Ehitusfoorum

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/631,

14. aprill 2016,

millega kehtestatakse võrgueeskiri elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta.
https://eur-lex.europa.eu/legal-content ... 32016R0631

Artikkel 5. Lõige 2.

a) ühenduspunkti pinge alla 110 kV ja maksimumvõimsus vähemalt 0,8 kW (A-tüüp)

Lugemist jagub.
Tootmise arvestamisel ei mängi rolli mitte paneelide võimsus, vaid inverteri võimsus, mis määrab võrku antava max energia koguse.

Kas see kW ei ole siiski trükiviga? Kogu muu jutt käib MW ja kV.

??
Lugesin määruse läbi, aga Elektrilevi tehnilistes tingimustes käsitletakse A-tüüpi tootmisseadmetena kõiki, mis on väiksemad kui 500 kW,
Seal ei ole kuskil mainitud 0,8 kW alampiiri.
Seega maksad 500 ka 30 vatise tootmisseadme ühendamise eest....
Õigemini... v- olla nad ei pane tähele kui sellise ühendad, aga teatavasti tavaarvesti loeb kogu arvestit läbiva energia tarbitud energiaks ning maksad ka võrku antud energia neile takkajärgi veel kinni kah...

Või kas saame siis Eesti riigi kohtusse kaevata, et ta pole Elektrilevi kohustanud kliendi soovil arvesteid tasuta kahesuunalisteks vahetama.....?

Ehk siis teoreetiliselt oleks mõeldav tootmisseadme paralleelne sisselülitamine koos miski suurema elektritarbijaga .... näiteks kreissae küljes on kohe ka päikesepaneelid ja kui sae käivitad, toodad osa elektrist kohapeal... või kui boiler lülitab end sisse, lülitab ka tootmise sisse...
Ehk siis juba miski loogikalülitus, mis mõõdab võrgust tarbitavat energiat ja üritab seda tootmisseadmete sisselülitamisega minimeerida....

Niiet praegu ikkagi EV-powerit päikesepaneelide hinna pakkumise poolest keegi üle lüüa ei suuda? 110€/tk 280W paneel kui 26tk alus osta.
Koos transa ja käibega.

Talvel teeb ikka tuulegenekas päikesepaneelidele ära.

kunagi teema alguses viidatud müüja...
https://www.alma-solarshop.com/i-m-sola ... black.html
peaegu sama hind..
aga alates 6000 toovad tasuta ära, seega tuleb võtta 2 alust...

trebla kirjutas: ↑20 Mai 2020, 22:01 kunagi teema alguses viidatud müüja...
https://www.alma-solarshop.com/i-m-sola ... black.html
peaegu sama hind..
aga alates 6000 toovad tasuta ära, seega tuleb võtta 2 alust...

On siin keegi sedasi tellinud, et ostab internetist soodsalt paneelid ja edasi..? Vaja ju veel juhtmeid, kinnitusi-raame, inverterit, kuidagi kuskile elektrivõrku ühendada - ilma spetsialisti abi ja projektita tundub keeruline...

On siin keegi sedasi tellinud, ........?

Hakka teema esimesest leheküljest ilusti otsast peale lugema ja saadki teada....

On ikka, kes on saanud vaid nett ja rahakott asjad tööle. Ainult, et kui asja ise ei jaga siis ostad koosluses vale asja näiteks autonoomse inverteri sünkrooninverteri asemel. Kui vale ostad siis saad järgmisena uuesti katsetada õige ostmisega. Paneelidel on ka mõned erisused aga petta saada on oht palju väiksem (nimipinged, kasutegur jne)

trebla kirjutas: ↑20 Mai 2020, 22:01 kunagi teema alguses viidatud müüja...
https://www.alma-solarshop.com/i-m-sola ... black.html
peaegu sama hind..
aga alates 6000 toovad tasuta ära, seega tuleb võtta 2 alust...

Arvutades see teeks 280W paneeli hinnaks sama 137€ mis praegu Eestist ostes.
Kahjuks on see nii jah, et kui ise süsteemi ise ei jaga ja üles asja ei pane, venib tasuvusaeg vähemalt 2x pikemaks.
See nagu autoremondiga, et kui omad vana autot, tuleb ehk pidevalt remontida laskmise asemel odavam minna ja õppida ise autoremondilukksepaks 2 aastat

sorry, panin vale toote lingi

https://www.alma-solarshop.com/i-m-sola ... -280w.html
112 raha 280 W paneeli hinnaks.


