Küsimus sidekaablite lahendusest.

Siia ei postita ostu-müügi kuulutusi!
vtl
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1298
Liitunud: 25 Juul 2006, 19:13
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 62 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas vtl » 09 Apr 2019, 23:58

kunn24 kirjutas:
09 Apr 2019, 23:49
Toapistiku pealt ma pole kokku hoidnud, kuid toonitan üle, et seda mõne €-ga ei saa kindlasti.
Esimene ettejuhtuv otsinguvaste:

https://www.bauhof.ee/et/elektrisusteem ... ora-570550

Mitte, et Schneider minu esimene valik oleks, aga tegu on korraliku tootja sarjaga ja maksab 3.61€

vtl
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1298
Liitunud: 25 Juul 2006, 19:13
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 62 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas vtl » 09 Apr 2019, 23:59

kunn24 kirjutas:
09 Apr 2019, 23:57
Saad ise ka ju aru, et pesa selliseid nõudeid mingil juhul ei täida? Olgu, öö ka juba.
Mis pesa ei täida mis nõudeid?

kunn24
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1037
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 32 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 10 Apr 2019, 00:04

Lootsin magama minna, selliseid jätkamise nõudeid, nagu kirjeldasid. Pesa juures harutatakse lohaka paigaldaja puhul keerud 10 cm pikkuselt lahti jne. Aga jääme siis eriarvamustele. Minu eriarvamus on, et liigseid pesasid mitte panna. Nii lihtne see ongi ja sa seda kaude toetad laineteooria aspektist. Võid muidugi vastu vaielda ka, kui viitsimist. Paistab, et Shneider on ilusaid odavaid asju hakanud pakkuma, 10 a tagasi Ensto hinnad olid krõbedad. Olen siis selles osas ajast maja jäänud.

Rõhutame siin selle igaks juhuks üle, et 100 Mbit võrgu jaoks on vaja 2 toimivat keerupaari, 1 Gbit võrgu jaoks 4. Vajadusel saab 1 kaabli splittida 2-ks 100 Mbit võrguks või 100 Mbit võrk ja 2 telefoni.
Viimati muutis kunn24, 10 Apr 2019, 00:10, muudetud 1 kord kokku.

vtl
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1298
Liitunud: 25 Juul 2006, 19:13
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 62 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas vtl » 10 Apr 2019, 00:09

Jätkamistükid on spetsiaalselt disainitud täitmaks lainetakistuse ja sobituse nõudeid. Võrguseadmed on ehitatud selle arvestusega, et kaabelduses on mingi hulk pistik-pesa ühendusi, paneele ja patchkaableid.

See, et mingi paigaldaja teeb oma tööd lohakalt, ei ole argumentatsioon seda tööd üldse tegemata jätta. Ja isegi 10 cm pikkuselt lahti harutatud keerud üldjuhul töötavad. Selleks peab tänapäeval ikka koledasti vaeva nägema, et võrk nõnda mittetöötavaks saada.
Tõsi, ma mäletan, et algusaegadel oli kaabeldus justkui kapriissem. Ilmselt on võrgukaartide ja -seadmete transiiverid-ressiiverid siis paremaks läinud, signaalitöötlus parem jne.

vtl
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1298
Liitunud: 25 Juul 2006, 19:13
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 62 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas vtl » 10 Apr 2019, 00:17

Et teemaalgatajal vahepeal igav ei hakkaks, siis postitan siia ühe näite, milline võiks ühe eramaja arvutivõrgu seadmekapp välja näha. Kapi kõrgus on 46cm, laius 30cm ja sügavus 30cm ning paigaldatud trepi alla.
Kappi mahuvad 2 Telia ruuterit (majas on teatud põhjustel 2 ühendust), 2 switchi ning 2 patch paneeli
Paneelides on kokku 24 pesa, kuhu on ühendatud nii operaatori poolt majja sisse tulevad kui tubadesse laiali minevad kaablid - arvutivõrk, telefonid, telerid. Ja veidi ruumi jääb ülegi.

IMG_0293.jpg

kunn24
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1037
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 32 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 10 Apr 2019, 00:26

Ja torgin järgi, et sissetulevate / väljaminevate kaablite pesade jaoks otsene tehniline vajadus ju puudub. Kuigi ilus kapp on, :).

Eramajas tuleb kuskile signa panna ja selleks sobib see kapp samuti ilusti. Kuhu signa aku vaid panna, see on küsimus? Ta võib happeaure eraldada. Suletud AGM akudel on selleks eraldi vent-toru, saab kapist välja juhtida.

Teemaalgataja järgmine mõttekoht peakski olema signa kaabeldus. Siis võimalik värava-automaatika jne. Kuigi liigse automaatika eest tahaksin hoiatada, et tõenäoliselt 10 a pärast on kõik enamus unustatud, mida kunagi sai kokku punutud. Või kui teenus sisse ostetud, siis paigaldajafirma hingusele läinud.

vtl
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1298
Liitunud: 25 Juul 2006, 19:13
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 62 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas vtl » 10 Apr 2019, 10:43

kunn24 kirjutas:
10 Apr 2019, 00:26
Ja torgin järgi, et sissetulevate / väljaminevate kaablite pesade jaoks otsene tehniline vajadus ju puudub. Kuigi ilus kapp on, :).
Esimene ja kõige olulisem tehniline põhjendus on selles, et nii majja sissetulevad kui tubadesse laialiminevad kaablid on selline ressurss, mida on halb välja vahetada. Seega on mõistlik neid kaableid hoida ja mitte ilmaasjata väntsutada. Olenevalt kaablist on selleks erinevaid lahendusi, mis fikseerivad kaabliotsad statsionaarselt paika ning võimaldavad sinna külge tekitada paindlikult ümberseadistatavaid ühendusi. Nii on see olnud aegade algusest. Näiteks telefoni- ja sidekaablite magistraalidel oli otstes vanasti klemmliist, osades kohtades isegi joodetav. Tänapäeval on selle asemel nn. Krone latt, kuhu kaablisooned sisse pressitakse. Arvutivõrk elab valdavalt patch paneelide peal.

