Päikesepaneelide hinnapakkumised

[fanatic]

Palju kolmes suunas lahenduse puhul omatarbimise protsenti suurenda on võimalik, võrreldes ainult lõuna suunaga?
Ega soojuspumbaga vist maja päeval ööseks ette ära ei küta?

[2korda2]

Kahjuks näitab vastus, et kalkulatsiooni siiski ei ole, on vaid tunnetuslik arvamus.

Sellise summa eest saaks päiksetootmisjaama mille energia tootlus võrdub umbes talvel, iga päev kahe tuppa toodud puusületäie energiaga. Ehk peaks tagama mulle sooja elamise ilma minu sekkumiseta mitukümmend aastat.
Selleks pean maksimaalselt kulutama kütteks oma toodetud energiat ja võrku müüma kõige kallimal ajal (suvel päeval) ja tagasi ostma kõige odavamal ajal (talvel öösel).
Selliselt toimetades peaksin 8 talvega kulud tasa saama arvestades praeguseid energia hindu.

Rõhutatud lõik - täpselt selline tarbimine reaalselt võimalik ei ole:
1. süüa on vaja üldjuhul teha päevasel ajal, sõltumata aasta-ajast;
2. kütta on vaja üldjuhul ööpäevaringselt, mitte vaid öösiti (õigemini ainult öösel energiat tarbiv kütteviis nõuab olulist lisainvesteeringut ja tasuvus seetõttu jälle kahtlane).
Tunnetuslikult pakun, et ülalviidatud tarbijad on keskmises majapidamises kõige energiamahukamad. Seega pole ilmselt reaalne ka >=12,5% varade tootlus. Viimane oleks küll üpris hea aga antud sisendi järgi ebausutav.
NB! Endale pensionisambaid rajades ei ole mõtet ainsa alternatiivina kaaluda riiklikult reguleeritud II ja III sammast. Minu isikliku pensionisamba tootlus viimasel 8 aastal on 20% pa. Annan endale aru, et mul on suhteliselt vedanud ja sestap pikema perioodi peale olen endale eesmärgiks seadnud 8%-lise puhastootluse (pärast makse ja kulusid).

[Külaline]

Palju kolmes suunas lahenduse puhul omatarbimise protsenti suurenda on võimalik, võrreldes ainult lõuna suunaga?
Ega soojuspumbaga vist maja päeval ööseks ette ära ei küta?

Kas kasulik on paigaldada paneelid kahes või kolmes suunas tuleks iga objekti puhul eraldi välja arvutada.
Häda selles, et 3 sisendiga invertereid on väga vähe ja seepärast tuleks kasutada mitut inverterit.

Omatarbe osakaal sõltub tarbijatest, nende energiatarbest ja kasutusajast. Ja tuleb konkreetse objekti kohta arvutada ja kuna on palju muutujaid siis ei saa üheselt öelda.
Omatarbe protsendi muutus tuleneb sellest, et kui lõunapoole paigaldatud paneelide tootmise aeg on umbes 6 tundi siis ida/lääne suunal kuni 12 tundi.

Siin on üks näidisgraafik kus 1,5kW+1,5kW paneele on paigaldatud ida/lääne suunal 2,5kW inverteri taga (täpne graafik sõltub paneelide nurgast ja asukohast):


Meie kliimas on eramus tavaliselt kõige suurem tarbija soojuspump (maamajapidamistes võib olukard hoopis erinev olla).
See kuidas soojuspump maja kütab sõltub konkreetse maja soojuse salvestuse võimest.

Mina olen katsetanud ühes majas ööelektriga (1 korrus, 175m2, põranda küte betoon(21m3)põrandas, boiler 300L, 8kW maasoojuspump). Pump töötab juba 3 aastat programmi järgi ööelektri ajal (öösel 29C, päeval 21C). Talvel väga külmal ajal olen lülitanud ööpäeva peale. Ööpäevase energiatarbe vahet pole, et kas töötab 24h või 6h. Aga ööelektri osakaal on olnud kuni 80% elektrikulust, päevase tarbimise vähenemise arvelt. Aastane energiakulu küttele ja soojale veele kuni 5000kW/h.

