Päikesepaneelide hinnapakkumised

[trebla]

..Võib-olla hoopis rajatakse tipuenergia ärakasutamiseks hoopis vesiniku tehased, uue valitsusliidu kokkuleppe põhjal.....

kordan juba korduvalt öeldut: lollus on end veduri ees surnuks joosta ja veel omaenese raha eest , kui võiks rahulikult istuda rongi kasvõi teise klassi vagunis ja kaasa sõita.
Veelkord vaadates tagasi selle teema esimesel leheküljel oma 13 kWp paigaldise 2014 aastal 25 k€ eest ehitanud entusiasti tulemusele on tema tänaseks tagasi teeninud vast 13 000 x 7 x 0,09 = 8200 € ja 17 000 € jääb veel teenida, enne kui nulli jõuab?
17 000 euriga paneks täna püsti 30 kWp paigaldise, kui maa ja liitumine juba olemas?

Sama ka muude uute tulevikutehnoloogiatega...

Planeerida on muidugi vaja, et võimalikke arenguteid kogemata kinni ei ehitataks...

Gigavatised meretuulepargid on minuarust võimalikud vaid Eesti-Rootsi merekaabli olemasolu korral, seega ühe ülekandeliini rajamine läänerannikut pidi oli mõistlik.

[Kalvis]

Gigawatisel pole mitte merekaabel probleemiks vaid kuidas tagada toodangu järsul kukkumisel Gigawati tootmine? Planeerimisega on kehvad lood - poliitikutelt tuleb sõnamulinat maailmast, millest neil puudub õrn aimdumus - hea näide on vesinikutehnoloogia. Täna on planeeritakse ja jagatakse raha vesinikule, seejuures pole isegi veel laboris välja mõeldud ega uuritud kuidas ehitada! seeejuures on kümneid aastad uuritud, kuid ühtegi lõpptulemust pole.

[xxx111]

17 000 euriga paneks täna püsti 30 kWp paigaldise...

17K EUR-ga on teha oluliselt mõistlikumat kui pakutu (kapitali tootluse mõttes)...
Kordan ennast - hobikorras (tootlus ei puutu asjasse) võib "igasugu vigureid" teha...

[ping]

Veidi vigaselt aru saadud. Alajaamas pole vaja ühtegi trafot välja vahetada ...
Trafod ja võrk on tegelikkuses kahesuunaline. ....

See on küll aabitsatarkus, aga kui võtta ette ühe (kasvõi mõne seadme toite)trafo arvutamine, siis see niisama lihtne pole.

[Kalvis]

Et mis öelda tahad? Väidad, et trafos liigub elekter vaid ühes suunas? Või et 2x40 MW trafod koos vastava jämedusega jäävad lahjaks?

[ping]

Et mis öelda tahad? Väidad, et trafos liigub elekter vaid ühes suunas? Või et 2x40 MW trafod koos vastava jämedusega jäävad lahjaks?

Võta katseks näiteks kaks identset 230/12V trafot.
Ühenda kokku nende 12V mähised ja anna ühele trafole 230V toide ning mõõda kas teise trafo võrgumähisele tekkib sama 230V.
Ei tekki, on pinge erinevus!

Kui oleksid kunagi mõne trafo valmistamise ise arvutanud, siis teaksid seda.

[Kalvis]

Juhtumisi olen ja tean. Olen trafosi kerinud, remontinud ja arvutanud. Seejuures pannakse kokku kah kui väga vaja. Aga elektrivõrkudes ei panda (erandkorras küll, kui vaja kas katkestusvabalt jne.), sest on kohe palju probleeme. Tekib reaktiivne vool ja see on paha. Suurtes elektrivõrkudes on trafod mitte paraleeltöös ja kuigi aeg ajalt seda juhtub siis püütakse lahutuskoht sisse viia.

