Ehitusfoorum

..Aga päikesepaneelide maksustamist ei kujuta hästi ette. Eriti veel siis, kui ma seda kusagile ei müü, vaid akumuleerin ja tarbin ise. Samahästi võiks maksustada hingatavat õhku...

Minuarust EU lausa keelustas hiljuti mikro/väike?/tootjate maksustamise ja kes juba maksustavad, peavad selle paari aasta jooksul lõpetama... ega ma päris täpselt ei viitsinud küll süveneda...

Itaalias olla väidetavalt miski totakas süsteem, et võrku tohid müüa vaid niipalju kui võrgust ise aasta jooksul tarbid... (anda võid rohkem aga selle eest ei maksta)... nii mulle vähemalt üks itaallane seletas, et tal küll sealoleval majal paneelid, aga kuna ta ise töötab mujal, siis eriti ta selle müügi eest raha ei saa...

Ühes riigis kehtestati paar aastat tagasi kWp põhine aastamaks, minu toonane rehkendus andis tulemuseks, et Eestis jääks nii igaveseks miinusesse... need vast peavad selle kaotama...

vtl kirjutas: ↑09 Jaan 2019, 04:23 ...sisepõlemismootor (kus toimub sekundis paarsada plahvatust) on tegelikult sada+ aastat vana...

suht OT aga siiski - kui sa pidasid silmas 4-silindrilist (?) siis 200 plahvatust sekundis teeb silindri kohta = 50 pl/sek ehk 3000 pl/min. 4-taktilise väntvõll teeb plahvatuse (töötakti) kohta 2 täispööret. 6000 p/min ei ole igapäevasõiduks mõistlik . Diislid vist ei küünigi sinnani.

Teemasse ka. EE saatis aasta kokkuvõtte: "... Aasta kõige odavam elektrihind oli 9. mail kell 01-02 1,59 €/MWh ja kõige kallim 1. märtsil kell 08-09 255,02 €/MWh." Kõigubki nii suurtes piirides?

Kõigub küll... üksvahe oli ikka justkui piirang peal, et üle 200 €/MWh ei lähe, aga see oli vist käibemaksuta.
Nordpoolis sattusin kord nägema, et Taani hinnapiirkonnas oli -30 €/MWh. Tuuline päev oli...

Saab tulevikus veelgi rohkem kõikuma. Paduroheliste survel suletakse Saksas ja Skandinaavias söejaamu, see suurendab elektridefitsiiti ja põhjustab rohkem neid 200 € tippe. Meil poliitikutel oli kah plaan sama teha, viimasel hetkel tõstsid auväärt akadeemikud ja teadlased kisa ning Riigikogus asi sumbus, kuigi paar "roosat" vihas lubasid uuesti sulgemisplaaniga peatselt jätkata. Seekord terve mõistus võitis. Kauaks mitte, sest meie riigivõim on juba ette ära otsustanud, mitu elektrikäru 5 aasta pärast on sunni korras lubatud (muu transport on keelatud), mõni on oma plaanides eraautod juba ära keelanud. Need plaanid polnud mingi nali - igasugused kantslerid KKM-is ja MKM on täpselt aastate lõikes juba paika pandud kohustuslik elektrikärude osakaalu transpordis. JA juba käib sunniviisiline ümbermuutmine (vt. ühistranspordi hankeid)

Huvitav, millest tekib selline hind üheks tunniks. Hakka või süvariiki uskuma.

Küülaline kirjutas: ↑09 Mai 2019, 23:32 IMG_1703.jpg
Huvitav, millest tekib selline hind üheks tunniks. Hakka või süvariiki uskuma.

Kõik jõuavad tööle ja hakkavad kohvi keetma.
Aga mida sina seal öösel teed? Kütad maja?

trebla kirjutas: ↑13 Mai 2019, 17:29Aga mida sina seal öösel teed? Kütad maja?

Kõigest tomateid kasvuhoones, mitte Kanepi valla vapitaime.

Juba pea 13 kuud ei ole elektrihind kedagi erutanud ( ... tomatikasvataja välja arvatud )
See tähendab vist, et elektri hind ei ole inimestele oluline....
aga täna üürniku elektrikulu rehkendades pidin kaks korda üle vaatama ...

Jaanuari kWh hind tuli 8,97 senti kWh.... kusjuures taastuvenergia tasu ju veel tõusis 1,13 sendi peale.

Nii vähe maksin ma viimati 2011 detsembris... tuletan meelde, et see oli veel aasta enne elektrituru avanemist 01.01.2013.

2019 aasta tervikuna keskmine hind 12,15 senti/kWh millest võrgutasu ja maksud 6,68 ning energia ise 5,47(km-ga) . Aasta tarbimine 10 448 kwh ja 32 amprine peakaitse, EE börsipakett.

