Korteri elektrisüsteemi renoveerimine

[Säde]

Tervist. Ütlen kohe alguses ära, et tegu on isetegemise teemaga.

Nimelt plaanis on paneelmaja korteri remondi käigus ka elektrisüsteem renoveerida, st. alumiiniumkaablid asendada vasega, paigaldada maandusega pistikupesad, siin-seal pistikupesi lisada, tarbijad jagada veidi rohkem kui kahe grupi vahel, kilp trepikojast tuppa tuua, lisada RVK-d jne. Kuna raha kulub ka igale poole mujale, aga samas Elektrik I kutsetunnistus ja mõningane elektritööde kogemus on olemas, siis teeks hea meelega nö. musta töö ise ära.

See plaan pole muidugi lõplik, kindlasti võtaks ka elektritöödega tegelevatelt firmadelt hinnapakkumisi, aga seni oleks mõned küsimused, rohkem organisatoorse poole pealt. Nimelt, milliste isikute/asutustega ma täpselt suhtlema peaksin? Kujutan ette, et Elektrilevi ja maja käiduelektrik, et teha plommimis- ja ühendustööd trepikoja kilbis? Mis paberid ja kelle allkirjadega peavad olemas olema (projekt, mõõtmisaktid jne), et pärast ikka elektri uuesti sisse saaks ning kindlustuse ja muudega jamasid ei tekiks? Ja kui palju need paberid ja allkirjad umbes maksma võiksid minna?

[saatusetahe]

Plommide eemaldamiseks helistad 1545, lepid aja kokku ja ootad. Teed asja ära, tuleb elektrik vaatab üle ja plommib. Seni ei ole rohkem kellegi nõusolekut vaja läinud. Kindlustusega ei tule ka probleeme, kui teed ise ja ei mõõdista(tegin ise ja kindlustan ka ise). Paberid ja mõõdistamine on ikkagi müügiks pigem. Võid ka enda südamerahuks teha, kui ei usalda ennast. Kui tahad amperaaži tõsta, siis pead saama ühistult loa, muidu lihtsalt maini et vahetad toitekaablit. Korterisse tekita jaotuskilp, trepikotta jäta ainult peakaitse. Tee palju pilte, pärast on kergem, kui mingid probleemid. Jõudu tööle!

[Külaline]

kas majal kuskil peakilbis PE ja N latid eraldi olemas ja koridori kilpi tuleb sealt PE soon eraldi?

[Kalvis]

Hea tähelepanek. Paljudel majadel puudub PE soon neis nõukaaegseis kortermajades. See nullib plaanitava töö kasulikkuse ära.

[Küülaline]

See nullib plaanitava töö kasulikkuse ära.

Ei nulli midagi, PE ja N lahutuse võib teha ka korrusekilbis, kui enne pole tehtud.

[Elekter ja muu]

Küsin kõrvalvaatajana,
PE ja N lahutus korruse- või mingis muus kilbis.
See tähendab, et ühendad N-lati lihtsalt uue latiga ja nimetad selle PE-latiks, kuigi sisuliselt ei ole ju tegemist maandatud latiga?

[Külaline]

Umbes nii jah. Kordusmaandus oleks ikkagi hea kuid Kui muudmoodi ei saa siis vähemalt seegi.

[Küülaline]

Umbes nii, ainult asja sisu on teistpidi. Korrusekilbis on PEN, mis on kindlasti maandatud (ilmselt peakilbis, alajaamas kindlasti). Selle külge ühendad oma N-lati (isoleeritult kilbi kestast).

[Elekter ja muu]

Arusaadav,
Tänan täpsustamast.

[Säde]

kas majal kuskil peakilbis PE ja N latid eraldi olemas ja koridori kilpi tuleb sealt PE soon eraldi?

Maja peakilbi kohta ei tea, aga korrusekilpi tuleb jah PE eraldi. Teostusjoonise põhjal peaks sisse tulema ja korteritesse edasi minema PEN, aga see joonis kilbi ukse sees on 12 aastat vana ja mul on korteri ostmise ajast meeles, et vahepeal on maja elektrisüsteemi renoveeritud (ehkki mis mahus, ei tea, tol hetkel ei taibanud lähemalt uurida).

