Päikesepaneelide hinnapakkumised

[Kalvis]

Majanduskasvu tarbimismootoriga pole nõus, see rohkem poliitiline väide. (Tarbimisühiskonnas käiksin iga päev pidutsemas - milleks üldse töö)

See pigem eelmise sajandi mõttemall, et suurtootmine (ka energia) on ainuõige. Mina olen väiketootmise usku, kuid miks mitte toota kodus elektrit kõigil mõeldavatel viisidel - päike, tuul, mootorgeneraator (biogaas, rapsiõli või tavaline nafta), hüdroenergia (seda viimast ei luba enam keskkonnamet). Kui tootmine on tarbimise lähedal, võimaldab võrgukadusi kokku hoida. Väiketootmine tõstab võrgu töökindlust.
Millele vastu olen, on kui riik maksumaksja raha ees lausdoteerib (juba mitu korda öeldud siin teemas, kordan üle). Dotatsioon muudab ebaefektiivse tootmise võimalikuks. Väikses mahus rohelise toetus on veel talutav.

Miks need riigitoetused ja käsud keelud pahad on? Eriti veel see roheline agenda. Tegu on raha sõna otseses mõttes raiskamisega, kasu on täisti küsitav ja see viib küikide Eesti riigi elanike ELATUSTASEME VÄHENEMISELE!!! Ja mitte ainult Eestis, kogu EL territooriumil. Kahjuks õpitakse vigadest või nagu Zuzu - saab tussu peale vitsa.

[trebla]

Uute tehnoloogiate väljatöötamiseks on dotatsioonid vajalikud.
Päikesepaneelid on täna olemas vaid Saksa riigi dotatsioonide tõttu (samuti ka tuuleenergiat on need edasi arendanud)
Olen korduvalt öelnud, et kui termotuumareaktori arendamise alla pandud papp oleks kohe antud päikesepaneelidele, oleks naftapumpamine v-olla täna juba sama unustatud nagu seda on aurumasin. Termotuumat ennast aga ei saa olema meil ei 2050 ega ka 2100.
Seega tuleb osata valida perspektiivseid alasid . Ja väikeriigil valida selliseid millest jõud üle käib.
Meie rohetoetused pole tehnoloogiat kriipsu võrragi edasi arendanud, vist...sest ka Sõnajalgade (kes ise on küll aferistid) tuulikulahenduselegi tõmmati vesi peale...
Kui ise ei suudeta arengurongi mõjutada, siis tuleb lihtsalt sinna peale hüpata siis kui see on muutunud kasumlikuks. Ja tänu osaliselt ka koroonaviirusele on PV värgiga liitumise kasumlik hetk meil just nüüd.
Sest seadusandja (mis on rahva valitud!) pole näinud põhjust isegi neid kobarjaamade jokk-skeeme ära muuta...

Mina tahan muuhulgas oma äramakstud 1000 euri tagasi saada ja hetkel on see võimalus olemas. Edaspidi jääb PV paneel ikkagi väikeses mahus kasumlikuks kui kompenseerib omatarbe, aga see on olulisem päeval töötavatele ettevõtetele...

[xxx111]

Majanduskasvu tarbimismootoriga pole nõus, see rohkem poliitiline väide.

Ei peagi nõus olema
Aga võib tutvuda riikide majandusandmetega (nt USA SKP-st ~70% moodustab isiklik tarbimine)
Aga OK - igaühel oma arvamus

Tarbimisühiskonnas käiksin iga päev pidutsemas - milleks üldse töö

Mõtle korra selle lause üle järgi...

Uute tehnoloogiate väljatöötamiseks on dotatsioonid vajalikud

Absoluutselt pole nõus
Tegelikult lausa ei tohi doteerida
Igasugused dotastioonid viivad ebaefektiivsuseni (mida EL meile igal sammul ilmekalt demonstreerib)

[trebla]

dotatsioonid on vajalikud aga peavad olema ka piisavad, et olla efektiivsed (Saksa PV näide). Tänaseks on PV muutunud isetasuvaks. Eestis lihtsalt pole seadusandja saanud hakkama dotatsionide pikenduse erijuhu oma tegeliku eesmärgiga (liginullenergiahooned) vastavusse viimisega....