PS Elektrilevi lehelt ka artikkel :

https://www.elektrilevi.ee/et/uudised/a ... su-osakaal

??? kust nad minu ostujõu muutust tulevikus teavad ??? annaks ehk mulle ka teada... ?
Või jätkab võrgutasu langust ka absoluutnumbrites ...?

Mõnel öösel oli jaanuaris hind 0,01 s/kWh.

trebla kirjutas: ↑05 Veebr 2020, 17:35 Juba pea 13 kuud ei ole elektrihind kedagi erutanud ( ... tomatikasvataja välja arvatud )
See tähendab vist, et elektri hind ei ole inimestele oluline....
aga täna üürniku elektrikulu rehkendades pidin kaks korda üle vaatama ...

Jaanuari kWh hind tuli 8,97 senti kWh.... kusjuures taastuvenergia tasu ju veel tõusis 1,13 sendi peale.

Nii vähe maksin ma viimati 2011 detsembris... tuletan meelde, et see oli veel aasta enne elektrituru avanemist 01.01.2013.

2019 aasta tervikuna keskmine hind 12,15 senti/kWh millest võrgutasu ja maksud 6,68 ning energia ise 5,47(km-ga) . Aasta tarbimine 10 448 kwh ja 32 amprine peakaitse, EE börsipakett.

PS Elektrilevi lehelt ka artikkel :

https://www.elektrilevi.ee/et/uudised/a ... su-osakaal

??? kust nad minu ostujõu muutust tulevikus teavad ??? annaks ehk mulle ka teada... ?
Või jätkab võrgutasu langust ka absoluutnumbrites ...?

vaatasin just oma jaanuari arvet (pean silmas elektri, mitte võrgutasu oma - see kõigil üks). Mul siis Energia220 ja arvel sellised numbrid (börsihinnaga) päevane - 3.804senti / kWh; öine 2.584senti / kWh; marginaal 0.2senti / kWh lisandub käibemaks. Enda tarbimise juures (ca 60% päeval) tuli koos käibemaksuga 4 senti /kWh

ja mis siis kokku koguhind tuli ?

veebruari hind tuli 8,79 senti / kWh ... (elekter 3,48 s/kWh , sh km. Võrgutasu +muud maksud olid 5,3 s/kWh ehk võrdsed taastuvenergia toetusega.)

oleks Tootsi ja Aidu pargid juba töös, oleks 200 MW tuulikuid rohkem olnud ja hind sent kaks odavamgi?

(PS. 2 senti on ilmselt üle pingutatud...nii odavaks elekter ikka kah kukkuda ei saa...)

RaJy kirjutas: ↑05 Veebr 2020, 22:21 vaatasin just oma jaanuari arvet (pean silmas elektri, mitte võrgutasu oma - see kõigil üks).....

Ei ole võrgutasu "kõigil üks", kokku on 5 erinevat paketti.
Võrgutasu hind sõltub võrgulepingust (elektrileping on eraldi) ja võib olla nii ühetariifne või kahetariifne.
Oma võrgulepingut saab näha Elektrilevi lehelt:
https://www.elektrilevi.ee/vorguleping? ... ched-house

homsest Nordpooli hinnakaardist jääb mulje, et Eesti-Rootsi merekaabel oleks nagu üleöö tekkinud.... hind ümber Läänemere praktiliselt iga tund sama

Vahet pole, mis paketi sa võtad, lüpstakse sind nii või naa. Täiesti mõttetu on selle pärast närveldada. Maksta ei jaksa - tarbi vähem!
Mine nn off-grid, kui saad. Jah, alguses on kallim, aga lõpuks tasub ikka ära ja keegi ei tule sulle ütlema, palju sa pead makse maksma, et boss saaks oma narkarist lumehelbekesele 3 uut hobust osta.

951 kirjutas: ↑13 Okt 2020, 00:02Mine nn off-grid, kui saad. Jah, alguses on kallim, aga lõpuks tasub ikka ära

Kas meil Eestis ikka tasub? Paar kuud, kui mitte rohkem, tuleb vist diislit põletada elektri saamiseks?

Küülaline kirjutas: ↑13 Okt 2020, 00:33

951 kirjutas: ↑13 Okt 2020, 00:02Mine nn off-grid, kui saad. Jah, alguses on kallim, aga lõpuks tasub ikka ära

Kas meil Eestis ikka tasub? Paar kuud, kui mitte rohkem, tuleb vist diislit põletada elektri saamiseks?

