kahefaasilisele generaatorile voolumuundurit

[Busta]

Mul on kahefaasiline generaator, mis teeb nn vanalinna voolu, 110V faasi pealt. Tootlus on hea- 4kw ja põhimõtteliselt rahuldab kõik me vajadused. Häda selles, et hetkel pean pikendusega jamama ega saa seda kilpi ühendada.

Kas oleks mingi vaheblokiga võimalik seda voolu kuidagi muundada uuele elektrisüsteemile sobivamaks, et oleks + ja -. Tahaks ühendada geneka vahekilpi, et sealt ülejäänud majapidamisse laiali saata. Praegu ei saa, sest üks 110 V faas jookseb kilbis maandusega sillatud nulli kaudu maasse.

[Busta]

kas tõesti ei leidu sellist lahendust? Oma peaga oskan välja mõelda vaid sellise lahenduse, et peale võrgu lahtiühendamist ja üheaegselt generaatori peale lülimisega toimuks automaatselt maanduse lahtisildamine nullist. (oleks vaja 4 x 4 ümberlülitit, st 4-nda otsa alla paneks maanduse ja nulli silla) mida aga kuskilt leidnud pole. ) See aga tekitab sellise ebameeldivuse, et igas hoones kus on mõni kilp, peab seal permanentselt olema null maandusest lahti ühendatud.

[Kalvis]

Segane generaatori kirjeldus.
Mis pinge mille vahel on? Vanalinna särts on 3x220 V kolmnurgas, kuid 127 V faasi ja neutraali vahel. Kui sul on selline generaator siis saaksid ka 220 V kätte. Seejuures on tööstuslikud sobitustrafod olemas, mis 3X220 teisendavad 3X400/230 V. Aga aravan, et sul on miski muu.
Kui sul on mingi USA genekas (110 V 1 faasilise väljundpingega) siis on olemas ka USA elektrile sobivad 1 faasilised vahetrahvod - need on küll mõeldud USA-st tulnud arvutite, teleka või muu seadmete töölesaamiseks, kuid on kuskil müügil (tuttaval oli USA arvuti ja sellele oli selline imevidin juurde ostetud). Need trahvod töötavad ka vastupidi (110 V -> 230 V).

[A.S.]

Praegu ei saa, sest üks 110 V faas jookseb kilbis maandusega sillatud nulli kaudu maasse.

Ja kas see on probleem?
 

[Küülaline]

muundada uuele elektrisüsteemile sobivamaks, et oleks + ja -.

Millises uues elektrisüsteemis on + ja - ? Tundub et sul on elektrist üsna ähmane ettekujutus, kutsu asjatundja kohale.

[Busta]

Screenshot_1.jpg (30.36 KiB) Vaadatud 5466 korda

Foto on illustratiivne. Genekal on 2 europistiku auku, sealt tuleb mõlemast otsast 110V, ehk siis 2 x 110, teeb kokku 220V. Üks elektrik mõõtis otsad üle.


PIkendusjuhtmega otse genekast võttes sobib vool kõikidele seadmetele kasutamiseks. Seal saab ka hertse reguleerida 50 +-

A.S.-ile vastan, et jah, see on probleem kuna ainult ühte juhet pidi jõuab maandusest edasi ainult 110V ja sellega ükski seade käima ei lähe.

[Busta]

muundada uuele elektrisüsteemile sobivamaks, et oleks + ja -.

Millises uues elektrisüsteemis on + ja - ? Tundub et sul on elektrist üsna ähmane ettekujutus, kutsu asjatundja kohale.

ma ei ole elektrik, tõsi. asjatundja käis kohal ja ei osanud mingit lahendust leida, kuidas integreerida minu genekas vooluvõrguga. Hea, et saime koos teada põhjuse, miks genekas otse vooluvõrguga ei ühildu.

üldine elektrisüsteem on selline, et tuleb kolm juhet: faas 220V, maandatud null ja maandus.

Genekal väljund 2 faasi 110V, maanduse võib ise juurde lisada.

[A.S.]

Küsin igaks juhuks üle. Kas tuleb nii aru saada, et generaatori üks väljundklemm (see alumine püstine "pulk" sinu pandud pistikupesa pildil) on generaatori korpusega ühendatud ja seda korpusest isoleerida ei saa? Nii, nagu ülejäänud klemmid isoleeritud on? Siis küll jah tekib probleem, et generaatori ühe väljundklemmi tarbija kilbi maandusega ühendamisel satub generaatori korpus maa suhtes pinge alla ning kui see korpus juhtub samuti maandatud olema, ongi "välku ja pauku" oodata? Siis vast mõni eraldustrafo otsida, see peaks küll aitama, nendel kipub aga hind selline "naljakas" olevat.
 

