Päikesepaneelide hinnapakkumised

[Ardi]

Mul pole mingit soovi investeerida liiniehitusse.

Arusaadav...
Kuid kas selleks, et Sina saaksid võrku müüa peaks investeeringud tegema võrguettevõte ehk teised tarbijad kollektiivselt?

Aga ma olen aastaid maksnud nii võrgutasu kui ampritasu ja võrku müüdava elektri eest maksavad tarbijad, kes seda elektrit ostavad.

[Ardi]

Olen valmis tootmist, st eksporti piirama mahuni, mida kannatab olemasolev võrk

Olemasolev võrk võib kannatada igasuguseid reZiime, küsimus, on millise kvaliteediga pinge läheb sama võrgu kaudu teistele (eeldusel, et ise kvaliteedi halvenemisega lepid). Kui sul tekib sellega seoses EL-iga eriarvamus ja eeldad, et sul on siiski õigus, tuleb palgata spetsialist kes teeb vastava võrgusõlme analüüsi erinevate halvimate olukordade puhul ja kontrollib, kas pinged erinevatel tarbijatel jäävad nõutud piiresse.
Alustada võid juba ise sellega, et mõõdad om kodus pinge ilma tarbijata, lülitad 1-f tarbija 20 A järgi jne. Kuid see on alles esimene lähtepunkt, kuid juba mingi ülevaate annab.

Kui võrk pole piisavalt korras minule kui tarbijale elektrimüügi jaoks, siis peaks EL selle korda tegema, sellejaoks olen ma ju aastaid maksnud võrgutasu iga KW pealt, mis olen võrgu kaudu ostnud.
Aga praegu lubatakse mulle 10kw tootmisvõimsust. Ehk piiratud ekspordiga saaksin müüa.

[xxx111]

Aga ma olen aastaid maksnud nii võrgutasu kui ampritasu ja võrku müüdava elektri eest maksavad tarbijad, kes seda elektrit ostavad.

Aga kas teised tarbijad ei maksagi võrgutasu?
Võrku müüdava elektri eest tõepoolest tarbijad maksavad - kuid kui Sina tahad müüa siis on ju loogiline, et "selleks et võrku saada" kulud katad ikka ise...
Miks teised tarbijad peaks maksma kollektiivselt Sinuga?
Ja jutt ei olegi ainult Sinust vaid kõigist kes soovivad võrku müüa... Kõik kulud tuleb ikka endal kanda...
Võrk on täiesti korras selleks, et saaksid tarbida...

[Ardi]

Ei saa inimene aru, ei saa. Eeespool juba mitu korda näidatud, selleks, et võrgust saaks sama kvaliteediga tarbida ja sinna toota, peab võrgusõlmede kogutakistus olema kuni 2x väikesem kui ainult tarbides ehk võrk olema 2 korda võimsam. Sisuliselt tuleb tootjate jaoks ehitada teine võrk juurde. Makske see lõbu siis ka kinni, kui ei suuda samas võrguharus seda läbu ära tarbida. Kui suudate, siis tagage, et mitte ükski poolperioodike ei läheks rändama ja teiste pingekvaliteeti solkima või tootke ühtlaselt nii nagu tarbijatel vaja, mitte siis, kui teil kõvaks läheb.

Ega ma ei saa aru jah, miks tootjapoolne toru peab olema 2x jämedam kui tarbija poolne. Ja igasugu lõbu võiks kinni maksta need, kes soovivad, et taastuvenergia poole liiguksime.

[Ardi]

Aga ma olen aastaid maksnud nii võrgutasu kui ampritasu ja võrku müüdava elektri eest maksavad tarbijad, kes seda elektrit ostavad.

Aga kas teised tarbijad ei maksagi võrgutasu?
Võrku müüdava elektri eest tõepoolest tarbijad maksavad - kuid kui Sina tahad müüa siis on ju loogiline, et "selleks et võrku saada" kulud katad ikka ise...
Miks teised tarbijad peaks maksma kollektiivselt Sinuga?
Ja jutt ei olegi ainult Sinust vaid kõigist kes soovivad võrku müüa... Kõik kulud tuleb ikka endal kanda...
Võrk on täiesti korras selleks, et saaksid tarbida...

Tarbijad maksavadki ja maksavad ka selle elektri pealt, mille mina võrku müün ja mille nad ära ostavad koos võrgutasuga. Erinevus vaid selles, et seda elektrit pole vaja suurte kadudega kaugele liigutada.

