Küsimus sidekaablite lahendusest.

Siia ei postita ostu-müügi kuulutusi!
ping
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 536
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 29 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas ping » 13 Apr 2019, 11:47

Iga nii ühendus kui ka juhe on üks seadme komponent.
ÜKS ühe juhtme pistikühendus sisaldab endas KOLME ühenduskohta,
Juhe/klemm,
klemm/klemm,
klemm/juhe.
Kui kasutusel on ka trükiplaat, suureneb ühenduskohtade arv ühe soone kohta tunduvalt.
Juhe/klemm,
klemm/trükiplaat,
trükiplaat/trükiplaat,
trükiplaat/klemm,
klemm/klemm,
klemm/juhe.
CAT juhtmes on soonte arv suurem, seega ka komponentide arv suureneb vastavalt.

Kes on kokkupuutunud "seadme töökindluse arvutamisega" , teavad et seadme komponentide arv on pöördvõrdeline seadme töökindlusega ja sõltub üksikute osade töökindlusest.
Analoogia 2 hingega kuuriukse ja nupust juhitava garaaži tõstuksega, kuigi need mõlemad mahuvad mõiste "uks" alla on nende detailide arv ja töökindlus väga suuresti erinevad.

Kuna tänapäeval ei ole enam tavaliselt "pikk töökindlus" esimene prioriteet, vaid hoopis "ilus välimus" ja "järelteenindusest saadav tulu", siis on muutunud ka arusaamad nii seadmete konstrueerimisest kui ka kasutamistest.
See tekitab konflikte erinevate soovidega isikute vahel. Kes kiidab bemmi (8 andmesidevõrku), kes Daciat ( üks CAN siin).
(Mulle endale meeldib Datsia ja tema trossiga tulekõrguse regulaator. ;) )
:hello:
Viimati muutis ping, 13 Apr 2019, 15:47, muudetud 1 kord kokku.

Prill
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 416
Liitunud: 27 Veebr 2017, 10:36
On tänanud: 0
On tänatud: 22 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas Prill » 13 Apr 2019, 12:11

Küülaline kirjutas:
13 Apr 2019, 11:18
Kalvis kirjutas:
13 Apr 2019, 09:35
Vähemalt 80% juhtudest ... on olnud veaks justnimelt see seinas olev pistikupesa
Ei taha seda % uskuda.
Mille poolest seinapesa ühendus erineb seadme küljes oleva RJ45 pesa ühendusest? Eriti veel, kui jäik kaabel on toodud otse seadmesse on see ühendus kindlasti halvem, kui painduva kaabli ühendus seinapesa ja seadme vahel.
Võib ikka erineda. Kui seadme pesa komplekteerib kuskil tehase liinil masin, kus veaprotsent võib olla üks miljonist, siis seinapesa pusib tömpide näppudega inimene, tihti võib see inimene teha seda tööd esmakordselt jne

Üldiselt paistab siin foorumis levima see poliitelust moodne vastandumine, kus kaevutakse oma arvamisega kurguni kaevikutesse ja ollakse valmis viimse veretilgani oma "õiguse" eest seisma.
Kutsun üles vabalt võtma, ei ole see kaablimajandus elu teema nr 1. Mina küll pooli ei oska valida, vaid olen tänulik kui keegi asjatundja või ka vähem asjatundja viitsib oma aega raisata ja teisi valgustada. Mina olen juba seda teemat lugedes uusi teadmisi saanud.
Siinset vaidlust analüüsides ei ole võimatu, et mõlemal on õigus, omas kontekstis.
Ilma seinapesata usku tegelastel võib selles vaates õigus olla, et ebakompetentsete lahenduste korral iga ühenduslüli võib tõepoolest olla riskikoht. Ja lambist vastates võib valdav osa eramutes-korterites võrgulahendusi olla mitteproffide poolt mõeldud-ehitatud, juhuslike materjalide ja oskustega - sellistes võrkudes võib rikete osa olla tõepoolest suurem ja ühenduslülide ärajätmine töökindlust kasvatada.
Seda "katkematu ühe juhtme" poliitikat on läbi aegade viljelenud ka kõikvõimalike telekomi operaatorite tehnikud, pole vahet kas tv antenn või interneti kaabel, ei taha tehnikud süvenede majas olemasolevatesse võrkudesse ja puurivad augud ning veavad uue kaabli. Miks, sest see juba olemasolev antenni või võrgukaabel on reeglina teadmata ajast, suvalist marki kaabel, võib olla jätkatud suvalises kohas suvalisel meetodil, paigaldatud teadmata isikute poolt - kiirem ja odavam on tehnikutel seda soga mitte diagnoosima hakata ja vedada uus oma standarditele
vastav kaabel võimalikult väheste ühendustega seadmeni, et tagada rikkekindlus.
Isegi elektrikud ei taha viimasel ajal olemasolevasse kilpi ruumi olemasolul oma nodi mahutada ja kibelevad eraldi kilbi järele, sest ei taha "võõrasse" kilpi süveneda, erit käib see natuke vanemate (15-20 aastat) kilpide kohta, mis näeb välja nagu "euro" aga siiski oma aja haltuura standardite ehitusega.

