Päikesepaneelide hinnapakkumised

[Kalvis]

Võta arvestuslikult - odavam aku - eluiga 7 aastat siis pead nagunii ümber vahetama. Kallim aku 12 aastat eluiga. Aku hinna jagad siis aastate peale ära.
Autoaku on täpselt samasugune toode nagu statsionaarne aku. Muuseas tehastest tulevad autoakud ja statsionaarsed akud täpselt samalt liinilt ja sama tehnoloogiaga. Kuid autoaku väiksem eluiga tulenebki halbadest keskkona ja kasutamise tingimustest.

[Külaline]

Siiski - mitu inimest on juba küsinud, mitu tsüklit üks korralik päikeseaku vastu peab. Teadja inimese korrektset vastust pole veel näinud.

[Kalvis]

Tegelik vastus ei sõltu ainult tsüklitest - akude eluiga on väga tundlik ka keskkonna ning kasutustingimuste suhtes.

[Külaline]

Siiski - mitu inimest on juba küsinud, mitu tsüklit üks korralik päikeseaku vastu peab. Teadja inimese korrektset vastust pole veel näinud.

Palun lugege alustuseks. Siin üks näide korraliku firma akust: https://www.victronenergy.com/batteries ... -batteries
Seal kasutusjuhendid ja tehnilised andmed.
Aku eluiga sõltub paljudest teguritest; laadimine, tühjenemine, ümbritsev temperatuur, jne.
https://www.victronenergy.com/batteries
ping

[Külaline]

Heal juhul siis 10 aastat, ehk poole vähem kui paneelid. Ehk siis nii peakski arvutuse tegema, kui traati majja ei tule.
Majanduslikult ebamõistlik ja täiesti arutu, hobi mõttes täitsa ilus, nii nagu paneelid ise ja kogu see arutlus siin teemas.

[Külaline]

Heal juhul siis 10 aastat, ehk poole vähem kui paneelid. Ehk siis nii peakski arvutuse tegema, kui traati majja ei tule.
Majanduslikult ebamõistlik ja täiesti arutu, hobi mõttes täitsa ilus, nii nagu paneelid ise ja kogu see arutlus siin teemas.

Vähe lugesid siis.
On ju kirjutatud hooldusvabade akude kohta:
VRLA GEL 2 Volt cells: design life 20 years
VRLA AGM: design life 7-10 years
VRLA GEL: design life 12 years
Siin: https://www.victronenergy.com/batteries ... #datasheet

Need on odavamad (hooldatavad) akud ja kohe on kirjas ka eluea sõltuvus akude temperatuurist: https://www.victronenergy.com/batteries/opzs-batteries
Long life flooded tubular plate batteries
Design life: >20 years at 20°C, >10 years at 30°C, >5 years at 40°C. Cycling expectancy of up to 1500 cycles at 80% depth of discharge. Manufactured according to DIN 40736, EN 60896 and IEC 896-1.
Low maintenance
Under normal operating conditions and 20°C, distilled water has to be added every 2 – 3 years.

Ise olen soovitanud alustuseks (näiteks suvila ehituse ajaks) kasutada nelja diiselauto akut.
Paar aastat peab ikka vastu, aitab õppida akudega elamist ja selgitada tegelikku elektri vajadust. Vajadus võib ruttu kasvada ja siis on paha kui kallis akukomplekt sai alguses valesti valitud.
ping

[Külaline]

Mõistlik on arvestada, et akus on varu neljaks päevaks, kui päikest pole.
Suvel, kui tootmine ületab tavaliselt tarbimist, saab arvestada ühe tsükli kuus.
Hommikukohvi keetmine (lühiajaline aku koormamine) mõjub pigem aku elueale positiivselt.
ping

[Külaline]

Vaadates 2x2 majapidamise energiatarbimist siis on selge, et miks Ta ei saa aru päiksepaneelide kasulikkusest. Soe saadakse gaasi põletamisest mitte elektrist.

Mille poolest gaasist saadav soe elektrist saadavast kehvem on? Tunned ennast gaasiga köetud vee all kuidagi kehvemalt? Gaasiga soojaks köetud radikas kiirgab halbu ioone?