Samas doteeritakse palju teisi tehnoloogiaid kaudselt.
Üritades näiteks paljukiidetud tuumaenergiat turutingimustel aga turvaliselt ehitada, on toodangu hinnatulemuseks Inglismaa näitel täna 10 penni kWh.....
Ja oma vanade jaamade demonteerimine saab Prantsusmaale olema kulu mis ehk ei vii riiki pankrotti aga kindel ei või olla...

[xxx111]

dotatsioonid on vajalikud aga peavad olema ka piisavad, et olla efektiivsed (Saksa PV näide). Tänaseks on PV muutunud isetasuvaks

Dotatsioonid muudavad lahendused ebaefektiivseks
Efektiivsed lahendused saavad hakkama ilma toetusteta - seepärast nad efektiivsed ongi
EL on ebaefektiivsuse musternäide

PV ei ole isetasuv - ainult toetustega või millegi muu arvelt
Võtame nt elektri hinnalt ära taastuvenergiatasu ja langetame selle võrra hinda
Nüüd lisame PV elektrile tegeliku tegeliku võrgukulu PV ülalpidamiseks
JNE

Eestis lihtsalt pole seadusandja saanud hakkama dotatsionide pikenduse erijuhu oma tegeliku eesmärgiga (liginullenergiahooned) vastavusse viimisega....

Mis asi paneb arvama, et liginullenergiahooned peaks olema eesmärk?
Miks peaks see olema eesmärk?
Kas Sa oled tuttav metoodikaga mille alusel määratakse "liginull"?
Kas Sa mõistad, et sel pole reaalse energiatarbega seost?

Ma eespool mõni aeg tagasi kommenteerisin tooteid mis nö tavatingimustes pole võimelised konkureerima ja neile tekivad irratsionaalsed omadused
Lisaks ökole, mahedale, rohelisele, passiivsele jms kuulub siia alla liginull

[trebla]

Mis asi paneb arvama, et liginullenergiahooned peaks olema eesmärk?

siin pole vaja arvata vaid see oli pikendamise otsesõnu väljaöeldud põhjus seadusemuudatuse tegemisel.
Toetusskeem iseenesest lõpetati ju 2018 ära...

Toetused moonutavad tõesti turgu ja neid tuleb kasutada arukalt.

Ilma saksa toetusteta poleks päikesepaneele täna olemas.... nende tootmismaht on juba mitmendat aastat üle 100 GWp aastas mis tänaseks võimaldab ka selle minuviidatud araabia päikesejaama elektri kWh omahinnaks 1.35 US senti ( artiklist ei ole näha, et seal toetused mängus oleks).Kindlasti on päikeseelekter lõunamaades täna tasuv ja tasuvus areneb põhja poole edasi, aga need lõunamaalased ise oma kaamelite kõrval poleks seda tehnoloogiat välja mõelnud..


Sakslased olla nüüd suunanud toetuste põhirõhu akude arendamisele..

[xxx111]

siin pole vaja arvata vaid see oli pikendamise otsesõnu väljaöeldud põhjus seadusemuudatuse tegemisel.

Said valesti aru...
Küsimus oligi selline, et miks peaks selline olema eesmärk üleüldse?
See, et on selline seadus ei tähenda, et seadus oleks mõistlik...
Täpsemalt öeldes pean ma sellist seadust tüüpiliseks EL-i rumaluseks
Õigemini "kahtlustan vandenõud" (nimelt jutumärkides): liginull seadusesse kirjutatuna püüab kohustuslikuks teha PV - kohustuslikuks seepärast, et ei leidu piisavalt tarbijaid kes seda teeks vabatahtlikult...

Ilma saksa toetusteta poleks päikesepaneele täna olemas....