Kui sellisel majal nüüd inverterist võtta signaal, et kui tootmine ületab 2kW ja siis läheks soojuspump kõrgema temperatuuri peal tööle, siis väheneks selle võrra ööpäeva jooksul soojapumba poolt võrgust võetav energia kogus kuni 0`ini.
Nüüd erinevate paneeli nurkadega arvutades saab tuletada, et kas see piir kus tootlus ületab 2kW on 5 tundi vahemikus või 10 tundi vahemikus.

Arvatavasti teate millised energiatõhususe nõuded ka eramutele osa aja pärast kehtima hakkavad.
Kui sellele majale panna 20+20 paneeli oleks see +energia maja.
Kui sellele majale panna ainult 40 paneeli lõuna poole siis kW`dega arvestades on kõik praktiliselt sama, et +energia maja, aga tegelikult lisanduvad päevase elektri tagasiostu suuremad tasud.

Kui on olemasolev maja siis seal on palju asju juba paika pandud aga kui tegu uue maja planeerimisega siis peaks kohe päris alguses selliste asjadega arvestama ja ka küttesüsteemi valikul. Aga kui palju on meil projekteerijaid kes seda jagavad?
ping

[Külaline]

Tänud, sain juhtmed lühisest lahti. Nüüd sain aru, et meie investeeringu lähtepunkt on erinev. Minu lähtepunkt ja eelistus on maksimeerida investeeringu tootlust võrku müümiseks, teie väite lähtepunkt on maksimeerida omatarbeks kulutatava energia osa. (Muide selle tingimuse ka sisestasin, aga vist jäi see tähele panemata). Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Omatarve on nii hüplik asi ja arvesti töötab reaalajas, igas faasis igas suunas, seega ilma akudeta isetarbimine ei anna suurt kasutustegurit.
Ka siin foorumis on sellel teemal juba halatud.

Lihtsam on kasutada pangakontot. Ehk siis maksimeerida tootlust võrku müümiseks.

Selle pärast ongi teatud olukordades kasulikum kasutada 1F invertereid.
Meie elekter on praegu nii odav, et ei tasu akudega jamamine veel ära, Saksas tasub.
Ka meil käib kõva tegevus sellel teemal, et võrgutasusid tõsta. Jälgides kasvõi ajakirjandust.
Ja "riigile" tõstmine meeldib sest selle pealt saab nii käibemaksu kui SKP tõusu.
ping

[Külaline]

Kahjuks näitab vastus, et kalkulatsiooni siiski ei ole, on vaid tunnetuslik arvamus.

Sellise summa eest saaks päiksetootmisjaama mille energia tootlus võrdub umbes talvel, iga päev kahe tuppa toodud puusületäie energiaga. Ehk peaks tagama mulle sooja elamise ilma minu sekkumiseta mitukümmend aastat.
Selleks pean maksimaalselt kulutama kütteks oma toodetud energiat ja võrku müüma kõige kallimal ajal (suvel päeval) ja tagasi ostma kõige odavamal ajal (talvel öösel).
Selliselt toimetades peaksin 8 talvega kulud tasa saama arvestades praeguseid energia hindu.

Rõhutatud lõik - täpselt selline tarbimine reaalselt võimalik ei ole:
1. süüa on vaja üldjuhul teha päevasel ajal, sõltumata aasta-ajast;
2. kütta on vaja üldjuhul ööpäevaringselt, mitte vaid öösiti (õigemini ainult öösel energiat tarbiv kütteviis nõuab olulist lisainvesteeringut ja tasuvus seetõttu jälle kahtlane).
Tunnetuslikult pakun, et ülalviidatud tarbijad on keskmises majapidamises kõige energiamahukamad. Seega pole ilmselt reaalne ka >=12,5% varade tootlus. Viimane oleks küll üpris hea aga antud sisendi järgi ebausutav.
NB! Endale pensionisambaid rajades ei ole mõtet ainsa alternatiivina kaaluda riiklikult reguleeritud II ja III sammast. Minu isikliku pensionisamba tootlus viimasel 8 aastal on 20% pa. Annan endale aru, et mul on suhteliselt vedanud ja sestap pikema perioodi peale olen endale eesmärgiks seadnud 8%-lise puhastootluse (pärast makse ja kulusid).

