Avatud elektriturg - minu esimene leping

[elektron]

Ma ei saa aru mis defitsiidist jutt käib? Kas kellelgi on tuba pimedaks jäänud? Defitsiit on siis kui kaupa ei jätku ja keegi jääb ilma.

[Küülaline]

Eesti Energia näitab homseks isegi sellist hinda.

[trebla]

Iseäranis EE äpp võiks näidata koguhinda - koos võrgutasuga.
On ju võrguleping tehtud enamasti Elektrileviga...asi sealt siis ülekandetasud ja maksud võtta ning elektri muutuvhinda kuvada - märkusega, et ampritasud tulevad juurde..

[mote]

Viimasel aja olen mõelnud mis oleks "õige" elektri/energia hind ja kuidas elektri hind mõjutab meie otsuseid.

Mis juhub siis kui elekter on suhteliselt odav pikemat aega:
inimesed paigaldavad kütteks soojuspumpasid ja muid elektipõhiseid kütteid ning tulekoldeid ei taheta, elektiküte on mugav ning kui elektrienegia on odav siis on ka kütmine odav.
Lisaks kui energia on odav siis ehitatakse suuremaid elamuid ning soojustatakse vähem, sest rohkem soojustust ei tasu ära, sest energia on odav pole probleem kütta.
Kui paljud kütavad meie kliimas elektriga on see suur probleem elektitootmisele, näiteks talvel tuleb külmalaine paar nädalat -20C ja alla, küttevajadus on kõrge kuid soosuspumba maagia ei tööta ning meil on COP 1, kas jõuame talvel toota nii palju elektrienergiat või peame hakkama osade kaupa välja lülitama.
Lisaks inimesed tunnevad ennast ohustatuna kui energia hind talvel kalliks läheb see ohustab poliitilist stabiilsust.
Riigi poolt pole minu arvates arukas suunata inimesi soojuspumade poole läbi enerigamärgise!


Kui energia on kallis siis inimesed hakkavad mõtlema, äkki on ikka mõistlik ehitada madalenergia maja, kuna madalenergia maja on kallis ehitada siis ehitatakse maja väiksemana jne.

Ma ei taha ütelda mis on õige või vale, endale maja ja küttesüsteemi plaanides olen mõelnud, et mul oleks võimalus vahetada ühelt energialt teisele lihtsalt- Meie kliimas ja geopoliitilises asukohas on arukas omada tulekollet, kui jamaks läheb saab kasvõi mööblit või parketti põletada, et sooja saada.
Tänane plaan on märtsist-novembrini (kevad-suvi-sügis) oleks raskuskese päiksepaneelidel ning novembrist-märtsini (sügis-talv) oleks raskuskese tulekoldel. Et see plaan töötaks peab maja olema väikeste soojakadudega.

[xil]

Mul näitab tänaseks sellist hinda:
https://dashboard.elering.ee/en/nps/pri ... show=table
Paistab, justkui Eesti-Soome kaabliga on mingi jama - Soomes hind täna palju odavam, kui Baltimaades.

Mulle on jäänud mulje (vajaks üle kontrollimist), et elekti tarbimine EUs on võrreldes 2019. aastaga suurenenud vaid nii 1%. Tootmise poole peal on hüdroenergia osakaal vähenenud (juttu on olnud vähesest vihmast Norras), fossiilelektrit toodetakse rohkem, kui 2019. aastal. Ja Venemaa on kasutanud oma monopoolset olukorda ning gaasi hinna mitmekordseks tõstnud.

Parim kiirendi uute taastuvenergi lahenduste käikulaskmiseks on kõrge elektri hind.

Täiendus: Eksisin, Eesti-Soome kaablil punn põhjas suunaga siiapoole, aga suurem osa sellest läheb Lätti ja Venemaale(!) edasi: https://dashboard.elering.ee/et/transmi ... 59:59.999Z

[Prill]