Jällegi - mis sellest halba oleks?
Täiesti normaalne, et ebaefektiivsed asjad "surevad välja"
Kui PV on efektiive ja perspektiivis tasuv siis arukas tootearendaja võtab selle kasutusele ja teenib palju raha ja ta teeb seda ilma toetusteta (nagu enamus teisi tootearendajaid)
Kui PV on efektiivne siis võtab iga arukas tarbija need koheselt kasutusele
Või äkki on asi selles, et PV on efektiivne ja tasuv küll kuid "tiba teise hinnaga ja näe tarbija krt ei taha selle hinnaga osta"?
Kui PV muutub tasuvaks võtan isegi kasutusele...
Müü mulle 1,35 US senti kWh + marginaal ja ostan Sinult...

[xxx111]

Kogu selle odava hinna ja Saksamaa saavutuste peale kopeerin siia ühe lõigu (allikas EUROSTAT):

Kodutarbijate jaoks (keskmise suurusega tarbijad, kelle aastatarbimine jääb vahemikku 2 500 kWh...5 000 kWh) olid elektrihinnad 2019. aasta esimeses pooles ELi liikmesriikidest kõrgeimad Saksamaal (0,3088 eurot kWh kohta), Taanis (0,2984 eurot kWh kohta) ja Belgias (0,2839 eurot kWh kohta).

[xxx111]

Taastuvenergeetika kohta veel üks tabav töö...

[punklik]

Minu hiljutised muljed päikese valdkonnast.

- Kui elamu ühenduspunkt elektrivõrguga tuleb kaugemale, kui Elektrilevi maagiline arv projektipõhiseks liitumiseks (360 m vist - täpselt ei mäleta) siis on päikesepaneelide ja elektriauto aku suuruse akupanga hind (vähemalt ise ehitamisel) madalam, kui projektipõhise võrguga liitumise hind. Näiteks 3 KW laadimiskontrolleri saab paarisajaga, korralikuma (mitte mandri-Hiinast vaid Taiwanilt tulnud) 5 KW inverteri saab alla tuhandega Noorest Tehnikust. Sel kevadel sain akuladu.ee kaudu mingeid Vietnami paneele sigaodava kilovati hinnaga (275 W maksis 139 €, seega 0.5 € / W).

- Linnas on madal tõenäosus, et PV paigaldus end hästi õigustaks ja toodaks. Esiteks on inimesi pindala ühiku kohta palju, teiseks on varjutavaid asju (teised majad), kolmandaks on elektri liitumised kõik ampritasu põhised. Maal lagedas kohas on PV paigalduse jaoks head tingimused, olen näinud ka ärihoonetel mitmes kohas (keevituskraami müüja GF Anapol on oma seina täis ladunud näiteks).

- Võrgule energia tagasi müümine on mikropaigalduse puhul kaheldava majandusliku mõttega tegevus. Suuremad paigaldused, mis liituvad kõrgepingeliinide võrguga, on efektiivsemad.

- Autonoomsete süsteemide jaoks on läbiv probleem, et suvel pole energiat kuhugi panna, talvel aga energiat ei jätku.

- Elektrivõrgu jaoks on läbiv probleem, et soojuselektrijaamad pole projekteeritud pidevalt väljundvõimsust muutma. Soojuselektrijaama üles kütmine võtab tunde, halval juhul päeva... maha jahutamine samuti. Turbiinide käivitamine kulutab neid, seiskamine samuti... aga neid on siiski vaja garantiina, et ei tule katkestust.

Tulemusena näiteks kui tuul on ühtlane ja tugev, siis Narva jaamad hoiavad ikka katelt kuumana ja võtavad kahjumit, äärmuslikul juhul maksavad peale tarbijale, et võtke meie elekter (negatiivse hinnaga). Lahendus oleks, kui võrk suudaks neelata ja salvestada ajutiselt ületoodetud energia, aga ei suuda. Lahendus oleks näiteks kari tarku elektriautosid, mis hakkavad laadima, kui saavad signaali et energia on odav. Lahendus oleks pumbatav hüdroelektrijaam, aga lähimad sellised on Rootsis ja Leedus. Lahendus oleks vesiniku valmistamine elektri ülejäägist, et sellega siis hiljem midagi teha (metaani toota? laevu või ronge käitada? puhtal kujul maagaasivõrku sööta - paar protsenti on lubatud?).