[xxx111]

Ja igasugu lõbu võiks kinni maksta need, kes soovivad, et taastuvenergia poole liiguksime.

Igasugu lõbu las maksavad need kes "lõbutsevad"...
Mitte keegi ei ole Sind sundinud PV-d paigaldama
Kui paigaldasid siis ole nii kena ja ära roni teiste inimeste rahakotti

[võhik]

,,,,,Näiteks pinge stabiilsuse nõue 5 %, kui vool liigub mõlemas suunas, tähendab endise liini takistuse 16 A asemel arvutamist 32 A-le. Või lepid EL-iga täiendavalt kokku, et oled nõus 10 % või enam % pingekvaliteediga, ,,,,

Seleta nüüd nii ära, et lihtinimene kah aru saaks:...
Kas asi on selles, et trafo väljundis hoitakse võimalikult kõrget pinget, et lõpuks tarbijani jõudes enam-vähem normaalne pinge alles jääks ?
Ja kui siis tarbija hoopis tootma hakkab, peab ta omakorda tõstma pinge veel kõrgemale, et pärast suhteliselt suure takistusega liini läbimist alajaamani jõudes see pinge siiski trafo väljundpingest kõrgem oleks??

Ehk siis tootev tarbija ise ja tema lähemad naabrid saavad kõrgema pingelaksu ?

[new1]

Ilmselt on alajaamad tänapäevalgi siiski passiivsed(lollid), käsitsi mingi väljundpinge seal paika keeratud vastavalt liinilõpu takistusele ja nii ongi, ise ta seal jooksvalt vastavalt oludele midagi muuta ei suuda. Ja üleüldse mis kiun selle mõnekümnevoldise pingeujuvuse koha pealt, tänapäevastel seadmetel tegelikult sügavalt pohhui mis pinge ja mis kujuga parasjagu selga tuleb. Võtke mingi suvaline seade ette ja lugege tagakaanelt pingevahemikku, paljud söövad isegi 110 voldist pinget ja lase või alalist selga, mingi kisa siinuse karvasuse või mille iganes koha pealt tegelikult mingi 30 aastat ajast maas elavate sovieetikute hala, kellel mingi nõukaaegne tehnika, mis tõesti võib saba anda kui 240V selga jookseb stabiilselt. Paneelide inverter vist miski üle 250V äkki ei annaks nagunii võrku, piiratud , seega üllepingesse suremise oht tänapäevastel aparaatidel olematu.

[Ardi]

Ja igasugu lõbu võiks kinni maksta need, kes soovivad, et taastuvenergia poole liiguksime.

Igasugu lõbu las maksavad need kes "lõbutsevad"...
Mitte keegi ei ole Sind sundinud PV-d paigaldama
Kui paigaldasid siis ole nii kena ja ära roni teiste inimeste rahakotti

Ma ei ronigi teiste inimeste rahakotti vaid eeldan seda, et EL selle liinitasu eest, mis ta mult aastakümnete jooksul kasseerinud on, ka minu nõukaaegse liini ära vahetab. Paljudel on ju asendatud lahtine liin kaabelliini vastu.Aga mina muudkui maksan ja maksan ja siis veel soovitakse see liin minu raha eest korda teha.

[ping]

Revolutsioonilise punamadruse kõnemaneer, füüsikaseaduste hüüdlausetega muutmiseks, on kohe tuttavlik:

Ilmselt on alajaamad tänapäevalgi siiski passiivsed(lollid), käsitsi mingi väljundpinge seal paika keeratud vastavalt liinilõpu takistusele ja nii ongi, ise ta seal jooksvalt vastavalt oludele midagi muuta ei suuda. Ja üleüldse mis kiun selle mõnekümnevoldise pingeujuvuse koha pealt, tänapäevastel seadmetel tegelikult sügavalt pohhui mis pinge ja mis kujuga parasjagu selga tuleb. Võtke mingi suvaline seade ette ja lugege tagakaanelt pingevahemikku, paljud söövad isegi 110 voldist pinget ja lase või alalist selga, mingi kisa siinuse karvasuse või mille iganes koha pealt tegelikult mingi 30 aastat ajast maas elavate sovieetikute hala, kellel mingi nõukaaegne tehnika, mis tõesti võib saba anda kui 240V selga jookseb stabiilselt. Paneelide inverter vist miski üle 250V äkki ei annaks nagunii võrku, piiratud , seega üllepingesse suremise oht tänapäevastel aparaatidel olematu.