Elamisi on mitmesuguseid ja kõike ei saa ühe vitsaga lüüa.

1) Minu majapidamises süüakse päeval tööjuures ja viimati keetsin pliidil muna eelmine nädal. Hommikukohvi teeb üks kõrisev masin mis tarbib 1,5kW elektrit 12sek joolsul 1 tassi kohta.
2) See, et on olemas maju mis tarvitavad mingil põhjusel ööpäeva ringset kütet ei tähenda, et kõik majad sellised on.

Mul jääb üle ainult head meelt tunda, et oled leidnud 20% tootlusega samba.
Tore oleks kui tutvustad seda, hakkame kõik paremini elama ja jätame paneelid kus kurat?
ping

[2korda2]

Õhtul kodus sooja sööki ei tehta? 18-20 on meie peres söögitegemise aeg - pole too aeg veel väga odava elektri aeg, küll aga suurema osa aastast sel ajal enam päikesest suurt abi ei ole.
Nagu ma kirjutasin - keskmise lahenduse puhul köetakse pigem ööpäevaringselt. Saab muidugi teisiti ka. Samas minu peres näiteks magatakse pigem jahedas toas (19-21 kraadi). Laste tubades päevasel ajal (nädalavahetused) on loomulikult soojem. Lahendatud radika juures olevate termoregulaatoritega - lapsed keeravad ise 1-5 vahemikus nagu parasjagu hea tundub. Saavad kenasti hakkama. Gaasikatla jaoks suurt vahet pole. Öise ettekütmise puhul aga oleks märksa keerukam (ja kallim) lahendada.

Minu isiklik pensionisammas koosneb pea 90% ulatuses vabalt kaubeldavatest dividendiaktsiatest. Kümnendik on laenudes.

[Külaline]

Kui on olemasolev maja siis seal on palju asju juba paika pandud aga kui tegu uue maja planeerimisega siis peaks kohe päris alguses selliste asjadega arvestama ja ka küttesüsteemi valikul. Aga kui palju on meil projekteerijaid kes seda jagavad?
ping

Siin see asja tuum ongi?
Kas on üldse meil siin spetsialiste, kes monitooriks kogu seda värki enne ja pärast ja pakuks välja optimaalsemad lahendused, faaside lõikes, kuna mida tarbida, paneelide asetuse, kuna müüa, kuna osta ja kõige muu osas. Ja nii, et pärast oleks võimalik aru pärida, miks plaanitu ei toimi.

Kui on, siis jagage vihjeid.

[Külaline]

Õhtul kodus sooja sööki ei tehta? 18-20 on meie peres söögitegemise aeg - pole too aeg veel väga odava elektri aeg, küll aga suurema osa aastast sel ajal enam päikesest suurt abi ei ole.
Nagu ma kirjutasin - keskmise lahenduse puhul köetakse pigem ööpäevaringselt. Saab muidugi teisiti ka. Samas minu peres näiteks magatakse pigem jahedas toas (19-21 kraadi). Laste tubades päevasel ajal (nädalavahetused) on loomulikult soojem. Lahendatud radika juures olevate termoregulaatoritega - lapsed keeravad ise 1-5 vahemikus nagu parasjagu hea tundub. Saavad kenasti hakkama. Gaasikatla jaoks suurt vahet pole. Öise ettekütmise puhul aga oleks märksa keerukam (ja kallim) lahendada.

Minu isiklik pensionisammas koosneb pea 90% ulatuses vabalt kaubeldavatest dividendiaktsiatest. Kümnendik on laenudes.

Kui maja on juba gaasiküttele ehitatud on hoopis teine situatsioon ja energiatarve hoopis teise struktuuriga

Ja maailm on hoopis kirjum kui me ette kujutada oskame.
Majad ise tavaliselt energiat ei kuluta, kulutavad inimesed kes seda kasutvad.

