Ehitusfoorum

230V vooluvõrku ühendatud LED riba vilgub umbes 50Hz rütmis, nagu odavad luminofoorvalgustid kunagi tegid. Natuke meenutab diskoteeki. Kas ja kuidas saab vilkumise eemaldada?

Seal käib tegelikult alaldi ka vooluvõrgu ja LED riba vahel. Kõige lihtsam dioodsild olemuselt. Kui valmis tükki ei suuda leida (aga neid ribasid on kümnete kaupa, sisu on sama aga mõõtmed erinevad vbl mingi millimeetri või paari võrra ja see teeb võimatuks mingi universaalse tüki kasutamise) siis tee ise.

Kõige lihtsam on mingi kondensaator panna alaldatud + ja - vahele (paha, tõstab pinget) või siis pool

Miks seda kondet sinna vaja on ?

Vähendab pulsatsiooni nivood.

Räägi nüüd rahulikult ära mille kõige vastu see konde veel aitab.

dumbuser kirjutas: ↑09 Apr 2019, 12:14 Räägi nüüd rahulikult ära mille kõige vastu see konde veel aitab.

Selle selgitamise kohta on kursus "toiteseadmed" alajaotus "toitepinge silumine".

Te nagu päriselt ka aru saate, et see 230V riba mõte ongi selles, et EI OLE vaja peale silla mitte mingit muud mudru sinna toppida.

Pigem 100 Hz, mitte 50 Hz?

dumbuser kirjutas: ↑09 Apr 2019, 12:59 Te nagu päriselt ka aru saate, et see 230V riba mõte ongi selles, et EI OLE vaja peale silla mitte mingit muud mudru sinna toppida.

Ja Sa oled absoluutselt kindel, et kõigis maailma odavates toiteahelates on kasutatud dioodsilda (täisperioodalaldi), aga mitte ainult 1 dioodi (poolperioodalaldi).

(Tellisin kunagi mitukümmend alla eurist LED lampi, neil ei olnud silda, oli 1 diood ainult.)

Ei ma ei ole kindel. Aru küll ei saa miks peaks kõik maailma odavad toiteahelad üleüldse mind huvitama. Vastus oligi sellele juhtumile mille kohta küsiti. Samas ma ei suuda hetkel aru saada midamoodi 230V riba puhul peaks ühe lisadioodiga vilkumisest jagu saama.

Mis teha kui toiteseadmete osas kursus läbimata!
Täisperioodalaldil läbib LED-i mõlemad poolperioodid ja sageduseks on seega 100 Hz. Poolperioodil ainult üks ja sageduseks 50 Hz. Kui nüüd kohe alaldi järgi panna kondensaator siis see laeb ennast siinuse tipul täis ja kui siinus on nullväärtuse juures annab LED särtsu kondekas. See vähendab tugevalt pulsatsiooni.

Tootjad hoiavad kokku kõiges, paljudel nendel LED ribade toiteplokk polegi midagi muud kui LED-dest on kokku pandud poolperioodaladi.
Olen mitmeid neid jõulukuuse LED ribasid ümber ehitanud LED lampideks, lisades sinna kas sildaladi või skeemi ümber teinud ja pulsatsiooni totaalselt vähendanud.

Tundub, et see savikuulike nimega Maa oleks ilma sinuta juba ammu seisma jäänud. Aga vist ikka suutsid sinna ka õigel aja kondeka panna ja kohe pulsatsioon oluliselt vähenes ...

dumbuser kirjutas: ↑11 Apr 2019, 09:27 Tundub, et see savikuulike nimega Maa oleks ilma sinuta juba ammu seisma jäänud. Aga vist ikka suutsid sinna ka õigel aja kondeka panna ja kohe pulsatsioon oluliselt vähenes ...

http://www.hkhk.edu.ee/alaldamine/poolj ... laldi.html

Aitäh! Leidsin vanast toiteplokist "silicon bridge rectifier" KBU606 ja vilkumist enam pole! Küll aga ei saanud aru, kas kondesaatori lisamine (toiteplokis oli 400V 680uF) annab midagi juurde?

Antud juhul ei anna see konde midagi juurde. Silma jaoks on kõik ok. Mõõteriistadega liginedes saab küll aru, et midagi nagu ikkagi vilgub. Aga siinkohal võiks mõelda, et kas see riba on mõõteriista jaoks.

dumbuser kirjutas: ↑11 Apr 2019, 15:23 Antud juhul ei anna see konde midagi juurde. Silma jaoks on kõik ok. Mõõteriistadega liginedes saab küll aru, et midagi nagu ikkagi vilgub. Aga siinkohal võiks mõelda, et kas see riba on mõõteriista jaoks.

Unusta see müügimehe jutt ja püüa leppida tõsiasjaga, et asi oli katki ja tehti korda.