Olemuselt huvitav olukord energiasektoris, kus jõuliselt on panustatud riikide plaanimajanduslikul ja doteeritud energiatootmisel põhineva energiatootmise lõpetamisele, kus Euroopa Liidus peavad riigid olema piiriüleste ühendustega liidetud ühtsesse üksteisega konkureerivasse energiaturgu, kus ühtsete reeglite järgi riiklike dotatsioonideta vabaturu põhimõttel toimiv konkurents tagab tarbijale parima hinna.
Tegelikkuses turumajanduse oludes ei toimu tendents ainult hinnalanguse suunas vaid hinnad võivad ka tõusta.
Samuti vabaturu kauplemine meelitab ligi energiaga kauplejaid, kus lisaks energiatootjatele lisandub nö vahendussektor, samamoodi, kui börsidel ja võlakirjade jm turgudel teenitakse raha ilma ise midagi tootmata - kõik need lisapuugid maksab lõpuks kinni tarbija.
Samuti vohab klassikaline spekulatsioon, kus ostetakse nt Venemaalt elektrit, et see vaheltkasuga EL-i sees maha müüa - see lihtsam ja riskivabam, kui ehitada ise lisaks elektritootmiseõimsusi ja omatoodangut üritada müüa.
Nii, et juba vabaturu reeglid iseenesest võivad suunata turgu hinnatõusule, sest ega ühegi tootja eesmärk ei ole ju toota odavat elektrit, vaid võimalikult minimaalsete kuludega teenida maksimaalne kasum ning hinnatõusud on soositud olukord, puhas lisaraha, mida saab kokku korjata ja omanikele kasumit teenida.

Lisaks on antud vabatrurutingimustes, kus igaüks võiks oma paneelidega olla elektritootja lisandunud ülekandevõrkude mure, kus olemasolev elektrivõrgu süsteem tegelikult ei soosi keskmisest natukenegi suuremaid tootmisvõimsusi.

Natuke veider olukord, kus tarbijad arvatavalt on kapitalistliku vaba turu- ja hinnakujunduse usku aga seda seni, kuni see turumajanduse toimimine tagab soodsad hinnad, nii kui toimub sama turu hinnakorrektsioon kõrgemaks kipuvad "kapitalismi-turu" usulised kalduma sotsialistliku plaanimajanduse poole, kus riik peaks jõuliselt sekkuma ja oma alamatele tagama soodsa hinnataseme. Hetkel Eestis isegi end kõige parempoolsemateks pidavad erakonnad loobivad kommunistlike loosungeid kuni elektritootmise taas natsionaliseerimiseni välja, eks lähenevad valimised muidugi annavad oma osa, kus kõrge elektrihinna teema pildil püsimiseks on sama hea, kui mistahes muu teema.

Kellele meist kõrged hinnad meeldiks, aga kui tahta elada turumajanduse tingimustes, ei erine elektrihinnataseme tõus muust hinnatõusust. Pole vist naljalt hinda, mis ei oleks tõusnud, vaata kuhu tahad alates tanklas kütusehindadest, kuni interneti ja TV pakettideni välja.
Äsja suruti mulle telefonipaketi hinnatõus peale, numbrile, mida kasutab vanem inimene nuputlefonis, kes internetti ei kasuta üldse, saab uue kallima paketiga nüüd veel rohkem internetti kasutada - ei mingit valikut rutiinne pakettide muutusega kaasnev hinnatõus nagu neid minevikus juba korduvalt kogetud.
Mille poolest elektriturg peaks erinema..

[trebla]

Ühest küljest ähvardab septembri keskmine hind tulla 12,2 senti.. eelmiste kuude börsihinnaga arvetel on midagi ligilähedast selle kuukeskmisega tavaliselt olnud..
https://www.nordpoolgroup.com/Market-da ... view=table

teisalt on uudis, et soomlased tahavad turbarappa panna paneeliparki mille elektri omahind on 4 senti..
https://www.pv-magazine.com/2021/09/29/ ... n-finland/

ja et tavakommentaariumis tormaks kohe sõna sekka ütlema mõni tuumaenergia apologeet, siis selle kohta on järgmine analüüs:
https://www.pv-magazine.com/2021/09/28/ ... ear-256-0/ kus kirjas,
et alla 16 US sendi ei saa seda tuumaelektrit kusagilt ja pigem võib arvata, et eurooplased oskavad asja usakatest hoopis kallimaks ajada.. ..ning et neid IV põlvkonna jaamu veel kuskil ei ole ja lähema 10 aasta jooksul ka ei tule..