Oli objekt kus elektriarved 500- 600eur kuus suvekuudel.
Moodne "päiksele avatud" lahendus.
Suvel maja ülemistel korrustel elamine ja magamine võimatu tapva palavuse pärast. Inimesed magasid suvel keldris ja esimesl korrusel.
Elekter kulus kliimaseadmetega jahutamise peale.

Sai 1F inverteri ja mõniteist paneeli, arvestusega et kaitsta maja päikse eest.
Peremees arvas, et saab investeeringu tagasi 3-4 aastaga.
Aga tõeliselt õnnelik oli selle üle, et nüüd saavad kõik oma voodites magada.
ping

[Külaline]

Tere. Hariv on lugeda oma valdkonna eest seisva inimese kirjutisi. Tänud. Aga asja filosoofilisemast küljest: "Arvatavasti teate millised energiatõhususe nõuded ka eramutele osa aja pärast kehtima hakkavad" . Jah need nõuded on mõeldud mõtlemis- ja arvutusvõimeliste protesti jõuga mahasurumiseks. Senised isiklikud majandusarvutused (ja olen lugenud samasugust tulemust ka teistel) näitavad, et ilma riigi "kingituseta" ei ole mingit majanduslikku mõtet PV puhul otsida oma isiklikku pensionisammast. Eelpool räägiti tootlusest min 8%. No ei saa Eestis PV-dega sellist tootlust (kui riigi toetus ära võtta) . Seetõttu liigub tark raha sinna kus saab sellist tootlust. Uued energiatõhususe nõuded on stiilis "mis siis, et ebaefektiivne, aga te peate need (PV) panema ja suu kinni". Kas selliste direktiivide taga on ainult Brüssel või ka oma PV ja tuulikute müüjad ei oska öelda. Seega tundub, et riik ei usalda oma kodanike majanduslikku mõtlemisvõimet ning teab paremini kuidas inimesel raha taskus juurde kasvab! PV-de efektiivsust mõjutab üks oluline tegur - elektri ostuhind. Ja see on juba poliitiline majandushoob, mille stabiilsusele küll ei panustaks. Kui PV-d muutuksid tõeliselt efektiivseks (näiteks hinna 2 kordse langusega või mingi uue tehnoloogia rakendumisega) ja Eestis tekiks nende näol konkurent Narva elekktrijaamadele, siis on see ju otsene oht riigi tuludele! Ehk seni mängime seda "energiatõhusese mängu" edasi ja kui mängu sisu hakkab ka nõrgemale osapoolele selgeks saama, siis pannake jõuga teda ebaefektiivset kulu tegema. Aga asja positiivsemast küljest vahest see, et minu pensionilemineku ajaks äkki on riigil veel raha, et riiklikku pensioni maksta ja PV-de ostjad aitavad oma piskuga ka sellele kaasa. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Kalvis]

Õnneks on üks võimalus selle idiootsusega mitte lõpuni mängida. KOV tuleb projektil muidugi krunt PV paneele täis panna, minugipoolest kasvõi otse põhjasuunas. Peaasi et allkirja kätte saab. Loomulikult etapp 2 majaehituses jäävad paneelid ostmata.

[Külaline]

Hakkasin kirjutama ja jäin kimpu omadega:

Sõnad "investeering" ja "tasuvusaeg" käivad tihedalt siin teemas?
Kui pole selge sõnade mõte läheb tekst segaseks. (Pole tähtis kuidas mina sellest aru saan vaid kuidas foorumilugeja sellest aru saab.)
Võibolla seletate lahti, et mida Te nende sõnade tähendusena mõtlete?
Kui suurest summast algab investeering?
Kui midagi võrrelda millegagi siis peab olema selge ka, et mida siis millega võrreldakse.

Ühele on investeering kivikatus (peab vastu surmani) - odavam oleks vast ruberoid panna?
Teisele (veini-) kartulikelder - külmiku, kartulit ja veini saab poest odavamalt?
Kolmandale raha/väärtpaberid pangaarvel - kasvavad, kahanevad?
Neljandale auto, korter .... jne.

Jah rahaga saab palju asju teha aga kuidas omavahel võrrelda näiteks investeeringuna kas ekskavaatori ostu või ahju ehitamist?
ping

[Külaline]

Hakkasin kirjutama ja jäin kimpu omadega:

Sõnad "investeering" ja "tasuvusaeg" käivad tihedalt siin teemas?

