Ehitusfoorum

951 kirjutas: ↑06 Dets 2020, 00:12 kunagi lugesin kusagilt, et Eestis on aastas rohkem tunde päevavalgust, kui Marokos.
Jama on aga selles, et see õhtune Päike on L suunas paneelide jaoks nende taga.

Äkki peaks osa paneele hoopis itta ja läände keerama või ehitama need nii, et keeravad end ise päikese suunas?

Aastalõikes on päikesevalgust sama palju kui Marokos. Halvem on, et pilved lõikavad osa energiavoogu ära.
Kui tahad 100% kätte saada pead trakeri tegema, see keerab paneeli nurga alati ideaalseks.

Kalvis kirjutas: ↑06 Dets 2020, 08:41

951 kirjutas: ↑06 Dets 2020, 00:12 kunagi lugesin kusagilt, et Eestis on aastas rohkem tunde päevavalgust, kui Marokos.
Jama on aga selles, et see õhtune Päike on L suunas paneelide jaoks nende taga.

Äkki peaks osa paneele hoopis itta ja läände keerama või ehitama need nii, et keeravad end ise päikese suunas?

Aastalõikes on päikesevalgust sama palju kui Marokos. Halvem on, et pilved lõikavad osa energiavoogu ära.
Kui tahad 100% kätte saada pead trakeri tegema, see keerab paneeli nurga alati ideaalseks.

Üks häda on veel, kui lumevaip paneelid ära katab, siis on tootmine 0. Ootaks ettepanekuid, mismoodi saab lume kõige lihtsamalt, mugavamalt katuselt ära. Mis puutub päikese liikumist, siis saab panna paneelid 3 suunas paigaldada, nii, et ka hommikuse ja õhtuse päikse kinni püüaksid.

Eestis on 45 kraadi lähedane piisav, et lumi ise ära vajuks. Talvel on aga toodang olematu, tuttav käis esimene aasta pannele talvel lumest ja jääst puhastamast aga toodang oli ikka null. Tühi vaev.

Ma olen siinsamas teemas kommenteerinud seda suunda. Ilma trakerita saad toodangut maksimaalselt kui on otse lõunasse paigutatud. Neid nihutamisi tehakse ainult siis kui paneelide toodang ületaks peakaitset - sel juhul tasub see võte ära - keskpäevane tipp läheb madalamaks aga kokkuvõttes kaotad toodangus!
trakerit ei tasu veel teha, sest täna on selle ehitamine kallim kui saadav lisatootlus. Muidugi pole võimatu, et mõni hobiehitaja suudab vägagi soodsalt trakeri teha. Olemuselt on ju vaja vaid paneeli keereata kellajaliselt - mingi servomootoriga tehtav ju.

Mis puutub fossiili toetamist siis oma raha investeerimist (ja sellelt tulu teenimist) ei saa käsitleda toetamisena aga täna röögib iga rohefašist ka selle peale...
Niisamuti on täiesti loogiline, et valitsus annab garantii - POLIITILISE GARANTII - et just needsamad rohefašistid aasta pärast nt hingamist ei maksustaks...

kuidas see poliitiline garantii tuumajaama omanikku aitab, kui tema jaama toodangu omahind on 4,5 senti (Olkiluoto 3) või 10 penni (Hinkley Point C) aga keskmine börsihind on 3,5 senti?

Tuumajaam, mis on küll võimeline üle 8000 tunni aastas pidevat nimikoormust välja andma, peab seda tegema öösiti täna vahel 0 hinnaga....

Mina näen siin lihtsaima lahendusena kehtestada tuumajaamatasu tarbitud elektrile.....