Sellega seoses tuli meelde, et EE tegi kunagi Narva tuhaväljadele tuulepargi.
Kuna see on suur ja lage ala ja miskit seal ei kasva, siis oleks loogiline sinna teha ka päikesepark.. paikneb nii idas kui vähegi võimalik ning toodaks hommikuti esimesena kõige kallim aja päikeseelektrit Euroopa Liidus..
Liitumisprobleeme ei tohiks olla - Narva jaamade liinid ju käeulatuses ?

Või ootab Sutter ikka veel miskit toetust lisaks.. ?

[trebla]

See on jah suur asi, kui juhitava termotuumareaktsiooni mõne mikro- või millisekundilise pikkuse asemel on ette näidata kuid ja v.olla ka aastaid toimida suutev töötav jaam, kuid selle uue tehnoloogia töökindlaks ja massiliseks muutmisega ei tulda 10 aastaga siiski toime.
Tegelikult ei lahenda ka see jaam ühtegi tuumaenergia põhilistest probleemidest : radioaktiivse tooraine kaevandamine,radioaktiivsed jäätmed, suured kaptalimahutused ... Isegi tuumarelva ( kasvõi "räpase " pommi) valmistamise võimatus pole selle tehnoloogiaga tagatud. See leevendab küll kõiki neid probleeme, see on õige.
Ja seega jääb ikka üles omahinna küsimus.
Ehk siis praeguse uue tuumaenergia 15-20 sendise kWh hinna kasvõi neljakordsel vähendamisel jõuaksime 4-5 sendise hinna juurde, ehk oleks baaskoormuse katmiseks sobilik, aga odavat vesinikku sellega ikka ei valmista...
Seega laome kõrbetesse ja turba- ning tuhaväljadele paneele julgelt edasi...

[Kalvis]

Unustage EL 4-5 sendise kWh hinnaga tuumajaam - see on võimalik vaid Vene tuumajaamade ehitamisega, viimaseid aga loetakse hullemaks kui härjale punast rätikut näidata... 4 põlvkond on ulme ja pole usutavat soodsa hinnaga ja töökindlat lahendust, kuna ... projektid on paberil.

[Prill]

..ning et neid IV põlvkonna jaamu veel kuskil ei ole ja lähema 10 aasta jooksul ka ei tule..

Iga väljaütlemisega tuleb olla ettevaatlik, see võib osutuda juba olemasolevaks (kui PM ei valeta, mida ta teeb tihti) https://maailm.postimees.ee/7349898/hii ... a-graalini

vist sama, https://www.err.ee/1608340481/hiina-uus ... iatoostust - näevad lugeda ka need, kellel Postimehe lugejaõigusi ei ole.
Eesti vaatest see Hiina reaktor tähendab samahästi, seda ei ole lähimatel kümnenditel tulemas või pole üldse leiutatud. Eesti on end välispoliitiliselt nurka värvinud, kus meie tuleviku valikuid piiravad meie varasemad välispoliitilised valikud. USA on valinud jõulise Hiina piiramise tee, hoida ära või pidurdada Hiina kasvamist globaalseks juhtivaks jõuks, Hiina vist juba edestab USA-t majanduslikult, majanduslikule positsioonile järgneb paratamatult poliitiline ja sõjaline võimsus-juhtpositsioon - USA selle perspektiiviga ei lepi, enne pannakse sõda püsti.
Eesti peab järgima Hiina suunal USA seatud diktaate, alates Hiina 5G seadmete bännimisest, kui kõige muuni. On juba ka näiteid, kus ettevõtjad võivad tahta Eestisse rajada mistahes tööstust, taristut (nt Tallinna-Helsingi tunnel) või tuule-päikeselektri tootmist, hindab juba täna kapo nende äriplaani, kuskohast tuleb rahastamine, kui on vähimgi kahtlus või segadus projektide rahastuse vaates kasvõi osa rahastusest võib pärineda venelastelt või hiinlastelt või nendega seotud ärimeestelt, pankadelt - Eesti võimud bännivad eos juba kogu projekti.
Kas miskid tuulepargi ärimehed ei saanud juba julgeoleku kontrollis riigilt eitavat vastust, kus nende projekti rahastus ei olnud selge, kus mehed varasemalt olid mõtlematult oma projekti rahastust reklaaminud Hiina investeeringute kaasamist. Eitava vastuse järel küll ärimehed pareerisid teemat, kus esmalt on neil vaja riigilt luba, seejärel paralleelselt projekteerimisega otsitakse-kaasatakse investoreid - näidati riigi keelu otsuse suhtes nördimust, kus nii ei saavatki ühtegi suuremat projekti teha, sest seni kuni ei ole riigilt rajamise luba, ei ole ka ükski investor nõus rahastamist garanteerima, riik aga ei anna enne luba kui teab, et poliitiliselt "õige" raha projektil taga on.
Isegi kui hiinlased peaks soodsa hinna eest maailma parimat tuumaelektrijaama pakkuma, ei saa Eesti seda poliitilistel põhjustel seda endale lubada, nii et antud hiinlase eesrindlik tuumajaama edumaa meid ei puuduta.