Üldiselt, selle järgi vaadates, et mis aastaajal on tarbimine ja tootmine koos, on põhjapoolsetel aladel tuul parem valik. Tuul annab energiat siis, kui meil külm on. Tuul paraku väikepaigaldusi ei salli - kvaliteetne tuul on saja meetri kõrgusel.

Lõunas, seal kus teemaks pole kütmine vaid jahutamine, on päike aga kindlasti väga popikas energia allikas - ja on mõnel pool põhjustamas keskkonnakahju. Afghanistanis näiteks pumpavad oopiumikasvatajad päikese jõul nii palju kastmisvett välja, et veehorisont langeb 3 meetrit aastas. Subsiidiume neil tedagi pole.

[new1]

Mingit teist alternatiivi ju ei paista pikemas ajaskaalas, kuidas selle meeletu energiavajaduse kasvuga lõpuks kõik selle saasta sees ja fossiilide lõppemise korral maha ei kärvaks. Lihavõttesaart terve planeedi lõikes nüüd küll ei ole mõistlik järgi tegema hakata, ettenägelik ja püsima jääda sooviv ühiskond siiski peabki hambad ristis ja kohati algselt peale makstes siiski teoorias toimiva lahenduse poole liikuma. Otse päikesest energiat toota vägagi mõistlik variant, 10 korda kehvema kasuteguriga fotosüntees ja sellest omakorda energia välja ajamine ka 10 korda suuremat pindala nõudev, pluss vee ja sobiva pinnase jms vajadus. Tuleks eestisse korralik pump-hüdroelektrijaam rajada. Kui railbalticu tarvis nagunii korraliku augu karjääri peavad kaevama, siis teha kohe asi kaks ühes ära. See jaam oleks siis nagu üks meeletu aku, päeval kui päike särab ja tuul puhub ja energiat üle, siis pumphüdro salvestab selle energia, öösel või tuulevaikusega saab sealt võtta ja siluks kenasti kõik need piigid ära ja poleks probleemi selle koha pealt. Tean et nüüd tuleb kohe see talvel -20 ja pimeda jutt, selle jaoks kõik vähegi suuremad katlamajad koostootmisjaamade vastu vahetada. Siin kliimas kütte kohapealt niipea siiski mingisugusest ahju ajamisest ei pääseks, teha siis koostootmisjaamades, sealt saab ca 30% ahju aetavast materjalist elektri ja soojuskadu peaaegu et puudub selle kõrval, põhimõtteliselt täiesti tasuta saab soojusele lisaks kõrvalt elektrit. Muidugi need jaamad on juppmaad kallimad kui tavaline katel, ent nõnda saaks asja ikka päris stabiilseks ja põlevkivi ei peakski mängu tooma, ajaks hakke jms pahnaga selle küttega siinmail ehk isegi läbi. Neid jaamu juba nii mõnigi eestis püstitatud ka. Näitena et kui tallinnas kõik katlamajad koostootmisjaamade vastu vahetada, siis pidavat sellest samast koostootmisest kütteperioodil enamvähem terve tallinna elektrivajaduse ka ära katma.

[xxx111]

"On mõistlik teha"...
"Tuleks teha"...
"Saaks, saab teha"...
JNE

Näib, et neist ükski siiski ei kehti
Sest näe vabatahtlikult ei võta keegi vedu

Mingit teist alternatiivi ju ei paista pikemas ajaskaalas...

Selle üle võib arutleda, see on juba hoopis teine teema...
Eelkõige käis jutt tasuvusest ja tee mis tahad seda tasuvust ei paista
Niisiis oleks ehk mõistlik taastuvenergeetikat "müüa" mõne teise argumendiga (so mitte manipuleerida)
Miks mitte, olgu selleks nt jätkusuutlikkus või keskkonnasõbralikkus
Kuid enne võiks uurida ka nende parameetrite objektiivset paikapidavust

Mul ei ole iseenesest midagi taastuvenergeetika vastu (lihtsalt mainin)
Aga mind jubedalt häirivad manipulatsioonid ja moonutatult, subjektiivselt ja kallutatult esitatud andmed faktide pähe...