Tegelik probeem ebapädevalt ehitatud hoone sisene kaabeldus, mis arvatavalt saavad alguse täpselt nii nagu see teema, kus kodanik teeb remonti või ehitab maja ja viimasel hetkel kas tuleb ise selle peale või keegi targem soovitab, et viska neti kaabel ka seina sisse. Ja sealt see ikaldus hakkab, mis kaabel, kuhukohta, mis pöörderaadiused, kui pikad ja muud detailid valitakse hea õnne peale. Ja kui veel pistikute ühendused tehakse ka ise või teeb elektrik vastutulemise korras, mingit signaali kvaliteedikontrolli ei järgne, kui internet on, siis töötab ja kui ei ole on mingi jama.
Ja reeglina sellise skeemiga kaasas käib ka jutt, et see (kaabel, pistik, otsik) ei maksa midagi :)
Päris kaabeldus ja kvaliteet algab vist natuke teise koha pealt, tellitakse projekt, kus projektis asjatundja näitab ära nii kaablite kulgemise, kokkulepitud pstikud-ühenduskohad, kuni kaabli margini ning paigaldusjuhisteni. Kaabli paigaldab ning ühenduse teeb asjatundja, kellel on oskused, kogemus-vilumus ning kvaliteetse töö tegemiseks ning kontrolliks vastava taseme tööriistad.
Aga see ahel vist ei ole enam "ei maksa midagi", pakun lambist, et see professionaalne rida projekt+ehitus+kontroll mõõdistus võib maksta keskmis eramu, suurema korteri puhul 1000+ €.
Aga selle raha eest saab ka dokumentatsiooni ja kindluse ka edaspidiseks diagnoosiks, süsteemi muutmiseks, et see mis on tehtud vastab mingile kindlale standardile.

Jääb veel mainida, et minu elamises on see ise kokkukeeratud süsteem, juhtmeots liistu alt otse arvutisse digiboxi :oops: ühes toas pole liistegi kuhu taha kaabel peita...
Annan endale täiesti aru, et pole see kaablimajandus viisakas ega midagi aga toimib. Ometi ei propageeri ma, et nii ongi õige ja ainuvõimalik.
Mida aeg edasi ja mida paremaks me elu läheb seda enam saame endale lubada asjatundjate mõeldud ja ehitatud lahendusi.
Seni kuni raha üle ääre ei aja, ehitatakse ka neid alternatiivseid lahendusi, millel on omad töökindluse riskid ja omad väljakujunenud metoodikad neid riske vähendada (vältida kaablis välditavaid ühendusi).

kunn24
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1037
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 32 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 13 Apr 2019, 15:07

Ping kirjutas:
teavad et seadme komponentide arv on pöördvõrdeline komponentide hulgaga.
Äkki tõlgid seda lauset veidi. Ma olen põgusalt töökindluse rehkendamist õppinud, aga selline postulaat küll ei meenu.