Jalakase näitel vist ei tule. https://nipiraamat.ohtuleht.ee/733404/p ... aarne-talu ja selles artiklis räägib, et jääb ülegi https://www.ohtuleht.ee/585654/lavastaj ... oomu-palju Selles teises artiklis teise mehe räägitu on nagu mingi vallasandi kilkamine, et kui tasuv see kõik on.

Jalakase näitel vist ei tule

Tsitaadid:

Peremees räägib, et kui ressurss on piiratud, siis see distsiplineerib.
Ei saa jätta televiisorit mängima, vett kraanist jooksma, tulesid põlema.
Kõik majapidamismasinad ei pea töötama elektriga.

Jaama ehitamine maksis küll 30 000 eurot, kuid Kredex maksis sellest 70% kinni.
Seetõttu arvutab Meesak, et jaam tasub ära juba 5–6 aastaga, kuid selle eluiga on 30 aastat.

Samaväärse jaama saab Meesaki ütlemist mööda nüüd kätte juba ­20 000 euroga.
Majale sobiv jaam peaks olenemata suurusest tasuma Meesaki sõnul ilma toetuseta end ära umbes 14–15 aastaga.

xxx111 kirjutas: ↑13 Okt 2020, 09:00

Jalakase näitel vist ei tule

Tsitaadid:

Peremees räägib, et kui ressurss on piiratud, siis see distsiplineerib.
Ei saa jätta televiisorit mängima, vett kraanist jooksma, tulesid põlema.
Kõik majapidamismasinad ei pea töötama elektriga.

... .

Ma viin iga nädal, vahest 2 korda, kodus läbi koolitust, aitamaks naisperel aru saada, et seinal olev lüliti töötab ka teistpidi - sellest saab tuld kustutada.

Olles kunagi ammu tegev elektriseadmete müügi juures ja kembelnud saksa ja norra tehastega elektriliste põrandaküttetermostaatide meie turule mittesobiva hinnataseme pärast, siis kumbki ei saanud aru, miks see termostaadi hind meile niiväga muret valmistas.

Sakslased ütlesid, et see on äärmiselt vähekasutatav toode, sest elekter on nii kallis, et ükski täie mõistuse juures olev isik ei küta põrandat elektriga.
Norrakad ütlesid, et põrandaküttetermostaat on ülearune kulu, et elekter on nii odav, et kui kui neil põranda tõttu liiga soojaks läheb, teevad nad lihtsalt akna lahti.
Aasta siis oli umbes 96 - Norras maksis elekter sama palju kui meil Eestis - umbes 30 eesti senti kWh..

....Jaama ehitamine maksis küll 30 000 eurot, kuid Kredex maksis sellest 70% kinni....

See oli vast see Luksemburgi poolt makstud ja kortermajade soojustamiseks mõeldud kuid ühistute poolt mitte ära kasutada suudetud rahadest üle jäänud miljon, mis anti taastuvelektri tootjatele ja nuusati ära vist poole tunniga.. .. ?

Asju tuleb teha õigel ajal.
Päikesepaneelide hinnapakkumise teema esimestel lehekülgedel on keegi esimene paneelid paigaldanud entusiast lahkelt oma kogemusi jagamas, kuid tema ei jõua lihttasuvuseni veel järgmise kümne aasta jooksulgi, kõigist saadud toetustest hoolimata.
Samas ise tehes ja seadmeid odavalt hankides võib enne teda tasuvusse jõuda ka tuleval aastal ilma toetusteta asjaga alles alustav huviline.

trebla kirjutas: ↑13 Okt 2020, 16:19 Olles kunagi ammu tegev elektriseadmete müügi juures ja kembelnud saksa ja norra tehastega elektriliste põrandaküttetermostaatide meie turule mittesobiva hinnataseme pärast, siis kumbki ei saanud aru, miks see termostaadi hind meile niiväga muret valmistas.

Sakslased ütlesid, et see on äärmiselt vähekasutatav toode, sest elekter on nii kallis, et ükski täie mõistuse juures olev isik ei küta põrandat elektriga.
Norrakad ütlesid, et põrandaküttetermostaat on ülearune kulu, et elekter on nii odav, et kui kui neil põranda tõttu liiga soojaks läheb, teevad nad lihtsalt akna lahti.
Aasta siis oli umbes 96 - Norras maksis elekter sama palju kui meil Eestis - umbes 30 eesti senti kWh..

See on "totaalse mõistmatuse" juhus, kus inimesed ei saa üksteisest aru.
Samamoodi on erinevad ka arusaamad näiteks päiksepaneelidest, koduveinitegemisest või elektriautode tasuvusest.

Kuna iga juhtumi nii sisend- kui ka väljundparameetrid on erinevad, siis on ka samade toimingute erinevates tingimustes tegemisel erinev tasuvus.