PV inverterid võivad kuni 265V pinget väljastada.

... Aga mina muudkui maksan ja maksan ja siis veel soovitakse see liin minu raha eest korda teha.

Siin pole vist tegu mitte "liini korda tegemisega" vaid "rekonstrueerimisega vastavalt muutunud soovidele".

[Ardi]

Vaatan hetkel oma energiameetrit, mis päikesejaama kaasnes ja võimaldab üle neti tarbimis-tootmisandmeid näha, siis olukord on selline.
F1: pinge 234,1V, koormus -2,1A, tarbimine/tootmine -334W
F2: pinge 229,6, koormus -5,66A, tarbimine/tootmine -1,249kw
F3: pinge 235,3, koormus -3,05A, tarbimine/tootmine -603kw
Selle ajaga mis ma sisse trükkisin oli F3 koormus kahanenud pea 3x, 9 ampri pealt 3 peale. Kas siis boiler lülitus välja või õhksoojuspump.
Lisaks on energiameetris veel sellised näidud.
reactive power -147va´r
positive active pover kwh 16,39kwh
negative active powerkwh 2,32Mwh

[Kalvis]

Paneelide paigaldajad unustavad ära, et samamoodi pika liini otsas on vaja pingelangu vältimiseks jämedamat kaablit. Eespool oli öeldud, Kirchoffi ja Oomi seadus on universaalne, kehtib ka päikeselektri müüjatele.
Tuttaval, kes paneelid paigaldas, juhtus samas olukorras esialgu imelik asi. Tal oli 3x20 A ja paneele pandud 16 A väljundvoolu jagu, kuid igal keskpäeval lülitus park ülepingest välja! Ei jäänudki muud üle, EL liitumistaotlus 3x25A peale ja probleem lahenes!
Ardi - EL ongi sellepärast piirangud tootmisvõimsusele - nende liin ei lase elektrit läbi. Ja EL poolne probleemi lahendaminer käib liitumispunktis amprite juurdeostu teel.

[Ardi]

Paneelide paigaldajad unustavad ära, et samamoodi pika liini otsas on vaja pingelangu vältimiseks jämedamat kaablit. Eespool oli öeldud, Kirchoffi ja Oomi seadus on universaalne, kehtib ka päikeselektri müüjatele.
Tuttaval, kes paneelid paigaldas, juhtus samas olukorras esialgu imelik asi. Tal oli 3x20 A ja paneele pandud 16 A väljundvoolu jagu, kuid igal keskpäeval lülitus park ülepingest välja! Ei jäänudki muud üle, EL liitumistaotlus 3x25A peale ja probleem lahenes!
Ardi - EL ongi sellepärast piirangud tootmisvõimsusele - nende liin ei lase elektrit läbi. Ja EL poolne probleemi lahendaminer käib liitumispunktis amprite juurdeostu teel.

Kuna juurdeost tähendab liiniehitust, siis pakkusin EL-le välja, et piiran tootmisvõimsust 12,5kw peale (mida võimaldaks minu 20A peakaitse), nemad nõuavad, et piiraksin 10kw peale.
Eks siis piiran. Kuna mul maja katuse kalle on kella 2 suunas, siis ilmselt tõstan 6kw jaama paneelid küüni katusele, mis on 90kraadi, seega oleks suund kell 11, mis muudaks tootmiskõvera laiemaks.

[Kalvis]

Kui sul on 3x20A miks pead piirama? Sa oled selle eest maksnud ja sul on õigus igas suunas kütta või imeda 3x20 A.

[Ardi]

Kui sul on 3x20A miks pead piirama? Sa oled selle eest maksnud ja sul on õigus igas suunas kütta või imeda 3x20 A.

Sest EL ütleb, et 12,5kw on liig palju, max on 10kw mida liin välja kannatab. See ongi see, millest ma aru ei saa ja keegi pole veel suutnud seda mulle lihtsalt ära seletada, miks liin alajaama poolt võimaldab kokku 36A ja alajaama poole ei võimalda 20 ampritki.

