Liitumiskilp ja PEN

[Segaduses]

Tere!

Arvatavasti on seda teemat juba kusagil arutatud aga ma küsin üle siiski.

Liitumistkilbist majja tuleb AXPK 4x16mm2(3 faasi ja kollaroheline). Liitumiskilbis on tehtud PEN latt. Maasse on viidud liitumiskilbi maandus. Maja on liitumiskilbist mingi 20-25m kaugusel.

Kui majale teen eraldi maanduse (näiteks löön vardad maasse), kas siis tuleb mul võtta see liitumiskilbi kollaroheline neutraali latiks(N) ja kohalik maja maandus(vardad) kaitsemaanduse latiks (PE) ? Ning kas nende vahele on vaja silda? Ühesõnaga kas mul on vaja need üldse lahutada eraldi latiks........

Vabandust keerulise seletuse pärast...

Oleks väga tänulik kui keegi selgitaks seda.

[Naabrivana]

Esiteks mainin koha ära, et pole spetsialist.
Elektrikaupade müüja rääkis mulle, et peakilbis(liitumiskilp) seal läheb nii PE kui N omavahel kokku ja müüs mulle kohe sellise lati kus on nad kokku sillatud http://products.ensto.com/documents/ind ... a5_1xx.PDF

[amp]

Kuna sul majja viib 4 sooneline kaabel, siis jääb PEN PEN-iks. Maja kilbis lööd siis selle PEN-i lahku PE-ks ja N-ks. Oma maanduse maandusjuhi ühendad PE latile.

[Küülaline]

TN-C-S.pdf

(30.59 KiB) Allalaaditud 2570 korda

Vaata joonist 4.8. Tavaliselt maandatakse ka PEN lahutuspunkt (maja peakilp), kuigi süsteemi toimimise seisukohalt ei ole vältimatult vajalik.

[trebla]

Kusjuures joonisel 4.8 on oluline tähele panna, et PEN (ühitatud kaitse-neutraaljuht) jätkub pärast lahutamist PE-na (kaitsejuhina) ja N (neutraal) on see mis hargneb/eraldub.

Ehk siis sulle müüdud lati näitel:

Liitumiskilbist tuleb sul maja peakilpi 4 soont, 3 faasi ja PEN (ühitatud kaitse-neutraaljuht). See PEN soon tuleb sul maja peakilbis ühendada PE lati külge. PE lati külge ühendad ka oma maja juures tehtud maandused (vardad) ja majas olevate liinide PE sooned (kollarohelised).

Puhas N tekib alles selles sillas (pärast silda) mis ühendab PE ja N latte.

See nüanss, millel elektrotehniliselt tegelikult mõte puudub, sest kõik on ju niikuinii kokku ühendatud, on oluline turvakaalutlustel. Juhul kui see sild lahti ühendatakse jäävad maja liinide kaitsejuhid (PE) igal juhul ühendatuks võrgu kaitsejuhiga, (kui majal oma maandus puudub, siis on need PE juhid siiski ühendatud võrgu maandusega).

Samas elektrist pisut rohkem taipav inimene saab aru, et kogu neutraaljuhi töövool käib läbi selle silla ja selle lahtiühendamine(katkemine) tööolukorras jätaks tarbijad ilma neutraalita (ehk ühefaasilised tarbijad järjestikku kahe faasi vahele, mis keerab nad arvatavasti tuksi) ja sellest seisukohast tundub elementaarne ühendada sissetulev PEN hoopis N lati peale, et neutraali töövool saaks vähemate üleminekutega minna alajaama poole tagasi ja jääks vähem võimalusi neutraali katkemiseks.

Aga eeskirjad seavad esikohale inimeste ohutuse, mitte seadmete oma.

No ja ikka see vana manitsus - elektritöid tohivad teha vaid pädevad isikud, sest ka vaid kahe juhtme kahe klemmi alla ühendamisel on vaid üks õige võimalus ja kolm valet...


PS
Psühholoogilist tõrget sissetuleva kaabli sinise PEN soone ühendamiseks lati külge, kus kõik teised juhtmed on kollarohelised, aitab vähendada üks sellele juhtmele kollarohelise teibiga tehtud ring ( eeskirjades nõutud kui PEN tähistus?)

(loodan, et kirjeldasin õigesti - ka mul enesel pädevus puudub)

[martinjev]

Samas elektrist pisut rohkem taipav inimene saab aru, et kogu neutraaljuhi töövool käib läbi selle silla ja selle lahtiühendamine(katkemine) tööolukorras jätaks tarbijad ilma neutraalita (ehk ühefaasilised tarbijad järjestikku kahe faasi vahele, mis keerab nad arvatavasti tuksi) ja sellest seisukohast tundub elementaarne ühendada sissetulev PEN hoopis N lati peale, et neutraali töövool saaks vähemate üleminekutega minna alajaama poole tagasi ja jääks vähem võimalusi neutraali katkemiseks.

