Pingelangu arvutamine kaablis

Siia ei postita ostu-müügi kuulutusi!
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4557
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 7 korda
On tänatud: 67 korda

Re: Pingelangu arvutamine kaablis

Lugemata postitus Postitas Küülaline » 01 Mai 2017, 22:10

Külaline kirjutas:
01 Mai 2017, 21:52
Müstika! 950 MEETRIT!? Kas projektis on selline vahemaa määratud?
Mis mõttes määratud? Kui on sellised algandmed, tulebki teha projekt. On teatud mööndustel võimalik, ainult oleneb mis hinnaga.

Külaline
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Re: Pingelangu arvutamine kaablis

Lugemata postitus Postitas Külaline » 02 Mai 2017, 18:10

Küülaline kirjutas:
01 Mai 2017, 22:10
Külaline kirjutas:
01 Mai 2017, 21:52
Müstika! 950 MEETRIT!? Kas projektis on selline vahemaa määratud?
Mis mõttes määratud? Kui on sellised algandmed, tulebki teha projekt. On teatud mööndustel võimalik, ainult oleneb mis hinnaga.
Ei usu, et saa küsija ise projekti teeb. Seega tehakse projekt ja tema laseb selle järgi ehitada, mitte ei tule siia kahtlaseid nõuandeid kerjama.

Külaline
külaline
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Re: Pingelangu arvutamine kaablis

Lugemata postitus Postitas Külaline » 02 Mai 2017, 18:33

kui keskpinge õhuliin juhtub üle krundi minema, siis mis maksab pisim alajaam sinna posti külge?

?

Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 7714
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 161 korda

Re: Pingelangu arvutamine kaablis

Lugemata postitus Postitas Kalvis » 03 Mai 2017, 08:08

Levi nüüd sind AJ ei sunni ehitama, nad panevad selle ise kui uus liitumine.
Odavate killast see AJ pole, miinimum neljakohaline summa.

steavO
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 2
Liitunud: 05 Sept 2019, 20:31
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Re: Pingelangu arvutamine kaablis

Lugemata postitus Postitas steavO » 05 Sept 2019, 20:34

Küll vana teema aga küsimused on endiselt olemas. Mul asub liitumiskilp majast 380 meetri kaugusel - 32A 3 faasi. Hädasti vaja toas elektrit tarbida. Kas 4G35 teeb töö ära?

dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3405
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 58 korda

Re: Pingelangu arvutamine kaablis

Lugemata postitus Postitas dumbuser » 05 Sept 2019, 20:57

Kui amprite kohta küsid siis selle puhul peaks nii vask kui alumiinium sobima. https://www.tera.ee/kaablite-koormustabel/ Kui aga tahad seda ka teada mitu volti teisest otsast välja tuleb siis loe seda praegust teemat otsast peale. Kui ei viitsi lugeda siis maksa mõnele ja ära vaeva end sellega enam.

Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4557
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 7 korda
On tänatud: 67 korda

Re: Pingelangu arvutamine kaablis

Lugemata postitus Postitas Küülaline » 05 Sept 2019, 23:29

C32 ei rakendu lühisel, C25 rakendub. 230 V faasipingest jääb alles 218 V, väiksema kui 160 kVA trafo korral veel vähem. See on muidugi siis, kui alajaam on seal 380 m kaugusel, kui alajaam on kaugemal, siis asjad veel halvemad.

trebla
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1185
Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
On tänanud: 0
On tänatud: 19 korda

Re: Pingelangu arvutamine kaablis

Lugemata postitus Postitas trebla » 06 Sept 2019, 11:31

Palju lühisvool tuli?

Kas E 32 rakenduks ?

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 984
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 29 korda

Re: Pingelangu arvutamine kaablis

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 06 Sept 2019, 12:18

C32 ei rakendu lühisel, C25 rakendub
Päris nii lahmides ei saa väita, eristatakse põhiosas 3-f lühist ja 1-f lühist. Enamus sellistes piirolukordades 3-f lühisele siiski rakendub lühisekaitsega (el magnet) ja rakendub ka 1-f lühisele, kuid ülekoormuskaitsme (termo) abil. Seega oleks vaja veel täpsustada lahutusmehhanismi. Metsataludes õhuliinitoitega ei olegi hea, et el. magentvabastiga (kiirelt) lühiseid lahutatakse. Selliste puhul on alajaamas sularid ja selline kategooriline lühisejutt üldse nonsenss.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4557
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 7 korda
On tänatud: 67 korda

