Päikesepaneelide hinnapakkumised

[trebla]

Aga kuidas puutub vastusesse tuumajaam, bensiinigenekas ja metsatalu?
....

See oli lihtsalt kirjeldamiseks, et mitte keegi kurat ei tea, mis 1 aasta ja 10 aasta pärast see elektri hind on.
Ja arvutada on mõtet ainult aasta keskmist hinda, sest ehkki nende 200 €/MWh hindade pärast oli kisa taevani, oli minu poolt aastal 2020 makstud aastakeskmine hind viimase 10 aasta madalaim. Ehk madalam ka hinnast enne elektrituru avamist.
Kauem ma lihtsalt pole statistikat pidanud.

...
Lihtsam oleks ju vastata: eelmine kuu sain vot nii palju...

Palun: veebruaris läks võrku 776 kWh ja elektriarvel rehkendati selle eest 36,06 € tagasi.
Kuskil Eleringi peetavas tabelis on ilmselt lisaks veel toetus 41,66 €. Ehk kokku 10,02 senti kWh eest.
Aga arvestades, et sel pühapäeval maksti ühel tunnil MWh enese eest vaid 10 senti, oleks rumalus seda veebruarikuist hinda nüüd kogu aasta peale laiendada..
Märtsi arvet pole veel tulnud.

20 kWp paigaldisele sain aasta tagasi kokku 7 pakkumist vahemikus 16 591- 21 103 €.
Päris võtmed kätte polnud ükski - Liitumiskilbiga ühendav kaabel ja Elektritootja liitumise 500 euri tuli igal juhul veel juurde arvestada.

[xxx111]

trebla - eelmine kuu said müüdud kWh eest kui palju?

[trebla]

trebla - eelmine kuu said müüdud kWh eest kui palju?

vastus eelmises postis

[ping]

Vaata Lauri, see Aleksandr kirjutab kui palju ta sai aastal 2017.
Sina tahad teada, kui palju võib saada aastal 2021 ja hiljem.
Pluss see, et tekstis kasutab ta võimsuse ühikuid energia väljendamiseks... see võiks panna mõtlema.

Kõik õige...
Aga kuidas puutub vastusesse tuumajaam, bensiinigenekas ja metsatalu?
Lihtsam oleks ju vastata: eelmine kuu sain vot nii palju...

Lihtne on küll vastata, aga selline mineviku põhine vastus ei aita küsijat kui ta küsib tulevikus toimuva kohta, omamata ise ülevaadet ja arusaama süsteemist ning ei oska näha analoogiat sõnadega: "tuumajaam, bensugenekas, metsatalu".

Kui kodus müügiks samakat ajada, ega siis ka mitte keegi ei garanteeri järgnevate aastate tulu ja ise tuleb ärikeskonna toimimisest arusaada.

Kui kunagi püüdsin huvilistele teema tulusust selgitada, siis juba ammu olen sellest selgitamisest loobunud sest iga uus turule tekkiv tootja otseselt ohustab minul tulevikus saadavat tulu toodetud energia müügist (kui asi jätkub samamoodi).

Kui "vene elekter" äralõigatakse, läheb asi huvitavamaks.

Öelge nüüd ausalt kui palju teenib 1 kWh pealt elektrivõrku elektrit tagasi müües?
Näiteks 1 MWh läheb elektrivõrku minu päikeseelektrit ühes kuus. Elektrit võrgust kunagi ei tarbi. Palju siis umbkaudu iga 1 kWh eest minu pangaarvele raha laekub?

Kui loodad 1 rida paneele põllule paigaldades "rikkaks hakata" ja edaspidi ainult sellest elada, siis unusta see teema parem ära.

[trebla]

Elektrit võrgust kunagi ei tarbi.

Selleks pead paigaldama vähemalt megavati, arvan,
ja ka siis veel rämeda akupanga...

[xxx111]

selline mineviku põhine vastus ei aita küsijat

Ikka aitab
See on indikatsioon
Kõik muu tuleb muidugi endal juurde arvutada...
Ja "rikkaks saamisest" on väga kohatu rääkida
Kui tuled ots-otsaga kokku on hästi - peale selle, et jääb teadmine "rohelisest tulevikust"

[ping]

trebla - eelmine kuu said müüdud kWh eest kui palju?