[xil]

Selle uue Hiina reaktori väljundvõimsus on 10% Mustamäe koostootmisjaama elektrilisest võimsusest. Tööle hakkab ta kindlasti - kui muidu ei hakka, siis ühendavad hiinlased jaama sees väljuva juhtme jaama siseneva juhtme külge. Täisvõimsusega sellist jaama hiinlastel lähikümnendil ei tule, isegi, kui hiinlaste katse peaks olema edukas.

Kui me täna võtaksime vastu tuumajaama rajamise otsuse, siis peale koha otsimist, tehnoloogia ja tootja valimist, projekteerimist, ehitamist ja nendega seotud vaidlusi, arvestades muu maailma kogemusi, valmiks tuumajaam 20 a. pärast. Arvestades taastuvenergiabuumi, milline on elektrituru olukord 20 a. pärast?

[Prill]

Eesti puhul tuumaenergiale ülemineku puhul lisanduvat veel vastava järelvalve institutsiooni loomine, koos vastava seadusandliku baasiga, mis täna puudu on - rahvusvaheliste reeglite järgi tuumaga tegelevad riigid peavad omama vastavaid institutsioone järelvalve jaoks, kes samuti riigi tuumateemat esindavad rahvusvaheliste organisatsioonide ees.
Kuskilt käis läbi spekulatiivne number, kus sellise eelarvelise riikliku institutsioon lisaks maksumaksjale kulu ca alates 10-st miljonist eurost aastas, koos oma juhtkonna, inspektorite, hoonete jm, mis ühe asutuse pidamisega kaasas käib.
See oleks kaudne kulu tuumaenergiale, mille kõik maksumaksjad kinni maksavad.
Miskid rohelised kritiseerisid tuumajaama plaani ka selle skaleeritavuse vaates, kus 1-2 väikse reaktori ainult Eesti tarbeks, ei tasuvat Eestil kõik see tuumajaamaga kaasnev tingel-tangel ära, ja võivat mürki võtta, pärast 1-2 reaktori rajamist kaasneb tuumajaama ärimeeste poolt surve laiendada reaktorite arvu 3-4-5-6-ni, et tootmist suurendada ekspordiks.
Kardetakse, kui lubada kasvõi 1 reaktor on hiljem keeruline keelduda täiendavate reaktorite lisandumisest ja tuumaärikad meelega jutustavad pisikesest 1-2 ohutust reaktorist aga tegelikult tahetakse jalg tuumaenergeetikas ukse vahele saada ja panustada palju suuremate reaktoritega või rohkema arvu reaktoritega.
Tõsi ta ole, inimestelt on arvatvalt 1-2 moodsa pisikese reaktori jutuga kergemini JAH sõna välja meelitada, kui kohe lajatada, et tahame 6-10 reaktorit ja regiooni võimekamakas tuumaenergiatootjaks.

[trebla]

pealkirjaga on klikipüüdmise nimel üle pingutatud, muud midagi,
Tegemist on tooriumi esimese iseseisva testreaktoriga ..eks paistab, mis edasi saab..
"püha graal" oleks termotuumareaktor. Hea kui veel mannergu kujul igaühe keldris.
Aga kuniks seda pole , kasutame edasi suuremat, kuid see-eest tasuta termotuumareaktorit ja teeme sellest 22,2 % kasuteguriga otse tarbimiskohas elektrit. Lõunapoolsetes kohtades seda pealegi 1-sendise hinnaga.
Ainult salvestamise küsimus vajab arendamist.
Selle asjaoluga peab iga muu elektritootmisviis turuletulekul arvestama.