Re: Pingelangu arvutamine kaablis

Lugemata postitus Postitas Küülaline » 06 Sept 2019, 12:34

trebla kirjutas:
06 Sept 2019, 11:31
Palju lühisvool tuli
Etteantud suurused:
Trafo tüüp: 160 kVA 15/0.4 kV Dyn CTO
Trafo näivtakistus 1-faasilisel lühisel: 0,041591 oomi
Trafo nimivool: 231 A
Faasipinge trafo klemmidel (L-PEN): 230 V
Trafot toitva võrgu lühisktiivtakistus Rk taandatuna 0,4 kV pingele (oomi): 0
Trafot toitva võrgu lühisinduktiivtakistus Xk taandatuna 0,4 kV pingele (oomi): 0
Juhtide temperatuur: 40 °C
Liinilõigu 1 pikkus, juhtme mark ja vool liinilõigus: 380 meetrit, AXPK-4X35, 32 A

Arvutustulemused:
1-faasiline lühisvool liini lõpus: 295,27 A
3-faasiline lühisvool trafo klemmidel: 5929,87 A
3-faasiline lühisvool esimese liini lõpus: 661,35 A
3-faasiline lühisvool viimase liini lõpus: 661,35 A
Mööduv lööklühisvool trafo klemmidel: 10438,6 A
Mööduv lööklühisvool esimese liini lõpus: 954 A
Rikkesilmuse näivtakistus 1-faasilisel lühisel: 0,74 oomi
Liinilõigu kogupikkus: 380 m
Pingekadu: 5,2 %
Suurim lubatud C-tunnusjoonega kaitselüliti arvutatava liini lõpus: C25 A
Suurim lubatud B-tunnusjoonega kaitselüliti arvutatava liini lõpus: B50 A
Suurim lubatud gG tüüpi sular arvutatava liini lõpus: gG50A
Reguleeritava fiidrikaitsme max lubatud lühisvoolukordsus Im: -
EEE järgne max lubatud fiidrikaitse (3xIn<Ik): 97 A

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 984
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 29 korda

Re: Pingelangu arvutamine kaablis

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 06 Sept 2019, 15:43

AXPK-Plus 4x35 lubatud lühisvool 1s jooksul 3 kA. Tingimused JUBA enne lühist väga ekstreemsed:
***Juhtme temperatuur enne lühist 90ºC , juhtme lõplik temperatuur peale lühist 250ºC

http://media.drakakeila.ee/2018/04/AXPK-PLUS_EST.pdf

Nii, et varu tohujaa ja bolše su programmiga võrreldes. Toiteliinil ei ole suurt tähtsust, et ta kiiresti rikke korral välja lülitataks (tihti on see ebasoovitav), oluline on, et lühiselaadsel ülekoormusel lubatud temperatuure ei ületataks. Su programm tuleks tuunida, et ta I2t tingimust arvestaks. Näiteks võib selle kaabli puhul rahulikult lubada 300 A lühisvoolu 100 s (seos I2t). Kui ta eelnevalt jahdam, siis veel rohkem. Mingit suure lühivoolu arengu ohtu pole, seega kiire katkestamise vajadus puudub. sisuliselt võid selle liini lõppu tarbijapoolseks piiramiseks/ kaitseks vaid termovabastiga lüliti panna. Antud juhul kuni 300 A. Kui väike varu ka eeldada, siis 200 A lüliti oleks täiesti ok- see katkestab ka 1f lühisvoolu ja kõik termilised tingimused peaksid olema täidetud. Iseasi, et nii suure järgi puudub vajadus, kuid arvutkäik oli näitlikustamiseks, et su programmiga peenutsemine ja eeltoodud kategooriliste väidete esitamine pole kohane. Valesti ja aladimensioneeritud jaotuvõrgu lülitid tekitavad juba probleeme tarbijapoolsete RCB-dega selektiivsuse tagamisel, kuid sellest oleme varem korduvalt jauranud.
Viimati muutis kunn24, 06 Sept 2019, 18:41, muudetud 4 korda kokku.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4557
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 7 korda
On tänatud: 67 korda