Aga kas koju esikusse-trepi alla-tehnoruumi on ikka paneeli vaja?
Isegi kui sa täna oled kindel, et kruvid oma seadmed seina või asetad riiulile ja sinna nad jäävad, võib juba homne päev vajada selle liigutamist (nt. hoolduse käigus) või täiesti uut seadet ning seina seest väljatulevad juhtmed ei pruugi enam ulatuda. Või tuleb jätta ebamugav varu, mis tolkneb siis jalus.
Viimase 20 aasta jooksul on Eesti Telefon/Elion/Telia meie majas pakkunud kümmentkonda erinevat ruuterit, vastavalt hetkel kasutuses olevale standardile (ADSL, ADSL2, VDSL, optika...) ja hetkel pakutavatele kiirusele. Neid ruutereid on nähtud kõikvõimalike erinevate kujudega, pesad ees, taga, küljepeal, püstiseisvaid ja pikaliasetsevaid karpe. Iga teine kord, kui pakett kangemaks läks, oli eeltingimuseks ruuteri vahetus. Iga kord kui ühendusega mingi jama oli, tõi tehnik autost kõigepealt uue ruuteri ja vahetas selle ära.

Töökindlusest (pistik jäiga kaabli otsas) ma juba korduvalt rääkisin. Kui see pistik ühel hetkel enam ühendust ei anna või katki läheb (näiteks armastab kusagile taha kinni jääda ja ära murduda see pisikene plastist fikseerimisklõpats), siis jääb iga uue pistiku paigaldamisega seinast tulev kaabel tiba lühemaks.

Kasutusmugavus. Patch-paneeli on oluliselt parem sildistada ja vajalikku ühendust üles leida, kui kaablite peale markeriga kritseldatud kirjasid veerida. Eriti kui neid kaableid on puntras juba kümmekond või rohkem.

Ja viimane argument on muidugi esteetika. Kas neid kohti, mida igapäevaselt ei vaata, on vaja viimistleda? Kas suure ja raske kapi taha on mõtet panna tapeeti? Kas põrandakatte vahetamisel paned seda tervele põrandale või lõikad mööbli kontuuri mööda välja? Kas tehnoruumi seina peaks värvima või jätad musta vuugiga laotud toore seina?
kunn24 kirjutas:
10 Apr 2019, 00:26
Eramajas tuleb kuskile signa panna ja selleks sobib see kapp samuti ilusti. Kuhu signa aku vaid panna, see on küsimus? Ta võib happeaure eraldada. Suletud AGM akudel on selleks eraldi vent-toru, saab kapist välja juhtida.
Niipalju kui mina tänapäevaseid eramusse sobivaid signalisatsioonisüsteeme näinud olen, tulevad need reeglina oma seinale kruvitavas kastis, kus on juba kohad kontrollerplaadi, toiteploki ja laiendusmoodulite kinnituse jaoks. Samuti on seal kastis koht mingi kümnekonna ampertunnise hooldusvaba aku jaoks ning seda ei ventileeerita. Samad/sarnased akud on kasutuse ka UPS-ides ning ka seal ei ole mingeid ventilatsioonitorusid.
kunn24 kirjutas:
10 Apr 2019, 00:26
Teemaalgataja järgmine mõttekoht peakski olema signa kaabeldus. Siis võimalik värava-automaatika jne. Kuigi liigse automaatika eest tahaksin hoiatada, et tõenäoliselt 10 a pärast on kõik enamus unustatud, mida kunagi sai kokku punutud. Või kui teenus sisse ostetud, siis paigaldajafirma hingusele läinud.
Tehnosüsteemide dokumentatsioon on tänapäeval sama tähtis, nagu maja enda projekt. Kui inimene ei tunne huvi selle üle, et vajalikud asjad kirja ning arhiveeritud saaks, siis pole midagi teha. Ignorantsus on paraku valdav. See ei ole aga põhjus, miks peaks elementaarsest mugavusautomaatikast loobuma. Asju tuleb teha lihtsalt korralikult.

Urmas
autodidakt
Postitusi: 6151
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 135 korda
On tänatud: 216 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas Urmas » 10 Apr 2019, 17:51

kunn24 kirjutas:
10 Apr 2019, 00:26
Teemaalgataja järgmine mõttekoht peakski olema signa kaabeldus. Siis võimalik värava-automaatika jne.
Ära planeeri teema algataja elu! Vaevalt ta praegusesse korterisse väravaautomaatikat hakkaks kasvõi mõtteis mõlgutama ehk mälu värskendamiseks loe teema esimest postitust uuesti. ;)
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252

vtl
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1298
Liitunud: 25 Juul 2006, 19:13
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 62 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas vtl » 10 Apr 2019, 19:04

Urmas kirjutas:
10 Apr 2019, 17:51
kunn24 kirjutas:
10 Apr 2019, 00:26
...Siis võimalik värava-automaatika jne.
Ära planeeri teema algataja elu! Vaevalt ta praegusesse korterisse väravaautomaatikat hakkaks kasvõi mõtteis mõlgutama ehk mälu värskendamiseks loe teema esimest postitust uuesti. ;)
Pealegi valdav enamus väravaautomaatikat ei paikne hoones sees, vaid juhtkontroller on kusagil värava või tõkkepuu vahetus läheduses. Ainus asi, mida värava juurde planeerida, on elektritoide.

Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 7755
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 162 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas Kalvis » 11 Apr 2019, 08:50

vtl kirjutas:
09 Apr 2019, 09:48
Kalvis kirjutas:
09 Apr 2019, 08:36
Mina olen selle igasse tuppa ettenähtud juhtme alati vedanud varuga ja ülejäägi jätnud põrandaliistu või siis kerinud lõpposas rulli. Teinekord hea pikendada mõne ajutise läpaka juurde. Ei soovita kasutada neid seina sisse minevaid spetsiaalpistikuid ega ka karbikuid (viimased rohkem tööstuslahendus, eramajas kole).
Hea Kalvis, mis Sa nüüd inimesele SELLIST halba nõu annad?
Elektrikaabli vead ju ometigi peidetult seinapesani, mitte ei vea varuga ja ei jäta diivani taha rulli. Telefoni- ja antennikaabel jookseb ka juba aastakümneid seinapesasse, mitte mööda põrandaliistu serva, pistik otsas. Aga arvutivõrku soovitad millegipärast vedada nö. lahtiselt? MIKS?
See ei ole halb nõuanne. Keegi ei tea täpselt ette kui kaugele seinast TV või arvuti tuleb. Või soovitatakse alust liigutada. Seepärast on varu soovitus asjakohane. Eriti annab tunda siis kui vaja näiteks objekti liigutada kasvõi hoolduse jaoks, et mingi muu pistik sinna taha liigutada. Vajalik lisa kõigest min meeter aga mida enamusel pole, pole seda 1 m varugi.
Miks aga ei soovita seda seinapistikut on lihtne - iga jätk võtab seda kõrgsagedusel töötavat signaali maha, samuti asub mängu inimlik eksimus. Mul on üsna tihti olnud juhuseid kus data ei liigu puhul on süüdlaseks see seina pistik. Kui eesmärk on esteetikat taga ajada siis mina kätt ette ei pane -palun pane kasvõi 10 pistikut ühte tuppa. Samas põrandaliistust välja tulevat kaabliotsa ei pane mitte keegi tähele ja silma ei riku. See lahendus on siiski teemal maitse asi ja rohkem ma sel teemal ei vaidle, kellele ema, kellele tütar, igaüks teeb oma valiku ise.
vtl kirjutas:
09 Apr 2019, 09:48
KÕIK täna müüdavad etherneti kaablid võimaldavad vähemalt 1Gbit kiirust. Alla Cat5e kaablit ei ole mina kohanud (kui vana vasepaari peal toimiva telefoni jaoks mõeldud MHS välja jätta). Cat6 toetab kuni 10Gbit/s.
See on ehk täna nii, eile oli teisiti. Mõte oli jutuga tüürida sinna, et min 1Gbit, aga parem oleks suurem ehk 10 Gbit.
vtl kirjutas:
09 Apr 2019, 09:48
Kalvis kirjutas:
09 Apr 2019, 08:36
Kõige paremaks on osutunud tavaline plank keerukaabel, kõik need paindjuhtmed kannatavad lisaprobleemide käes ja pärast on hilja nutta. Plank keerukaabli eelis on lihtne otsastus, hea hind ja seejuures suur andmedastuskiirus.
Painduv kaabel ei kannata mingite lisaprobleemide käes... seda tuleb kasutada õigesti. Plankkaabli segment võib olla kuni 100 meetrit pikk, üle selle tuleks vahepeal kasutada juba aktiivseadmeid. Painduv kaabel on ühenduskaabel ja sellega tavaliselt üle paarikümne meetri ei minda. Tavalised pikkused on 0.5m kuni kümmekond meetrit kummaskis otsas.
Kannatab küll. Oli juhus kus mingi kaamerafirma vedas painduvaga pea 100 m - ei töödanud. Asendasid plank kaabliga ja toimis. Tegelt on kaabli tehnilistes andmetes kohe erinevus näha - osadel on max pikkus 30 m, teistel 100 m. Reeglina on plankkaablil 100 m, kuigi olen kohanud ka 30 m pikkusega plank kaablitüüpe. Painduvatel on valdav enamus 30 m. Ma ei taha inimesele halba ju soovitada? Seejuures pole siseinstallatsiooni tehes seda painduvust vaja, see ongi lahtise kaabli teema.


vtl kirjutas:
09 Apr 2019, 09:48
Kalvis kirjutas:
09 Apr 2019, 08:36
Kahjuks optika asju kuskil väga soodsalt ei pakuta, muidu soovitaksin isegi igasse tuppa vähemalt üks optikapaar ära vedada aga kahjuks liigub see tuleviku trend teosammul. Õnneks on juba 10 Mbitsist asemel täna sama vaskkaablit pidi edastada 1Gbit, mis koduvõrgus on veel 10 aastaks piisav.
Optika probleem on see, et seda ilma keevituseta täna põlve otsas ei otsasta. Kiiruse osas ei anna optika praegu eelist, vahe tuleb sisse ainult lubatud kauguses (vasel 100m)
Cat6 võimaldab täna juba 10Gbit kiiruseid, aga täna pole turul vist ühtegi koduvõrgu seadet, mis seda toetaks.
Koduvõrgus tõesti pole täna rohkem kui 10 Gbit optikat vaja ja seega sobib vask. Afga optika kiul on ikka väga kaugel see kiirusepiirang, See on ikka terade kandis.
Miks teemat mainisin ongi see, et kui Telia edaspidi paneb majja sisse optikat siis kaugemas tulevikuks pole ka sisevõrgus mingeid kiirusepiiranguid. Täna 4k videot sisevõrgus ikka 10 Mbitise kaabliga ei edasta? Tehnika areneb pidevalt edasi. Miks mitte ehitada maja sisevõrku optikaga kui see vaid taskukohane oleks. Kahjuks täna ei ole, kuid homme juba on. Tegelt juba tuleb hiina ruutereid millel on optika pordid lisaks ja isegi taskukohase hinnaga. Aga kõik kompott kokku pole täna taskukohase hinnaga. Kahjuks kiu keevitusseadmed on veel überkallid, kuigi nende hind on langenud kordades.
Saab osta ka valmis otsastatud nn. patch optilisi kaableid. Aga ma püüdsin hinnavaatlusest midagi otsida, enamus IT seadmete müüjaid pole optikast midagi kuulnud, kuigi sidefirmade esindajad pea iga kohtumine ütlevad, et neile on need seadmed sama odavad kui vaskvõrgu asjad.

vtl
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1298
Liitunud: 25 Juul 2006, 19:13
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 62 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas vtl » 11 Apr 2019, 11:09