2X2 kasutas võrdlemiseks oma ENDA tehtava investeeringu loodetavat tulusust

Oh ei - kui ma võrdleks oma portfelli viimase 9 aasta reaalse tootlusega (XIRR järgi 19,6% hetkel), siis oleks asi ikka päris hull. See 8% on koservatiivne hinnang pikaajalisele oodatavale tootlusele. Veel mõni aeg tagasi opereeeriti suisa 12%-ga aga praeguseks on see alla hinnatud 9-10% peale.

Sellepärast oligi siin eespool soovitus, et hetkel pole mõtet veel ummisjalu paneele ostma tormata, vaid võiks tegeleda pigem sellega, et maja küttevajadus poleks mitte 14 000 vaid näiteks 7000 kWh aastas.

Sellest 14000st on vähemalt 4500 kulunud sooja vee tootmiseks (hinnang suvekuudel kulunud gaasi järgi) -> maja kütmiseks on kulunud 9500. 209m2 maja - ei nuta.

Praegused paneelid on tehtud liivast (klaas ja räni) ja alumiiniumist. Mis materjal on liivast odavam?

Kulla mees, sul pole ikka halli aimugi, millest koosnevad ühe sellise toote tootmiskulud. Ilmselt tuleb üllatusena, et lisaks otsestele materjalikuludele on olemas veel terve rida muid otseselt tootmise seotud ja ka otseselt tootmisega mitteseotud kulusid, mis tootjal ometi katta vaja.

EE keeldus liini remontimast. Nõudis oma kulu ja kirjadega 3,5km kõrgepingeliini ja oma alajaama rajamist.

Järgmine kord kui võtmisega liiale lähed, hoia foorumist eemale - piinlik on sellist jama lugeda.

Noh, et nagu ka päästeametil puudub praegu veel võimekus ja luba elektriautosid kustutada. Need lastakse ärapõleda.

Juhuslikult homme õhtul tuleb operatiivkorrapidaja jälle külla. Eks ma küsin ta käest, mis ajast neil see võimekus ära kadus ja uus kord kehtib.

Kokkuvõttes - ma olen siin näinud ainult ühte näidisjuhtumit, mille puhul ma olen valmis uskuma, et PVC võib olla majanduslikult mõistlik lahendus (kui on soov mugavuslahenduse järele) - see üksik talumaja ilma püsiva elektriühenduseta. Kui palju selliseid objekte terve Eesti peale kokku on või kui palju peaks see mõjutama keskmist elektritarbijat - jäägu see igaühe enda välja mõelda.

Võrumaal öeldakse: "Nigu usud nii om".
Mina ei hakka oma aega raiskama kellegi usu pööramisele.
Kui inimesel on vajadus siis pöördub kellegi poole, kes aitab Tema vajadusi rahuldada.
Minu postitused tekitavad kindlasti küsimusi. Kui see müüja ei oska nendele, Tema (ostja) poolt esitatud küsimustele, vastata siis müüja ise ei valda teemat ja püüab iga hinna eest midagi "pähe määrida".
Kas ja kuidas ma nendele küsimustele vastan sellest ei sõltu mittemidagi sest inimene peab oskama neid küsimusi küsida sellelt firmalt kust ta võtab hinnapakkumisi, et mütsi üle silmade ei tõmmataks.
Tesla põlemise kaadrid on näiteks sellised::
https://www.youtube.com/watch?v=IKBYCNu6KFA
https://www.youtube.com/watch?v=Pphr7WyNBWU
https://www.youtube.com/watch?v=ifaH7uzkMT8
https://www.youtube.com/watch?v=mtCk3srID_w
https://www.youtube.com/watch?v=hkPMts4DS3Y
https://www.youtube.com/watch?v=jNso0sgqxjM
Kui Sinul PV elektrit vaja pole ja oled selle vähemuse hulgas kes saab venemaa gaasi kasutada siis ole senikaua õnnelik kui saab ja küsi konstruktiivseid küsimusi, kui tahad midagi teada. Mina ei taha raisata oma aega kellegi usu pööramisele.
Kas Sa oled üldse näinud LiIon aku põlemist: https://www.youtube.com/watch?v=Uex_O2TtTDw
Mina olen näinud ja osalenud ka elektriauto remondi koolitusel. Alul tundus kah selline jutt imelik, aga kui nägin nende autode ehitust ja õppevideoid siis suhtumine muutus.
Seal on ikkagi +300V pinge.
ping

[Külaline]

normaalne kulu ühe 4-liikmelise pere puhul 350-450 kwh kuus ... laristavad räigelt

Mis mõnele on tavaline mugavus, on teisele laristamine. Kes see normaalsuse defineerija siin on?