Tegelikkuses on huvitav jälgida, mis lähitulevikus saab?
Hiinlased on koroonast välja roninud ja paneelitehased töötavad.
Klientriigid mujal maailmas aga alles kukuvad sinna koroonaauku.... ja kulutavad oma raha juuksurite, küünetehnikute ja näitlejate ülalpidamiseks.
Elektrihind on Skandinaavias 11 euri MWh, st 1 sent kWh.....
??
Järgmisel aastal tuuakse sulle siin Eestis paneelivatt 30 sendiga (koos km-ga) ukse taha ja palutakse alandlikult vastu võtta?
või saab 25-ga...?

või tõuseb hoopis 60 peale...?

Eestis on momendil buum, Elektrilevi kukkus igatahes kokku Liitumispunktide avalduste kuhja ees.
Paar päeva tagasi oli siiski raadios saade, kus anti teada, et see aasta jääb päikesepaneelide toetuse saamiseks vist viimaseks. Pole 100% kindel aga rahva raha subsiidiumideks maksmiseks ei jätku.

Kalvis kirjutas: ↑22 Mai 2020, 07:38 Eestis on momendil buum, ...... Pole 100% kindel aga rahva raha subsiidiumideks maksmiseks ei jätku.

Taastuvenergia toetuse osa , mis makstakse päikeseparkidele, on siiski köömes võrreldes toetuse kogumahuga. Enamus läheb ikka puidu-ja prügipõletajatele. Keegi võiks viitsida konkreetsed numbrid välja otsida...

Mõni aasta tagasi jõudis toetatava tuuleenergia aastatoodang esimest (ja ilmselt ka viimast) korda oma ülempiirini 600 GWh aastas ja peale jõule enam toetust ei makstud.
Tuuleparke pole viimasel ajal eriti juurde ehitatud ja algsed kukuvad järjest 12 aasta täitumisega toetusskeemist välja.

Pakun lambist, et buumidest hoolimata jääb toetatava tuule- ja päikeseenerga aastatoodang koos ka 2021 aastal tollest 600 GWh-st kõvasti allapoole..

Äsja üleeile oli hoopis teine uudis... segane artikkel Äripäevas, millest võis järeldada, et riigiametnikud on lihtsalt unustanud paar aastat tagasi teavitada Brüsselit, et meil siin seda pisukest päikeseelektri toetust jätkuvalt plaanitakse maksta ja võib juhtuda, et seegi pisku kuulutatakse seetõttu keelatud riigiabiks ja kästakse tagasi maksta...

arvestades paneelide odavnemist ja nende mõõtmete kasvu (standardiks on saamas 1 x 2 m), tekib tahes-tahtmata küsimus, et miks ei võiks maapaigaldist kasutada miski varjualusena?
Loomulikult võib paneele kruvida varjualuse katusele, kuid kas ei oleks juba mõistlik lihtsalt toota mingeid lisavidinaid, millega saaks olemasoleva paigaldise vihmakindlaks?
Odavamad paneelid hakkavad võimaldama põhja-lõunasuunalise harjaga viilkatuseid ja kaks 2m paneeli otsakuti annab juba korraliku 4m katusekülje. Selle täisnurkse kolmnurga kaatet ehk hoone laius oleks üle 5 m ja kui kasutada 40 kraadist kallet, saaks ka 6 m täis.
Otsakuti kokkupuutuvate paneelide vahele võiks käia miski tihend, soojuspaisumine toimuks kummalgi paneelil vastassuunas, külgi ei üritakski veetihedaks saada, vaid seal võiks olla miski piisavalt lai ja lihtsalt monteeritav renn, et koguks läbitilkuva vee kokku ja juhiks alla...?

jääb veel vaid harja tihendamine...

Mõte tuli sellest, et mul just vaja katust vahetada väikesel garaažiputkal, mille katusekülg 2,2 m.
Pikkus putkal 7m, saaks kasutada 14 paneeli, peagi need 400 vatised, seega 5 -6 kW nagu maast leitud...
ma arutlen siin üldiselt... konkreetne garaaž paikneb metsas....