ära teiste pärast muretse , need mõisted tulevad majandusteadusest ja on defineeritud nii, et kõik saaksid neid üheselt mõista . Investeeringu suurus saab alata väiksemast käibelolevast väärtsue ühikust mida investeeritakse n: üks, sent, üks minut, üks õlu, 0.01 osa lambast jne jne

https://et.wikipedia.org/wiki/Majandust ... 3%B5isteid
https://et.wikipedia.org/wiki/Investeering
https://et.wikipedia.org/wiki/Tasuvusanal%C3%BC%C3%BCs

Jah rahaga saab palju asju teha aga kuidas omavahel võrrelda näiteks investeeringuna kas ekskavaatori ostu või ahju ehitamist?
ping

see on lihtne matemaatika , olenemata esemest, teenusest jne mida investeeringuga finantseeritakse on võimalik teha arvutusi suunas "tasuvusaeg", "tootlikus", "kahjum" jne jne. Selleks ongi raha välja mõteldud, et oleks võimalus väärtusi lihtsalt võrrelda.

Võta lihtsam näide kus ühe eurosendi kulutamisel sa teenid kaks eurosenti tagasi. Lisa siia aeg, kui kiirelt see protsess toimus ning toote või teenuse paramaeetrid mis tehinguga seonduvad ja saad teha erinevad tehingud võrreldavateks leida "tootluse", "tasuvusaja" jne.

Ekskavaatori ostu puhul saad rääkida investeeringust juhul, kui sa selle ekskavaatoriga midagi ka ette võtad n: müüd , pakud teenust, teed endale teenusest odavamalt või võrreldava hinnaga jne. Sama ka ahju ostmise puhul n: müüd edasi, toodad soojust odavamalt, kui seda muidu selles asukohas pakutakse jne

Oma elus migeid tehinguid tehes tasuks mõteldagi need selliseks , et nad oleksid sinu jaoks positiivsed hinnalt, emotsioonilt jne . Elame ainult ühe korra ja saame seetõttu prognoosida palju me suudame üldse oma elus kapitali toota (pessimistlikult, optimistlikult jne) ja sellega tehinguid teha.

[Külaline]

Tere. Jaaaa, investeeringu tasuvuse kriteerium ei ole enam reaaldistsipliini osa. See on igal subjektil erinev. Me pidevalt tegeleme erisuguste majandusotsustega isiklikuks tarbeks. Kuigi räägitakse igasugustest investeeringutest (haridusse, lastesse, sõpradesse, imagosse, tervisesse jm), siis majandusteaduses mõeldakse investeeringu tasuvuse all ikka rahalise panuse ja sellest saadava tulu suhet. Ka siin on erinevad kriteeriumite protsendid sõltuvalt subjektist - kes piirdub 3 %, kes alla 20 % üldse ei liiguta. Eelkirjeldatud 8 on keskmise investori jaoks tänasel päeval vastuvõetav number.
Investeeringu suurus ei ole määrav efektiivsuse puhul. Loomulikult tuleb PVde puhul arvestada minimaalse investeeringumahuga lähtuvalt minimaalsest komplektist. Samuti on ka see selge, et mida suurem investeeringu maht seda parem saab olla efektiivsus. Aga nagu ütlesin on megaprojektide puhul juba kaasatud vastav meeskond. Ehk kui on tahtmist teha majanduslikku selgitustööd, siis valida võiks minimaalseima komplekti.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Palju protsendiliselt siinsed paneeliomanikud ise oma majapidamises ära suudavad tarbida?