[Kalvis]

See Hiina reaktor pole esimene - ameerikamaal oli üks töös ja lõpetati kui mitte kõige tasuvam projekt. Põhjus on selles, et toorium iseenesest ei poolestu, vajab neutronite allikat - ja selleks on uraan. Kuid siis on palju parem kasutada tavalist uraani kütuseks, milleks veel tooriumiga jännata! Kokkuvõttes oli probleeme kaks korda rohkem, kasu aga mitte ja seepärast lõppes kunagise tooriumreaktori eksistent mittetasuvusega.
Palju põnevam on venemaa lahendused - nemad suutsid uraanijäätmetest teha töötava reaktori - sealt tuli välja kena pommikõlbulik plutoonium ja sisendiks tuumajaamade kasutatud kütus.

[xil]

Täna öösel elektri hind meil sisuliselt 0.
Väide, et elektrihinna kehtestab meil kõige kallim tootja - vabandust, mul pole selle kohta paremat väljendit, kui "jabur". Elektrihinna kehtestab meil nõudmise ja pakkumise tasakaal, nagu turul ikka. Kui ma oleksin väiketootja ja pakuksin elektrit hinnaga ütleme 100000 EUR MWH eest, ma võiks selle elektri sisse soolata.

[trebla]

September läbi ja arve käes...
Võrgutasu 10,26 s/kWh ja elekter 14,64 - kokku 24,91.
Sellist numbrit pole jah näinud...
Peab meenutama kuldset soovitust - odavaim elekter on tarbimata jäetud elekter
Võrgutasu suur number ongi tingitud väikesest tarbimisest 345 kWh.
Kui nüüd järele mõelda, siis isegi see enneolematu number on vaid kaks korda suurem tavainimese tavaelektrihinnast. Ja nädalavahetusel oli juba nullilähedasi hindu.

Vaatame , mis saab edasi...

PS
Võrku antud elektri eest maksis elektrimüüja tagasi 12,42 senti kWh-lt.
Seega keskmine elektrienergia kWh ostuhind ületab juba kolmandat kuud elektrimüügist saadavat keskmist kWh müügihinda.
Ehk siis päikesepaneelide toodang hoiab päikesepaiste ajal hinda madalamal kui päeva keskmiselt.
Seega raha tagasiteenimiseks tuleb lihtsalt rohkem toota....

[RaJy]

September läbi ja arve käes...
Võrgutasu 10,26 s/kWh ja elekter 14,64 - kokku 24,91.
Sellist numbrit pole jah näinud...
Peab meenutama kuldset soovitust - odavaim elekter on tarbimata jäetud elekter
Võrgutasu suur number ongi tingitud väikesest tarbimisest 345 kWh.
Kui nüüd järele mõelda, siis isegi see enneolematu number on vaid kaks korda suurem tavainimese tavaelektrihinnast. Ja nädalavahetusel oli juba nullilähedasi hindu.

Vaatame , mis saab edasi...

Tarbimine kokku septembris 158.874 kwh. Elektrimüüjale 24.35 ehk 0,15 €/ kwh. Eleringile koos maksudega midagi 12 kopikatega ca 0,08 €/kwh.
Kokku teeb see 23senti kwh.

[Küülaline]

Minul oli septembri tarbimine 878 kWh, elekter 14,6 s/kWh + muu 5,9 s/kWh = 20,5 s/kWh.

[skip128]

Mul septembri tarbimine 895 kWh ja arve 181 eurot, aasta tagasi sept 712 kWh juures 77 eurot. Räme, talvistele arvetele ei julge mõeldagi. Ei oska nagu tarbimist koomale ka tõmmata, mul mingit laristamist ei toimu. Kodumasinad ei huuga 24/7, lambid enamasti ledid ja põlevad vaid siis kui ise ruumis. Kütet nagu nulli ka ei keera ja sooja vett on ju vaja. Täitsa peetis olukord tegelikult, mis toimub. Huvitav kas tasuks fikseeritud paketi peale minna?

[Kalvis]

Eriti vinge oli kuulda, et EL, kus istutakse söelademete otsast - impordib sütt Austraaliast ja LNG kus iganes maailma otsast (Ladina-Ameerikast). Seekord pasandati vana kaev pilgeni täis ja uue ehitamise plaane pole isegi kauges tulevikus olemas. Selge miks gaasi hind üle maailma tõusis.