On minulgi see normaalsuse/müütilise keskmise mõiste sutsu segane. Mõnele 5-6 lapselise pereemale on normaalne iga päev pannkooke teha, mõni ostab 2 kuus Maximast valmispannkooke ja viskab need kaheks minutiks uuni sooja. Kultusede totaalselt erinevad.
Mõned aastad tagasi sai seda "normaalsust" lahatud passiivmajade teemas, kus keskmised kulutused elektrile oli ette kirjutatud, et mahtuda passiivi kriteeriumitesse.

Urmas

[Külaline]

Akuplokk tuleks siis (selleks spets ehitatud) keldrisse panna?
Et jahedamas kauem vastu peaks. Ja ka tuleohutuse seisukohast oleks majast eraldi...
Uusehituses lintne lahendada.. õuekelder meeter pikemaks ja eraldi sissekäik....

[Kalvis]

Keldrisse - miks mitte kui on tagatud, et vesi ligi ei pääse. Mitmed sidekatkestused omal ajal olid sellest, et sidefirmade tugijaamade akud olid keldris ja vesi pääses neile ligi.
See põlemise videod ei ole teemasse (seal on kasutusel Liitiumakud mis on väga plahvatus ja tuleohtlikud), sest pliiakudel pead kõike valesti tegema, et need plahvataksid, seejuures nad ise ei põle. Vedela elektrolüüdiga akudel pead ainult keldris tagama ventilatsiooni, et vesinik ikka ruumist välja pääseks ja ei plahvataks. Geel ja AGM pole seda vaja.

[Külaline]

Keldrisse - miks mitte kui on tagatud, et vesi ligi ei pääse. Mitmed sidekatkestused omal ajal olid sellest, et sidefirmade tugijaamade akud olid keldris ja vesi pääses neile ligi.
See põlemise videod ei ole teemasse (seal on kasutusel Liitiumakud mis on väga plahvatus ja tuleohtlikud), sest pliiakudel pead kõike valesti tegema, et need plahvataksid, seejuures nad ise ei põle. Vedela elektrolüüdiga akudel pead ainult keldris tagama ventilatsiooni, et vesinik ikka ruumist välja pääseks ja ei plahvataks. Geel ja AGM pole seda vaja.

Ei ole vajadust täiskeldri järgi. Piisab kui on ca 80cm sügav rauast kast maa sees. Talveks pealt soojustatud ja akude temp püsib talv läbi ilusti +2C - +3C juures.
Vesi ei tee akudele midagi kui see aku kaaneni ei ulatu, kasutada tuleb roostevabu polte. Paraneb jahutus.

Liitium akud puutuvad teemasse niipalju, et kõik uued seadmed mis õhtul omatoodetud elektrit oma akudest kasutavad on liitiumakudega. Ka Tesla promotud 10kW kast on ju liitium.
ping

[Kalvis]

Liitiumakud on statsionaarseks salvestamiseks per Ah rahasse seni kallim kui pliiaku. Aga kui pappi jalaga segada siis miks mitte.

[Külaline]

Liitiumakud on statsionaarseks salvestamiseks per Ah rahasse seni kallim kui pliiaku. Aga kui pappi jalaga segada siis miks mitte.

Jah pikemaaegse säilitamise vajadusega, näiteks suvilasse, on pliiaku soodsam.
Aga "päeval toodan, õhtul kulutan" süsteemiga, tuleb väidetavalt, liitiumakudega kogu elutsükli maksumus odavam. Sest iga päev tehakse tsükkel.
ping

[fanatic]

Ukrainlased aretavad, leiutavad...
http://www.epravda.com.ua/rus/publicati ... 18/611545/

[Külaline]

Ukrainlased aretavad, leiutavad...
http://www.epravda.com.ua/rus/publicati ... 18/611545/

Kellele seda huinaad vaja peaks olema? Jurakas kogub päikeseenergiat 20 m2 alalt. Ja pärast hakata sellest aurugeneraatori abil elektrit ajama. Palju summaarne kasutegur tuleks? Mis see maksaks ja kaua vastu peaks.
Staatilised PV paneelid maksaks 20 m2 puhul 3000 euri ja annaks 4-5 kW.

Mastaabiefekt võib mängu tulla pigem energia salvestamisel. Selleks meil siia näiteks planeeritud 500 MW hüdroakumulatsioonijaam.....