(Näiteks kui Vahemere kandis talumajas on puudu puhtast joogiveest, siis seal on koduveini tegemine eluliselt tähtis toiming (võrreldav kaevu tegemisega meil), aga meil on see hobi ja oma aiasaaduste jäätmete väärindamine (kui tegu pole alkosõltlasega).
Samamoodi nagu "soe ahi ja kaminatuli" on väga ihaldusväärsed külmas toas, aga kui toas on pidevalt niigi +25C pole ahjust mingit kasu.)

Olen ajaviiteks pidanud elektrikulude tabelit juba 2011 aastast ja nüüd on paras aeg teha üks vahekokkuvõte:

kesk, hind 2011: 9,62
kesk, hind 2012: 9,79
kesk, hind 2013: 12,21
kesk, hind 2014: 11,96
kesk, hind 2015: 10,99
kesk, hind 2016: 10,90
kesk, hind 2017: 10,76
kesk, hind 2018: 11,68
kesk, hind 2019: 12,15
kesk, hind 2020: 9,41 (9 kuud)

see on siis eurosenti/kWh koos käibemaksuga.

Siit on näha, et kui elektrituru avanemine tõi algul hinnahüppe, siis pärast seda hind tasapisi langes, 2018 hakkas tõusma ja 2020 kukkus kõvasti - lausa alla viimaseid reguleeritud turu hindu (kuigi siin tabelis on vaid 2020 aasta esimese 9 kuu kulu ja aastalõpu suure tarbimisega kuud viivad keskmist hinda tavaliselt veel rohkem allapoole ).

Enne turu avanemist toodi näiteid Soome elektrihindade kõikumisest vabaturul - nii suure amplituudiga muutumisi selle 10 aasta jooksul meil siiski vist toimunud ei ole .. ?

Kogu aeg olen ostnud börsihinnaga, alul 220 energiast, siis EE-st ja nüüd lähen jälle 220energia peale üle
Tegin selle vahekokkuvõtte siia just praegu, sest alates oktoobrist lisandub uus muutuja - osaline ost eraisikult - mis on käibemaksuvaba ja see viib arvatavasti keskmise veelgi tunduvalt allapoole.

Oktoobri arve oligi sellega seoses 8,84 senti/kWh ja see langetas ka 2020 kümne kuu keskmise hinna juba 9,33 peale...
Ost eraisikult moodustas 19% kuutarbimisest ja eks siis edaspidi töötan selles suunas, et seda osakaalu suurendada..

Kuskilt siit ehitusfoorumist võib leida minu ja Kalvise 10 aasta tagused ennustused 2020 elektrihinna kohta.
Kalvis väitis, et see on juba kõrgemalt poolt paika pandud ja saab olema 2 krooni (12,78 eurosenti) / kWh, mina pidasin sellist otsustamist vabaturu tingimustes naeruväärseks ja arvasin, et see saab olema 30 eurosenti/kWh ....mis toob kaasa selle, et inimesed paigaldavad enesele usinasti päikesepaneele.
(pidasime silmas väikese aastamahuga üldteenuse tarbija hinda... ühe sellise arvet ma äsja nägin ja oligi seal 12.x sendi kandis)

trebla kirjutas: ↑09 Nov 2020, 12:48 Ost eraisikult moodustas 19% kuutarbimisest ja eks siis edaspidi töötan selles suunas, et seda osakaalu suurendada..

Mismoodi see ost eraisikult toimub?

Mismoodi see ost eraisikult toimub?

tuleb olla 220energia kunde ja osta päikesepaneele omavalt teiselt 220energia kundelt tema päikeseelektrit.
Tema müüb 10% kallimalt kui võrk ostaks aga kuna eraisikute vahelisele tehingule käibemaks ei rakendu, siis sina saad 10 % odavamalt kui võrgust saaksid... umbes nii ...
Loomulikult võtavad nad sealt vahelt miski väikese protsendi ja võrgutasu tuleb ikka täie rauaga ja kõige juurdekuuluvaga maksta. Aga kuna mul on tootmine ühes Eesti nurgas ja tarbimine teises, siis saan vähemalt osa enese toodetud energiast ilma käibemaksu maksmata ära kasutada.
Tootjal võib olla kuni 10 eraisikust (st mittekäibemaksukohuslasest ) klienti = liitumispunkti.

Arvestus käib tunnipõhiselt.

https://www.facebook.com/220Energia/pos ... 773485146/

PS
See 19% oli kWh-des mõõdetud elektrikogus.
Kuna päikeseelektri näol on enamasti tegemist päevase ja seni veel kallima elektriga, siis rahaliselt oleks see võrgust teiste tootjate elektrit ostes moodustanud 28% elektrienergia koguhinnast....
hm.. veidralt suur % ... äkki on miski viga rehkenduses ... ?