Igatahes, PE lati külge on maandatud kilbi korpus ja lisaks läheb kaks peenemat korot välja. Üks vist naaberkorterisse, teine minu omasse, sest mul jookseb vannitoas pesumasinast eraldi juhtmega kaitsemaandus pistikupessa (samas pesas istub ka RVK). Eelmine omanik nimelt oli vannitoa-köögi osas elektrisüsteemi veidi uuendanud, samas mitte eriti pädevalt, sest näiteks pistikupesad ei istu väga kindlalt seinas ning pliidil oli kaitsemaandus ühendatud seinast tuleva neutraali külge. Seega kogu see kupatus tuleb üle vaadata ja võib-olla ikkagi üle teha - kuna grupikaitsmed on 13 A, siis võivad vabalt seinas pistikupesade all olla 1,5-ruudused sooned.

Aga mis korrusekilpi puutub, siis ma veaks lihtsalt sealt korterisse uue kaabli, 3x6 ruutu (ei hakka 3-faasilise peale ümber tegema) ja laseks peakaitsme amperaaži tõsta praeguse 16 pealt 25 peale. Tundub loogiline?

[Säde]

Paberid ja mõõdistamine on ikkagi müügiks pigem. Võid ka enda südamerahuks teha, kui ei usalda ennast.

Küsiks konkreetselt üle, et kui tahta kõike 100% nõuetekohaselt teha, siis mis pabereid, mõõdistamist ja muud mul ikkagi vaja on, kelle allkirjadega, ja kui palju need umbkaudu maksma võivad minna? Jätaks hetkel kõrvale selle, kes reaalselt kaablid paika paneb, lülitid-pistikupesad ära ühendab jne.

[tommy4]

Tööd tuleb teha nõuetekohaselt, sõltumatul inspektoril lasta üle vaadata/mõõdistada ja vormistada auditi protokoll. Kõik.

[matemaati999]

Moodistused ja n.k tunnistus 220 + KM.

[Äärenurk]

Mida sisaldab endast mõõdistus ja nõuetekohasuse protokoll? Kas vaadatakse kilpi või tahetakse kõik kaablid ka üle vaadata? Kui kaablid juba krohvi sees, kas siis on nõus keegi ka tunnistust väljastama? Kelle jaoks tunnistust vaja on?

[Küülaline]

Kaalid võivad olla seina sees, mõõdetakse pistikupesadest.

[matemaatik999]

http://www.tja.ee/elektripaigaldise-tehniline-kontroll/

[Äärenurk]

http://www.tja.ee/elektripaigaldise-tehniline-kontroll/

Korraline audit on kohustuslik kõikides elektri-paigaldistes välja arvatud eramajad, korterid, suvilad ning väikeehitised, mida ei kasutata majanduslikul otstarbel.

Kas keegi (kindlustus, ühistu vms.) nõuab korteriomanikult ka sellist asja?

Ja kui korteriomanik on elektritööd kelleltki tellinud ja tellitud audit näitab, et kõik on korras, siis pole erinevust, kas elektritööde teostajaks oli suvaline tüüp või pädevustunnistusega elektrik? Või on tarvis ka tööde teostajalt midagi nõuda?

[tommy4]

Elektripaigaldise auditi üheks algdokumendiks on elektripaigaldise ehitaja deklaratsioon, mida võib väljastada sellekohast pädevustunnistust omav isik. Ilma selle deklaratsioonita ei saa inspektor auditi protokolli väljastada.

[Säde]

Tänud kõigile info eest.