[Urmas]

Mul ei ole hetkel direktorit käepärast võtta, et täpsustada numbreid, kuid enne seda teemat lugedes küsisin, et kui palju oli meie septembri arve elektri eest. Ütles, et 70€. Kui meil ÕVSP ei olnud, siis sinna hulka kuulus kogu majapidamises kuluv ja arved olid 60€ ligi. Nüüd on suvest saadik lisaks soojuspump, mis hoiab toa stabiilselt sooja ja lisaks keerasin korteris tsentraalse soojavee kraani kinni ja soojuspump teeb meie korteri jaoks ka sooja tarbevett. Stopuva jaoks ei ole kütteperiood alanud ja keldris käies pühin katlalt ainult tolmu ära. Eelmiste aastate kogemused ja selle aasta septembri alguse jahedaid ilmasid arvestades, oleks ilma soojuspumbata küttehooaeg juba ammu käinud. Isegi jahedamatel suvedel sai päris tihti katelt köetud. Hetkel küll ei leia, et numbrid arvetel elektri eest oleks midagi katastroofilist, et omadega hakkama saamiseks peaksin paar öövalvuri kohta lisaks võtma, kus saaks magamas käia nii, et mulle makstakse selle eest.

[trebla]

Kas su soojuspump ise tarbitud elektri kogust näitab?

[Urmas]

Kas su soojuspump ise tarbitud elektri kogust näitab?

Pean tunnistama, et ei ole menüüs sorinud ja võib-olla, et näitab kah. Eraldi arvesti vahele paigaldamiseks raha kulutamisel ei näinud mõtet, sest meile ei anna nende numbrite teadmine midagi ja kütta või sooja vett saada on vaja ikkagi. Coolhouse peaks oskama vastata sellele küsimusele, tema paigaldas. Kui Coolhouse juhtub lugema seda teemat, siis siinkohal luban tal avalikustada need numbrid.

[Coolhouse]

Ei, see ES õhk-vesi soojuspump ise tarbitud elektri kogust ei näita.

Soojuspump annab tarbitud voolu graafiliselt mida saab siis neti kaudu arvutis vaadata.
Kui just elektritarbimine huvitab siis saab iga tarbija oma tarbimist elektrimüüja veebilehelt tunni kaupa vaadata.
Ma ei usu et tavalises kodus peale elektripirnide, külmiku ja teleka mingit muud erilist tarbijat on.
Seega saab igaüks ise ka soojuuspumba tarbimist vaadata.

Määravaks on pigem ikka see palju maja sooja vajab.

[xil]

Täna öösel elektri hind meil sisuliselt 0.
Väide, et elektrihinna kehtestab meil kõige kallim tootja - vabandust, mul pole selle kohta paremat väljendit, kui "jabur". Elektrihinna kehtestab meil nõudmise ja pakkumise tasakaal, nagu turul ikka.

Eespool ja ka ajakirjanduses on piisavalt asja tundvate spetsialistide infot, kuidas see "bors" toimib. Nii, et ei maksa väita, kui ei tea. Hinnang "jabur" on selle mehanismi kohta muidugi õige.

4.10.21 stiigo tabel kinnitab sellist jaburdust. Mitte ühegi teise kauba hinnastamises ei toimu sellist väärakat mängu.

Date Time Price Alert type
04.10.2021 2 - 3 0.63 extreme low
04.10.2021 3 - 4 0.94 extreme low
04.10.2021 4 - 5 1.45 extreme low
04.10.2021 5 - 6 7.10 extreme low
04.10.2021 8 - 9 217.10 too high
04.10.2021 9 - 10 221.99 too high

Nord Pool börs töötab täpselt samal põhimõttel, kui Kesk-EU elektribörs, muud energia- ja toorainebörsid (näiteks Brent toornafta börs) ning ka aktsiabörsid töötavad sarnaselt. Alternatiivsed võimalused oleksid riigisisene plaanimajandus, riikide/firmade vahelised kokkulepped (näiteks OPECi kartell töötab nii) ja loterii (mis number loosirattast välja tuleb, see hind pannakse).
Hinnamuutute dünaamika määravad toote salvestusvõimalused - kui lihtne/keeruline on seda varuks osta.
Ka toornafta hind on miinuses käinud, ettevõtete aktsiahinnad võivad muutuda sekundi jooksul kordades, kui tuleb maksujõetuse uudis jne.