Re: Pingelangu arvutamine kaablis

Lugemata postitus Postitas Küülaline » 06 Sept 2019, 16:14

kunn24 kirjutas:
06 Sept 2019, 15:43
varu tohujaa ja bolše su programmiga võrreldes
Me räägime erinevatest asjadest. Siin arvutatakse kaitse rakendustagatise tingimuse täitmist. TN-S juhistikus kujutab kereühendus teatavasti ühefaasilist lühist ja põhiline kaitseviis on toite kiire väljalülitamine.
Viimati muutis Küülaline, 06 Sept 2019, 16:27, muudetud 1 kord kokku.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 984
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 29 korda

Re: Pingelangu arvutamine kaablis

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 06 Sept 2019, 16:16

Jaotusvõrgu (ka 1 toiteliini) juhistik pole TNS ja jaotusvõrgus kiire väljalülitamine pole eesmärk. Kust sa selle kiire väljalülitamise selle puhul tõmbasid? Ohutus puutepinge osas tagatakse pika liini lõpus kordusmaanduskontuuriga.
Nii, et vaata, kas sul on programmis äkki linnuke ja see panemata : " force calculation for thermal criteria"- või kaablite termilised andmed sisestamata/ valesti.

Tõsi, 1-f lühise puhul C32 lülitis ei pruugi rakenduda el. magnetvabasti. Kuid ei saa väita, et ta ei rakendu, sest on ka termovabasti ja selle tunnusjoon on antud juhtumil kindlasti allpool kaabli termilist piirtunnusjoont. Sellise lülti kasutamine on seal isegi hea, sest siis saab maja jaotuskilbis B16 ja sarnaste lülitite puhul kindlalt selektiivsuse kätte.

Seega ei saa nii C32 kui ka C25 puhul antud liini otsas väita, et nad ei rakendu või liini ei "kaitse". Lisa veel, liinikaitselülitid on reeglina ikka liini alguses, mitte lõpus. Selle (peekaitsena töötava) kaitselüliti arvutamine lühisele on ka selle tõttu üldjuhul nonsenss, sest olles liini lõpus, ei kaitse ta enam liini, vaid selle järel asuvat paigaldist ja liini jaoks on ta vaid mõõteseade.
Kuigi antud lahenduses võib ju isegi targutada, et ÄKKI ta on viimase liinilõigu alguses (kui liitumiskilp ka samas). Kuid siis tuleb lühisvoolud üle vaadata.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

steavO
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 2
Liitunud: 05 Sept 2019, 20:31
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Re: Pingelangu arvutamine kaablis

Lugemata postitus Postitas steavO » 06 Sept 2019, 21:46

Huvitav on vaadata, kuidas oskajate seas on siiski arvamusi ja vaatenurki mitu :)

Lisainfoks niipalju:
1. Liitumiskilbist on alajaam (õhuliiniga) ca 250 meetri kaugusel.
2. 380m on jagatud kaheks - esimene lõik 240m ulatub liitumiskilbist tehnomajja ja sealt läheb 140 edasi majja.
3. Kogu tarbimisest kolmandik (ehk siis puurkaevupump, hüdrofoor, osa valgustust, väike elektriradiaator, veetoru küttekaabel 1,5kw) jäävad 240m peal oleva kilbi järgi. 380m peal läheb käiku 2/3 (valgustus, köögitehnika, boiler, olmeelektroonika, õhksoojuspump).
4. Projekteerija näeks ette ka esimese osa 4G25 kaablist ja teise 4G16, kuid seda puhtalt tarbimise põhjal. Kuna peakaitset võiks tulevikus suurendada (kui suureneb tarbimine - garaaz, abihooned), paneks kohe pigem varuga.
5. 4G50 oleks veel "kindlam" valik aga rahakotile kõige sõbralikum ei oleks. Päeva lõpuks on tähtis, et toas elektroonika toimiks ja ohutus oleks tagatud.

Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4557
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 7 korda
On tänatud: 67 korda

Re: Pingelangu arvutamine kaablis

Lugemata postitus Postitas Küülaline » 06 Sept 2019, 22:16

Kui sa nüüd veel ütleksid, kui suur trafo on alajaamas ja mis ristlõikega on see 250 m õhuliini, saaks juba täpsema arvutuse teha. Kui eeldada 160 kVA ja õhuliin 70 mm², siis:

Etteantud suurused:
Trafo tüüp: 160 kVA 6.3/0.4 kV Dyn CTO
Trafo näivtakistus 1-faasilisel lühisel: 0,04197 oomi
Trafo nimivool: 231 A
Faasipinge trafo klemmidel (L-PEN): 230 V
Trafot toitva võrgu lühisktiivtakistus Rk taandatuna 0,4 kV pingele (oomi): 0
Trafot toitva võrgu lühisinduktiivtakistus Xk taandatuna 0,4 kV pingele (oomi): 0
Juhtide temperatuur: 40 °C
Liinilõigu 1 pikkus, juhtme mark ja vool liinilõigus: 250 meetrit, AMKA3x70+95, 30 A
Liinilõigu 2 pikkus, juhtme mark ja vool liinilõigus: 240 meetrit, AXPK-4X35, 30 A
Liinilõigu 3 pikkus, juhtme mark ja vool liinilõigus: 140 meetrit, AXPK-4X35, 20 A

Arvutustulemused:
1-faasiline lühisvool liini lõpus: 227,53 A
3-faasiline lühisvool trafo klemmidel: 5909,26 A
3-faasiline lühisvool esimese liini lõpus: 1669,03 A
3-faasiline lühisvool viimase liini lõpus: 501,85 A
Mööduv lööklühisvool trafo klemmidel: 10544,7 A
Mööduv lööklühisvool esimese liini lõpus: 2410,9 A
Rikkesilmuse näivtakistus 1-faasilisel lühisel: 0,9603 oomi
Liinilõigu kogupikkus: 630 m
Pingekadu: 5,9 %
Suurim lubatud C-tunnusjoonega kaitselüliti arvutatava liini lõpus: C20 A
Suurim lubatud B-tunnusjoonega kaitselüliti arvutatava liini lõpus: B40 A
Suurim lubatud gG tüüpi sular arvutatava liini lõpus: gG40A
Reguleeritava fiidrikaitsme max lubatud lühisvoolukordsus Im: -
EEE järgne max lubatud fiidrikaitse (3xIn<Ik): 75 A

Programmi teated:
-Kaitsme 1 rakendumine lähima kaitstud punktini liinilõigus 3 ei ole tagatud! Lühisvool 227,53 A on väiksem, kui kaitseseadme voolulõige 320 A.
-Kaitsme 3 rakendumine vaadeldava liini lõpuni on tagatud.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 984
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 29 korda

Re: Pingelangu arvutamine kaablis

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 07 Sept 2019, 10:13

Mis programm see on? Ma vaatan, et sa oled väga programmiusku. Programmiusu selgituseks oleks vaja näha programmi matemaatilist köögipoolt. Mul tekib veel küss, kas see termilisi kriteeriumeid ei vaatle? Ja miks tulevad teated, et aparaadi rakendumine pole tagatud, kui aparaat koosneb vähemalt 2-st osast? See on ju otsene valetamine.

Panin tähele, et arvutad lühisvoole, sisestamata primpoole näivtakistust taandatuna sek poolele. Nii pole ilus.

Kuna tegu on suht ligikaudsete tulemustega, siis selline mitme komakohaga arvude esitamine pole loogiline.

Ja ikkagi ma tahan saada vastust küsimusele, kas kaitselüliti liini lõpus kaitseb seda liini või mitte? Sellest oleneb, kas on teda üldse mõtet lühisele arvutada ning tegu on metoodilise veaga.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4557
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 7 korda
On tänatud: 67 korda

Re: Pingelangu arvutamine kaablis

Lugemata postitus Postitas Küülaline » 07 Sept 2019, 15:11

kunn24 kirjutas:
07 Sept 2019, 10:13
kas kaitselüliti liini lõpus kaitseb seda liini või mitte
Vooluring on ju alajaama trafost kuni liini viimasesse pistikupesasse pistetava tarbijani (ja tagasi). Selles mõttes ei ole vahet kus see katkestatakse.
Programm on see:
https://www.simelect.ee/Kontakt/

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 984
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 29 korda

Re: Pingelangu arvutamine kaablis

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 07 Sept 2019, 16:09

On jah ring, mis mõte on siis ringile alajaamas pista eeldatavalt 200 või 150 A kaitsmed ja ringi teise otsa 32 ning jutustada, et 32 ei rakendu?

Muideks programmi autor toob ise ka juhises (leitav demoversiooni kaustast), et MP jaotusvõrgus tuleb 1-f lühis katkestada 5s jooksul, seega kiire el magn vabasti pole otseselt vajalik ja selle puhul öelda, et ei rakendu, on viga.