[Külaline]

Päikesepaneelid on sama mõttetud nagu elektriautod- 2 x kallimad kui praegused alternatiivid. Räägime päikesepaneelide kasulikkusest siis kui nafta, gaas jms on otsa saanud?

[Kalvis]

Jah pikemaaegse säilitamise vajadusega, näiteks suvilasse, on pliiaku soodsam.
Aga "päeval toodan, õhtul kulutan" süsteemiga, tuleb väidetavalt, liitiumakudega kogu elutsükli maksumus odavam. Sest iga päev tehakse tsükkel.

See ei ole nii. Ei ole sellist erisust pliiaku ja Liitiumaku vahel. Mõlemad käituvad ühtemoodi.
Liitiumaku peamine eelis on ikka mobiilsed seadmed (autod, arvutid, jne.) seal loeb kg per ruumala per energiatihedus ja selles vallas kotitakse pliiakusi täiega.

[2korda2]

Võrumaal öeldakse: "Nigu usud nii om".
Mina ei hakka oma aega raiskama kellegi usu pööramisele....
ping

Võrukatel on ilmselt õigus - sina usud, et PVC Eesti tingimustes on majanduslikult tasuv. Oma usku sa konkreetsete arvutustega toetada pole suutnud.
Mina võtsin oma konkreetsed näidud (nii mõõdetud energiakulu kui arvetelt summad) panin need vastamisi PVC müüja hinnakirjaga ja arvutasin. Konkreetselt. Selle tulemusena ei ole minu seisukoht lihtsalt "usk" vaid teadmine.
Muide, operatiivkorrapidaja tunnistas, et elektrisõidukite kustutamisega on veel kogemusi vähevõitu aga oli hea meelega valmis "pole võimekust" väitja isikliku elektromobiili peal näitama, kuidas saab põlema ja uuesti kustu ka. Tõsi, kustutamise järgselt masina taastamine mõtekas pole. Peamine põhjus on ligipääs - akupakk asub auto põhja all. Enamasti aga seisavad põlevad autod ratastel. Auto üle kuhjamine vahuga mingit effekti ei anna. Masin tuleks keerata külili/selili. Külili keeratud masin pole üldiselt enam taastamiskõlbulik (seda enam, kui elektromobiili kalleim komponent vahetamist vajab).
OK rääkis ka "koduse akupaki" teemadel. Alustas paari vängema sõnaga (ehitatakse kurat teab kuidas ja tihti projektid puudu/kooskõlastamata). Seejärel tegi puust ja punaselt:
näe, sinu majas asub sissetulev elektrikilp majast 8m - selgelt nähtav ja ligipääsetav. Kui jama on, tuleme kohale ja keerame alustuseks sealt voolu maha. Gaasikraan samamoodi - majast mitu meetrit eemal, suure kollase rauast "kolmnurgaga" tähistatud. Kui ta aga sõidab objektile kus katusel paneelid, ei tea kunagi, kas pealüliti lükkas kogu vooluringi pimedaks või on paneelide taga akupakk, mis laseb voolu endiselt kõikidesse ahelatesse.
Selle viimasega seoses (ja "liitiumaku on ka kodustes tingimustes kasulikum") ennustan, et koduste akupakkide levikul juhtub peagi mõnel objektil just seetõttu õnnetus. Kindlustatud objekt -> kindlustusfirma hakkab oma riskianalüüsi valemitesse "on akupakk" riski lisama -> akupaki olemasolu tõstab kindlustusmakset. See viimane on siis otseselt PVC+akupakk lisakulu.

[JyriPaike]

Eesti energiapoliitika soosib õhu saastamist ja sellepärast pole PV ja muud taastuvenergia lahendused tasuvad , ehk uus valitsus muudab selles osas midagi.
Pikem artikkel Postimehes http://tehnika.postimees.ee/3910041/enn ... 1423811542

[Külaline]

Jah pikemaaegse säilitamise vajadusega, näiteks suvilasse, on pliiaku soodsam.
Aga "päeval toodan, õhtul kulutan" süsteemiga, tuleb väidetavalt, liitiumakudega kogu elutsükli maksumus odavam. Sest iga päev tehakse tsükkel.

See ei ole nii. Ei ole sellist erisust pliiaku ja Liitiumaku vahel. Mõlemad käituvad ühtemoodi.
Liitiumaku peamine eelis on ikka mobiilsed seadmed (autod, arvutid, jne.) seal loeb kg per ruumala per energiatihedus ja selles vallas kotitakse pliiakusi täiega.

