Ehitusfoorum

A.S. kirjutas:Mis juhtub metalliga kui selle temperatuur halvenenud soojusvahetuse tõttu suureneb

Seda küll, kuid boileri küttekeha puhul jääb takistuse suurenemine ilmselt samuti mõõtevea piirile:

Elektrilistes küttekehades kasutatakse tavaliselt sulameid, mille takistuse temperatuuritegur on väike. Näiteks nikeliinil on see umbes 10-4 ºC-1 ja elektripliidi takistus on külmalt ja kuumutatult praktiliselt ühesugune.

Küülaline kirjutas:Seda küll, kuid boileri küttekeha puhul jääb takistuse suurenemine ilmselt samuti mõõtevea piirile:

Seda nüüd küll, väga palju takistus tõesti ei suurene, aga suurenemine vajadusel mõõdetav siiski oleks.
 

See hõõglambi näide kuulub juba erilise demagoogia valdkonda. Mis võimsust on mõõta või arvutatada kui voolu pole ehk lamp ei põle? See on selge, et metallidel takistus temperatuuri kasvades suureneb. Kui nüüd hakata ajama jälgi boileri küttekeha puhul, siis on see takistuse muutus marginaalne. Kui mitu kraadi tõuseb küttekeha temperatuur kui boileri sisepinnal on 1cm katlakivi ja miks ta peaks tõusma? Soojuse eraldus toimub samaväärselt, lihtsalt vesi hakkab grammike hiljem soojenema kuna kontakt plekiga ei ole vahetu. Erilised "teaadlased" ja tarkninad siin koos!

Kui on näit. 1 cm katlakivikiht, siis EI toimu soojusvahetus samaväärselt. Eriline tarknina ikka?

Äkki pole mõtet maja soojustada ka, sest vahet pole kas on mingi kiht seal seina peal või mitte, soojusvahetus ikka sama?
Katlakivi ei kuulj üldsegi mitte heade soojusjuhtide hulka.

Külaline kirjutas:Kui on näit. 1 cm katlakivikiht, siis EI toimu soojusvahetus samaväärselt

Samaväärselt tõesti ei toimu, aga KOGU energia, mis küttekehast tuleb jõuab ikka vette, ainult natuke aeglasemalt, kaduma ei lähe midagi.
Maja soojustamise näide ei ole jälle asjakohane, nagu hõõglambigi.

A.S. kirjutas:suurenemine vajadusel mõõdetav siiski oleks

Selge see, et tänapäeval on palju väiksemad suurused mõõdetavad, kuid jutt oli eeldatavalt sellest, kas katlakivi mõjutab keraamilise küttekeha puhul tuntavalt elektriarvet.

Küülaline Kui soojusvahetus samaväärselt ei toimu ja vesi kauem soojeneb, siis ongi ju nii et võimsus on väiksem.

Kes on rääkinud, et kui küttekeha väiksema võimsusega kütab, siis see elektriarvet peaks mõjutama?

sa oled ebaloogiline inimene. kust kohast see võimsus väiksem on!? küttekeha on sama, takistus on sama. vaid algne soojenemine toimub hetkelise hilinemisega. see hetk kui katlakivi soojeneb. siis on ka see soojaks läinud ja on leitud järgmine külm koht, millele soojust eraldada - vesi boileris. mis võimsusest sa jahud?

Energia jäävuse seadus kehtib. Arutlege selle alusel.

Küttekeha temperatuur tõuseb pisut, võimsus väheneb pisut, atlakivi tekke tõttu veehulk boileris vāheneb pisut, katlakivi ise on tāiendav soojust salvestav mass, sama suure pinnaga boiler mahutab nüüd vähem vett, pinnakaod jäävad samaks, küttekeha pisut kõrgema temperatuuri tōttu suurenevad pisut kaod selle flantsi kaudu...

Veel midagi?

Külaline kirjutas:kust kohast see võimsus väiksem on

See sai juba selgeks tehtud, et võimsus väheneb, loe mõni postitus tagasi.

Tere,

Kodune 2008 aastal soetatud vertikaalne Regent 100L elektriboiler hakkab ära väsima (loe: plastik kaane kinnituse avast immitseb roostest vett: ilmselt sisemise paagi leke).
Praegune boiler on 4. liikmelisel leibkonnal kasutusel 24/7 ja hooldust kasutusajal tehtud pole.

Nüüd olen kahevahel, et kas asendada samaväärse boileriga, ca 100€ või millegi moodsamaga, näiteks Ariston Pro Plus-iga, ca 200€ (http://www.ariston.com/baltic/Viewdoc.aspx?co_id=477).
Nimetatud mudelil on programeeritav juhtpaneel, millega saab seada küttekeha tööaega.

Kas keegi oskab öelda, kas see boileri soetamise hinnavahe (ca 100€) tasub ennast ära, eeldades et vee soojendamine seatakse Aristonil öise reziimi peale... 5-10 aasta perspektiiviga.
Tooteleht lubab säästa aastas kuni 80€, pdf link: http://interbauen.ee/index.php?dispatch ... ment_id=94

Ette tänades,
Priit

Kui vajad programmeeritavat siis ise kasutasin sedasama elektriarvesti enda oma. Kuna tasuta oli käes (jäi arvestivahetusega üle) siis sai kasutusele võetud. Ainuüksi sellepärast ei tasu nüüd küll 100€ rohkem välja köhida.