Juhise lk 21 on ilusti öeldud: "Arvestatud ei ole juhtidele lubatud suurima koormusega!". Nii siis tulebki asja võtta ja mitte lahmida, et lüliti pole sobilik. Vb olla sul õnnestub programmi tuunida nii, et saad kontrollida, kas 1-f lühis lahutatakse 5 s jooksul ja siis saad õige vastuse.

Programmi loogiline ja õige vastus olnuks: Kaitselüliti kiire lahutamine el. magnetvabastiga pole tagatud, kontrolli lühisvoolu (LV) suuruse ja kaitselüliti tunnusjoone alusel, et oleks tagatud termovabastiga LV lahutamine kuni 5 s jooksul. Samuti kontrolli selektiivsust fiidrikaitsmete suhtes.

Kui see programm on näiteks PK-de valikul masskasutuses, siis mul hakkab koitma, miks EL raiub ülikõvasti D-tunnusjoonega PK-de vastu. Lihsalt programm ei näe ette ja VSJO! Programmi pole kujundatudki D- karaga lültit.
Ja siis õnnetu ehitaja peab leiutama, kuidas grupi lülititega mingitki selektiivsust saavutada, mida reeglina ei saavuta, sest PK, mis pole liinikaitselüliti ja kaitseb vaid majja sisenevat fiidrit ning kilbi montaazhi, kuid on selle programmi järgi dimensioneeritud nagu kaitsma alajaamast tulevat liini, kuid programmi juhises on jälle öeldud, et seda eeldust ei järgita. Aga programm väljastab mingi toreda tulemuse, see võetakse automaatselt tõe pähe ja antakse minna. Samas keegi kurat ei loe programmi kasutusjuhendit, millistele kriteeriumitele see tulemus vastab ega koti programmi autorit.

Samas programmi EULA's on ilusti öeldud (p 12):
Arvutustulemused on mõeldud esmaste hinnangute andmiseks ja mõningatel juhtudel võivad, kuid ei pruugi, olla ebapiisava täpsusega, et teha nendest tulenevaid tehnilisi ja majanduslikke otsuseid.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

trebla
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1185
Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
On tänanud: 0
On tänatud: 19 korda

Re: Pingelangu arvutamine kaablis

Lugemata postitus Postitas trebla » 07 Sept 2019, 18:53

pistan siia vana vahemärkuse, et valdav enamus B, C ja D tunnusjoontega automaatidest on ette nähtud kasutamiseks kodutarbija või sarnases paigaldises kus lülitusi pääsevad tegema tavaisikud. Elektrilevi võrkudes , kus tuleks nõuda IV liigpingekategooria seadmeid, on nende kasutamine nonsenss....
Kasutatakse neid vaid sellepärast, et need olid/on odavaimad saadaolevatest...

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 984
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 29 korda

Re: Pingelangu arvutamine kaablis

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 08 Sept 2019, 00:14

IV- kuni 6 kV? On ju tagatud MCB-de puhul.

Eks ma saan aru küll, miks tarbijakaitsed on väiksemad, kui alajaamas liini omad (sest liin on ühiskasutuses ja tarbijaid on ikka vaja liitumis- ning ampritasu nimel kägistada), kuid üritasin näidata, et kategoorilisusega ei saa hulluks minna ja piirseisus, kus liinil on vaid 1 tarbija, annab see programm veidi kaheldava tulemuse. Nii, et poolt mu jutust palun lugeda nagu ajaviitejuttu ja sama disclaimeriga, mis on programmi autoril, :).

Ja muideks, kui Küülaline oleks sisestanud programmi ka trafo sekundaarpoolele taandatud primaarpoole ahelate näivtakistuse, veel lisanud kamaluga klemmide takistusi, saanuks tõenäoliselt väiksemad lühisvoolud ja programmi pakutud C25 või C20 ei pruukinuks ka sobida. Samas jääb ikkagi üles 5 s luba sussitada 1-f lühist.