[ping]

Juhtumisi olen ja tean. Olen trafosi kerinud, remontinud ja arvutanud. Seejuures pannakse kokku kah kui väga vaja. Aga elektrivõrkudes ei panda (erandkorras küll, kui vaja kas katkestusvabalt jne.), sest on kohe palju probleeme. Tekib reaktiivne vool ja see on paha. Suurtes elektrivõrkudes on trafod mitte paraleeltöös ja kuigi aeg ajalt seda juhtub siis püütakse lahutuskoht sisse viia.

Sellisest kirjutisest tundub, et kahe lihtsa trafo katse, on mõistmiseks liiga keeruline olnud.
Mida "paraleeltöö" siia puutub?

[Kalvis]

Trafode paralleeltöö ongi täiesti tavaline asi kui kaks (või enam) jõutrafo ülempinge kui alampinge mähised on koos, trafod on paraleelis.

[ping]

Trafode paralleeltöö ongi täiesti tavaline asi kui kaks (või enam) jõutrafo ülempinge kui alampinge mähised on koos, trafod on paraleelis.

Kas see oli vastus küsimusele: "Mida "paraleeltöö" siia puutub?"
Minu toodu katse näites pole ju trafod mitte paraleelis vaid järjestiku.

[Kalvis]

Ja mis on selle jutu mõte või kus sul seda asja vaja läheks. Et trafol on takistus teab igaüks. Kogu su jutu mõtte ainus mõistlik lahendus olekski olnud juhtum kus trafod on paraleelis - 220 V pool kokku ühendatud ja 12 V pool kokku ühendatud.

[ping]

Ja mis on selle jutu mõte või kus sul seda asja vaja läheks. Et trafol on takistus teab igaüks. Kogu su jutu mõtte ainus mõistlik lahendus olekski olnud juhtum kus trafod on paraleelis - 220 V pool kokku ühendatud ja 12 V pool kokku ühendatud.

... mitte ainult takistus pole oluline, vaid ülekandetegur on erisuunas erinev.
Kahe trafo katse mõte oli näidata trafode jadalülitust, nagu need on võrgu tavakasutuses.
Ehk kui trafode norm ühendus on näiteks selline: 330kV/110kV - 110kV/15kV - 15kV/0,4kV , siis milline pinge (ja milliste kadudega) peaks 0,4kV poolelt sisse minema, et kõrgema poole pealt 330,01kV välja tuleks?

Elekter liigub alati kõrgema potensiaali poolt madalama potensiaali poole ja et energia saaks läbi trafo võrgu kõrgema pinge poole liikuda peab selle pinge olema trafo väljundil normaalpingest oluliselt kõrgem.

Praegu võivad P/V inverterid väljastada kuni ca 260V pinget faasile ja kui alajaama trafo seda vastu ei võta, siis kõikide selle alajaama piirkonna seadmetele jookseb toiteks sammuti kuni 260V (miinus pingelang liinil) pinge, mis on oluliselt kõrgem normist.

Aga kui fantaasia üle paraleeli ei küüni, pole mul mõtet siin heietada.

[võhik]

Parandage mind kui ma eksin, aga vahelduvvooluvõrgus saab energiat võrku tagasi anda ka madalamal pingel kui seda on võrgupinge. Lihtsalt võrku antava pinge hetkväärtus peab olema kõrgem kui võrgupinge hetkväärtus.
Efektiivväärtus võib olla madalam.

St. tekitatakse faasinihe ja energia voolab teises suunas... nagu annab võrku energiat tagasi ka raskelt koormatud langevat lifti pidurdav mootor...

Elektrilevi ütles, et nad lubavad ühendada oma alajaamade järele tootmist kuni 80% ulatuses trafo nimivõimsusest. Ühes oma liitumispunktidest nuuskasin ma igatahes kogu selle mahu ära, keegi teine ei tundnud huvi. Ilmselt ei tunne keegi huvi ka lähemal paaril aastal, kuna uutele võrkuandmisel toetust enam ei maksta.
Küll võib aga mõne aja pärast tekkida (või sinna kanti kolida) huvilisi, kes tahaksid sellegipoolest ka isetarbimiseks paneele paigaldada ja tahes-tahtmata tekib siis vajadus ülejääk võrku anda, aga nad ei saa. Isegi akudesse ei mahu suvine ületoodang ära. Seega peavad piirama tootmise omatarbimisega.