Kalvis,
Pidevast trakerist/jälgijast oleks kasu siis kui päikest ka pidevalt saada oleks.
Praeguse väikese kogemuse pealt tundub hoopis mõistlik idee paneelid kõvasti üle dimensioneerida ja paigaldada maapinnale kahe tiivana mis talvel on mõlemad pööratud lõunasse kuid suvel üks itta ja teine läände.
Ehk maaraam peaks olema kinnitatud ühest otsast pööratavalt maasse kinnitatud telje külge ja teise otsa all on ratas/rattad. Miski mitmerealise tee kohal liiklusmärke kandva konstruktsiooni horisontaalosa tuleks hankida... vanasti olid need õige jämedast torust tehtud, uue tellimine oleks ilmselt üle mõistuse kallis.
Saaks kuskilt mõne mahamonteeritava vanametalli hinnaga?
Kaks korda aastas siis lohistaks uude asendisse.
Rattale mootori külgearetamine oleks juba järgmine lõbu kui muud midagi teha pole aga statsionaarsetes asendites peavad need olema täiendavalt maa külge lukustatud, muidu viib torm minema...

Juba täna on näha, et päikesepaneelide olemasolu avaldab ka sellel pimedal talveajal meie keskpäevasele elektrihinale mõju.. mis siis veel suvel saab?
Raha makstakse ilmselt ainult hommikuse ja õhtuse elektri eest ....

Kui ei suuda turul konkureerida siis pole midagi teha - kehtib nii tuumale kui taastuvale...
Mitte mingeid tasusid pole vaja

Kalvis kirjutas: ↑06 Dets 2020, 08:55 ... trakerit ei tasu veel teha, sest täna on selle ehitamine kallim kui saadav lisatootlus. ....

Trakerit ei tasu ENAM 10 aastat teha, sest paneelid on niipalju odavnenud.

Kalvis kirjutas: ↑06 Dets 2020, 08:55 ... Olemuselt on ju vaja vaid paneeli keereata kellajaliselt - mingi servomootoriga tehtav ju.

Reaalses elus see niisama lihtne ei ole.

951 kirjutas: ↑06 Dets 2020, 00:12 ... Äkki peaks osa paneele hoopis itta ja läände keerama või ehitama need nii, et keeravad end ise päikese suunas?

Huvitaval kombel on ärksamad inimesed seda juba ammu märganud ja ka kasutusele võtnud.
Järjrjele saamiseks võiks kasvõi sedasama teemat algusest lugeda.

Jaanus2 kirjutas: ↑04 Dets 2020, 11:32 Ei müüdud ju elektrit, ainult statistikat müüdi - õhku sisuliselt. Elektri oleme ise ammu ära kasutanud sellise hinnaga, nagu see parajasti kätte tuli. Ja kas arvestatakse ainult elektrit? Vist kogu energiatarbimist, hoonete kütet sealjuures. Kui puit, siis taastuv.
Päikesepaneelid tekitavad muidugi hirmsaid mürgiseid jääke, mida kuidagi taaskasutada ei saa.... Ja kui fossiilsed kütused tekitavad pöördumatut kliimakahju aja jooksul, siis on nende hinnas ju need kulud kõik arvesse võtmata, kui kiidetakse, et turuhinnaga ja hea odav on. Või ongi maailma persekeeramine juba hinna sees?

"hirmsaid mürgiseid jääke..."
https://www.greenmatch.co.uk/blog/2017/ ... -recycling
Klaas SiO2 on polükristallilises vormis liiv.

Tuumajaama elektrile ei julge ükski valitsus enam annetada... Türklased ja Ungarlased soovivad ehitada - venelaste reaktori ehitushind on palju soodsam kui Lääne oma. Venelased on korduvalt tõestanud, et suudavad ohutult ja seejuures soodsa hinnaga ehitada... EL on muidugi maruvihane. Soomlased ehitavad omale EL hinnaga...
Trakeriga juba enne mainisin - täna on lliga kallis, kuid hobiehitajale on kõik huvitav. Kinnitussüsteeme on palju erinevaid - võib ju ümber posti keerelda. Mootori juhtprogramm pole lihtne aga olemuselt on ju iga päev minutis näiteks minuti pööre. (õigemini ongi tavaline kell - paneel oleks tunniosuti) Tuleb vaid mootorile iga kord start-stopp peale anda kellajaliselt (kasutadki kella!). Hädalahendus oleks programmkell kord tunnis.