Kui siin võtta eelduseks, et PK polegi kaitse kaitsmise mõttes, vaid lihtsalt tarbija piiraja (mõõteseade, st temast on oluline vaid termovabasti) ja tegelikeks kaitsmeteks on hoopis paigaldise viimased (alamad) kaitselülitid, siis hakkab pilt muutuma loogiliseks. Kuid siis tuleb nimetada asju õigete nimedega ja panna neile õiged ülesanded.
Viimati muutis kunn24, 08 Sept 2019, 11:32, muudetud 1 kord kokku.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

trebla
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1185
Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
On tänanud: 0
On tänatud: 19 korda

Re: Pingelangu arvutamine kaablis

Lugemata postitus Postitas trebla » 08 Sept 2019, 09:52

kunn24 kirjutas:
08 Sept 2019, 00:14
IV- kuni 6 kV? On ju tagatud MCB-de puhul. Paljud koguni 10 kV.
....
mulle miskipärast tundub, et sa ajad siin voolu ja pinge praegult segi....

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 984
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 29 korda

Re: Pingelangu arvutamine kaablis

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 08 Sept 2019, 11:02

Tabel näiteks GE asjade kohta annab (lk 8
Impulse withstand test voltage kV 6 kV

Peale on kirjutatud vanematele G100, G101, G61 lülititele Uimp=4 kV
https://uk.geindustrial.com/sites/geis_ ... 680803.pdf

Ehk spetsi järgi tundub olema mingi edasiminek. 10 kV jutu kustutasin.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

trebla
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1185
Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
On tänanud: 0
On tänatud: 19 korda

Re: Pingelangu arvutamine kaablis

Lugemata postitus Postitas trebla » 08 Sept 2019, 12:06

kunn24 kirjutas:
08 Sept 2019, 11:02
Tabel näiteks GE asjade kohta annab (lk 8
Impulse withstand test voltage kV 6 kV

Peale on kirjutatud vanematele G100, G101, G61 lülititele Uimp=4 kV
https://uk.geindustrial.com/sites/geis_ ... 680803.pdf

Ehk spetsi järgi tundub olema mingi edasiminek. 10 kV jutu kustutasin.
siin ei ole miskit edasiminekut.. see ongi see ämber kuhu astus EE juba 20 või rohkem aastat tagasi.

Selleks, et kirjutada seadme peale Uimp = 4 kV (ehk olla III liigpingekategooria aparaat) tuleb seda standardi järgi testida merepinnal 6 kV impulsiga. (2000 m kõrgusel testimisel oli vist 5 kV vms?)
See on midagi sarnast, et kirjutada kilbikooste nimipingeks 230/400 V tuleb sellle anda miski aeg testpinget 2 kV ...vms.

Üks tootja kirjutas Uimp ja teine Utest ja kumbki ei valeta. Liigpingekategooria numbri kirjutamist aga see teine tootja oma kataloogis väldib....

Kodutarbijate paigaldiste automaatide standard 60 898 , mis on ainus standard mis defineerib B,C ja D tunnusjooned, ei käsitle aga kõgemaid liigpingekategooriaid kui III.
Liitumiskilpide automaadid aga paiknevad enamasti hoonest väljaspool, ehk piksekaitsetsoonis 0A , seega peaks seal korrektselt võttes kasutama IV liigpingekategooria seadmeid.
Asi on tegelikult komplekssne.. ühest küljest tuleb elektripaigaldise erinevates tsoonides kasutada selles tsoonis maksimaalselt esineda võivaid liigpingeid taluvaid seadmeid ja teisest küljest tagada, et nendest kõrgemaid liigpingeid seal esineda ei saaks.... see viimane ei toimu aga kah mitte pühast vaimust vaid vastavaid liigpingeid piiravaid seadmeid kasutades..

pikk seletamine oli sel teemal elektrik.pri.ee lehel aga see endiselt maas...

kiigumees
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 45
Liitunud: 09 Juul 2011, 18:53
On tänanud: 0
On tänatud: 0

Re: Pingelangu arvutamine kaablis

Lugemata postitus Postitas kiigumees » 08 Sept 2019, 17:09

kunn24 kirjutas:
07 Sept 2019, 16:09
On jah ring, mis mõte on siis ringile alajaamas pista eeldatavalt 200 või 150 A kaitsmed ja ringi teise otsa 32 ning jutustada, et 32 ei rakendu?

Muideks programmi autor toob ise ka juhises (leitav demoversiooni kaustast), et MP jaotusvõrgus tuleb 1-f lühis katkestada 5s jooksul, seega kiire el magn vabasti pole otseselt vajalik ja selle puhul öelda, et ei rakendu, on viga.

