Elektrikaabel maasse

[Küülaline]

Plahvatusohtlikus keskonnas võib TT kasutamine olla kohustuslik

Eestis vist siiski TT ei ole. TN-C on keelatud (plahvatusohtlikus tsoonis) aga muu kõik on TN-S nagu ikka.

[Äärenurk]

4-soonelisega ikka, kui 3f liitumine. Kuid ei ühenda sissetulevat kollarohelist maja PE latile, vaid sinisele. Ehk kasutad EL-i PEN-i "teenusest" vaid N-i.
Su küsimus näitab, et pole TT-ga tuttav. vt http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/opp ... 0kevad.pdf alates lk 7.

Sealt tsitaat:
TT-juhistike suurim eelis teiste juhistike ees seisneb kõrges elektriohutusastmes, kuna maaühenduskaitsena
kasutatakse rikkevoolukaitselüliteid.

Need võid panna 300 mA või väiksemad, siis tagab ka tuleohutuse kaitse. Inimese otsepuutekaitse on 30 mA või väiksem. Nii, et tuleb nendega mõistuspäraselt vaeva näha, kui projekti teha. Plahvatusohtlikus keskonnas võib TT kasutamine olla kohustuslik.

Ise teema on see, et TT pole meil tavaks ja võib tekitada palju jauramist.

Siin saab siis olukorra, kus terve küla ei istu sinu maanduse taga?
Aga kui elektrilevi poolt neutraaljuht katkeb, siis kärssavad seadmed läbi, kuna jäävad faasidevahelise pinge alla?
Kas reaalselt on võimalik endale TT juhistik välja kaubelda (elektrilevi, ehitaja, auditi tegija, jms. kirjutavad alla) ?

[Küülaline]

Miks teil seda TT juhistikku vaja on, kui kogu meie süsteem on TN-C-S?

[pikk88]

Ma nüüd ei pretendeeri enam 100% tõele, sest ikkagi 7 aastat on mööda läinud, kuid kui ma õigesti mäletan siis mina pidin omale maanduse välja ehitama ja ka kontrollmõõdistuse tellima. Ilma selleta ei lülitatud voolu liinile taha. Mitte, et ma hirmsasti oleks tahtnud oma maandust. Rohkem tookord detailidesse ei süvenenud, sest kuivõrd nõudmised olid sellised ning voolu oli vaja siis said nõudmised täidetud.

[Küülaline]

Nii see tavaliselt käib ja ma oleks tõesti huvitatud ja tänulik kui isand ping tooks viite määrusele, mis lubaks PEN lahutuae liitumiskilpi viia.

[Kalvis]

Ma nüüd ei pretendeeri enam 100% tõele, sest ikkagi 7 aastat on mööda läinud, kuid kui ma õigesti mäletan siis mina pidin omale maanduse välja ehitama ja ka kontrollmõõdistuse tellima. Ilma selleta ei lülitatud voolu liinile taha. Mitte, et ma hirmsasti oleks tahtnud oma maandust. Rohkem tookord detailidesse ei süvenenud, sest kuivõrd nõudmised olid sellised ning voolu oli vaja siis said nõudmised täidetud.

Eks sõltub kui kollanokk oled. Mul on X liitumiskilpi ilma maanduseta tehtud. Viimasel rahumeeli enne pingestamist tulin oma Viiesoonelise kaabliga EE kilpi, ühendasin N ja PE vastava liitumiskilbi külge. Ei mingeid nõudmisi. Aga mul oli pädevustunnistus kaasas kah igaks juhuks. Ei nõutud maandust ega takistuse papiirust.

[Küülaline]

Selline asi ei saa olla seotud kollanokalisusega või taskus oleva tunnistusega.
Kui 99% liitumisi tehakse TN-C ja nüüd paar kavalpead väidavad, et tehke TN-S ja jätke kordusmaandus ära?

[trebla]

Liitumiskilbil on ju maandus, sissetulev PEN on oma olemuselt ka maandusjuht, mitu neid peab veel olema?

No nii olemegi selles reaalsuses, et Nõmmel pandi õhuliin esialgu AMKA kaablisse ja seejärel mõned aastad hiljem maakaablisse, aga tolle posti külge jäänud liitumiskilbi küljes pole siiani mingit täiendavat maandust.
Naabermaja veneaegses kilbis jooksis üks 2.5 mm² alumiiniumjuhe veetoru sisestuse külge ja see oligi kogu maandus. Ning mitte ainult selle krundi vaid kogu kvartali oma ilmselt, sest mammi tuli sealt kord suure kisaga, et tema maja põleb.... no särises jah see toruühendus seal ilusti. Ja jäi särisema ka peale pealüliti välja lülitamist...
Ja kogu õndsa nõukogude aja olid pealinna elektrivõrgud ja majavalitsused elamufondi eest "hoolt kandnud".