Mina loen küll akude tehnilistest andmetest erinevust välja.
Näiteks: https://www.victronenergy.com/batteries ... datasheets
https://www.victronenergy.com/upload/do ... ies-EN.pdf
https://www.victronenergy.com/upload/do ... ies-EN.pdf
Akutootjate andmetel on liitium akude tsüklite arv kuni viis korda suurem kui pliiakudel ja sellest ka väidetav väiksem kWh maksumus elutsükli jooksul.
Liitiumaku soetushind on muidugi kõrgem kui pliiakudel.
Siin üks tubane seade: http://www.sma.de/en/products/solarinve ... oads-92232
ping

[Külaline]

Võrumaal öeldakse: "Nigu usud nii om".
Mina ei hakka oma aega raiskama kellegi usu pööramisele....
ping

Võrukatel on ilmselt õigus - sina usud, et PVC Eesti tingimustes on majanduslikult tasuv. Oma usku sa konkreetsete arvutustega toetada pole suutnud.
Mina võtsin oma konkreetsed näidud (nii mõõdetud energiakulu kui arvetelt summad) panin need vastamisi PVC müüja hinnakirjaga ja arvutasin. Konkreetselt. Selle tulemusena ei ole minu seisukoht lihtsalt "usk" vaid teadmine.
Muide, operatiivkorrapidaja tunnistas, et elektrisõidukite kustutamisega on veel kogemusi vähevõitu aga oli hea meelega valmis "pole võimekust" väitja isikliku elektromobiili peal näitama, kuidas saab põlema ja uuesti kustu ka. ........

Ma pole oma "usku" omaarust kuskil kuulutanud vaid korduvalt öelnud, et iga majapidamise jaoks peab eraldi arvestuse tegema ja toonud mitmeid näiteid kus on ilma süvaanalüüsita aru saada PV kasumlikusest.
(Uskuda võin ma näiteks seda, et gaasikatel ei tasu ära. Sest mul pole läheduses gaasitrassi. Kusjuures enamusel eesti inimestel pole võimalik gaasitrassiga liituda. Aga ma ei hakka seda igalpool kuulutama nagu üks soojuspumba vastane seltsimees.)
Seepärast pole mul mõtet suvalist näidisarvutust teha sest sellega võib mida iganes näidata.
Väidad oma investeeringute kasumlikuseks 18% ja pole mõtet väiksema kasumlikkusega tegeleda. Tubli, edu sulle.
Iga üts tege mis mõist.
Päästeametniku jutust saan aru, et tema on küll vist üks julge mees. Kardab (väikse tõenäosusega) majas olevat akupanka ja sellest tulla võivat 230V vahelduvpinget. (hakatuseks vähe väristab)
Aga ei karda igas elektriautos kindlasti olevat +300V pingega ALALISVOOLU (see on vahelduvvoolust ohtlikum, pinge tõusu ei pruugi märgata ja tõmbab kohe lihased krampi).
ping

[-virks-]

Päästeametniku jutust saan aru, et tema on küll vist üks julge mees. Kardab (väikse tõenäosusega) majas olevat akupanka ja sellest tulla võivat 230V vahelduvpinget. (hakatuseks vähe väristab)
Aga ei karda igas elektriautos kindlasti olevat +300V pingega ALALISVOOLU (see on vahelduvvoolust ohtlikum, pinge tõusu ei pruugi märgata ja tõmbab kohe lihased krampi).
ping

Autos olev aku on peidus ja keegi seda ei näpi. Ohtliku vooluringi tekkimiseks läbi päästja käes oleva veevooliku (veejoa), puudub korralik maanduskontakt.
Toas olevaid pingestatud "asju" (katkisi seinakontakte näiteks) katsudes (jah, päästjad kombivad pimeduses ja käsikaudu isegi tänapäeval, kui igas põhiautos on termokaamera) on reaalne oht surakat saada, isegi vett mitte lastes.

[Külaline]

See, et alalispinge vahelduvpingest ohtlikum on, see on küll nüüd miski täiesti uus 21. sajandi lähenemine elektriohutuse vallas...

[Kalvis]

Üldiselt päästeametnikud kardavad neid akupankasi väga. Kui maja põleb ja julged mainida, et akupank on töös siis enne põleb maja maani maha kui nemad veekraani lahti keeravad.