Oman sama boilerit. Kõigepealt võta plastikkaan lahti ja vaata järgi kust lekib. Paak ise ei leki peaaegu kunagi, lekib kas poltidega kinni oleva ja kummitihendiga tihendatava luugi vahelt või siis lekib anduri hülss. Arvatavasti peale mõne väikese vidina vahetamist (mõnikümmend eur) võid seda boilerit veel 8 aastat kasutada.

Lisan: kindlasti on vaja (lasta) lahti võtta luuk ja sisu korralikult ära puhastada ning panna uus magneesium-anood (selle võib panna ka lahtiselt paagi põhja kui mingil põhjusel pole võimalik vana anoodi kätte saada ja sinna uut panna). Sellist puhastamist peaks tegelikult tegema kord aastas (4-liikmelise pere puhul. Kui tarbimine väiksem, siis võibolla kannatab rohkem).

Külaline kirjutas:Lisan: kindlasti on vaja (lasta) lahti võtta luuk ja sisu korralikult ära puhastada ning panna uus magneesium-anood (selle võib panna ka lahtiselt paagi põhja kui mingil põhjusel pole võimalik vana anoodi kätte saada ja sinna uut panna). Sellist puhastamist peaks tegelikult tegema kord aastas (4-liikmelise pere puhul. Kui tarbimine väiksem, siis võibolla kannatab rohkem).

Roostest vett tuleb plastikkaane välimise kinnitusklemmi avast, eemaldavate detailide piirkonnad on kuivad.
Mind pani ennast ka imestama selle lekke tõenäosus, aga ju siis on vale aastakäigu väljalase.

Tänud kaasa mõtlemast,
Priit

Kalvis kirjutas: ↑07 Okt 2014, 10:42 Otseboiler (läbivooluboiler) oleks lahendus paraku on eesti kaubandusvõrgus väga vilets otseboilerite ostuvõimalus. Kõik pakutavad on only rõhulülitiga ja väljundtemperatuuri ei kasuta ükski.

Elu on vahepeal edasi läinud. Kasvõi https://kaup24.ee/et/koduremont/kutte-j ... at=suggest , millel on 3-faasi ühendus koos piisava soojendusvõimsusega ja termostaat. Ainuüksi termostaatsegisti (tuleks tavalise boileri puhul lisaks osta, kui iga kord käsitsi vee temperatuuri regullida ei viitsi) maksaks pool sellest hinnast.

Korteril 6 amprine vool ja soovin osta vannituppa boilerit. Kui võimas võib veeboiler olla wattides ,ilma ,et oleks vaja karta ,et korteril voolu välja lülitab. Pesumasinat ja boilerit vist ühelajal tööle ei saa panna.

Max 1400w Kuid tuleb jälgida ka muid seadmeid kui kõik 1Faasi peal... Siis lööb välja kaitsme. Kui boilerit ainult öösel kütta pole ehk hullu, siis kohvi ei keeda ja telekat ei vaata. Külmkapp võtab üldiselt vähem elektrit kui ledTV. OledTv võtab enamvähem normasl suurusega külmikuga võrdselt.

Külaline kirjutas: ↑20 Okt 2016, 22:54Paak ise ei leki peaaegu kunagi, lekib kas poltidega kinni oleva ja kummitihendiga tihendatava luugi vahelt või siis lekib anduri hülss. Arvatavasti peale mõne väikese vidina vahetamist (mõnikümmend eur) võid seda boilerit veel 8 aastat kasutada.

Mul on 2 boilerit paagist lekkima hakanud ja maksimaalselt 5 aastat kestnud.

olion8 kirjutas: ↑08 Okt 2022, 19:25 Korteril 6 amprine vool ja soovin osta vannituppa boilerit. Kui võimas võib veeboiler olla wattides ,ilma ,et oleks vaja karta ,et korteril voolu välja lülitab. Pesumasinat ja boilerit vist ühelajal tööle ei saa panna.

6A kaitsme taha saab ühendada mitte üle 1200W võimsusega boileri.
https://www.google.com/search?q=Boiler+ ... e&ie=UTF-8

Ja tavamõistes tänapäevast automaatpesumasinat ei tohi üldse 6A kaitsme taha ühendada.
Võib kasutada näiteks analoogset 365W voolutarbega pesumasinat:
https://kaup24.ee/et/kodumasinad-kodute ... ?id=687681

Küllap tal seal ikka 16A mitte 6

onusnooker kirjutas: ↑09 Okt 2022, 09:35 Küllap tal seal ikka 16A mitte 6

Vanemates kortermajades oli tavaliselt korteri korkkaitse 6A ja sellele vastav juhtmete ristlõige.
Olen mitmes korteris elanud, kus 10A korgi panekuks tuli kas kaitsmepesas olev piiraja ära lõhkuda või 6A kork "parandada suuremale voolule".