Pole tarvis üritada päikesega iga päev kaasas käia.
Kui paneele on kõvasti üle dimensioneeritud, siis esimeses lähenduses parandab asja ka kaks korda aastas asendi muutmine.
Praegusel aastaajal paistab päike otse peale aga üle 50 % tootlus ei tõuse - seega kõik need topelt paneelid tuleb keerata lõunasse, seda enam, et ida ja läänesuunalistele paneelidele päike praegu ei jõuagi - läheb enne looja või tõuseb hiljem .
Ja liikuva asja piisavalt tugevalt maa küljes hoidmine on omaette probleem.
Kahes äärmises asendis saab miskid fiksaatorid maasse rammida, kaevata.
Ma pean silmas 10-15 paneeli pikkuse tiiva veeretamist mööda maad.

Eks me saame näha seda venelaste tuumajaamaehitust Soomes.
Alustavalt jooksis läbi planeeritud elektri omahind 4,5 senti/kWh.
Kas vene riik maksab ülekulud, kui need peaks tekkima, külmalt kinni või on nemad ka turumajandusse jõudnud ja lasevad midagi ka soomlastel maksta?

Ja kas me jõuame olukorda, kus päevane elekter on ka siinkandis odavam kui öine?

..Tundub, et nad on asjast aru saanud.
Tuulepargid on üks kena petuskeem, millega lüpstakse arbuusipropaganda abil riigilt raha. Meeles tasuks aga pidada fakti, et riigil pole raha. Riigi raha on maksumaksja raha.....

äkki sa kirjeldaksid seda lüpsiskeemi .

Eeldan siiski, et seda Risti parki ei anna kuidagi vana toetusskeemi alla toppida,
Tegelikult ka Tootsi oma...

Seega tulevad vähempakkumised... viimasel mindi hinna 6 senti kWh tasemele.
Kas see, et järgmine pott on lihtsalt väga suur, siis pole piisavalt pakkujaid ja EE tõstab hinna nii kõrgele kui tahab ?

Kalvis kirjutas: ↑07 Dets 2020, 08:23 ... Trakeriga juba enne mainisin - täna on lliga kallis, kuid hobiehitajale on kõik huvitav. Kinnitussüsteeme on palju erinevaid - võib ju ümber posti keerelda. Mootori juhtprogramm pole lihtne aga olemuselt on ju iga päev minutis näiteks minuti pööre. (õigemini ongi tavaline kell - paneel oleks tunniosuti) Tuleb vaid mootorile iga kord start-stopp peale anda kellajaliselt (kasutadki kella!). Hädalahendus oleks programmkell kord tunnis.

Ainult päikselise ilmaga paneelipööramise käsitlemine näitab teema pealiskaudset tundmist ja piiratud fantaasiat.
Selge päevaga on keeramine tõesti peaaegu "lihtne kell" aga palju rohkem on keeramise ressurssi vaja kui päike ei paista ja on torm, vihmasadu või lumesadu. Pealegi tarvitab see oluliselt energiat.
Eestis valitsevate turbulentsete pinnatuulte mõju arvestav algoritm on väga keeruline ja ettearvamatu.

5m kõrgusele maapinnast seatud 60m2, reduktorile kinnitatud purjele, mõjuvad oluliselt erinevad jõud kui maapinnale kinnitatud kahele reale paneelidele ja seda tuleb ka konstruktsiooni projekteerimisel arvestada.

60 m2 pinnale saab 20% kasuteguriga paneele panna kokku 12 kW.
Aastas annavad need lõunasse pööratuna 12 000 kWh ja peastarvutuse lihtsustamiseks 1200 euri tulu.
Kaheteljeline suuunaja annab kellegi eelpoolse kommentaari põhjal max kolmandiku juurde, ehk tänavustele 400 euri aastas. 12 aastaga 5000 kokku.
Järgmisel aastal valmivale paigaldisele 200 euri aastas.

Palju maksab 60 m2 võimekusega suunaja + selle vundamendi ehitus?

See minuaretatud idee eeldas miski olemasoleva talasõrestiku taaskasutust.