Sellest ei saanud nüüd aru hästi. Kui sild maha võtta siis tarbijad jäävad neutraalita ja tööle ei hakka. Kust sinna need järjestikku kaks faasi tekivad? Vb olen ise loll

Psühholoogilist tõrget sissetuleva kaabli sinise PEN soone ühendamiseks lati külge, kus kõik teised juhtmed on kollarohelised, aitab vähendada üks sellele juhtmele kollarohelise teibiga tehtud ring ( eeskirjades nõutud kui PEN tähistus?)

AXPK-l pole sinist soont. On faasid ja kollaroheline, millele majakilbis enne hargnemist pannakse sinine teip ümber.

[Küülaline]

Sellest ei saanud nüüd aru hästi. Kui sild maha võtta siis tarbijad jäävad neutraalita ja tööle ei hakka. Kust sinna need järjestikku kaks faasi tekivad? Vb olen ise loll

Samas elektrist pisut rohkem taipav inimene saab aru

[martinjev]

Sellest ei saanud nüüd aru hästi. Kui sild maha võtta siis tarbijad jäävad neutraalita ja tööle ei hakka. Kust sinna need järjestikku kaks faasi tekivad? Vb olen ise loll

Samas elektrist pisut rohkem taipav inimene saab aru

Skoori kogud sellise postitusega v?
Seletanud parem ära asi - saavad teisedki aru ja paistad ise ka targem.

PS. ise sain juba aru mis sellega mõeldi.

[205d]

"TN-C-S-juhistikku võib
siiski lugeda vaid ajutiseks lahenduseks ümberehituste käigus. Enamasti tuleb sihiks seada nõuetekohase
TN-S-juhistiku väljaehitamine."


Küsimus , et millal eesti energia omadega nii kaugele jõuda kavatseb.

[amp]

"TN-C-S-juhistikku võib
siiski lugeda vaid ajutiseks lahenduseks ümberehituste käigus. Enamasti tuleb sihiks seada nõuetekohase
TN-S-juhistiku väljaehitamine."


Küsimus , et millal eesti energia omadega nii kaugele jõuda kavatseb.

Küsimus, adud sa elektrienergia ülekandmise ja jaotamise põhimõtteid? Tead üldse, mis on TN-S või TN-C?

[205d]

Küsimus sulle, et kuidasmoodi ma ehitan selle nõuetekohase TN-S süsteemi, kui mulle kilpi tuleb eesti energia poolt TN-C.

[Kivitorris]

Trebla seletas siin ühes eelnevas postituses ilusti ära, kuidas TN-C juhistiku süsteemist minnakse üle TN-S juhistikusüsteemile hoone peakilbis.Teadmiseks ka TN-C-S süsteem on teatud liiki kasutusega hoonetes aktsepteeritud.Parem on tellida kilbi skeem pädevusega projekteerijalt

[amp]

Liitumiskilbist tood oma paigaldise (pea)kilpi 4soonelise kaabli. PEN juhi lööd oma kilbis lahku PE-ks ja N-ks. PE ühendad veel oma maandusega. Vot niimoodi.

[205d]

http://webcache.googleusercontent.com/s ... clnk&gl=ee


Kas see jutt siin siis tõele ei vasta?

[Küülaline]

Kas see jutt siin siis tõele ei vasta?

Üldjoontes vastab, aga Eestis on enamasti kõik ülekandeliinid ja liitumiskilbid 4-juhtmelised ja 5-juhtmeliseks minnakse üle paigaldiste peakilpides eelpool kirjeldatud viisil.

[205d]

Kas see jutt siin siis tõele ei vasta?

Üldjoontes vastab, aga Eestis on enamasti kõik ülekandeliinid ja liitumiskilbid 4-juhtmelised ja 5-juhtmeliseks minnakse üle paigaldiste peakilpides eelpool kirjeldatud viisil.

Jah, ja seda nimetatakse TN-C-S süsteemiks

Arusaamatust tekitab see lause sinu poolt viidatud TTÜ materjalidest:

"TN-C-S-juhistikku võib
siiski lugeda vaid ajutiseks lahenduseks ümberehituste käigus. Enamasti tuleb sihiks seada nõuetekohase
TN-S-juhistiku väljaehitamine"

[Strand]

Tekkis endal ka väike küsimus seoses siinse teksti ja inglise keelse wiki tekstiga TN-C kohta. Kõikidel skeemidel mis vaatasin mitte kuskil ei olnud tehtud kordusmaandust objektil. Kuna endal suht sama seis hetkel, kilbist tuleb PEN, hetkel otse N latile ja PE selles suhtes nagu olematu, kuigi PE juhtmed majas jooksevad ikka kenasti kilpi kokku. Siis praegu mõte, et sildan oma kaitsemaanudse neutraali latile ära ja asi korras, vähemalt saab maanduse seniks kuni jõuab endale teha kordusmaanduse ka koju. EE kilbis nagunii maandus ju tehtud, jookseb vaskkaabel ilma isolatsioonita ju lihtsalt maa sees neil.