Ma arvan, et selliseid maanduseid on Nõmmel veel, et see pole erand...

(Küll on aga terved kõik neli plekk-katusest mööda seina alla tulevat traati -à 4 mm² vast -piksekaitse või ?)

[ping]

Selline asi ei saa olla seotud kollanokaliausega või taskus oleva tunnistusega.
Kui 99% liitumisi tehakse TN-C ja nüüd paar kavalpead väidavad, et tehke TN-S ja jätke kordusmaandus ära?

Liitumiskilbil peab olema nõuetekohane maandus.

Kui majal on krundi piiril asuv, võrgunõuetele vastava maanduriga liitumiskilp ja majas 3 jaotuskilpi, siis millise nõude järgi peab majas asuval jaotuskilbil olema kordusmaandus ja millisel nendest kolmest, kui kõik kilbid on omavahel ühendatud nõuetekohase kaabliga?

Milline on tänapäeva mõistes hoonel olevate maanduste otstarve, ja millisetele nõuetele maandus peab tänapäeval vastama?
Kui suur peab olema erinevate maandurite vaheline min vahemaa, kui need on väljaehitatud?

(Ei oota vastuseid.)

[Kalvis]

Mis mõttetuid määruseid te nõuate. Kui soovid siis on selleks "Seadme ohutuse seadus" ja anna minna. On üks ja ainus õige dokument mis käsitleb maanduste ehitamist, see on EVS-60364 ja sellele on viidatud. Kui mistahes maandus vastab EVS-60364 nõuetele siis on kõik seaduslik ja elektripaigaldise võib pingestada. Mul tekib tõsine kahtlus kas mõnel tegelasel on ikka paberid korras kuna eksamil küsitakse maanduste kohta piisavalt palju ja kuidas ta ise neid punkte standardis ülesse ei leia?

[xil]

Lõuna-Soomes paljud majad graniidile rajatud. Kui sügavuti minna ei saa, tuleb minna laiuti. Vaatasin, et seal valatakse maandus pikki perimeetrit vundamenti ning ühendatakse põrandaplaadi armatuuriga. Ohutuse mõttes võiks potentsiaalide ühtlustus oluline olla?

Mul on PE-N lahutus peakilbis tehtud. Maakaabel on 4 soont + sukk. Ühendasin nii sinise soone kui suka mõlemast otsast PEN külge. Nagu aru saan, lubatud on lahutus ka liitumiskilbis teha ning sukka PE juhina kasutada?

[ping]

Liitumiskilbil peab olema nõuetekohane maandus.

Palun viita nõuetele ja anna selle maanduse tehniline põhjendus. See oli küsimus, kuna vastuseid sa ei oodanud.

Vastuseid vajab see, kes neid otsib.

0,4-20 kV VÕRGUSTANDARD - 0,4 kV LIITUMISPUNKT
http://www.vkgev.ee/cms-data/upload/p34 ... -ver-2.pdf
4.3 Liitumiskilbi maandamine
4.3.1 Iga liitumiskilp madalpinge õhuliinivõrgus maandatakse, kasutades varras- või
horisontaalmaandurit (joonis 2). Lisaks sellele ehitatakse välja madalpingevõrgu
(PENi) maandus vastavalt dokumendile P393 nii õhuliini- kui kaablivõrgus.
Joonis 2

https://eetel.ee/wp-content/uploads/199 ... tood_1.pdf
Vana raaamat ja Soome kohta aga maanduste max vahekaugus 200m.
LK91:
Kui elektrivõrguga liitunud elektripaigaldis saab toite võrgust, milles on kasutusel
PEN-juht, tuleb liitumisel teha paigaldisele ka maandus. Hoonetest väljaspool olevas
võrgus, milles kasutatakse PEN-juhti, tuleb maandus teha iga, vähemalt 200 m pikkuse, harundi lõppu või sellest maksimaalselt 200 m kaugusel.

LK106:
4.1 MAANDAMISE PÕHIMÕTTED JA MÄÄRATLUSED
Maandused ja potentsiaaliühtlustused on elektriseadmestiku oluline osa. Elektriohutuse seisukohalt on maanduste esmaseks ülesandeks piirata rikete puhul esinevaid
puute- ja sammupingeid.
- eelduse loomine maalühiskaitse ja rikkekaitse toimimisele.

MADALPINGE LIITUMISKILPIDE PAIGALDUSVIISIDE
VÕRDLUS
https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/h ... sAllowed=y
Siit leiab, et iga EE liitumiskilbi ehituse hinnas sisaldub maanduse ehitus.