[Urmas]

Kogu selle üha kasvava energiavajaduse päästab ainult üks asi- planeedi Maa elanike arvu stabiliseerimine normaalsele tasemele. See on jube, millises kiirusega on kasvanud inimeste arv viimase 100 või 50 aasta jooksul. Oleks veel, et see kordades rahvaarvu suurenemine toimuks miljonite kaupa. Ei, see toimub miljardite kaupa. Suurima rahvaarvuga riik Hiina suutis rahvastiku kontrolli alla saada, aga kuidas seda teha arengumaades, on minu mõistus otsas. Selgitustöö on sealmail vist sama, mis vastutuult kusemine. Mis siis veel saab kui kogu Aafrika mandri kontrollimatult siginevatel elanikel tekib võimalus elada sama hästi kui nagu praegu elavad keskmised eurooplased. Oh seda tarbimist. Eks selle tohutult kiire rahavastiku arvu kasvu "kurja juur" peitub ka üha paremas meditsiinis ja selle kättesaadavuses. Varem toimis looduslik valik ja ellu jäid paremate geenidega isendid.

[T25]

Uurige abiootilise õli kohta. Maa sees on olemas kõik "laboritingimused" õli iseeneslikuks tekkimiseks. Nii et nafta võib tegelikult täitsa kiirelt taastuv ressurss olla. Tundub ka loogiline, kuna juba ammu ennustati kohest nafta otsalõppemist, aga reaalsus on selline, et tünnid ajavad üle ääre.

[trebla]

Taastuvenergeetika kohta veel üks tabav töö...

kosutav lugemine paneelide plaanijale...
investeering 0,7 euri ja omatarbe pealt säästad 0,3 euri aastas.
sellise suhtega on juba täna ka akud tasuvad...

See 2014 tehtud analüüs/ennustus ei taha klappida küll Nordpooli tänase hinnakaardiga kus saksas hind 3,3 ja Baltukumis 4,3 senti kWh. aga ajame selle koroonaviiruse süüks....

[xxx111]

Selle analüüsi järeldused:

- Taastuvenergeetika kasutuselevõtt tõstab hinda tarbijatele
- Taastuvenergeetika kasutuselevõtuga suurenevad keskkonnariskid

Iga tarbija võib esimest järeldust ise kontrollida...
Teise järelduse kontrollimisega on raskem...

[Kalvis]

...- Võrgule energia tagasi müümine on mikropaigalduse puhul kaheldava majandusliku mõttega tegevus. Suuremad paigaldused, mis liituvad kõrgepingeliinide võrguga, on efektiivsemad...

Linnas ja üldse tasub päikesepaneelid katusele panna, veel parem katuse asemele lõunapoolses küljes. 45 kraadine katusekalle on vägagi bro. Maal samuti.
Võrku tagasimüümine on vägagi efektiivne! Kuna tootmine on tarbimise juures on muud võrgukaod olematud. Ja võrku tagasimüük on palju parem lahendus kui akudesse salvestamine.

- Elektrivõrgu jaoks on läbiv probleem, et soojuselektrijaamad pole projekteeritud pidevalt väljundvõimsust muutma. Soojuselektrijaama üles kütmine võtab tunde, halval juhul päeva... maha jahutamine samuti. Turbiinide käivitamine kulutab neid, seiskamine samuti... aga neid on siiski vaja garantiina, et ei tule katkestust.

Osaliselt päri. Klassikalisel soojuselektrijaamal saab võimsust reguleerida kuni pooleni, allapoole ei saa kuna kütus lihtsalt ei põle! Seega klassikalise soojuselektrijaamaga saab võrgu tootmis-tarbimist suhet kenasti stabiilsena hoida! (nagu hüdrojaamagagi) ja seda eestis tehti/tehakse
Paraku EL funktsionäärid ei taipa, et iga taastuvenergia kW vajab ärakukkumise asendamiseks samapalju kindlat elektritootmist - st. klasssikalist soojuselektrijaama või akumuleerivat hüdroelektrijaama! Seega kui soojuselektrijaam kinni panna siis kaotame ka võrgu stabiliseeriva võimaluse. Kui seda pole saabub blackout.