[Busta]

Küsin igaks juhuks üle. Kas tuleb nii aru saada, et generaatori üks väljundklemm (see alumine püstine "pulk" sinu pandud pistikupesa pildil) on generaatori korpusega ühendatud ja seda korpusest isoleerida ei saa? Nii, nagu ülejäänud klemmid isoleeritud on? Siis küll jah tekib probleem, et generaatori ühe väljundklemmi tarbija kilbi maandusega ühendamisel satub generaatori korpus maa suhtes pinge alla ning kui see korpus juhtub samuti maandatud olema, ongi "välku ja pauku" oodata? Siis vast mõni eraldustrafo otsida, see peaks küll aitama, nendel kipub aga hind selline "naljakas" olevat.
 

selle pistikpesa pildi võtsin esimesed ettejuhtuva netist, eesmärk oli näidata, et 110V sain mõõtmisega ühest august. Põhimõtteliselt on genekal kaks tänapäevase kujuga euro-pistikpesa (koos maanduse klemmidega üleval ja all), elektrikarbi all on veel kaks vaskpolt- kontakti, kuhu saab statsionaarse kaabli mutrite alla ühendada. Genekal on ka oma pisike maanduse latt kaasas, mille saab maa sisse keerata. Ma seda ei kasuta, kuna korralik maanduse kontuur on mul geneka juures olemas.

Mina enda peaga oskan välja mõelda vaid sellise lahenduse, et võrguvoolu kadumisel ühendan võrgu lahti ning geneka ahela taha. Samaaegselt peaks ümberlülitus tagama selle, et kilbis muidu sillatud maandus ja null oleks samuti lahutatud.

Selliseks lahenduseks on vaja 4 x 4 ümberlülitit, st 4-da alla ühendaks maanduse ja nulli latid. Siiani on poodides saadaval ABB oma vaid 3 x 3 otstele.

Muidugi oleks lihtsam, kui mingi muundur vahel suudaks selle kahesoonelise 2 x 110V teha ühesooneliseks 220V.

[Busta]

Lisan pildi 3-est ümberlülitist. Minu lahenduse puhul oleks vaja 4-st, kuid sellist müügis pole näinud. Eraldi lülitit ohutuse mõttes ei taha maanduse ja nulli eraldamiseks panna, seega vaja 4 x 4 ümberlülitit.

[Busta]

Midagi sellist kujutan ette

[A.S.]

Ma üritaks korra veel küsida...

Samaaegselt peaks ümberlülitus tagama selle, et kilbis muidu sillatud maandus ja null oleks samuti lahutatud.

Miks? Päriselt ka, miks?

Sest kui generaatoril on tõesti "vale" klemm maandusega-korpusega ühendatud (ja mida mingil põhjusel lahti ühendada ei anna), siis kilbist maanduse lahtiühendamisel peaks koduste elektriseadmete metallkorpused (ehk siis juhtme PE soon) maa suhtes 110V pinge alla jääma?

Aga see otsitav "muundur" võiks kanda nime eraldustrafo. Sisuliselt tavaline (230/230V või 400/400V - vahet pole) trafo, lihtsalt mähiste vahel on veidikene korralikum isolatsioon ja hind sellele vastav. Tavalist odavat 230/230V trafot ei pruugi üldse leida, kuna sellisel pole lihtsalt mingit mõtet.

Aga sinu poolt mainitud lüliteid on tõesti ka suuremaid-laiemaid olemas, kas säherdusi jah just kohalikust külapoest saada on, ei oska oletada.
http://www.cse-distributors.co.uk/switc ... -switches/
http://www.cse-distributors.co.uk/switc ... -switches/
http://new.abb.com/low-voltage/products ... r-switches
https://library.e.abb.com/public/88af67 ... 3C0201.pdf
http://new.abb.com/ee/meist/eestis/klie ... nduskeskus

Annad äkki generaatori margi või midagi, momendil on minusugusel puupeal ikka väga raske probleemist aru saada.
 

[ping]

Lihtsam oleks vast generaator lahti võtta ja selle mähised vastavalt vajadusele ümber ühendada või seade korda teha.
Tavaliselt on generaatorisse mähitud mitu mähist ja need ühendatakse vastavalt vajadusele kas täht/kolmnurk- või/ja zikzak/sega ühendusse.
Muidugi sõltub ka pingeregulaatorist ja selle lülitusskeemist.
Ja see testriga mõõdetud 110V võib tekkida mähiste ja kere vahelisest mahtuvusest või isolatsiooni rikkest. Sest, et kui genekal on valmistaja poolt paigaldatud standartne pesa siis peaks ka selle ühendus standartne olema.