[võhik]

No mina saan nii aru, et ka see tarbimise 36 A on sul naabriga kokku vaid mõtteline tegelikult.
Reaalses elus tarbimise üheaegsustegur lihtsalt ei ole 1 ja seetõttu probleemi kunagi ei teki.
Pange naabriga koos täiskoormus taha ja vaadake, mis teil sellest pingest järele jääb?
Praktikas te lihtsalt ei raatsi seda teha, sest teil pole seda elektrit kuhugi panna ja maksta seda kinni kah ei taha.

Tootmisel aga ongi päikeselise ilmaga täisvõimsus peal ja sealjuures veel pikalt.
Samamoodi on siis peenikeses liinijuhtmes pingelang aga nüüd teisesuunaline, st tootja pool on kõrgem pinge... energia ei saa ära minna, sest juhe ei lase läbi ja pinge tõuseb. Kuni muundur ennast välja lülitab, nagu Kalvise tuttaval...

Mulle ütles elektrilevi asjapulk, et nad saavad tootmist lubada kokku 80% ulatuses trafo nimivõimsusest.
Olen kuulnud siiski ka 250 kVA trafo puhul 240 kW.

Kui sul on 3x20A miks pead piirama? Sa oled selle eest maksnud ja sul on õigus igas suunas kütta või imeda 3x20 A.

Ma arvan, et kui sa selle kunagi ammu tehtud tarbimislepingu kuskilt üles leiad, siis ei räägita seal tootmisest mitte silpigi. Pigem võid sa sealt leida, et mitte midagi ei tohi võrgu poole tagasi minna?
Samas ma olen aru saanud, et tänu sellele ka ei ole neil õigus nõuda nüüd tootmise tekkimisel peakaitse suurendamisel amprite juurdeostmist, kui tarbimise jätad endiseks, sest ka seadus räägib vaid amprite hinnast tarbimise liitumisel. Ehk siis see sinu tuttav oleks pidanud maksma vaid peakaitsme vahetamise tasu, aga mitte selle 5 ampri eest, kui ta lubanuks ka edaspidi vaid 20 ampriga tarbida.

Nii ka Ardil - ampreid juurde osta tal poleks vaja, kui aga liini läbilaskevõime ei võimalda sinna rohkem sisse toppida, siis on see teine asi.
Pean siis arvama, et minul lihtsalt vedas selle kilomeetrise liini otsas olles - vanasti maksin kehva pingekvaliteedi pärast alandatud võrgutasu aga paar aastat tagasi vahetati paljasjuhtmed õhukaabli vastu välja.
Minu juurest läheb liin veel edasi vähemalt kahe naabri juurde .. nii oma 300 m lisaks.

Kas nende paljasjuhtmetega on pingekvaliteet OK ?
Kui ei, siis võiks ju loota, et tulevad ise võrku tugevdama?

Aga segaseks jäi ikka - kuidas 10+6 saab olla Eleringis registreeritud kui Elektrileviga sellist lepingut ei ole ..?

[Kalvis]

Kui sul on 3x20A miks pead piirama? Sa oled selle eest maksnud ja sul on õigus igas suunas kütta või imeda 3x20 A.

Sest EL ütleb, et 12,5kw on liig palju, max on 10kw mida liin välja kannatab. See ongi see, millest ma aru ei saa ja keegi pole veel suutnud seda mulle lihtsalt ära seletada, miks liin alajaama poolt võimaldab kokku 36A ja alajaama poole ei võimalda 20 ampritki.

Mis ütleja EL on. Kui sul on lepingus kirjas 3x20 A siis võid igal hetkel toota ja tarbida 3x20 A (3x20x230=13,8 kW)
See on suurem kui 12 kW. Seda liitumispunkti peakaitse suurus tähendabki.

[Kalvis]

Liitumislepingus on selgelt sees, et EL liini läbilaskevõime on 3x20 A. See võimaldab 13,8 kW aktiivvõimsust cosfii=1 korral ja seda saab PV inverteris sätestada et oleks nii. EL räägib iseendaga sõlmitud lepingu vastu. Ei ole nii, et EL ütleb, et teate, me mõtlesime ühepoolselt, et sul lepingus 3x20 A liinide läbilaskevõime ei sobi meile, vähendad nüüd 10 kW peale. Nii need asjad ei käi.

Küsijal lihtsalt pole vaja mingeid EL vahelist kirjavahetust teha, seadistagu inverter 3x20 A reziimi ja ongi kõik.

[ping]

EL on määrav ütleja. Kui ta nii ütleb, siis võid vaid kenasti paluda. Kui paluda ei oska või palve ei sobi, siis käi "kukele". ...
Kas tahad kodanikku üles ässitada ja siis debiilset mudamaadlust kõrvalt nautida?