Kalvis kirjutas:
11 Apr 2019, 08:50
See ei ole halb nõuanne. Keegi ei tea täpselt ette kui kaugele seinast TV või arvuti tuleb. Või soovitatakse alust liigutada. Seepärast on varu soovitus asjakohane. Eriti annab tunda siis kui vaja näiteks objekti liigutada kasvõi hoolduse jaoks, et mingi muu pistik sinna taha liigutada. Vajalik lisa kõigest min meeter aga mida enamusel pole, pole seda 1 m varugi
Mitu korda peab seletama, et seinapesa ja seadme (TV, arvuti...) vahele pannakse pärast seadme asukoha paikapanemist ÕIGE pikkusega (või natukene pikem) patchkaabel. Kui on vaja seda liigutada, siis võetakse kaabliots pistikust lahti. Kui seade paigaldatakse ringi uude kohta, siis asendatakse ühenduskaabel teise pikkusega kaabliga.
Kalvis kirjutas:
11 Apr 2019, 08:50
Miks aga ei soovita seda seinapistikut on lihtne - iga jätk võtab seda kõrgsagedusel töötavat signaali maha, samuti asub mängu inimlik eksimus.
Võrguseadmed on disainitud nii, et signaali tee peal ühes passiivses segmendis on vähemalt 6 ühendust: võrguseadme pesa - patchkaabel - patchpaneeli pesa - seinasisene kaabel - seinapesa - patchkaabel - tarbija pesa. Seega mure signaalikao pärast ja mõte neid ühendusi ratsida, on üleliigne. Insenerid on arvestanud nende pesadega liinil ja võrk ei muutu ei paremaks, kiiremaks ega ilusamaks, kui need pesad ära jätta.

Inimlik eksitus võib varitseda kõikjal. Ka oskamatult tehtud veetoru ühendused võivad hakata lekkima, aga see ei tähenda, et me tooksime tänavalt vee PEM toruga otse tuppa, vaid ikka paneme sinna vajaliku armatuuri.
Kordan. Võrgukaabeldus testitakse enne kasutuselevõttu ja veendutakse, et inimlik eksitus ei oleks mängu tulnud. Kord paikakruvitud, testitud ja töötav pesa ei hakka üldiselt tõrkuma (erinevalt jäiga kaabli otsa löödud pistikust!).
Kalvis kirjutas:
11 Apr 2019, 08:50
vtl kirjutas:
09 Apr 2019, 09:48
Painduv kaabel ei kannata mingite lisaprobleemide käes... seda tuleb kasutada õigesti. Plankkaabli segment võib olla kuni 100 meetrit pikk, üle selle tuleks vahepeal kasutada juba aktiivseadmeid. Painduv kaabel on ühenduskaabel ja sellega tavaliselt üle paarikümne meetri ei minda.
Kannatab küll. Oli juhus kus mingi kaamerafirma vedas painduvaga pea 100 m - ei töödanud. Asendasid plank kaabliga ja toimis. Tegelt on kaabli tehnilistes andmetes kohe erinevus näha - osadel on max pikkus 30 m, teistel 100 m. Reeglina on plankkaablil 100 m...
Ma kirjutasin selge sõnaga, et kaableid tuleb kasutada õiges kohas. Painduva kaabliga EI TEHTA sajameetriseid segmente, selleks on plankkaabel. Maksimumpikkuste korral üle kümnekonna meetri painduva ühenduskaabliga ei minda. Näiteks kui plankkaabli segment on näiteks 90 meetrit, siis võid mõlemasse otsa panna kokku kuni 10m ühenduskaablit. Kui pesade paigaldus on läbi mõeldud, siis reeglina piisabki ju meetrist-paarist.
Kui ühendused tehakse ilma statsionaarse kaabelduseta lihtsalt lahtiselt seadmete vahel, siis võib erandkorras kasutada ka väga pikki patchkaableid (10...20 meetrit). Ja kui korteris vahemaad piirduvadki paarikümne meetriga ning on soov arvutivõrgu juhtmed vedada mööda põrandaliistu või diivani tagant, otsastades need ainult pistikutega, siis tulekski kasutada just painduvat kaablit.

Siinkohal on analoogia elektrikaabeldusega. Seina sees vead plankkaablit, aga tarbija ja seinapesa vahel on painduv mitmekiuline ühenduskaabel. Sa ju ei aja neid kahte asja segi - plankkaabel ei tule tarbijani (laualamp, teler, triikraud) ning kiulist ühenduskaablit (a'la 3x0.75mm2) EI panda jällegi seina sisse.

Kui eelnev ikka veel kohale ei jõudnud, siis pole midagi teha. Endale tehke nii nagu soovite, aga halba nõu ja eeskuju ei ole mõtet foorumis teistele anda.
Kalvis kirjutas:
11 Apr 2019, 08:50
Seejuures pole siseinstallatsiooni tehes seda painduvust vaja, see ongi lahtise kaabli teema.
Täpselt seda ma oma eelmis(t)es kirja(de)s ka kirjutasin. Painduva kaabliga EI tehta statsionaarset installatsiooni.
Kalvis kirjutas:
11 Apr 2019, 08:50
...kuigi olen kohanud ka 30 m pikkusega plank kaablitüüpe.
Sellisel juhul ei olnud tegu Cat5+ standardile vastava kaabliga.
Kalvis kirjutas:
11 Apr 2019, 08:50
...Miks mitte ehitada maja sisevõrku optikaga kui see vaid taskukohane oleks. Kahjuks täna ei ole, kuid homme juba on. Tegelt juba tuleb hiina ruutereid millel on optika pordid lisaks ja isegi taskukohase hinnaga. Aga kõik kompott kokku pole täna taskukohase hinnaga...
Asi ei ole taskukohasuses. Optiline kaabel on üliodav tegelikult vasega võrreldes. Küsimus on selles, et optikastandardeid ja ühenduspistikuid on mitmeid ja me ei tea veel, millised neist muutuvad tuleviku koduseadmetes de-fakto standardiks. Hiinlased võivad oma ruuterile toppida mida iganes peale, aga mõistlik on lähtuda ikkagi sellest, mis praktilises kasutuses käibele tuleb.

Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 7755
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 162 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas Kalvis » 11 Apr 2019, 11:48

Seletasin miks pole hea lisapesa. Ja tavaline plankkaabel on piisavalt hea ka selleks ülesandeks. Ja lõpuks on see maitse küsimus.

vtl
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1298
Liitunud: 25 Juul 2006, 19:13
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 62 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas vtl » 11 Apr 2019, 11:56

Kalvis kirjutas:
11 Apr 2019, 11:48
Seletasin miks pole hea lisapesa. Ja tavaline plankkaabel on piisavalt hea ka selleks ülesandeks. Ja lõpuks on see maitse küsimus.
Sa ei ole siiamaani suutnud mind veenda selles, miks ei ole toa seinal hea kasutada seinapesa.
Argumendid stiilis "ühendamisel võib eksida" ja "see on lisatakistus" (millega ON võrguseadmete disainimisel juba ette arvestatud) ei ole küll pädevad pesade ärajätmiseks ja kaablipuntra otsapidi seinast väljatoomiseks.

Ja huvitav on see, et kui siin elektriseadmete foorumis on korduvalt vaieldud nt. teemal, kas nn. "lambijuhet" või "pikendusjuhet" (ühenduskaablit) tohiks panna installatsiooniks seina sisse või plankjuhtmetega paigalduskaablist ei ehitata pikendusjuhtmeid, siis vastus on ikka olnud, et "nii ei tehta", mitte et "see on maitse küsimus". Aga millegipärast isehakanud võrgupaigaldajad propageerivad sellist pornot. Vabandage mu prantsust, aga mõte jääb samaks.

vtl
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1298
Liitunud: 25 Juul 2006, 19:13
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 62 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas vtl » 11 Apr 2019, 12:16

PS. Kui elektriteemas on korduvalt küsitud, kas näiteks 10 seinapesa (elektrikontakti) järjestikune paigaldus on lubatud ja kaheldud, kas sellised järjestikused ühendused ei halvenda mitte töökindlust, siis ükski asjatundja ei ole soovitanud need pesad ära jätta või iga pesa juurest eraldi katkematut liini kilbini vedada. Samuti pannakse paigaldisse kümnete viisi harukarpe, kuigi ka need on täiendava takistusega ühenduskohad ja võimalus montaazil eksida ning eri värvi juhtmed segi ajada.

Aga arvutivõrgu juures, kus seadmete sisend-väljundtakistused on suurusjärk sadades oomides ja voolud on tühised, muretsetakse millegipärast mõne kullatud kontaktipaari lisatakistuse pärast.
Need kasutajad on tänanud autorit vtl postituse eest:
Küülaline (11 Apr 2019, 22:52)

vtl
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1298
Liitunud: 25 Juul 2006, 19:13
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 62 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas vtl » 12 Apr 2019, 01:52

kunn24 kirjutas:
12 Apr 2019, 00:35
Kui mingi bemmis 1 kontaktipaar paneb näkku, müüd selle odavalt maha. Järgmine, kes vea lõpuks tuhandete kontaktide seast välja raalib, saab lotovõidu. See on reaalne elu. Ma tean, millest jutustan, see on nutvad kliendid, karm reaalsus ja mu igapäevane leib. Nii, et ma olen kategooriliselt vastu liigsetele klemmidele ükskõik kuhu need on topitud. Igal klemmil peab_olema_tehniline_põhjendus (oma ilujutuga võid seenele sõita). Näiteks seadme kiire ja hõlpsa lahtiühendmise vajadus, kaabli lõikudena lahtiühendamise vajadus. Kui ära ei põhjenda, on projekt vigane ja sellisele projekteerijale uks ühes suunas lahti.
Ma ei ole bemmi-inimene ja mul pole ka kommet "näkkupanevaid asju" odavalt järgmisele lollile maha müüa.

See selleks, viimast korda kirjutan:
Jäiga, ühesoonelise paigalduskaabli fikseerimine, selleks et seda kaitsta korduva painutamise, lubatud painderaadiuse rikkumise ning selle käigus kaablisoonte väsimise ja murdumise eest, on juba üksinda piisav tehniline põhjendus, et termineerida see kohtkindla pesaga ja viia liikuv ühenduskaabli osa eraldi, kergelt asendatavasse segmenti.
kunn24 kirjutas:
12 Apr 2019, 00:35
Liigseid klemme ainult nalja või viisaka vormistamise pärast ei tohi panna. Iga kontakt on rikke allikas, siin pole küsimustki.
Iga plankjuhtme painutamiskord on järjest suurem potentsiaalne rikke koht, siin pole küsimustki.

Kuna paigalduskaablil ei ole murdmise loendurit, siis ei ole ka ekspluatatsiooni käigus võimalik tuvastada, kas kaabliotsa on eelnevalt painutatud üks, kümme või sada korda, mitu korda võib seda veel väänata ja millisel hetkel võib mõni soon murduda. Järsu murdekoha tekitamisel võib kaabli juba paarikümne painutamiskorraga katki teha.

Mulle nüüd aitab tuuleveskitega võitlemisest. Kõik vähegi arvestatavad arvutivõrgud, projektid ja paigaldised, mida ma viimastel aastakümnetel näinud olen, ehitatakse pesade ja paneelidega. Ainsad kohad, kus pistikud otse seina seest tulevate kaablite külge lüüakse ja sealjuures nii kokkuhoiust kui rikkekohtade vältimisest targutatakse, on mõned säästuprojektina tehtud kodused paigaldised või amatööride poolt haltuurakorras põlve otsas kokku klopsitud väikekontori võrgutamine.

Edu!