[Urmas]

PV-de efektiivsust mõjutab üks oluline tegur - elektri ostuhind. Ja see on juba poliitiline majandushoob, mille stabiilsusele küll ei panustaks. Kui PV-d muutuksid tõeliselt efektiivseks (näiteks hinna 2 kordse langusega või mingi uue tehnoloogia rakendumisega) ja Eestis tekiks nende näol konkurent Narva elekktrijaamadele, siis on see ju otsene oht riigi tuludele! Ehk seni mängime seda "energiatõhusese mängu" edasi ja kui mängu sisu hakkab ka nõrgemale osapoolele selgeks saama, siis pannake jõuga teda ebaefektiivset kulu tegema. Alar Piirfeld

Kas mitte tuulepargi omanikele juba ei tahetud mõni aeg tagasi mingeid hetkel makstavaid toetusrahasid ära võtta, aga tõusis suur kisa, a`la õigustatud ootus jne bla-bla-blaa ehk kasum oleks läinud või jäänud tunduvalt väiksemaks?

[Külaline]

Palju protsendiliselt siinsed paneeliomanikud ise oma majapidamises ära suudavad tarbida?

Juba sellele küsimusele tuleks esitada täpsustav küsimus, kas pead silmas füüsikalist või finantsilist omatarvet?

Nimelt toodavad paneelid pidevat energiavoogu, mis akude puudumisel liigub elektrivõrku.
Kolmefaasilise inverteri puhul lausa kolmes faasis paralleelselt. Katkendlikuks teeb selle vaid miski paneeli ette sattuv vari - olgu see siis pilv või lähedal kasvav puu
Tarbimine aga toimub üksikute operatsioonide kaupa enamasti lühiajaliselt - olgu selleks siis kohvikeetmine, koogipraadimine või kasvõi saunakütmine. Küttekehad lülituvad sisse teatud ajaks, ja kui tulemus saavutatud - siis lülituvad välja.
Võrguga ühendatud süsteemi puhul antakse ülejääk võrku (viiakse teiste tarbijateni) ja vajaduse korral võtad võrgust juurde. See ongi võrgu töö ja selge, et võrgust võetud energia eest tuleb maksta ka kohaletoimeamise tasu e. võrgutasu, mis siis et hetk hiljem annad ise energiat võrku tagasi või et samaaegselt annad kahes ülejäänud faasis energiat tagasi...

Energijamüüjale müüdud energia eest saab vaid elektri börsihinda... ja pidavat tehtama tasaarveldus (?)- kas on kuskil foorumiteemat, kus mikrotootjad võrdlevad, kui kaua keegi suvel saadud omatoodetu eest saadud ettemaksuga sügisel/talvel välja tulevad, enne kui ise jälle maksma peavad hakkama... ?

[Külaline]

Palju protsendiliselt siinsed paneeliomanikud ise oma majapidamises ära suudavad tarbida?

Juba sellele küsimusele tuleks esitada täpsustav küsimus, kas pead silmas füüsikalist või finantsilist omatarvet?

No tegelikult huvitab mõlemad, et palju aasta kogu toodangust ise ära suudeti tarbida ja kas aasta lõikes jäädi EE-ga arveldades plussi või miinusesse? Paneelide võimsus ja aasta tarbimise numbrid oleks ka abiks.

[Külaline]

Palju kolmes suunas lahenduse puhul omatarbimise protsenti suurenda on võimalik, võrreldes ainult lõuna suunaga?
Ega soojuspumbaga vist maja päeval ööseks ette ära ei küta?

Kas kasulik on paigaldada paneelid kahes või kolmes suunas tuleks iga objekti puhul eraldi välja arvutada.
Häda selles, et 3 sisendiga invertereid on väga vähe ja seepärast tuleks kasutada mitut inverterit.

Omatarbe osakaal sõltub tarbijatest, nende energiatarbest ja kasutusajast. Ja tuleb konkreetse objekti kohta arvutada ja kuna on palju muutujaid siis ei saa üheselt öelda.
Omatarbe protsendi muutus tuleneb sellest, et kui lõunapoole paigaldatud paneelide tootmise aeg on umbes 6 tundi siis ida/lääne suunal kuni 12 tundi.

Siin on üks näidisgraafik kus 1,5kW+1,5kW paneele on paigaldatud ida/lääne suunal 2,5kW inverteri taga (täpne graafik sõltub paneelide nurgast ja asukohast):


Meie kliimas on eramus tavaliselt kõige suurem tarbija soojuspump (maamajapidamistes võib olukard hoopis erinev olla).
See kuidas soojuspump maja kütab sõltub konkreetse maja soojuse salvestuse võimest.