Tänapäevasel roovitis-aluskattega variandi puhul ei pea väga selle tihendi pärast muretsema. Olulisem on kinnituse võimalikkus. Aluskate hoiab selle piisa kinni mis kahe paneeli vahest tuleb.
Harjaplekk on kõige väiksem mure - kinnitad roovitisele paneeli laiuse suuruse prussi ja lased sinna harjapleki kinni.

trebla kirjutas: ↑24 Mai 2020, 09:40 arvestades paneelide odavnemist ja nende mõõtmete kasvu (standardiks on saamas 1 x 2 m), tekib tahes-tahtmata küsimus, ....

1x2m paneele on ka varasemalt toodetud, aga kasutati neid enamasti lõunapool kuna nende lubatav lumekoormus ja varasem kaal ca 40kg (töökaitse) ei vastanud põhjamaistele normidele.
Suurem kaal on ka risk paneelide vigastamisele montaaži käigus. Ka paigaldus on kohati kallim, kui paneeli peab tõstma kaks meest.
(Tootjate juhendite järgi peakski paneele tõstma kahekesi (mida hinna pärast pahatihti ei tehta), sest üksinda tõstes on oht paneeli serva hermeetilisuse rikkumiseks, mis lühendab paneeli eluiga kui vesi jõuab ühendusteni. Kontrollida kvaliteeti saab megeriga vihmasel ööl.)
Kuna tänu õhemale klaasile ja servale on paneelid kergemad siis on selliseid ka siia jõudnud aga tasuks uurida nende max lubatavat lume ja tuulekoormust.

See on natuke segane lugu jah.
Kuuldavasti on saksa nõuetes, et paneelid peab saama lülitist lahutada eespool inverterit. Meil seda nõuet ei ole.
Nüüd küll päästeamet nõudvat päästemeeskonna sisenemisteel või infopunktis inverterite väljalülitamise võimalust. Aga ei leidnud sellele viidet kuskilt.

kunn24 kirjutas: ↑04 Juun 2020, 13:31 Päikesepargis süttis elektrikilp: https://parnu.postimees.ee/6988930/paik ... lektrikapp

Kuna kilbis oli elekter sees, piirasid päästjad ala lindiga ja veendusid ümbruse turvalisuses.
Elektrikapp põles tühjaks, ümbritsevale sellest ohtu ei tekkinud.

Kui kilp on majas, kas siis käitutakse samamoodi? Kehv perspektiiv.

Enne kui võrgu mehed pole voolu välja lülitanud, kustutama ei hakata, olenemata et kas paneele on või pole.
Ühe õues seisva kilbi tühjakspõlemine pole nii suur oht, et tasuks keskpuldist kõrgepingeliin välja lasta.
See on ka üks põhjus, et miks tasuks jätta liitumiskilp väljapoole hoonet (postile) ja inverter välisseinale.

Kunagises Tehnika Maailma Kodu&Ehitus lisas oli soomlaste näitel fotoga näidatud, kuidas päikesepaneelide väljalülitamise avariilüliti asetseb hoone välisseinal, justnimelt tulekahju puhuks, kus tavapäraselt hoone elektrivarustus lülitatakse välja välisest liitumiskilbist, peab olema ka päikesepaneelide lahutus juhtmestikust olema võimalik väljaspool hoonet.
Artiklis oligi rõhutatud, kuidas laiemalt levinud päikesepaneelide paigalduses ei ole enam mõistlik asjaarmastaja puudulike teadmiste pinnalt toimetada, tellin netist odavad paneelid, tinutan ise inverteri kokku - tarbin "tasuta" elektrit, vaid tuleb järgida reegleid-norme ehk projekt ja asjatundjad peavad paigaldise ohutuse tagama.

ping kirjutas: ↑04 Juun 2020, 14:06keskpuldist kõrgepingeliin välja lasta

Miks peaks kõrgepingeliini välja lülitama?

Küülaline kirjutas: ↑04 Juun 2020, 15:56

ping kirjutas: ↑04 Juun 2020, 14:06keskpuldist kõrgepingeliin välja lasta

Miks peaks kõrgepingeliini välja lülitama?

Inimelude säästmiseks, seniks kuni OVB mees jõuab kohapeal vajalikud lülitused teha.
Kui võrkudes töötasin, oli seda nii mõnigi kord vaja teha.