Üksikute kuudega pole mõtet ülevaate saamiseks arvutada, vaadata tuleb tervet aastat.

Minul näiteks oli eesmärk ehitada "+energia maja" (aasta lõikes olen tootnud rohkem energiat kui tarvitanud kütteks, soojaks veeks ja olmeelektriks) ja see on täidetud, sest rahaliselt olen iga aasta ca 100eur olnud jooksvatelt kuludelt plussis.

[Lauri234]

Elektriostuhind on 10+ aastat olnud alati samasse auku ~0,12€/kWh
Pakun, et müügihind aina väheneb. Seega kui 2017. a oli see 0,09 €/kWh, siis täna on see kindlasti vähem.
Ok saime enamvähem andmed:

Võtmed kätte hind: ~1€/W teenib 1 KWh aastas so 0,09€ (Eestis)
Ebakindel tasuvusaeg: 1/0,09 = alates 11,1 aastat

Isehakkaja offgrid mees paneb 20kW süsteemi püsti 7150€-ga.
Veel 14 kWh liitiumaku juurde. Kokku 10000€
Kindel tasuvusaeg ~4,2 aastat.

[trebla]

80-90 % Maa rahvastikust saaks niimoodi ehk tõesti hakkama.

Aga minul kulub külmematel kuudel kuni 2800 kWh.
Kuidas detsembris-jaanuaris 20 kWp off-grid süsteemiga seda toota ???
Akud peaks olema pigem 100 kWh

[Küülaline]

100eur olnud jooksvatelt kuludelt plussis

Aga mitme aasta pärast see "jooksvate kulude pluss" jõuab absoluutsesse plussi, st algmaksumus + amortisatsioon ka tagasi saadud?

[trebla]

100eur olnud jooksvatelt kuludelt plussis

Aga mitme aasta pärast see "jooksvate kulude pluss" jõuab absoluutsesse plussi, st algmaksumus + amortisatsioon ka tagasi saadud?

Ma saan nii aru, et tal tekib igal aastal 100 € puhast raha arvele juurde.
Peale selle on tal kadunud küttekulud, mille täpset suurust ei saa arvutada, sest need oleks oletuslikud.

...
Kui tuled ots-otsaga kokku on hästi - peale selle, et jääb teadmine "rohelisest tulevikust"

Aga samas on taastuvenergia toetuse seaduses sees klausel ülekompenseerimisest...

[xxx111]

Ma saan nii aru, et tal tekib igal aastal 100 € puhast raha arvele juurde.
Peale selle on tal kadunud küttekulud, mille täpset suurust ei saa arvutada, sest need oleks oletuslikud.

1. 100 EUR puhast ei teki mingi "ilmaga" - selle 100 arvele saamiseks on tehtud kulutusi (kui palju teab ping ise)
2. Küttekulude täpse suuruse saab ilusti kätte pingi arvetelt

[xxx111]

Aga samas on taastuvenergia toetuse seaduses sees klausel ülekompenseerimisest...

Väga õige
Igasugune toetus on ülekompenseerimine (olenemata suurusest)

[xxx111]

Tegelikult oleks päris tore kuulda hr ping-i plussenergiamajast
Nimelt oleks huvitav teada järgmist:
- eelmise aasta energiakulu EUR (A) - juhul kui ei osta siis EUR kui ostaks (lahuta maha müügist saadud EUR)
- energiatootmisseadmete ja muude sellega seotud kulude kogumaksumus EUR (B)
Tehes jagamistehte B / A saaks väga ligikaudse (sest siin pole teatud tegureid) "tasuvusaja"
Ma tegelikult mõistan kui hr ping ei soovi avaldada väärtusi EUR - kuid tehte B / A vastuse võiks ikka avaldada?
Kui oletada, et tootmisseadmed on "võtmed kätte" siis ma "pakuks puusalt" B / A > 15...