[Seevaldiino]

Kas genekal andmetega plaati ei ole kuskil kerel?

[siim514]

selle pistikpesa pildi võtsin esimesed ettejuhtuva netist, eesmärk oli näidata, et 110V sain mõõtmisega ühest august.

Muidugi oleks lihtsam, kui mingi muundur vahel suudaks selle kahesoonelise 2 x 110V teha ühesooneliseks 220V.

Väga raske on täpset probleemi mõista kui mõisted ei ole paigas ja tundub,et see elektriasi tegelt käib ikka natuke üle jõu teemaalgatajal.
Mille vahel see 110V siis ikkagi on kui ühest august mõõta, teine testri ots oli õhus, maas, generaatori korpuses või kus?
Mis asi on ühesooneline 220V süsteem.

NB! Madalpingelise vahelduvvoolu elektrivõrgu nimipinge efektiivväärtus on Euroopas 230 V (faasijuhi ja neutraaljuhi vahel) või 400 V (kahe faasijuhi vahel) juba aastast 1987. Lubatud kõikumine on ±10 %

[A.S.]

Ilmselt siis generaatori pistikupesa maandus/PE klemm on korpusega ühendatud, pistikupesa mõlema ülejäänud klemmi pinged selle suhtes on 110V, nende klemmide omavaheline pinge 220V. Umbes nagu UPS-i väljund, PE suhtes on sealgi ju mõlemal klemmil ühesugune pinge (115V, akult töötades). See on igatahes momendil ainus mõte, mis pähe tuleb. Ehk siis täiesti tavaline generaator, pistikupesast tuleb 220V (või noh 230V) välja küll, ühte neist otstest aga maandusega ühendada ei tohi, sest maandusega/korpusega on ju juba "midagi" ühendatud.

Kõige lihtsam oleks generaatorile sisse vaadata, annab ehk midagi ringi ühendada.
 

[Kalvis]

Lahendus on täiesti olemas, mingit eraldustrafot vaja pole. Tähendab tarbijad saavad ikka 220 V, kuid maandamine tuleb teha vastavalt millist süsteemi soovid kasutada (TT, IT või TN). Maandamine teostatakse kõigepealt generaatori juures. IT süsteemi puhul tuleb kasutada kahepooluselisi kaitselüliteid, tava TT süsteemis samuti. Pole teada kas generaatoril saab faasi maandada siis saaks TN süsteemi luua ning kasutada ühepooluselisi kaitselüliteid.
Lühidalt kõik on võimalik ja palju sõltub mida taga ajad. Kui plaanid omaette juhtmega toita mingit elutähtsat tarbijat siis soovitan - osta kahepooluseline kaitse ja lähtu IT süsteemist. Sel juhul ei pea geneka juures midagi tegema. Kui aga tahad ühendada maja süsteemi siis tuleb geneka juures maandamine õieti teha. Igal juhul on vaja, et spetsialist üle vaataks ja õigesti teeks, muidu tapad kellegi veel ära.

[Külaline]

nn vanalinna voolu, 110V faasi pealt.

Kas asi on minus või on siin juba mingisugune põhimõtteline arusaamatus? Vanasti oli igatahes nii et kolmnurkühenduses faasipinge = liinipinge. Ehk niiöelda vanalinna süsteemis peaks olema 220v mõõdetuna nii kahe faasi kui ka faasi ja "maa" vahelt.

[Kalvis]

Viimane sõltus kuidas trafo oli maandatud. Kui neutraal, siis oli faasi ja maa vahel 127 V, kui faas siis 220 V.

[Külaline]

Lisan pildi 3-est ümberlülitist. Minu lahenduse puhul oleks vaja 4-st, kuid sellist müügis pole näinud. Eraldi lülitit ohutuse mõttes ei taha maanduse ja nulli eraldamiseks panna, seega vaja 4 x 4 ümberlülitit.

Sellele saab neljanda pooluse lisana juurde ühendada.
Neutraali poolus lülitatakse sisse esimesena ja lahutub viimasena, et ei teki momenti, kus neutral tarbijate jaoks katkeks.

[ping]

Spets isolaator trafo: http://www.victronenergy.com/isolation- ... 0va-7000va
Tehnilised andmed: http://www.victronenergy.com/upload/doc ... ers-EN.pdf
Odavam on korralik genekas osta.