Avalikus võrgus on niigi kasutusel ainult 100% taastuvelekter. https://www.postimees.ee/7125755/millin ... endus-koju

Kuidas sellest lausest aru saada? Miks on kodusel arvel mitu hinda?

ping kirjutas: ↑07 Dets 2020, 12:25

Kalvis kirjutas: ↑07 Dets 2020, 08:23 ... Trakeriga juba enne mainisin - täna on lliga kallis, kuid hobiehitajale on kõik huvitav. Kinnitussüsteeme on palju erinevaid - võib ju ümber posti keerelda. Mootori juhtprogramm pole lihtne aga olemuselt on ju iga päev minutis näiteks minuti pööre. (õigemini ongi tavaline kell - paneel oleks tunniosuti) Tuleb vaid mootorile iga kord start-stopp peale anda kellajaliselt (kasutadki kella!). Hädalahendus oleks programmkell kord tunnis.

Ainult päikselise ilmaga paneelipööramise käsitlemine näitab teema pealiskaudset tundmist ja piiratud fantaasiat.
Selge päevaga on keeramine tõesti peaaegu "lihtne kell" aga palju rohkem on keeramise ressurssi vaja kui päike ei paista ja on torm, vihmasadu või lumesadu. Pealegi tarvitab see oluliselt energiat.
Eestis valitsevate turbulentsete pinnatuulte mõju arvestav algoritm on väga keeruline ja ettearvamatu.

5m kõrgusele maapinnast seatud 60m2, reduktorile kinnitatud purjele, mõjuvad oluliselt erinevad jõud kui maapinnale kinnitatud kahele reale paneelidele ja seda tuleb ka konstruktsiooni projekteerimisel arvestada.

Päikese asukoht taevas on kellajaliselt alati teada. Seega pole oluline kas on pilves, sajab vihma, traker keerab ennast ikka õigesse suunda. Oli ju õige vihje - traker pole midagi muud kui tunniosuti poolringis kellajaliselt - kell 12 on lõunas. Täpselt sama asi mis päikesekell ainult vastupidi - tavaline kell, mis näitab osutiga päikesele

Kalvis kirjutas: ↑08 Dets 2020, 07:39

ping kirjutas: ↑07 Dets 2020, 12:25

Kalvis kirjutas: ↑07 Dets 2020, 08:23 ... Trakeriga juba enne mainisin - täna on lliga kallis, kuid hobiehitajale on kõik huvitav. Kinnitussüsteeme on palju erinevaid - võib ju ümber posti keerelda. Mootori juhtprogramm pole lihtne aga olemuselt on ju iga päev minutis näiteks minuti pööre. (õigemini ongi tavaline kell - paneel oleks tunniosuti) Tuleb vaid mootorile iga kord start-stopp peale anda kellajaliselt (kasutadki kella!). Hädalahendus oleks programmkell kord tunnis.

Ainult päikselise ilmaga paneelipööramise käsitlemine näitab teema pealiskaudset tundmist ja piiratud fantaasiat.
Selge päevaga on keeramine tõesti peaaegu "lihtne kell" aga palju rohkem on keeramise ressurssi vaja kui päike ei paista ja on torm, vihmasadu või lumesadu. Pealegi tarvitab see oluliselt energiat.
Eestis valitsevate turbulentsete pinnatuulte mõju arvestav algoritm on väga keeruline ja ettearvamatu.

5m kõrgusele maapinnast seatud 60m2, reduktorile kinnitatud purjele, mõjuvad oluliselt erinevad jõud kui maapinnale kinnitatud kahele reale paneelidele ja seda tuleb ka konstruktsiooni projekteerimisel arvestada.

Päikese asukoht taevas on kellajaliselt alati teada. Seega pole oluline kas on pilves, sajab vihma, traker keerab ennast ikka õigesse suunda. Oli ju õige vihje - traker pole midagi muud kui tunniosuti poolringis kellajaliselt - kell 12 on lõunas. Täpselt sama asi mis päikesekell ainult vastupidi - tavaline kell, mis näitab osutiga päikesele

Piiratud fantaasia ja loetust arusaamise oskus?

Kas trackeri asemel ei saaks kasutada peegleid? hommikul peegeldab üks peegelsein paneelidele päikese õhtul teine, keskpäeval paistab päike otse.