ping
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 536
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 29 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas ping » 13 Apr 2019, 15:45

kunn24 kirjutas:
13 Apr 2019, 15:07
Ping kirjutas:
teavad et seadme komponentide arv on pöördvõrdeline komponentide hulgaga.
Äkki tõlgid seda lauset veidi. Ma olen põgusalt töökindluse rehkendamist õppinud, aga selline postulaat küll ei meenu.
Vabandust. paeb olema:
Komponentide arv on pöördvõrdeline seadme töökindlusega.
:hello:

Urmas
autodidakt
Postitusi: 6151
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 135 korda
On tänatud: 216 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas Urmas » 13 Apr 2019, 15:52

Mul tekkis selle teemaga "sportlik huvi", et kuidas on lahendatud asi näiteks suurtes firmades, kelledel on kasutuses sadu arvuteid? Kas neil tulevad juhtmed liistust või on Vtl lahendus ehk iga seinas a`10-20 ühendusega paneel? Olen käinud sisekujundusfirmas, kus ühes ruumis istub 30 inimest, kuid selle teemaga seoses vaidluse all olevale probleemile ei ole osanud tähelepanu pöörata.Ehk oskab mõni praktik kommenteerida?
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252

Prill
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 416
Liitunud: 27 Veebr 2017, 10:36
On tänanud: 0
On tänatud: 22 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas Prill » 13 Apr 2019, 18:21

Urmas ilmselgelt trollib, mis need suurte firmade kontorid siia teemasse puutuvad. Suurtes ehitustes olgu, suur büroohoone või superministeeriumi ehitus käib kõik ikka nööri mööda, ei ole nii, et osakonnajuhataja või kantsler hüppab enne krohvimist/kipsipanekut sisse ideega, et viskaks siva võrgukaabli ka seina sisse ära, koos töömeeste ja foorumiga otsustame kuhu juhtmed kokku veame.
Suurtel objektidel on ikka hanked projektile-ehitusele, järelvalve nokib et kõik saaks nii nagu projektis ette nähtud.
Mõnel juhul büroohoonetega on kaabeldusega vist isegi lihtsam, ka tuleviku muutuste mõttes, sest palju kasutatakse seintel neid kaabli ja pistikute siine ning ripplaed on ka kaablite vedamisel-peitmisel abiks.
Kunagi olen ise ka uutes büroohoonetes töölauda mehitanud, ühes majas, mis klaasist fassaadiga oli kogu kaabeldus-pistikud nii elektri, kui interneti oma nende plastsiinidega lahendatud. Teises väiksemas kohas oli 2 inimese kontoriruumi peale 6 interneti pesa, kusjuures meie ruumis 1 pesa ei toiminud, firma it spets ka ei osanud põhjust arvata, sai võrguprinteri kaabel lihtsalt kõrvalolevasse töötavasse pessa ja selleks korraks probleem lahendatud - kokku oligi meil ainutl 3 pesa kasutusel, 2 arvutit + printer. Muidu kõik pesad nii elektri-kui interneti omad kenasti grupi või mis iganes siltidega tähistatud nii nagu vist tänapäeval asi käib.

Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4586
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 7 korda
On tänatud: 67 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas Küülaline » 13 Apr 2019, 22:04

Prill kirjutas:
13 Apr 2019, 12:11
seinapesa pusib tömpide näppudega inimene, tihti võib see inimene teha seda tööd esmakordselt
Lõpetage ometi ära see sita töö kvaliteedi ja asjaarmastajate toomine mingiks normiks, mille pärast ei saa kasutada korralikke ja professionaalseid lahendusi.

Urmas
autodidakt
Postitusi: 6151
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 135 korda
On tänatud: 216 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas Urmas » 13 Apr 2019, 23:54