[ping]

Tegelikult oleks päris tore kuulda hr ping-i plussenergiamajast
Nimelt oleks huvitav teada järgmist:
- eelmise aasta energiakulu EUR (A) - juhul kui ei osta siis EUR kui ostaks (lahuta maha müügist saadud EUR)
- energiatootmisseadmete ja muude sellega seotud kulude kogumaksumus EUR (B)
Tehes jagamistehte B / A saaks väga ligikaudse (sest siin pole teatud tegureid) "tasuvusaja"
Ma tegelikult mõistan kui hr ping ei soovi avaldada väärtusi EUR - kuid tehte B / A vastuse võiks ikka avaldada?
Kui oletada, et tootmisseadmed on "võtmed kätte" siis ma "pakuks puusalt" B / A > 15...

Pole hetkel mahti "sendist traati venitama hakata" ja peent tunnipõhist arvestust teha.
Aga kui võtta võrdluseks, et oleksin ostnud elektri keskmise hinnaga 0,13eur/kWh siis oleks aastakulu ca 800eur.
PV seadme maksumus oli umbes 6500.

[xxx111]

Ega ei mõelnudki tunnipõhist - 0,12...0,13 kõlbab kenasti...
Väike lisaküsimus - kas 6500 sees on KÕIK kulud (projektid, liitumised, paigaldus, amprid jne)?
Pakun, et mitte...

[Küülaline]

0,13eur/kWh siis oleks aastakulu ca 800eur

Keeruline on võrrelda. Tähendab see -800 € oleks kogukulu koos küttega? Aga praegu on lihtsalt +100 € aastas? Kas saun on ka majas?

[xxx111]

Tegelikult ei ole keeruline võrrelda - ilusti on öeldud aasta kulu 800.
Samuti ei puutu asjasse see kas saun on majas / üleüldse ei puutu asjasse mis on majas / kui suur on maja jne
Sest me üritame teha mingit arvutust just konkreetselt hr ping-i andmetega ja võtame aluseks vaid võimalikud kulud ilma tootmissüsteemita / tootmissüsteemiga (ligikaudselt kuid siiski annab pildi).
Teised teevad arvutused oma andmetega.
Ma oletaks 6500 ainult seadmete hinnaks ning sinna lisanduvad muud kulud selleks, et tootmine ja võrku müümine oleks võimalik ning samuti paigaldus...
Ma ootaks hr ping-i kommentaari...

[ping]

Peale elektri, muid küttematerjale kasutavaid soojusallikaid majas ei ole.
Kõikide kodumasinate soojus jääb ka maija.
Seadmete hind jah, üles panin ise koos abilisega ja oma redeliga.
Võrguettevõtjale tuli maksta "voolumõõtja vahetuse" eest veel tavaline 500. (Selle numbri maksmise püüavad paigaldajad nagunii seadme koguhinnast välja jätta, sest see on eraldi leping võrguettevõtja ja kliendi vahel, täpselt samamoodi nagu kliendil peakaitsme amprite juurdeostmine.)
PV projekti tegin ise ja hooneprojektile lasin paneelid joonistada juba ehitusloa staadiumis.
Audiitori viisiiditasu tuli nagunii uue kilbi kasutusele võtul maksta, olenemata PV seadmest.
Nagu olen kirjutanud, et maja projekteerides oli mõte saavutada kindel eesmärk ja usun, et selle toimimise jätkumine kestab veel vähemalt 10 aastat.
(Muidugi on valmisolek ka tulevikutehnoloogiate kasutamiseks (lisa PV paneelid, elektriauto kasutamine salvestuseks, vesinikuenergiaelemendid, kodune tuumareaktor, jne. asju mida me veel ette ei kujuta koduses majapidamises. Näiteks olen käes hoidnud tavalises 0,5L klaasist konservipurgis olevat soojusenergiaakut kust sai soojust vajadusel juhitavalt välja võtta, soojus oli purgis juba üle aasta seisnud ja minu käes pandi see asi jälle soojust eraldama.)
Kõik tulevik on kinni inimese mõtlemises.