[Küülaline]

Arusaamatust tekitab see lause sinu poolt viidatud TTÜ materjalidest:
"TN-C-S-juhistikku võib siiski lugeda vaid ajutiseks lahenduseks ümberehituste käigus. Enamasti tuleb sihiks seada nõuetekohase TN-S-juhistiku väljaehitamine"

Loe selle lõigu esimene lause: Sellise TN-C-S-juhistiku võib näiteks moodustada TN-C-juhistik, mis ulatub elamute korruskilpideni, korterites on aga nõuetekohane TN-S-juhistik.
Siin on siiski mõeldud korruselamuid ja ümberehitusi, mitte kogu EE jaotusvõrku. Kuigi näiteks Soomes kasutatakse uusehitustel juba alajaamadest alates TN-S juhistikku.

kilbist tuleb PEN, hetkel otse N latile ja PE selles suhtes nagu olematu, kuigi PE juhtmed majas jooksevad ikka kenasti kilpi kokku. Siis praegu mõte, et sildan oma kaitsemaanudse neutraali latile ära

Loe uuesti läbi trebla põhjalik kommentaar. PEN peab tulema PE latile. Ja sa mitte ei SILDA kaitsejuhti neutraalile, vaid LAHUTAD kaitsejuhist neutraali. Kuigi elektronid ei tea sellest midagi.
Kordusmaandus tegelikult kohustuslik ei ole, kuigi on tungivalt soovitatav. Kasvõi eespool mainitud PEN-i katkemise pärast.

[Strand]

Loe uuesti läbi trebla põhjalik kommentaar. PEN peab tulema PE latile. Ja sa mitte ei SILDA kaitsejuhti neutraalile, vaid LAHUTAD kaitsejuhist neutraali. Kuigi elektronid ei tea sellest midagi.
Kordusmaandus tegelikult kohustuslik ei ole, kuigi on tungivalt soovitatav.

Noh seda nüüd küll, PEN panen PE latile ja sealt PE latilt eraldi kaabliga N latile. Nagu õeldud, on nad tegelikult ikka koos.
Aga siiski võrgu maandus on siiski parem kui maanduse puudumine

[trebla]

Kordusmaandus võib mitte kohustuslik olla, kuid selle puudumisel on pistiku kaitsejuht (seega ka pesumasna korpus) pistiku ja esimese maanduse vahele jääva PEN-juhtme jupi töövoolu tekitatava pingelanguse võrra maapinna potentsiaalist erinev. Seega ei maksa siis imestada pesumasina katsumisel tuntava surina üle.

[eltrik]

Mis värvi peaks olema sild TNC-S süsteemis pe ja n-i vahel kui kilbis(kaasasolevad) pe ja n asuvad teineteisest eraldi?

[Külaline]

Mis värvi peaks olema sild TNC-S süsteemis pe ja n-i vahel kui kilbis(kaasasolevad) pe ja n asuvad teineteisest eraldi?

Suva. Pane tavaline haljas latt või jämedam puhastatud soon.

[trebla]

Valmis liitumiskilpides on ta tavaliselt jah haljas. Aga kui mõelda nii, et juhi markeering näitab mis sorti vool seal liigub, siis selles sillas liigub ainult puhas N töövool, seega ta peaks olema sinine. PE latti tulevad tarbijate poolt puhtad kaitsejuhid - need on seega puhtalt kollarohelised. PE latist läheb alajaama poole PEN - see on kaitsejuht kuid samas voolab temas ka N ahela töövool - seega on see juhe kollaroheline sinise triibuga (või sinine kollarohelise triibuga). Kui seda loogikat äärmusesse ajada, siis peaks PE lati see osa, mis jääb ühendussilla ja alajaama mineva PEN juhtme vahele, samuti olema täiendava sinise triibuga tähistatud..?

[Kalvis]

On olemas ka kolla-roheline-sinine lint või isolatsioon, kuid standard lubab mõistuse järgi kasutada emba-kumba, või kui muidu ei oska pane mõlemad (pool kolla rohelist ja pool siniseks) ja kui tähenärimine meeldib siis osta õiget värvi isolatsioon.