Lahendus oleks, kui võrk suudaks neelata ja salvestada ajutiselt ületoodetud energia, aga ei suuda. Lahendus oleks näiteks kari tarku elektriautosid, mis hakkavad laadima, kui saavad signaali et energia on odav. Lahendus oleks pumbatav hüdroelektrijaam, aga lähimad sellised on Rootsis ja Leedus. Lahendus oleks vesiniku valmistamine elektri ülejäägist, et sellega siis hiljem midagi teha (metaani toota? laevu või ronge käitada? puhtal kujul maagaasivõrku sööta - paar protsenti on lubatud?).

Tänane lahendus on Skandinaavia ja osalt Kesk-Euroopa hüdroelektrijaamad! Paraku Rohelised uusi ei luba ehitada ja olemasolevatest väga ei jätku. Juba täna on näha, et talvel sai elekter äkki otsa - loe Türgi, Jugoslaavia ja Ungarit tabanud elektrinäljast kus läks asi äkki inetuks. Siin olekski just abiks klassikalised koostootmis soojuselektrijaamad mida EL käsib kõikjal sulgeda! See on just olukord kus saeme oksa millel istume.

[T25]

Tootmise ja tarbimise stabiilsuse tagab ühendus Venemaaga. Suur süsteem ise tagab stabiilsuse. Blackout võib saabuda siis, kui ühendused katkevad Venemaaga, sest süsteemi sagedus läheb paigast ära ja jaamad ise lülitavad ennast välja, et kaitsta generaatoreid.

[trebla]

Siin olekski just abiks klassikalised koostootmis soojuselektrijaamad mida EL käsib kõikjal sulgeda!

Olgu Ungariga kuidas on, aga Eesti kuulub maailmas 0,5 % poolusele kõige lähemal asuvate asukate hulka ja siin on kütta vaja.99,5%Maa elanikest asub ekvaatorile lähemal kui meie.
Maltale ja Küprosele tehakse igasugu erandeid nende kauge ja eraldatud asukoha pärast, ehkki saareriikidel on tuult ja päikest lademes käes.
Loodetavasti uus energiavolinik on probleemiga kursis ja lahendab asja ära.

[trebla]

Päikeseenergia erinevus naftast on veel see, et kui naftat tuleb pumpama minna sinna, kus seda on, siis päike paistab igal pool.
Samas päikesepaneelide väljamõtlemisega seal lõunas hakkama ei saadud.
Isegi nõguspeegli leiutamine päeval toidukeetmiseks käis neile üle jõu, põletasid vaid kaamelisõnnikut, see tuleks neil ära keelata... CO2 asjatu emissioon, keetku päikesega ja sõnnik kuivatada!
Kõige rohelisem oleks elu troopikas - kütta pole vaja, söögi nopid puu otsast.. aga miskipärast tahavad esimesena roheliseks saada soomlased, kes ise need 0,25% kõige poolusepoolsemad üldse....

Ebaloogiline, kas pole ?

[Kalvis]

Loodetavasti uus energiavolinik on probleemiga kursis ja lahendab asja ära.

Energiavolinik valitaksegi sellest riigist kuhu päitsed vaja pähe panna. Energiavolinik peab kõike liikmesriikide valitsusi veenma, et need komisjoni juhi tahet täidaksid, mitte pole vastupidi - volinik ajab eesti asja.
Jürka ei saa partekaaslasele jalaga virutada pehmesse kohta ja kuna teine on kõrgel siis leebelt liputab saba ja püüab Kadrit aidata ... st. vajadusel sulgema Narva jaamad.
kunn24:
Reguleerimise konstant on tegelikult minutites. Loetakse täiesti 15 minutit piisavaks. Mõtlen töösolevat katelt-generaatorit. Muidugi pole variatsioon paari minutiga miinimumvõimsuselt täisvõimsusele või vastupidi aga täiesti piisav ühendsüsteemile.
Sa mõtlesid vist külmalt käivitust - see on jah tundides, vanadel kateldel 20 tundi.