Vabalt võid. Pead siiski arvestama, et nn. vastuvõtupaneel võib soojuskiirguse tõttu üles soojeneda ja siis lõpetab töö sulamise tõttu.
Või organiseeridki klassikalise päikesejaama - selle elektriline kasutegur on juba 30..40% (paneelidel vaid 20%), ainult, et auruturbiini konstrueerimine on raske

tuleb välja, et viimane pool aastat on kestnud paneelide hinnatõus ja langus hakkab alles praegu...

https://www.pv-magazine.com/2020/12/17/ ... mic-world/

Ardi kirjutas: ↑14 Dets 2020, 21:50 Kas trackeri asemel ei saaks kasutada peegleid? hommikul peegeldab üks peegelsein paneelidele päikese õhtul teine, keskpäeval paistab päike otse.

Et siis selle asemel et teha üks konstruktsioon 60m2 paneelide jaoks, teha kaks konstruktsiooni 2x80m2 peegelseinte püstihoidmiseks?
Kas need konstruktsioonid mis peegleid hoiaksid ja peeglid ei maksa midagi?

Ardi kirjutas: ↑14 Dets 2020, 21:50 Kas trackeri asemel ei saaks kasutada peegleid? hommikul peegeldab üks peegelsein paneelidele päikese õhtul teine, keskpäeval paistab päike otse.

Passiivne paneelide jahutus oleks vist kõige lihtsam lahendus parema tulemuse saavutamiseks.
https://www.sciencedirect.com/science/a ... 7X20305438

Kes mu paneelidele (mis peaks laekuma 6 kuu jooksul) radikad teeb

Kui sa Malaisias oleks, siis oleks küll pointi..
Joon. 8. näitab ju vägevat majanduslikku efekti..
Eesti olude jaoks tuleks vast teha uus uurimus...

2021 põrutab ülemaailmne buum väidetavalt edasi
https://www.pv-magazine.com/2020/12/18/ ... %20Content

https://www.pv-magazine.com/2020/12/19/ ... elopments/
Patriootlik eestlane pagaldab ka tuleval aastal uusi päikesepaneelipõlde, et riik saaks rohkem saastekvooti Luksemburgile müüa.....
Ehkki Luxis on väiketarbijal võimalik elektri eest maksta 28 senti kWh-st on Nordpooli lehelt vaadates nende suure naabri börsihind Eesti omast tihti odavam. St et Luksemburg kogub oma rahvalt raha kokku ja ostab kvoodi Eestist.
Sealkandis toodavad paneelid ka detsembris ja jaanuaris nii palju, et katusetäie ja soojuspumbaga saab maja ära kütta...


https://www.pv-magazine.com/2020/12/21/ ... s-auction/

https://www.pv-magazine.com/2020/12/21/ ... -0488-kwh/

Saksas ja Poolas kannatab päikeseelektri kWh - d vőrku müüa 5 eurosendiga,
Meie esimesel vähempakkumisel jäi hind esialgu 6 sendi peale


https://www.pv-magazine.de/2020/12/22/s ... tt-deckel/
Saksamaal makstakse PV elektrile 1,42 senti toetust,
Kataris PV elektri eest 1,42 senti ainult makstaksegi

Kuidas PEJ omanikud oma paneele lumest vabastavad?
Kuidas oleks võimalik paneelid töösse saada elektrikatkestuse korral?
Kas mingi väikse geneka abil, või upsi/inverteri abil?

Tuttav üks aasta talvel puhastas, täna enam mitte. Ei tasu vaeva ära. Kui on 45 kraadi nurk siis lumi vajub ehk ise maha.

Kalvis kirjutas: ↑03 Jaan 2021, 12:15 Tuttav üks aasta talvel puhastas, täna enam mitte. Ei tasu vaeva ära. Kui on 45 kraadi nurk siis lumi vajub ehk ise maha.

Siis vast tasub, kui on talvine sirav päike ja paneelid lume all. 16kw paneele aitaksid talvel kokku hoida ca 2 eur/h, arvestades, et ostan elektrit koos võrgutasudega ca 0,13 eur kwh ja kütab õhksoojuspump.