Mina olen katsetanud ühes majas ööelektriga (1 korrus, 175m2, põranda küte betoon(21m3)põrandas, boiler 300L, 8kW maasoojuspump). Pump töötab juba 3 aastat programmi järgi ööelektri ajal (öösel 29C, päeval 21C). Talvel väga külmal ajal olen lülitanud ööpäeva peale. Ööpäevase energiatarbe vahet pole, et kas töötab 24h või 6h. Aga ööelektri osakaal on olnud kuni 80% elektrikulust, päevase tarbimise vähenemise arvelt. Aastane energiakulu küttele ja soojale veele kuni 5000kW/h.

Kui sellisel majal nüüd inverterist võtta signaal, et kui tootmine ületab 2kW ja siis läheks soojuspump kõrgema temperatuuri peal tööle, siis väheneks selle võrra ööpäeva jooksul soojapumba poolt võrgust võetav energia kogus kuni 0`ini.
Nüüd erinevate paneeli nurkadega arvutades saab tuletada, et kas see piir kus tootlus ületab 2kW on 5 tundi vahemikus või 10 tundi vahemikus.

Arvatavasti teate millised energiatõhususe nõuded ka eramutele osa aja pärast kehtima hakkavad.
Kui sellele majale panna 20+20 paneeli oleks see +energia maja.
Kui sellele majale panna ainult 40 paneeli lõuna poole siis kW`dega arvestades on kõik praktiliselt sama, et +energia maja, aga tegelikult lisanduvad päevase elektri tagasiostu suuremad tasud.

Kui on olemasolev maja siis seal on palju asju juba paika pandud aga kui tegu uue maja planeerimisega siis peaks kohe päris alguses selliste asjadega arvestama ja ka küttesüsteemi valikul. Aga kui palju on meil projekteerijaid kes seda jagavad?
ping

Tere! loen ja päris huvitavaks läheb. Kas ka väike eravestlus oleks mõeldav, pole aega eriti netis istuda aga teema minu jaoks hetkel väga aktuaalne
Tiit 56561435

[officer]

Investeeringu suurus ei ole määrav efektiivsuse puhul.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

...sic!

[Külaline]

http://electronicsforu.com/electronics- ... ker-system

Nagu link ütleb: solar träkker süsteem. DIY.

[Külaline]

http://electronicsforu.com/electronics- ... ker-system

Nagu link ütleb: solar träkker süsteem. DIY.

See on mänguasi.
See paistab korralik olema. http://www.solar-motors.com/gb/solar-tr ... i232.shtml
Tähelepanu võiks pöörata komponentide elueale, tehnilistes andmetes. Sealt saab tuletada ekspluatatsiooni maksumuse.
Paneelid lumes ja tuules.
https://www.youtube.com/watch?v=bCVV9RF-LeQ
https://www.youtube.com/watch?v=MWgcLusEJyw
https://www.youtube.com/watch?v=6f53gPyNo8o
https://www.youtube.com/watch?v=A6W8YI8MFys
Ja natuke pööramise teooriat. http://www.expo21xx.com/renewable_energ ... efault.htm
Nagu aru saada see päris lihtne pole.

[Külaline]

http://electronicsforu.com/electronics- ... ker-system

Nagu link ütleb: solar träkker süsteem. DIY.

Ja selle majanduslik mõte oleks?

[Külaline]

Ja selle majanduslik mõte oleks?

maailm ei ole täna siin sellepärast , et kõik asjad maamunal oleks hullult majanduslikult mõttekad, tee valmis ja arene

[Külaline]

Ja selle majanduslik mõte oleks?

maailm ei ole täna siin sellepärast , et kõik asjad maamunal oleks hullult majanduslikult mõttekad, tee valmis ja arene

Vanasõna ütleb et rumal õpib enda vigadest tark teiste vigadest.
Enne millegi tegemist tasuks teooria selgeks teha. Kooliraha või nii.

[Külaline]

Eks nalja pärast võib igasuguseid asju teha ja ehitada kui raha üleliia juhtub olema ja on just hädasti vaja sellest lahti saada.