[trebla]

Taastuvenergeetika kohta veel üks tabav töö...

Ma arvan, et me võiks siin kah taodelda magistrikraadi elektrihinna ennustamise alal:
Mõned näited:
search.php?keywords=v%C3%A4iketarbija+elektrihind+2020

search.php?keywords=elektri+hind+2020

...Selle analüüsi järeldused:

- Taastuvenergeetika kasutuselevõtt tõstab hinda tarbijatele
- Taastuvenergeetika kasutuselevõtuga suurenevad keskkonnariskid

Iga tarbija võib esimest järeldust ise kontrollida...

Mina olen ajaviiteks lükkinud tabelisse oma elektriarveid juba krooniaja lõpust saadik ja võin tõdeda, et 2014 juulis, kui see tegelane oma värsket magistritunnistust imetles, oli minu viimase 12 kuu keskmine elektrihind 12,43 senti/kWh ja täna pärast juuli arve saamist on eelmise 12 kuu keskmine 9,93 senti...

Aasta pärast, kui enamus sellest taodeldavast 500 MWp-st töös on, võime siis uuesti vaadata...


Aga miskit on siin maailmas ikkagi jäävat kah - soomlaste tuumareaktor pole ikka veel valmis...

[xxx111]

Sul on ilmselgelt probleeme laiema pildi ette kujutamisega
Minu väide on, et taastuvenergia teeb elektri kallimaks kōigile tarbijatele
Eelnevast järeldub otseselt, et ilma taastuvenergiata oleks elekter odavam
Iga tarbija vôib selles veenduda vaadates oma elektri arvet
Ja ei ole vaja keerutama hakata
Sinu hind on soodne vaid seetõttu, et teised maksavad selle eest
Ja seni kuni seal arvel on vastav rida ei tasu taastuvenergeetikutel sõna võtta ei tasuvuse teemal ega sel teemal, et neid ei doteerita teiste tarbijate taskust
Lisaks on enam kui küsitav taastuvenergia põhiline müügiargument so roheline

Ühtlasi soovitan lugeda seda:
https://leht.postimees.ee/7033273/kalev ... 1476341906

Julgen arvata, et EL oma kliimapoliitikaga ja rohepöördega kukub läbi (arvestades ka EL mõju globaalselt) - läbikukkumine on ka konkurentsivõimetu elektri hind (või muu energia või energiasisendi hind) ja sellega seonduv üldine konkurentsivõime langus...

[xxx111]

EUROSTAT:

Kodutarbijate jaoks (keskmise suurusega tarbijad, kelle aastatarbimine jääb vahemikku 2 500 kWh...5 000 kWh) olid elektrihinnad 2019. aasta esimeses pooles ELi liikmesriikidest kõrgeimad Saksamaal (0,3088 eurot kWh kohta), Taanis (0,2984 eurot kWh kohta) ja Belgias (0,2839 eurot kWh kohta).

Taani peaks olema tuuleenergia "teerajaja"

[punklik]

Võrku tagasimüümine on vägagi efektiivne! Kuna tootmine on tarbimise juures on muud võrgukaod olematud. Ja võrku tagasimüük on palju parem lahendus kui akudesse salvestamine.

Sul on õigus, minu viga, naabrid ju tõepoolest enamusel juhtudest suudavad tarbida ära. Mõtlesin lühinägelikult maainimese perspektiivist olukorra peale, kus ma toodan, aga alajaama taga pole kedagi, kellele mu toodangut hetkel vaja läheks.

Isegi nõguspeegli leiutamine päeval toidukeetmiseks käis neile üle jõu

Nonoh, kui Archimedes elus oleks, siis ta kirjutaks vastu, et tema küll põhjas ei elanud kui peegliga oli vaja laevu põlema panna (kas tegelikult pandi ei tea, aga põhimõtet tunti vägagi). Eks õnn muutub ajastutega, kord on lõunas parem ja teinekord põhjas.