kasu olla kui mõnel sellisel seadmel PE on lõpuni vedamata.

Samas kogu see heietus pole mõeldud selleks, et mitte soovitada RVK-sid panna nagu nüüd nõutakse. See targutus on illustreerimaks vaid seda, et need pole imeasjad, ei taga absoluutset ohutust ja nende lisamiseks pole mõtet poolt korterit laiali lõhkuda või korteri seinale üüratut kilpi tekitada ning rahakotti suurt auku. Kaitselülitite selektiivsuse teemal me siin targutama vist ei hakka?

Pigem siis järgida hoolikalt, et niisketes, eriti pesuruumides oleks metalldetailidele veetud potentsiaaliühtlustus, seadmed oleksid korras, õigesti ühendatud ja lapsed kääre või kudumisvardaid ei topiks pistikupessa ja koer mõne seadme toitejuhet ei näriks (väga tüüpiline, kuigi võib ajada muigama).
Bürokraatia sünnib idiootidest.

juhtmepunt
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 14
Liitunud: 08 Veebr 2019, 16:17
On tänanud: 0
On tänatud: 2 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas juhtmepunt » 22 Apr 2019, 14:17

kunn24 kirjutas:
21 Apr 2019, 10:53
N- ja L vahelt kuivas viimistletud eluruumis vaid "särtsu" saabki. Seal on reeglina puitpõrand, seintel tapeet või värvikiht jne. Tarbijad eluruumis on reeglina topeltisolatsiooniga. Samas kui su 2 rikkis isolatsiooniga ja puuteulatuses paikneva halja metallkorpusega (värvi- või lakikiht on ka isolaator) seadme teooriat arendada, siis RVK ka selliseid rikkeid ei lahuta, kui inimene sinna vahele jääb. Selline hüpoteetiline võimalus võib tekkida vaid seadmetel, millel ei ole lõpuni veetud PE-d. Kui on lõpuni veetud ja 1-s on metalliline lühis L> korpus, lahutatakse see ka RCB-ga. Nii, et sellise äärmusliku rikkekogumi jaoks võib olla lisatud RVK, kuid ei pruugi ja samas ei pruugi temast ka midagi kasu olla kui mõnel sellisel seadmel PE on lõpuni vedamata.
Issand sa näed ja ei mürista :shock:
Õues kasutusel olevatele pistikupesadeliinidele tuli RVK kasutamise nõue juba palju varem, kui siseruumide PP liinidele. Kunn24 loogikale tuginedes on need õueliinide RVK-d täiesti mõttetud, kuna PE-d ju käsitööriistad ei oma ja on topeltisolatsooniga, lisaks veel 30mA RVK ei kaitse kah inimest :shock: Mingi uus usulahk on sündinud.
Köögis (on teatavasti eluruum), kui (nõksu rumalavõitu või lihtsalt kiirustav) perenaine kasutab märja käega (topeltisolatsiooniga) puuviljapurustit ja teise käega toetab metallist valamule, on 30mA RVK mõttetu? Tõsiselt? Seadmel PE-d ju ei ole ja samas on topeltisolatsioon.
Magamistoas (on vist ka eluruum) higist läbi imbunud nööpkõrvaklappidega sülearvutist muusikat kuulav ja samal ajal sülearvutit Hiinast / nurgapealsest arvutikledripoest ostetud topeltisolatsiooniga asenduslaadijaga toitev koolipoiss tuneb kõrvus aina tugevnevat kõdi, kui puudutab samal ajal kuival laual või põrandal asetseva PE-ga PP-ga toitevõrku ühendatud (aga PC ei ei pruugi isegi sisse lülitatud olla) PC haljaid osi. Uue usulahu andmetel on antud olukorras 30mA RVK samuti mõttetu, kuna polegi ette nähtud inimese kaitseks!? :banghead:

Vasta