Teises kohas piiras minu maksimaalset võrkuantavat võimsust jälle liini pikkus. Võtsin samuti maksimumi mis sain ja ma saan nüüd nii aru, et samal liinil minust kaugemal olijad toomiseks liituda enam ei saa, aga minust alajaama poole jäävatele oleks miski väike ressurss nagu olemas? Samuti ka sama alajaama teistel väljuvatel liinidel olijatele.

Seega peaks miski riigipoolne regulatsioon tekkima mis määraks kes uued kulud katab ?

[ping]

Parandage mind kui ma eksin, aga vahelduvvooluvõrgus saab energiat võrku tagasi anda ka madalamal pingel kui seda on võrgupinge. Lihtsalt võrku antava pinge hetkväärtus peab olema kõrgem kui võrgupinge hetkväärtus.
Efektiivväärtus võib olla madalam.

St. tekitatakse faasinihe ja energia voolab teises suunas... nagu annab võrku energiat tagasi ka raskelt koormatud langevat lifti pidurdav mootor...

Elektrilevi ütles, et nad lubavad ühendada oma alajaamade järele tootmist kuni 80% ulatuses trafo nimivõimsusest. Ühes oma liitumispunktidest nuuskasin ma igatahes kogu selle mahu ära, keegi teine ei tundnud huvi. Ilmselt ei tunne keegi huvi ka lähemal paaril aastal, kuna uutele võrkuandmisel toetust enam ei maksta.
Küll võib aga mõne aja pärast tekkida (või sinna kanti kolida) huvilisi, kes tahaksid sellegipoolest ka isetarbimiseks paneele paigaldada ja tahes-tahtmata tekib siis vajadus ülejääk võrku anda, aga nad ei saa. Isegi akudesse ei mahu suvine ületoodang ära. Seega peavad piirama tootmise omatarbimisega.

Teises kohas piiras minu maksimaalset võrkuantavat võimsust jälle liini pikkus. Võtsin samuti maksimumi mis sain ja ma saan nüüd nii aru, et samal liinil minust kaugemal olijad toomiseks liituda enam ei saa, aga minust alajaama poole jäävatele oleks miski väike ressurss nagu olemas? Samuti ka sama alajaama teistel väljuvatel liinidel olijatele.

Seega peaks miski riigipoolne regulatsioon tekkima mis määraks kes uued kulud katab ?

Normikohane effektiivväärtus 230V ja pinge max väärtus ca 330V.
P/V seadme max effektiivvärtus kuni 260V ja võimalik pinge max väärtus ka vastavalt kõrgem.
Kui tootmisseadme hetkeväärtus on võrgusagedusest erinev, siis moonutub pinge siinuse kuju, muutub sagedus ja kaasnevad suurenevad energiakaod.

Saksas on asi lahendatud inverterite seadistusega lihtsalt, et kui võrgu sagedus tõuseb üle piiri siis lülituvad inverterid välja et võrgu stabiliseerumisel uuesti sisselülituda, ehk võivad tekkida perioodilised suured koormusekõikumised P/V ületootmisel. (Mida sealmaal ka päikseliste ilmadega kardeti, et kui võrk ei normaliseerugi ei pruugi inverterid enne elektrijaamade töö taastumist tööle hakatagi.)

Trafo koormustaluvus sõltub ümbritsevast temperatuurist ja ka vase eritakistus suureneb temperatuurivahemikkus -10C - +90C ca kaks korda. Ehk suvel ümbritsevas temperatuuris +30C on trafod erinevas olukorras kui talvel -20C, sest ka mähiseid läbiva voolu mõjul tõuseb soojuse eritus trafos seoses temperatuuri tõusuga.

Elementaarne füüsika seab piirangud, isegi kui poliitikud seda ei usu ja loodavad käskudele.