Loen lugupeetavate kaasfoorumlaste postitusi ja imestan. Kes on teoreetik, kes praktik, aga kõik lahmivad ise suunas ja ilmselt ei viitsi teisi kuulata ega lugeda. Kusjuures kõigil on natukene (oma mätta otsast) õigus ja samas ei ole ka.

Üritaks teema kokku võtta.
LED riba on ise alaldiks ehk kui seda toita sobiva vahelduvpinge (õigemini vooluga), siis ta küll toimib, aga ainult üle ühe poolperioodi ehk poole heledusega ning vilgub 50Hz sagedusega.

Osades skeemides on LED-idega jadamisi veel tavaline alaldusdiood (mis endiselt annaks vilkuva tulemuse). Ja osades sellistes skeemides on alaldusdioodi järel kondekas, mis neid poolperioodide vahelisi auke siluda üritab, vähendades vilkumist.

Kui LED riba ette panna täisperioodalaldi ehk nt. dioodsild, siis saab LED endale mõlemad poolperioodid ehk veidi pulseeriva alalisvoolu. Pinge käib küll 100 korda sekundis nullis ära, aga need "augud" on lühikesed ja inimese silm väidetavalt 100Hz vilkumist enam ei taju. Mäletate seda kineskoopide ja vanade arvutimonitoride teemat? 60Hz vilkus, 75Hz ja ülespoole enam mitte niiväga. 100Hz loeti juba väga heaks.

Kui täisperioodalaldi taha panna silmiskondensaator, siis saame ilusa sileda alalisvoolu, aga peame arvestama, et piisava mahtuvusega kondensaator hoiab pinget pidevalt siinuse tippväärtuse juures, mis on vahelduvvoolu (ja täisperiood-alaldiga ühte suunda pööratud pulseeriva alalisvoolu) efektiivväärtusest ruutjuur 2 (ca 1.4) korda kõrgem. Ja sellega tuleks arvestada, et LED-id ülepinget ei saaks. Aga selle eest ei ole LED-idel mitte mingit pulsatsiooni, ei silmaga nähtavat ega kaamerapildile jäävat.

Keerulised LED-toiteplokid toimivad impulssmuundite baasil, kus muundamine käib mõnest kuni mõnekümne kilohertsini ehk kuni kümneid tuhandeid kordi sekundis. Seal ei teki mingit nähtavat vilkumist.

ping kirjutas: ↑11 Apr 2019, 16:40 Unusta see müügimehe jutt ja püüa leppida tõsiasjaga, et asi oli katki ja tehti korda.

Aitäh hoiatamast. Ja nüüd torma kohe kõikide autode LED lampe näppima, need raiped ka vilguvad. Kui aga suudad pilgu pöörata moodsamata fooride poole siis on tööpõld ikka päris otsatu, ka need vilguvad. Kui kõik need asjad on ära tehtud siis võta ette viimane kui üks maatriksekraan ja hakka ka neid vilkumistõvest parandama.

dumbuser kirjutas: ↑11 Apr 2019, 17:05

ping kirjutas: ↑11 Apr 2019, 16:40 Unusta see müügimehe jutt ja püüa leppida tõsiasjaga, et asi oli katki ja tehti korda.

Aitäh hoiatamast. Ja nüüd torma kohe kõikide autode LED lampe näppima, need raiped ka vilguvad. Kui aga suudad pilgu pöörata moodsamata fooride poole siis on tööpõld ikka päris otsatu, ka need vilguvad. Kui kõik need asjad on ära tehtud siis võta ette viimane kui üks maatriksekraan ja hakka ka neid vilkumistõvest parandama.

Pööra tähelepanu täna kell 12.30 tehtud postitusele.
Kui asi silmnähtavalt vilkus, siis oli see kas katki või valesti ehitatud.
Ise viskasin kotitäie vilkuvaid LEDe prügisse, kuna ka nende spekter ei sobinud.
(Ei foorid ega ekraanid ei puutu antud teemasse. Kineskoopide ekraani luminofoor oli sellise järelhelendusega, et nende vilkumist polnud näha. Kui pimedas toas lülitasid m/v teleka välja, oli seisev pilt veel mitu sekundit ees.)

ping kirjutas: ↑11 Apr 2019, 21:11 (Ei foorid ega ekraanid ei puutu antud teemasse. Kineskoopide ekraani luminofoor oli sellise järelhelendusega, et nende vilkumist polnud näha. Kui pimedas toas lülitasid m/v teleka välja, oli seisev pilt veel mitu sekundit ees.)

Teleri ekraanid (eriti veel klassikalise 50Hz variandi korral) olid küll pika järelhelendusega just selleks, et kaadrilaotuse vilkumist vähendada, aga multisync arvutimonitorid, mille sagedust sai kõrgemaks seadistada, olid juba üsna erksad ja ei helendanud enam mitu sekundit pimedas toas. Nende puhul oli suur vahe, kas vaatasid pilti 60 või 75 Hz juures.

Võrdluse mõte oli näidata, kuidas inimene eri sagedusega vilkumist tajub.