Räägiks mõnele mõtlemiseks oma sittadest kogemustest, kuna mul ei olnud Elon Muskile või Mark Zuckerbergile sarnast suurelt mõtlemise visiooni.
2006/2007 renoveerime korterit. Oma arust olin ettenägelik ja vedasin netikaabli õuest ühte lastetuppa ja jagasin ka teise statsionaarse arvuti jaoks. Tol ajal polnud isegi mingit aimugi, et teleka signaali jagamine hakkab käima läbi neti. Köögis läpaka taga istumiseks piisas wifist. Teleka kaabel tuli koridorist, mida jagas keegi Mister X ja kelle kanalite valikust isegi piisas. Antennikaablid olid seintes veetud igasse tuppa + kööki. Oli enne kahe korteri kokku ehitamist meil olemas ka Viasat, aga kõik pidid vaatama sama kanalit, kuid siis oli korter ainult 2-toaline. Kui tekkis probleem, et kohaliku signaali jagajal juhtus midagi ja "kolhoosne" jagamine enam ei toiminud, Viasati vaatamise jaoks, tolleks ajaks jub 4-toaline, pidime eelnevalt kokku leppima. Olgu, hakkasin otsima variante. Lasin kuulujutu lahti, uurisin igatsugu messidel ja ka ise püüdsin igal võimalikul olengul võtta teemaks. Messidel püüti pähe määrida kallimat varianti ehk osta mitu kaarti. Ei rahuldanud see mind ega raamatupidajat, sest olin juba välja nuhkinud, et on olemas ka muu variant. Leidsin muu variandi Dreamboxi näol ja leidsin ka tegija, kes selle teostas, kuid pidime DB-d ise ostma. EV-s pakuti neid a`2000EEK/tk. Raamatupidaja ostis 3tk 2100EEK eest e-bay-st. Kui keegi tahab, siis põhimõtteliselt need töötavad siiani, kuid kasutada enam ei saa, sest Viasat läks üle mingile HD-tehnoloogiale ja uute järgi ei tunne enam vajadust, kuigi nuhkisin juba välja, kus kohast saab uusi ja kes häälestaks. Milles oli "põhipoint"? Oleks teadnud, et telekad lähevad nii lühikese aja jooksul üle netikaablitele, siis oleks kohe vedanud antennikaablite asemel netikaablid. Kahjuks enam ei aita ka see kui antennikaabli otsa siduda sidekaabel(sõltumata, kas plank või kiud), sest tean, et käänakuid on liiga palju. Oleks 12-13 aastat tagasi teadnud, et nutiaeg nii kiiresti areneb, oleks igale poole vedanud netikaablid. Hetkel tunneme raamatupidajaga kõige rohkem puudust netiaugust köögis, kus meil on mõlemil läpakad. Ei osanud tol ajal aimata sidetehnika nii kiiret arengut, muidu oleks igasse tuppa ja ka kööki vedanud netipistiku. Nüüd pidin elu- ja magamistuppa netijuhtme vedamiseks läbi seina puurima augud ja mõnes kohas visualselt parema efekti jaoks karbiku paigaldama. No ei olnud ma visiooniga isend. :cry:
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 270
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas T25 » 19 Apr 2019, 13:29

See on tõesti hea teema ja ma loodan , et kasutaja vtl siin veelgi sõna võtab. Minul on olukord nimelt järgmine, et paneelmaja korteris on vaja vahetada elektrisüsteem ning koos sellega loomulikult tuleks paigaldada ka sidekaablid. Õnneks mul elektrik on suhteliselt pädev mees ja omalt poolt pakkus välja kahe erineva kaabli vedamist, et siis saab ka vahetada teenusepakkujat( starman vs mõni muu) , kuna neil vist erinevad kaablid seal kasutusel . Mina olen täielik võhis sellel alal, seega ma sõna rohkem siin ei võta , kuid mis mind huvitab, on see, et materjalid oleksid parimad võimalikest ja pigem maksan kaabli või pistikupesade eest topelt või isegi kolmekordset hinda, aga ma ei taha, et hiljem mingi jama kaabli läbilaskvusega oleks, mis tuleneb kehva kvaliteediga kaablist ja pistikupesadest.

Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4586
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 7 korda
On tänatud: 67 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas Küülaline » 19 Apr 2019, 21:58

T25 kirjutas:
19 Apr 2019, 13:29
kahe erineva kaabli vedamist, et siis saab ka vahetada teenusepakkujat( starman vs mõni muu)
Need kaks on siis keerupaari kaabel, millest siin teemas väga põhjalikult räägiti ja koaksiaal- ehk nn antennikaabel.

Vasta