[Kalvis]

Viimasel ajal tuleb Vändra Lauavabrikust uudiseid kuidas KOV järjepanu keelavad tuulikute rajamist ja oh üllatust - päikesepaneelide ülespanekud. Viimasel juhtumil on eriti üllatav, et kellele need jalgu jäävad... Kahjuks puudus uudise juures argument miks - peamine rõhk oli, et kogukonnale ei meeldi, st. vallaviletsus mõtles ennast kogukonna all.

[ping]

Viimasel ajal tuleb Vändra Lauavabrikust uudiseid kuidas KOV järjepanu keelavad tuulikute rajamist ja oh üllatust - päikesepaneelide ülespanekud. Viimasel juhtumil on eriti üllatav, et kellele need jalgu jäävad... Kahjuks puudus uudise juures argument miks - peamine rõhk oli, et kogukonnale ei meeldi, st. vallaviletsus mõtles ennast kogukonna all.

Maakohtades on suuremad alajaamad endiste kolhoosikeskuste juures ja seal veel elavad inimesed, kes ei taha et nende koduümbruse põllumaad muutuksid "hallideks" väljadeks kui nende elukoha ainuke miljööväärtus on "haljendavad aasad".

Tuulikute üks reostuskomponent on infraheli, mida 2/3 inimesi ei kuule ja ei oska selles probleemi näha.
Maapinda mööda võib infarheli levida 15km taha.
Need kes kuulevad, need on terves ilmas kaebanud selle probleemi pärast aga "raha vaigistab".

P/V parke tahetakse kah panna alajaamade lähedusse ja hooldatud maale, mitte kuhugile võssa kus tulevikus pidevalt peab "hooldusraiet" tegema hakkama.

Kaovad inimesed, kaovad probleemid.

Nagu Tartu külje alla taheti teha haisutehast 80km pikkuse haisupilvega ja 40km pika läbi linna voolava solgijõega, millel oli luba Keskkonnaametilt haisutada Tartut 100 (sajal) päeval aastast.

[xxx111]

Mis on seal imelikku kui kohalik kogukond on sellise reostuse vastu - so nii tuulikud kui PV?
Mõlema reostus on lisaks muule ka visuaalne...

[ping]

Mis on seal imelikku kui kohalik kogukond on sellise reostuse vastu - so nii tuulikud kui PV?
Mõlema reostus on lisaks muule ka visuaalne...

Mujal maailmas on saavutatud kogukondadega "talumiskokkuleppeid", kas töökohtadega, rahaga või tasuta elektriga.
Aga meil plaanitakse suurobjekte võõrtööjõule (ega teil nagunii pädevat spetsialistidekaadrit pole) ja "aborigeenidele" lastakse suure kaarega pähe.
Kui isegi riiklikud metsamehed eeskuju näitavad, ega siis erafirmad (ostetud seadustega) kehvemad pole.

(Hiinlastega kampas plaanitud Tartu tehasesse plaaniti nii ehitajad kui personal Hiinast tuua ja kohalik oleks tööd vast väravavahina ainult saanud. Ka kiirraudtee ehitushange plaanitakse üleilmselt ja maamõõtjad olevat juba perspektiivsed linnakud 100 000 ehitajale (arvatavalt hiinast) välja plaaninud.)

[xxx111]

Mis on seal imelikku kui kohalik kogukond on sellise reostuse vastu - so nii tuulikud kui PV?
Mõlema reostus on lisaks muule ka visuaalne...

Mujal maailmas on saavutatud kogukondadega "talumiskokkuleppeid", kas töökohtadega, rahaga või tasuta elektriga.
Aga meil plaanitakse suurobjekte võõrtööjõule (ega teil nagunii pädevat spetsialistidekaadrit pole) ja "aborigeenidele" lastakse suure kaarega pähe.
Kui isegi riiklikud metsamehed eeskuju näitavad, ega siis erafirmad (ostetud seadustega) kehvemad pole.