[ping]

Lõuna-Soomes paljud majad graniidile rajatud. Kui sügavuti minna ei saa, tuleb minna laiuti. Vaatasin, et seal valatakse maandus pikki perimeetrit vundamenti ning ühendatakse põrandaplaadi armatuuriga. Ohutuse mõttes võiks potentsiaalide ühtlustus oluline olla?

Mul on PE-N lahutus peakilbis tehtud. Maakaabel on 4 soont + sukk. Ühendasin nii sinise soone kui suka mõlemast otsast PEN külge. Nagu aru saan, lubatud on lahutus ka liitumiskilbis teha ning sukka PE juhina kasutada?

Vundamendimaandur ei tööta, kui hoone konstruktsioonid on korrektselt hüdroisolatsiooniga ja/või soojusisolatsiooniga eraldatud pinnasest, selline ühendus töötaks potensiaaliühtlustusena.

Betoonis saab elektrit juhtida vesi ja soolad, sest kuiv betoon on praktiliselt isolaator.
Ka märg kipsplaat või krohv juhib elektrit aga millegipärast ei kiputa neid potensiaaliühtlustuse külge siduma.

[Küülaline]

"Seadme ohutuse seadus" ja anna minna

Seadme ohutuse seaduse tekstis ei anna otsingusõna "maandus" ühtegi vastet.

maandus vastab EVS-60364 nõuetele siis on kõik seaduslik ja elektripaigaldise võib pingestada

Kehtivas standardis EVS-HD 60364 osa 5-54 "Maandamine ja kaitsejuhid" on nõuded erinevatele maandustele ja juhtide ristlõigetele, aga mitte sellest, mille üle siin teemas vaidlus käib.

mõnel tegelasel on ikka paberid korras ... kuidas ta ise neid punkte standardis ülesse ei leia

Nimelt milliseid punkte?

Vastuseid vajab see, kes neid otsib

Kõik on ilus ja õige, aga kuidas nendest sinu toodud linkidest järeldub, et võrguteenuse pakkuja välja ehitatud liitumiskilbi maandust võib lugeda liituva paigaldise maanduseks?
Ja miks seda siis üldiselt ei rakendata ja hoonetele ikka oma maandusi ehitatakse ja toitekaabel PEN süsteemis tehakse?

[xil]

Lõuna-Soomes paljud majad graniidile rajatud. Kui sügavuti minna ei saa, tuleb minna laiuti. Vaatasin, et seal valatakse maandus pikki perimeetrit vundamenti ning ühendatakse põrandaplaadi armatuuriga. Ohutuse mõttes võiks potentsiaalide ühtlustus oluline olla?

Mul on PE-N lahutus peakilbis tehtud. Maakaabel on 4 soont + sukk. Ühendasin nii sinise soone kui suka mõlemast otsast PEN külge. Nagu aru saan, lubatud on lahutus ka liitumiskilbis teha ning sukka PE juhina kasutada?

Vundamendimaandur ei tööta, kui hoone konstruktsioonid on korrektselt hüdroisolatsiooniga ja/või soojusisolatsiooniga eraldatud pinnasest, selline ühendus töötaks potensiaaliühtlustusena.

Betoonis saab elektrit juhtida vesi ja soolad, sest kuiv betoon on praktiliselt isolaator.
Ka märg kipsplaat või krohv juhib elektrit aga millegipärast ei kiputa neid potensiaaliühtlustuse külge siduma.

Kui vundament ja põrand on isolaatorid, siis pole majas olijate poolt vaadates kaitsemaandamisel mõtet. Kui nad on niiskunud ja siiski juhivad elektrit, hakkab toimima ka neis olev maandus.

[xil]

Mul on PE-N lahutus peakilbis tehtud. Maakaabel on 4 soont + sukk. Ühendasin nii sinise soone kui suka mõlemast otsast PEN külge. Nagu aru saan, lubatud on lahutus ka liitumiskilbis teha ning sukka PE juhina kasutada?

Siis pole ju lahutust tehtud, kui mõlemast ostast kokku ühendatud.

Kirjutasingi, et lahutus tehtud peakilbis, mitte liitumiskilbis. Maakaabel mul liitumiskilbi ja maja peakilbi vahel. Liitumiskilbis tehes tuleks sooned lahutada.

[Küülaline]

Tahaks näha ka EL-i dokumenti P393 ... mille ta on vähemalt minu jaoks lootuselt ära peitnud

P393 Nõuded keskpinge mastlülituspunktide, keskpinge kaablivõrgu harukilpide, lõpumuhvide, alajaamade ja madalpinge võrgu maanduspaigaldiste ehituseks, ver.4.pdf

(1.04 MiB) Allalaaditud 126 korda

[võhik]

Kas keegi oskab maakeeles ära seletada ka mõne põhjuse, milles täpsemalt seisneb oht, kui hoone ja elektrivõrgu maandused on kokku ühendatud?
Tegelikkuses nad ju on igapäevaselt PEN juhi kaudu ühendatud, milline täiendav oht tekib aga siis kui nad lisaks ka otse kokku ühendada ?