Hetkeseisuga ei ole kindel, kas õnnestub ühistult luba saada korteri peakaitsme suurendamiseks. Küsin õigusliku aspekti kohta Seadusandluse alafoorumis, aga siin tahtsin veel uurida, et kas on mingi standard või hea tava selles osas, kuidas määratakse korterite peakaitsmed sõltuvalt maja peakaitsmest ja korterite arvust? Meil on 90 korteriga maja ja peakaitse 160 A. Maja käiduelektrikuga olen rääkinud ja tema kinnitas, et ma võin omal peakaitset tõsta küll, majal on varu piisavalt. Aga kas see kehtiks ka siis, kui ka teised korteriomanikud hakkaksid suuremat peakaitset tahtma (juhuks kui ühistu juhatus peaks sellise argumendi välja käima)?

[Küülaline]

Kui suur korteri peakaitse praegu on ja mitu faasi? Kui suurt sa tahad?

[Säde]

Praegu on 16 A, plaanis oleks tõsta 25 A peale. Üks faas, seda pole hetkel plaanis muuta.

[trebla]

Praegu on 16 A, plaanis oleks tõsta 25 A peale. Üks faas, seda pole hetkel plaanis muuta.

1 faasi ja 16 ampriga saaksid tarbida 16 A x230 V x24 h = 88 kWh päevas ehk 2600 kWh kuus.
See maksaks oma 300 € kuus. kas sul nii palju raha on?

OK - see oli veidi naljaga pooleks, ... mõte selles, et kui ei lasta amperaazhi tõsta, siis saab tarbimist prioriteedireleede abil hajutada...

[Säde]

Nojah, me juba praegu "hajutame" tarbimist sellega, et kui kaks pliidirauda on sees, siis veekeetjat juurde ei lülita, ja nii edasi. See selleks. Mu küsimus oli pigem selle kohta, kui ühistu juhatus tuleb välja argumendiga stiilis "kui lubame teil tõsta, siis hakkavad ka teised rohkem ampreid tahtma ja seda ei kannata maja peakaitse/juhtmestik välja". Kas mul oleks alust sellele vastu vaielda, võttes arvesse eespool toodud maja peakaitsme suuruse ja korterite arvu? Taustinfost veel niipalju, et küte ja soe vesi on meil tsentraalsed, st. elektriboilereid ja -radikaid ei tohiks olla. Samuti tarbivad umbes pooled korterid gaasi, seega eeldatavasti pole neil ka elektripliite. Kas sellises olukorras on maja peakaitse siiski juba niivõrd piiri peal, et rohkemale kui ühele-kahele korterile sealt ampreid juurde ei näpista?

[Külaline]

Nojah, me juba praegu "hajutame" tarbimist sellega, et kui kaks pliidirauda on sees, siis veekeetjat juurde ei lülita, ja nii edasi. See selleks. Mu küsimus oli pigem selle kohta, kui ühistu juhatus tuleb välja argumendiga stiilis "kui lubame teil tõsta, siis hakkavad ka teised rohkem ampreid tahtma ja seda ei kannata maja peakaitse/juhtmestik välja". Kas mul oleks alust sellele vastu vaielda, võttes arvesse eespool toodud maja peakaitsme suuruse ja korterite arvu? Taustinfost veel niipalju, et küte ja soe vesi on meil tsentraalsed, st. elektriboilereid ja -radikaid ei tohiks olla. Samuti tarbivad umbes pooled korterid gaasi, seega eeldatavasti pole neil ka elektripliite. Kas sellises olukorras on maja peakaitse siiski juba niivõrd piiri peal, et rohkemale kui ühele-kahele korterile sealt ampreid juurde ei näpista?

mis võimled siin, küsi ühistust ja saad sekundiga teada , hetkel kulutad tunde kahtlemiseks

[Säde]

Ühistu juhatuses ei ole elektrikud, siis foorumis on.

Ma küsisin ka nõusolekut peakaitsme suurendamiseks, aga seda kohe ei antud, lubati uurida ja teada anda. Praegu ootangi vastust, aga seni tahaks võimalikult palju infot koguda, et juhul kui peaks ühistuga vaidlemiseks minema, oleks mul mingeid reaalseid argumente ka võtta, mitte lihtsalt "tahan 25 amprit".