(Hiinlastega kampas plaanitud Tartu tehasesse plaaniti nii ehitajad kui personal Hiinast tuua ja kohalik oleks tööd vast väravavahina ainult saanud. Ka kiirraudtee ehitushange plaanitakse üleilmselt ja maamõõtjad olevat juba perspektiivsed linnakud 100 000 ehitajale (arvatavalt hiinast) välja plaaninud.)

Just hiljuti oli uudis kus kohalikud pole ka raha eest nõus:
https://www.err.ee/1197163/kohalikud-po ... isega-nous

Mina ka ei oleks - kui just ei pakutaks summat mis mind rahuldaks (saaks kusagil mujal reostusvabas keskkonnas uue elamise sisse sättida + kompensatsioon)

[Kalvis]

Mis on seal imelikku kui kohalik kogukond on sellise reostuse vastu - so nii tuulikud kui PV?
Mõlema reostus on lisaks muule ka visuaalne...

Järtgmine samm on kui su majale ei anta enam ehitusluba kuna vallavanemale ei meeldi sinu maja välimus, värv jne.
Olen päri kui mingi asja ehitamine mõjub naabritele halvavalt - suletakse otsetee oma kodule - naabrikrundilt tuleb müra või haisu jne.

[xxx111]

Järtgmine samm on kui su majale ei anta enam ehitusluba kuna vallavanemale ei meeldi sinu maja välimus, värv jne.

Jätame vallavanema kõrvale
Ja räägime nüüd nt valla / linna arhitektist
Ja kui Sinu maja välimus ei sobi keskkonda (piirkonna teiste majade arhitektuuriga) vastavate spetsialistide arvates siis on igati õigustatud ka Sulle öelda: palun korrigeeri selliselt ja selliselt...
Ja siin pole midagi imelikku...

Samuti pole midagi imelikku kui mina või keegi teine ei soovi naabriks "PV põldu" kuna see on visuaalne reostus...

[onusnooker]

Eks sellest PV põllust tuleb aru saada, tal on ja sul ei ole...
Kui see kuskil kaugemal on ei tohiks nagu häirida... nüüd võiks küsida kui kaugel on kaugel onju...

[trebla]

Väga paljude maamajade juures on nõukaaegsed "nullid" ehk kolhoosniku 0,6 hektarit = 6000 m².
Need ei ole tihti nõukajal väljakujunenud põllumassiivide osad ja ka praegused talunikud oma suurte traktoritega ei taha/saa neid harida ja nii need tühja seisavadki. Meie perel igatahes 2 sellist.
30 aastat on need ainult kulu tekitanud - maamaks ja niitmine.

Päikesepaneele saab panna umbes 1/3 kattega, seega sellise "nulli" potentsiaal on kuni 2000 m² paneele ehk 1000 paneeli = 400 kWp.

Naabrimees istutas oma heinamaatüki kaski täis - nüüd on minu avar vaade õhtupäikese suunas kadunud aga vallavalitsus vaevalt minu kurtmise peale neid maha käsiks võtta.
Kui mina oma "nulli" peale kasvõi 100 paneeli ritta panen, ei saa ei naabril ega vallavalitsusel midagi kobisemist olla...

[xxx111]

No kui ei ole "kobisemist" siis pane aga...
Mina räägin olukorrast kus on "kobisemist"
Ja lisan veelkord - kui on soov kapitali tootlusega tegeleda siis selleks on oluliselt paremaid võimalusi
Aga kui on selline hobi ja kellelgi "kobisemist" ei ole siis lase käia

[Kalvis]

Miks vallavanem kõrvale? Enamus projekte on tagasi lükatud põhjendusega visuaalselt ei sobi! Selle alla käib igaühe maja/rajatise välimus. Vaevalt sulle meeldiks kui sinu maja projekt, mis sulle tipptopp sobib, lendab sellise põhjendusega prügikasti.
Asi on tegelikult valla rahahimus. Vale on see, kui talumiskohustuse papp läheb vallale vaid peaks minema naabritele - kui neil on mistahes müra või muu õigustatud piirangust tulev talumiskohustus.