Juhise lk 21 on ilusti öeldud: "Arvestatud ei ole juhtidele lubatud suurima koormusega!". Nii siis tulebki asja võtta ja mitte lahmida, et lüliti pole sobilik. Vb olla sul õnnestub programmi tuunida nii, et saad kontrollida, kas 1-f lühis lahutatakse 5 s jooksul ja siis saad õige vastuse.

Programmi loogiline ja õige vastus olnuks: Kaitselüliti kiire lahutamine el. magnetvabastiga pole tagatud, kontrolli lühisvoolu (LV) suuruse ja kaitselüliti tunnusjoone alusel, et oleks tagatud termovabastiga LV lahutamine kuni 5 s jooksul. Samuti kontrolli selektiivsust fiidrikaitsmete suhtes.

Kui see programm on näiteks PK-de valikul masskasutuses, siis mul hakkab koitma, miks EL raiub ülikõvasti D-tunnusjoonega PK-de vastu. Lihsalt programm ei näe ette ja VSJO! Programmi pole kujundatudki D- karaga lültit.
Ja siis õnnetu ehitaja peab leiutama, kuidas grupi lülititega mingitki selektiivsust saavutada, mida reeglina ei saavuta, sest PK, mis pole liinikaitselüliti ja kaitseb vaid majja sisenevat fiidrit ning kilbi montaazhi, kuid on selle programmi järgi dimensioneeritud nagu kaitsma alajaamast tulevat liini, kuid programmi juhises on jälle öeldud, et seda eeldust ei järgita. Aga programm väljastab mingi toreda tulemuse, see võetakse automaatselt tõe pähe ja antakse minna. Samas keegi kurat ei loe programmi kasutusjuhendit, millistele kriteeriumitele see tulemus vastab ega koti programmi autorit.

Samas programmi EULA's on ilusti öeldud (p 12):
Arvutustulemused on mõeldud esmaste hinnangute andmiseks ja mõningatel juhtudel võivad, kuid ei pruugi, olla ebapiisava täpsusega, et teha nendest tulenevaid tehnilisi ja majanduslikke otsuseid.
Viimana lause on küll disclaimer, kuid olen võrrelnud programmi arvutustulemusi (pingekadu, lühisvoolud, kaablitele lubatud koormusvoolud) Siemens Simaris tulemustega ning praktikas on tulemused väga ligilähedale, koormusvoolude korral aga enamikel juhul ka identsed, sest mõlemates programmides on koormusvoolude arvutuste aluseks sama standard.

Ettepanek programmi väljundis sõnastuse parandamiseks on igati õige - rakendumise all peetakse silmas magnetvabasti rakendumist ning see tuleks väljundis täpsemini sõnastada.

Mida peetakse silmas lühendi EL all? Mingit suunavat mõju Simelect programm kindlasti ei oma (kindlasti mitte Eesti jaotusvõrkude tasemel), pigem tugineb tänane funktsionaalsus igapäevapraktikal ja vajadustel.
D-karakteristikuga lüliti sissetoomine on samuti kaalumisel.

Parimat,
Alvin

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 984
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 29 korda

Re: Pingelangu arvutamine kaablis

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 08 Sept 2019, 17:45

Vabandust, natuke sai siin jauramisega hoogu mindud, kuid näha on, et mingi point selles jutus oli. Eks programmi autor suudab paremini terad sõkaldest eristada.
EL- Elektrilevi. Asi selles, et EL on siiani väga jäärapäiselt olnud vastu D-karaga MCB paigaldamisel PK-ks. Eriti oluline oleks see mingigi selektiivsuse saavutamiseks PK 16- 25 A juures. Kuigi hr Trebla näitas, et MCB liitumiskilpi eriti ei sobigi.
Tasuks lisaks vaadata, kas 5s rakendumisaja (1-f lühise lahutamine) juures on termovabasti tunnusjoontes reaalsest nii suur hajuvus nagu neilt näha? Või viia programmi sisse korrektsioon, mis on MCB paigalduskoha temperatuur ja palju neid kilbis on. Või lisada veel variante lülitite valiku osas, millel saab lahutamise viidet reguleerida, oleksid tunnusjoonte hajumise osas täpsemad ja programmi vastus soovitaks neid kasutada. Nagu öeldakse, puust ja punaseks. Et siis selliste pikkade liinide korral kohe kaalutaks korralike aparaatide kasutamist PK-ks, sest näha on, see proge on väga levinud ja selle tulemustest lähtutakse.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

Vasta