PS. Käesoleva kirja ärasaatmise järel selgus, et kaasfoorumlase "kunn24" post on vahepeal ära kadunud. Jätsin siiski oma vastuse alles, võib-olla on kellelegi sellest infost kasu.

ping
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 537
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 29 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas ping » 12 Apr 2019, 02:29

Kuna vastavalt EU ohutusnõuetele peab nii suur (tele)ekraan, mis kukkudes saab last vigastada olema kas laua- või seinakülge kinnitatud, siis vist peaks tänapäeva "tavalisi" telekaid "kohtkindlateks seadmeteks" nimetatama.
:hello:

Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 7755
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 162 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas Kalvis » 12 Apr 2019, 09:28

Sulle on teiste poolt vastatud ja vastan uuesti: ega see seina eraldi tehtud RJ-45 pistikupesa ühendus ei ole keelatud, kes tahab, paneb neid niipalju kui süda lustib. Aga mõned negatiivsed omadused on siiski:
1. On üsna kallis
2. Tekib täiendavad signaalikao, mis vähendab lubatavat maksimaalset pikkust. Paljud ei pane tähele aga kui kasutada sitta kaablit, sittu võrgukaarte (real... jt.), hiina odavruutereid jne siis sealt enam 10 Gbit läbi ei lase, ei lase isegi 1 Gbit. Olen korduvalt seda klientidele töestanud kus oligi lahendus, et seinapistik lendas minema ja kaabel otse ja töötas tal 1 Gbit, Üle seinapistiku aga töötas ainult 100 Mbit.
3. on paindlikum ja lihtsam lahendus. Pressid otsikud otsa, paned kas üleliigse kaabli põrandaliistu või keerad rulli ja kasutad. Inimeste soovid muutuvad - soovid toas asukohta vahetada, kerid kaabli ringi ja kasutad. Kui tahad seinapistikule üle minna, paned pistiku ülesse ja ühendad ringi. Aga tagurpidi enam nii lihtsalt ei tee.

vtl
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1298
Liitunud: 25 Juul 2006, 19:13
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 62 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas vtl » 12 Apr 2019, 11:00

Kalvis kirjutas:
12 Apr 2019, 09:28
Sulle on teiste poolt vastatud ja vastan uuesti: ega see seina eraldi tehtud RJ-45 pistikupesa ühendus ei ole keelatud, kes tahab, paneb neid niipalju kui süda lustib. Aga mõned negatiivsed omadused on siiski:
1. On üsna kallis
2. Tekib täiendavad signaalikao, mis vähendab lubatavat maksimaalset pikkust. Paljud ei pane tähele aga kui kasutada sitta kaablit, sittu võrgukaarte (real... jt.), hiina odavruutereid jne siis sealt enam 10 Gbit läbi ei lase, ei lase isegi 1 Gbit. Olen korduvalt seda klientidele töestanud kus oligi lahendus, et seinapistik lendas minema ja kaabel otse ja töötas tal 1 Gbit, Üle seinapistiku aga töötas ainult 100 Mbit.
3. on paindlikum ja lihtsam lahendus. Pressid otsikud otsa, paned kas üleliigse kaabli põrandaliistu või keerad rulli ja kasutad. Inimeste soovid muutuvad - soovid toas asukohta vahetada, kerid kaabli ringi ja kasutad. Kui tahad seinapistikule üle minna, paned pistiku ülesse ja ühendad ringi. Aga tagurpidi enam nii lihtsalt ei tee.
Frank Zappa on öelnud "inimesed nõustuvad sinuga ainult siis, kui nad juba enne sinuga nõus on. See ei muuda inimeste meelt."

1. Või kuidas saab peale kõiki siin teemas toodud argumente väita, et "RJ-45 pistikupesa ühendus [...] on üsna kallis"?
Kallis millega võrreldes? Leivapätsi ja õllepudeliga võrreldes? Teleri ja arvutiga võrreldes? Või hoopis ehituse/remondi ruutmeetrimaksumusega võrreldes?
Tõin paar postitust ülalpool välja hinnad - paarist kolmest eurost alates. Tavaliste pistikusarjade korral samas suurusjärgus voolupesade ja lülititega. Kas hakkame seinakontaktide ja lülitite pealt samuti kokku hoidma, sest needki maksavad raha ja võivad katki minna? Lihtsam oleks ju lamp otse ühendada.

2. Maksimaalne võrgukaabli segmendi lubatud pikkus koos pesadega on 100 meetrit.
Maksimaalne võrgukaabli segmendi lubatud pikkus ilma pesadeta on 100 meetrit.
See 100 meetri piir ei ole tingitud mingist müstilisest "signaalikaost pistikutes", vaid viivitustest ja lainepikkusest. Seda pikkust ei tohi aga ei saa ületada pesade pealt kokku hoides.

Korralik Cat5e võrgukaabel maksab paar-kolmkümmend senti meeter ja garanteerib 100 meetrit igas asendis ja iga ilmaga. Ma ei kujuta ette, kustkohast leidub nii sitta kaablit, mis ühe seinapistiku lisamisel enam standardiga lubatud kiirust läbi ei lase.

Võrgukaardid on tänasel päeval valdavalt emaplaadile integreeritud ja kvaliteetsed. Mittetöötav võrgukaart või ruuter tuleb välja visata, mitte süüdistada RJ-45 pistikupesasid.

3. Mis on paindlikum, kas seina seest välja tulev (st. seina küljes kinni olev) fikseeritud pikkusega juhe, mille varu tuleb rulli keerata, või seinapesa, millesse võid ühendada ükskõik millise pikkusega ühenduskaabli ning kui seda ei kasuta, võid ühenduskaabli üldse ära võtta.

Käesolevaga teatan pidulikult, et isand Kalvise viidatud post oli viimane piisk karikas ja ma ei soovi enam ehitusfoorumis sõna võtta, vaielda ega tuuleveskitega võidelda.

Ma olen üritanud inimesi aidata oma vabast ajast ja heast tahtest, jagades oma ametialaseid kogemusi ja teadmisi. Aga kui professionaalne suhtumine asendub võhikute tänitamisega, et "3€ maksev pesa on ju üsna kallis" ning "sitt kaabel ja tundmatu hiina ruuter (väidetavalt) sellega ei tööta" ning seetõttu soovitatakse võrgukaabeldust taha veneaegse mentaliteediga, naeltega põrandaliistu külge lüües ja diivani taha varu rulli keerates, siis mulle aitab. See siin ei ole see koht, kuhu peaks rohkem oma aega kulutama. Tänan tähelepanu eest!