[Kalvis]

Ohtu ei tekigi, teada tuntud lahendustel on kindel põhjus miks just nii. Näiteks - lahutuskohas teostada elektrilisi mõõtmisi.

[ping]

Kas keegi oskab maakeeles ära seletada ka mõne põhjuse, milles täpsemalt seisneb oht, kui hoone ja elektrivõrgu maandused on kokku ühendatud?
Tegelikkuses nad ju on igapäevaselt PEN juhi kaudu ühendatud, milline täiendav oht tekib aga siis kui nad lisaks ka otse kokku ühendada ?

Võib, kui maanduri takistus on mõõdetud ja on teada, et see oluliselt ei vähene.

Üks probleem tekkib siis kui hoone maandus on "väga hea" ja võtab kogu selle alajaama haru maanduse rolli enda peale. Ka nõukaajal oli määratud maanduse min takistus millest väiksem ei tohtinud olla.
Olenevalt pinnaseveest (elektrijuhtivus) võib maandustakistus aasta lõikes oluliselt muutuda (oleneb maanduri ehitusest).

Olen mõõtnud hoones toas olevas nõuka aegses arvestikilbis PEN vooluks kuni 170A ja võib ainult arvata, et millise temperatuuriga see sisendkaabel hoone seintes soojustuses oli.
Elanik kaebas, et õhtuti hakkab kilp ja sein kahtlaselt urisema. ( Alajaama juures oli mastis rekitud liini klemm kärssanud ning hoone maanduse tegemisel oli nõukaajal hulga rauda maasse maetud ja ühendatud ka kõikide kinnistu hoonete taldmikega.)

Lisaks veel välgutabamusega õhuliini, hoonele tekkida võivad lisa kahjud kui välk ei jookse maasse mitte masti või väljaspool hoonet oleva kilbi juures, vaid läbi toas oleva kilbi ja seintes oleva juhtmestiku.

Äikse ohuga piirkondades pannakse arvestuskilbid ja liitumised välisseina (väljapoole maja), et välgu energia hoone seest eemale hoida.
Aga meil rikuks välisseinale pandud kilp maja välimust ja oleks silmale "kole vaadata" ning pahatihti pole ka maja välisseina projektis nii "kõva kohta" (maksab lisa raha) kuhu kilp kinnitada.

[võhik]

Hoone PE on PEN juhi kaudu võrgumaandusega ju niikuinii ühendatud, seega need kirjeldatud ohud esinevad ka eraldatud maanduste puhul samal määral....

[ping]

Hoone PE on PEN juhi kaudu võrgumaandusega ju niikuinii ühendatud, seega need kirjeldatud ohud esinevad ka eraldatud maanduste puhul samal määral....

Kus kohas on antud tekstis käsitletud "eraldatud maandusi", Eestis asuva eramu kontekstis?
Kuidas seda kirjeldatakse?

[Küülaline]

nõukaajal oli määratud maanduse min takistus millest väiksem ei tohtinud olla.

Sellist nõuet ei ole küll kunagi olnud. Oli määratud maandustakistus mitte suurem, kui 30 oomi.

Äikse ohuga piirkondades pannakse arvestuskilbid ja liitumised välisseina (väljapoole maja)

Meil on üldjuhul kõik liitumis- ja arvestikilbid väljaspool maja.

[ping]

nõukaajal oli määratud maanduse min takistus millest väiksem ei tohtinud olla.

Sellist nõuet ei ole küll kunagi olnud. Oli määratud maandustakistus mitte suurem, kui 30 oomi.

89 aastal oli küll kui omale ühe uue tarbimiskohta tegin. Aga kuna mõõtjamees oli tuttav siis kirjutas protokolli vajaliku numbri.

Äikse ohuga piirkondades pannakse arvestuskilbid ja liitumised välisseina (väljapoole maja)

Meil on üldjuhul kõik liitumis- ja arvestikilbid väljaspool maja.

Kui enamus liitumiskilpe on väljaspool maja, siis miks mõned isikud soovitavad eramaja sisendisse panna 4 sooneline kaabel ja PEN lahutus teha hoone siseses jaotuskilbis?
Kas selleks, et õhuliini tabav piksenool ikka läbi maja läheks, või on oluliselt odavam?

[ping]

Mulle tundub, et siin aetakse jätkuvalt jora, justkui maanduse kaudu liiguks elekter. No ei liigu eriti....
...Nii igaks juhuks.

99,999% ei ole ka autos turvavöösid vaja, aga kui juhtub see otsustav 0,00001% hetk juhtuma, siis ei jõua enam vööd peale panna.
(Minul pole vaja olnud.)