Prill kirjutas: ↑04 Juun 2020, 14:49Artiklis oligi rõhutatud, kuidas laiemalt levinud päikesepaneelide paigalduses ei ole enam mõistlik asjaarmastaja puudulike teadmiste pinnalt toimetada, tellin netist odavad paneelid, tinutan ise inverteri kokku - tarbin "tasuta" elektrit, vaid tuleb järgida reegleid-norme ehk projekt ja asjatundjad peavad paigaldise ohutuse tagama.

Alati saab ka paneelid panna põllule ja akud majast eemale eraldi bunkrisse.
Isetegemine teeb asja ahvatlevaks kuna tasuvusaeg ~poole lühem võrreldes võtmed kätte lahendusega.
Kui asjaarmastaja pole, siis ei ole muidugi mõtet pushida.

Lauri234 kirjutas: ↑05 Juun 2020, 09:35

Prill kirjutas: ↑04 Juun 2020, 14:49Artiklis oligi rõhutatud, kuidas laiemalt levinud päikesepaneelide paigalduses ei ole enam mõistlik asjaarmastaja puudulike teadmiste pinnalt toimetada, tellin netist odavad paneelid, tinutan ise inverteri kokku - tarbin "tasuta" elektrit, vaid tuleb järgida reegleid-norme ehk projekt ja asjatundjad peavad paigaldise ohutuse tagama.

Alati saab ka paneelid panna põllule ja akud majast eemale eraldi bunkrisse.
Isetegemine teeb asja ahvatlevaks kuna tasuvusaeg ~poole lühem võrreldes võtmed kätte lahendusega.
Kui asjaarmastaja pole, siis ei ole muidugi mõtet pushida.

Kindlasti entusiastid leiavad lahendusi ja võivad ka soodsamalt tulemuseni jõuda. Paraku statistika järgi on ka meil linnastumine täie hooga käimas, ehk valdaval osal inimestest ei ole seda põldu ega punkriruumi, kortermaja elanikel isegi katusele-maja külge oma nodi riputamine keerulisem. Eramutes natuke vabam valik aga väljamaa näitel võidakse ka seal seda vabadust piirama hakata, kus sarnaselt, kui autoentusiastist naaber oma maja ümber autolammutuse rajab polevat see ok, nii olevat seatud piirangud ka päikesepaneelidele, sest osa fanaatikuid kippusid paneele paigaldama lisaks maja katusele-seintele ka pisikese krundi neid täis pikkida, aga see riivavat ümbruskonna elanike silma, kas selline päikeseenergia tootmine ühele keskmisele eramukrundile sobilik on.
Teema massidesse liikumas hakkame varsti nägema piiranguid, kus mitte igalepoole neid toppida ei tohi, isegi põllu peale päikeseparkide rajamise kohta liigub siit-sealt jutte, kus seda soosida ei tohiks ja väärtuslik põllumaa peaks jääma teenima eelkõige põllumajanduse huve.
Seega järgi jääks vähemväärtuslikud põllumaad, mis jällegi võivad asetseda kuskil soode, poldrite, ääremaade servas, kus puuduvad elektriliinid ning uute vedamine paisutab äriplaani tasuvuse veel pikemaks ning ebaatraktiivsemaks.

Kui enda keldri ja sauna katust pärast paneelide paigaldust drooniga ülevalt vaatan tundub mulle küll palju ilusam ja ägedam. Teised on lihtsalt kadedad

Lauri234 kirjutas: ↑05 Juun 2020, 12:43 Kui enda keldri ja sauna katust pärast paneelide paigaldust drooniga ülevalt vaatan tundub mulle küll palju ilusam ja ägedam. Teised on lihtsalt kadedad

Rehepeksumasina esimene ostja tundus nii enesele kui naabritele kah alul äge mees olema, paarikümne aasta pärast oli ta lootusetult kole ja vanamoodne, praeguseks aga jälle miljööväärtuslik ja seadusega säilitamist nõutav...

Hetkel parim pakkumine https://shop.gwl.eu/Solar-PV-Systems/So ... html?cur=1
92€/280W koos käibe ja transaga eestisse.
Saadavust lubatakse juulist.
Ruumist rääkides samad mõõtmed mis 280W paneelidel aga 310W
Mu esimesed samade mõõtmetega paneelid ~4a tagasi olid 230W (~200€/tk).
Areng on märkimisväärne.