:hello:
Need kasutajad on tänanud autorit vtl postituse eest:
jan (13 Apr 2019, 01:54) • frondeur (02 Okt 2019, 23:22)

kunn24
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1037
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 32 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 12 Apr 2019, 11:14

Vtl kirjutas
PS. Käesoleva kirja ärasaatmise järel selgus, et kaasfoorumlase "kunn24" post on vahepeal ära kadunud. Jätsin siiski oma vastuse alles, võib-olla on kellelegi sellest infost kasu.
Ma kustutasin ära põhjusega, et sinuga vaidlemine reeglina kuskile ei vii ja teisi see jauramine vaevalt huvitab. Esimene pool leidis ka kinnituse.

Nii palju ma su hüper-super painutamiseteooria kohta ütlen, et tihti katkeb isolatsioon enne ja siis juhe (eriti külmas), mis viib paindekoha järsule lokaliseerumisele ning siis enam pole suurt vahet, kui peen on juhtmes kiud. Autode puhul väga tavaline, kuigi juhtmekiud on paindekohtades (tagaluuk, uksed jne) nii 0,05- 0,02 mm läbimõõduga. Ja ma tahaks näha meest, kes su kapis igapäev sadu paindeid sooritab. Lisaks sa võiks tulla selle peale, et juhtmetele pannakse peale painderaadiuse suurendamise kaitse (näiteks kantavate elektritarbijate korpuse ja pistiku küljes) ja rakendatakse muid meetmeid paindenurga kahandamiseks per meeter. Ma jään jätkuvalt seisukohale, et ahelas liigne pesa / pistik- halb projekt ja teostus. Kuigi poosetada on nendega muidugi tore. Iga selline sõlm koosneb tegelikut vähemalt 5-st !!!! jätkust (pesal on vahel trükkplaat, mille mõlemas otsas on ka jätkud).
1 asi veel, sa kipud unustama, et need pesad on küllaltki tolmukartlikud ja tolmukogumise altid. Selle puuduse leevendamiseks pannakse nad nii, et pistik siseneb alt või 45 kraadi all. Vabadel pesadel peal tolmukaitsed (tüütu). Sinu lahenduses ma ei näinud mitte ühtegi sellist.
Ma ei kujuta ette, kustkohast leidub nii sitta kaablit, mis ühe seinapistiku lisamisel enam standardiga lubatud kiirust läbi ei lase.
Kui 1 juhe ei anna ühendust, minuteada läheb võrk tööle kiirusega 100 Mb/s. Selle kohta reeglina veateadet ei tule (kui just kiirused pole käsitsi konfitud). 4 keerupaariga võrk on selles mõttes tänuväärne asi, et halvemal juhul mitme katkestusega säilitab mõningase töövõime. Muudes süsteemides tuleksid sellised vead kohe ja kurbade tagajärgedega välja. Näiteks auto võrgud on reelina 1 keerupaariga. Kuigi (suure möönduse ja piiranguga) töötab ka siis, kui paarist 1-s juhtmes katkestus. Uuemate autode puhul saadi aru, et pistikute hulka tuleb kardinaalselt kokku tõmmata ja selle tulemusena pandi sellised lähedal asuvad ja enamus variantidena olemasolevad moodulid kokku 1-ks plaadiks. Asjale pandi külge koguni kõlav nimi: töökindluse suurendamise programm pistikühenduste ja alamvõrkude vähendamise teel. Tõenäoliselt hoidis see ka ehitusmaksumust kokku. Remontijal ka lihtsam- kui mingi totaalne võrgukamm, kirjutab kliendile 700 eest uue mooduli ja asi enamuses unustatud. Ja noh, sellist paska, nagu RJ pesa ja pistik ei kujutaks autos üldse ette. Sellist vigade pahna siis ei saaks enam kaine peaga seal lahata.

Kui veel sul soovi neid pesasid- pistikuid igalpool kiita, siis mõtle 10 korda ja küsi ka oma armsalt abikaasalt, kas oleksite tõsimeeli nõus lendama lennukiga, kuhu keegi usin projekteerija on puht ajaviiteks ja ilusa vormistamise mõttes joonistanud ämbri-/ vannitäie neid pesasid- pistkuid, millest jutt.

Nüüd passin.

Urmas
autodidakt
Postitusi: 6151
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 135 korda
On tänatud: 216 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas Urmas » 12 Apr 2019, 15:39

kunn24 kirjutas:
12 Apr 2019, 11:14
Ma kustutasin ära põhjusega, et sinuga vaidlemine reeglina kuskile ei vii ja teisi see jauramine vaevalt huvitab.
Täieliku võhikuna selles teemas võin ennast vabalt liigitada teiste alla ja peaks mainima, et täitsa huvitav ja üldhariv teema. Kui mul tuleks vajadus hakata sidekaableid vedama, siis oleksin kasutaja Vtl variandi pooldaja. Ah, noh, see on minu isiklik maitse. ;)
Alles hiljuti lõpetasin ühe värskendusremondi, kus pidin peitma seni mööda seinaääri jooksnud sidekaablid põrandaliistu sisse ja põhimõtteliselt jooksid kõik ühte kohta ja sealt omakorda laiali.
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252

Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4587
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 7 korda
On tänatud: 67 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas Küülaline » 12 Apr 2019, 16:37

kunn24 kirjutas:
12 Apr 2019, 11:14
oleksite tõsimeeli nõus lendama lennukiga, kuhu keegi usin projekteerija on puht ajaviiteks ja ilusa vormistamise mõttes joonistanud ämbri-/ vannitäie neid pesasid- pistkuid, millest jutt
Huvitav oleks teada, mitut lennuki elektri- ja nõrkvooluprojekti kunn24 käes on hoidnud? Isand vtl seisukohaga ühinen ma täielikult.
Ühes teises teemas soovitas kunn24 elektri (paigaldiste) projekteerijatel hakata tööstuslikke valgustite liiteseadmeid asendama põlve otsas valmistatutega.

Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6811
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 220 korda
On tänatud: 218 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas rokikas » 12 Apr 2019, 19:17

vtl kirjutas:
12 Apr 2019, 11:00
Käesolevaga teatan pidulikult, et isand Kalvise viidatud post oli viimane piisk karikas ja ma ei soovi enam ehitusfoorumis sõna võtta, vaielda ega tuuleveskitega võidelda.

Ma olen üritanud inimesi aidata oma vabast ajast ja heast tahtest, jagades oma ametialaseid kogemusi ja teadmisi. Aga kui professionaalne suhtumine asendub võhikute tänitamisega, et "3€ maksev pesa on ju üsna kallis" ning "sitt kaabel ja tundmatu hiina ruuter (väidetavalt) sellega ei tööta" ning seetõttu soovitatakse võrgukaabeldust taha veneaegse mentaliteediga, naeltega põrandaliistu külge lüües ja diivani taha varu rulli keerates, siis mulle aitab. See siin ei ole see koht, kuhu peaks rohkem oma aega kulutama. Tänan tähelepanu eest!

:hello:
:shock: Ära jama, siin niigi viimased ajad suht sisutus möllab ja sinu kirjutised on ühed vähesed mida nii lahe lugeda kui ka kõrvataha sealt nipetnäpet panna.
"Kalvis" ju ideeliselt üritab järjekindlalt inimesi aidata aga kipub vist tihti üle ridade lugema ja sellega paneb tihti teiste kirjutatu mõttest täiega mööda. Tahab hästi aga ...
"kunn.." ..... Kooliharidust on kindlasti saanud ja ka teadmisi sealt kindlasti külge jäänud aga kõik keerab kõverpeeglisse üleolev "olensuurisemõtlejakeskõigisttargem" suhtumine.

Arvan et iga mõistusega lugeja on siit ammu aru saanud et jah saab ka "juhtmed ripakil" lahendust kasutada aga korrektne ning lollikindlam on kohe pesad paigaldada.
Need kasutajad on tänanud autorit rokikas postituse eest:
jan (13 Apr 2019, 01:54)

jan
-
Postitusi: 910
Liitunud: 08 Mai 2006, 22:27
On tänanud: 15 korda
On tänatud: 5 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas jan » 13 Apr 2019, 02:50

Olen seda teemat algusest peale jälginud aga ei arvanud, et see sellise demagoogiaga päädib, kus osad oma tõde ainuõige pähe edasi lahmivad hoolimata asjakohastest vastuargumentidest ning näidetest.

Eriti kaunis demagoogia näide oli viia jutt siseinstallatsiooni pealt autondusesse. Usun, et ka vtl ei tuleks selle peale, et auto kapoti all lahtisi RJ45 pistikühendusi kasutada. Esiteks pole autonduses kasutusel Ethernet vaid üsna lollikindel ning madala kiirusega CAN bus. Ning isegi kui oleks Ethernet, siis sellistes vaenulikes keskkondades kasutatakse M12 tüüpi pistikühendusi, mis taluvad vibratsiooni jms.

Vootele, aitäh sulle, et oled viitsinud nii palju vaeva näha ning üritanud rahulikult seletada asju (koos näidetega), mis on tegelikult täiesti elementaarsed.

Jah, olen ka ise kunagi (15 aastat tagasi) teinud paigaldusi, kus seinast tulevatele Cat5E kaablitele olen otsad külge löönud ning need seadmetesse lükanud. Tõsi, mõned neist töötavad siiani, kuid häbi on neid vaadata. Osadel pidin juba aasta jooksul võrguseadmetest MTU-d 500 peale keerama, et midagigi sealt läbi läheks. Tänasel päeval ei tuleks selline lahendus mõttesegi.

Väga palju on panustatud just paigaldusvigadele. Aga nagu ka vtl on juba varem välja toonud - see kehtib absoluutselt ka kõigi muude valdkondade puhul:

- Loll paigaldaja paneb ka prussikingad kipsikruviga
- Loll paigaldaja klammerdab aurutõkke auklikuks juustuks
- Loll paigaldaja unustab pistikupesades sooned klemmi all korralikult pingutamata või paneb need klemmide alla pooleldi koos isolatsiooniga
- Loll paigaldaja paneb ka Kalvise kapitagusele kaunile plankkaabli rullile kiudkaabli pistikud

.. jne.

Loll paigaldaja ei ole argument, mille tõttu peaks tänasel päeval korrektset lahendust maha tegema.

Mis puudutab argumenti, et soovitakse asju ümber tõsta - reeglina on ruumides üsna limiteeritud võimalused selle jaoks ning need võimalused tasub läbi mängida juba varem ning vastavalt võimalusele lisada pesad (nii elektri kui ka side omad) ka teistesse seinadesse, kuhu potentsiaalselt on võimalik asju ümber tõsta. Sest kui elektri pesad on ainult ühes seinas, siis nii ehk naa tuleb ümbertõstmisel kasutada pikendusjuhet. Ja siis ei jää ka see kiudkaabliga patch kaabel visuaalselt rohkem häirima kui pikendusjuhe. Parem aga kui kumbagi näha ei jää.

Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 7755
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 162 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas Kalvis » 13 Apr 2019, 09:35

Vähemalt 80% juhtudest kui on kutsutud mind appi, miks internet ei tööta, või töötab kuidagi aeglaselt, aga enne töötas on olnud veaks justnimelt see seinas olev pistikupesa. Nii ettevõtetes kui erakodudes.

Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4587
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 7 korda
On tänatud: 67 korda

Re: Küsimus sidekaablite lahendusest.

Lugemata postitus Postitas Küülaline » 13 Apr 2019, 11:18

Kalvis kirjutas:
13 Apr 2019, 09:35
Vähemalt 80% juhtudest ... on olnud veaks justnimelt see seinas olev pistikupesa
Ei taha seda % uskuda.
Mille poolest seinapesa ühendus erineb seadme küljes oleva RJ45 pesa ühendusest? Eriti veel, kui jäik kaabel on toodud otse seadmesse on see ühendus kindlasti halvem, kui painduva kaabli ühendus seinapesa ja seadme vahel.

Vasta