Liitumislepingus on selgelt sees, et EL liini läbilaskevõime ... Nii need asjad ei käi.

Küsijal lihtsalt pole vaja mingeid EL vahelist kirjavahetust teha, seadistagu inverter 3x20 A reziimi ja ongi kõik.

Isegi talu kilpi statsionaarselt ühendatud ainult oma tarbeks kasutatav avariielektrigeneraatori ühendus tuleks registreerida võrguettevõtja juures kui tootmisseade.

[Küülaline]

talu kilpi statsionaarselt ühendatud ainult oma tarbeks kasutatav avariielektrigeneraatori ühendus

Ega siis keegi avariigeneraatorit võrguga ühendatuna ei hoia ometi. Need generaatorid ei olegi ju võrguga sünkroniseeritavad. Kilbi sisendis on kindlasti VÕRK - 0 - GEN kolmeasendiline lüliti.

[ping]

talu kilpi statsionaarselt ühendatud ainult oma tarbeks kasutatav avariielektrigeneraatori ühendus

Ega siis keegi avariigeneraatorit võrguga ühendatuna ei hoia ometi. Need generaatorid ei olegi ju võrguga sünkroniseeritavad. Kilbi sisendis on kindlasti VÕRK - 0 - GEN kolmeasendiline lüliti.

Kui on juhet pidi ühendus ja võimalik kas lülitiga või kontaktoriga miskitpidi peakilpi pinget anda, on vaja kooskõlastust.
Kui lüpsiku pistiku võtad seinast välja ja pistad genekasse, siis pole vaja.

(Sai ühte tallu PV seade paigaldatud, kus juba oli varem reservtoite genekas ühendatud peajaotuskilpi aga liitumiskilbile nõuti nii PV kui reservtoite geneka hoiatuskirju kui ka vastavat dokumentatsiooni.
Seal oli liitumiskilp, selle kõrval 2m vahega peajaotuskilp kust läksid kaablid hoonete jaotuskilpidesse ja generaatorimaija.)

[võhik]

Kuidas toimub lihtsa mastitrafo sekundaarpinge paikasättimine?
Kas seal on miskid väljavõtted sekundaarmähisest ja ühendatakse vastavalt selle külge, mis antud kohas vaja?
St. et kui trafo sekundaarpoolel on väike tarbimisvõimsus aga suurem tootmisvõimsus, kas siis saab trafo sekundaarpinge sättida madalamaks, nii et tarbijateni jõudev pinge oleks veel ikka normi piires, aga tootjad ei peaks oma liinide otstes energia võrku saamiseks muundurite pinget liiga kõrgeks tõstma?

PS

Mis ütleja EL on. Kui sul on lepingus kirjas 3x20 A siis võid igal hetkel toota ja tarbida 3x20 A (3x20x230=13,8 kW)

???
Kui sul on elektritootja leping, siis seal on kirjas, palju sa võid võrku anda.
Kui sa oma lihtsa tarbimislepinguga lähed tootma, siis palju õnne... saad arve ka võrkuantud energia eest + võrgutasud pealeselle..... ?

[Küülaline]

Kui sa oma lihtsa tarbimislepinguga lähed tootma

Selles ei ole ometi praegu teema

[võhik]

??
milles siis on teema ?

Kui Kalvis väidab, et piisab kui sul on x amprit peakaitse, siis võid mõlemas suunas uhada selle piires, aga võrk ise ütleb, et ei saa.
Kui tehakse eraldi tootmisleping, siis see on siduv mõlemale lepinguosalisele poolele.

Probleemialgataja Ardi tarbida saab miski võimsusega aga sama võimsusega toota ei saa, ju siis on võrgul põhjust seda talle keelata.
Minul on vastupidi, toota saan suurema võimsusega kui tarbida, sest ma lihtsalt ei taha suurema peakaitse eest maksta, kui ma nähtavas tulevikus kunagi nii palju tarbima ei hakka.
Ja isegi kui peaks hakkama, eks ma siis tarbin päikeselisel päeval omatoodetud elektrit.
(selleks peab aga vist küll siis enne taskukohane kodune vesinikutootmisjaam olema leiutatud)

[trebla]

Salvestamine kipub minema odavamaks

https://www.pv-magazine.com/2021/03/15/ ... e0-05-kwh/