[xxx111]

OK
No oletame, et kõigil pole võimekust nii projekti kui paigaldust jms ise teha (või pole tahtmist, või pole aega) ja tuleb osta "võtmed kätte"
Oletame kuludeks sel juhul kokku 8000 (6500 + 500 + 1000) / lihtsalt oletame
Mõtleme pisut ja võtame suhteliselt konservatiivselt intressimääraks (tootluseks) 5% aastas summalt 8000
Nüüd oletame, et me võtamegi iga aasta "selle välja"
5% = 400 EUR / selle lahutame kuludest - jääb 400
Väga "rusikaga" tasuvus - 8000 / 400 = 20
Nüüd arvestame amorti ja olemegi jõudnud ligikaudu sinna kus tasuvusega 0 jõudes on süsteem amortiseerunud
Ei pretendeeri täppisarvutusele - lihtsalt ülevaade / indikatsioon
Vahe on aga selles, et kulutades iga aasta 400 on meil perioodi lõpus 8000 ikka alles

[trebla]

jah, kuid selline märkus, et see , kes paneb 8000 kuhugi raha juurde kasvatama, peab samal ajal ikkagi panema teise samasuguse summa oma küttesüsteemi alla ja maksma igakuiseid küttearveid. Ja perioodi lõpus on tal küll 8000 ilusti pangas/fondis alles kui paralleelselt on tal samuti olemas väljavahetamist vajav küttesüsteem.

Võrdluseks... äsja küsisin "võtmed kätte" hinda KÕIGE ODAVAMALE võrkaiale , 200m.
Hinnaks öeldi 25 euri meeter , ehk 5000. Sealjures puuduvad samuti veel projekteerimiskulud, ehitusluba ja muud "väga vajalike" dokumentide asjaajamiskulud. Ehk peaks siis veel samamoodi 1500 või kasvõi 500 sinna juurde arvestama?


Pärast valmissaamist hakkab see võrkaed samuti tasapisi roostetama, aga raha ei too kuskilt otsast sisse...

[xxx111]

Ega PV süsteem ei välista küttesüsteemi
PV süsteem on küttesüsteemile LISAKS
Ja mainitud oli - ei pretendeeri täppisarvutustele - on indikatsioon

[xxx111]

Pärast valmissaamist hakkab see võrkaed samuti tasapisi roostetama, aga raha ei too kuskilt otsast sisse...

Aga ilmselt Sa ei nimeta seda ka investeeringuks...
Samuti ei nimet investeeringuks kulusid küttesüsteemile...
Mina ei nimetaks kulutusi OMA ELAMISSE üldse investeeringuks...
Aga kohe kui PV-d mitte nimetada investeeringuks muudan juttu...

[trebla]

OK. no siis ongi kõik selge.
Mina ehitasingi esimese asjana omale põllu peale valmis küttesüsteemi, sest riik toetas väikeelamute energiamärgise parandamise eesmärgil tehtavate küttesüsteemide ehitust. Selle põllupealse küttesüsteemi ehitasin aga kohe nii suure, et suudab ära kütta nii maamaja kui ka linnaelamise, sest linnaelamises on mets ees ja päikesepaneele ei saa sinna panna.
Kahju ainult, et 220 energia lõpetas ära käibemaksuvaba eraisikute vahelise müügi. Nüüd on loll olukord, maal toodan ja linnas tarbin omaenese elektrit ja riik kasseerib selle pealt veel käibemaksu (just energia pealt, ma ei räägi võrguteenuse käibemaksustamisest) . See on sama kui oma maal kasvataud kurkide ja õunte kulleriga linnasaatmise puhul võtaks riik käibemaksu veel õunte turuhinna pealt.
Novembris detsembris 220 kunde olles ei pidanud seda maksma.

Lisaks toetab riik ka väikeelamute soojustamist, aga seda ma veel kasutada ei saa, sest väikeelamust on seni olemas vaid ehitusluba ja elektriliitumine...

Need mitmemegavatiste kobarjaamade ehitajad on äkki hoopis kinnisvaraarendajad?... ehk on iga pargi liitumise juurde planeeritud ka selline väike puust maja... kokku siis mitmed "väikesed puust linnad...nagu Viljandid.."

[xxx111]

Mina ehitasingi esimese asjana omale põllu peale valmis küttesüsteemi...

Ehk kirjeldad seda küttesüsteemi?
Aga kui mõtled PV süsteemi siis ehk kirjeldad kuidas (ilma reaalse küttesüsteemita) see toodang "kütteks moondub"?

Riik ei toeta midagi - Sind toetavad teised kodanikud...