Peno või vill?

[täitsa uus]

Tere!
Ehitan tasapisi omale maja- ühekordne 20cm Aeroci plokist laotud seintega. Projektijärgselt tuleks soojustuseks 10+5 cm isoveri villa, tuuletõke ja voodrilaud. Sain mõni päev tagasi kokku tuttava ehitajaga ja juttu tuli ka majast ja soojustusest. Kui mainisin isoveri villa, laitis ehitusmees selle nii maha, et otsustasin ka siit infot küsida. Ehitusmees ütles, et vill hakkab koguma niiskust, vajub ära ja ei kõlba kuhugi. Tuleks hoopis panna peno ja aitavat 10 cm küll. Pealt peaks siis vist krohvima. Mul aga voodrilaud juba ammu valmis varutud. Mis oleks siis õigem variant? Kas vill hakkab tõesti niiskust koguma ja ära vajuma? Üks küsimus veel- kas aknad-uksed pannakse aeroci külge või soojustuse karkassi külge? Oleksin tänulik vastuste eest!

[rokikas]

See "ehitaja" ajab jama.
Ainult et villa ostes pead valima ikka sellise toote mis seina mõeldud mitte kõige odavama!
Eks tiba sõltub akendest aga suures plaanis paneksin nad seina keskele.

[Kalvis]

Üldplaanis ajas selline sell jura, kuigi ühtteist on tõest.
Tema jutu tagamõte oli, et mitmed sossseppadest ehitajad paigaldavad nõrga püsivusega laevilla odavama hinna saamiseks seintesse. Selline vill võib ära vajuda. Kui kasutada seina paigaldamiseks seinavilla siis ei vaju see ära.
Läbivettimine tekib siis kui seina konstruktsioon on üdini vale - tüüpselt kui keegi on sissepoole villa paigaldanud. Väljapoole kiviseina sellist olukorda paigutades ei teki.
10 cm jutt näitab, et mehike ei teadnud soojustusest midagi. Ikka ja jälle näen, et aegajalt mõni kooliraha maksta sooviv sellike paneb majale vaid 5 cm soojustust (tavaliselt vahtplast). Kui küsid kas väheks ei jää siis just selline sossehitaja oli öelnud et täiesti piisav on. Ühe käest sai aastate pärast üle küsitud et miks ta nüüd uuesti 10 cm hakkas juurde lisama, kiirvastus oli, et küttekulud suured ja siis kadus mees kiirel jooksusammul minema.

Vahtplasti või vill on suht võrdväärsed soojustamise osas. Eks kumb meeldib rohkem, see pane.

[Hiid]

kas saaks viidet, milline on õige seinavill

[Kalvis]

Tooted muutuvad. Nüüd on tootjad võimalikult vähe soovinud oma parameetreid näidata.
Esmalt vaata kas villa müüja on villa kasutusalaks sinu seinalahendus. Mõni ütleb selgelt, et vaid lagedesse, kuid mitte seina.
http://www.paroc.ee/oskusteave/mehaanil ... d-omadused
siin on tore teooria.
Osadel tootjatel on see vajalik number olemas. Osadel võib kaude läheneda tiheduse kaudu - mida suurem tihedus, seda suurem on ka mehaaniline vastupidavus aga reeglina kehvem U
Rohkem igasuguseid numbreid saad toote vastavusdeklaratsioonidest.

[Külaline]

...et siis tulebki välja, et seina vahtplast on iga kell nati soojem õige kaaluga seina mineraalvillast.

...aga ilma karkassita liimitud vahtplasti peale saab, hea tahtmise korral, ka laudist paigaldada.

taastaja

[janxx]

Mina olen EPSi usku. Igas konstruktsioonis on võimalik seda kasutada, kui konstr. õigesti lahendada.
Minu jaoks kõige olulisemad argumendid, mis epsi kasuks räägivad, ei ole füüsikalised näitajad, vaid:
1. Väga lihtne on paigaldada valet tüüpi vill. Traditsioonilises Eesti ehituses ja "proff" Eesti ehitaja 75% juhtumitest seda ka teeb. Vahet ju pole, vill on vill.
2. Väga lihtne on villa valesti paigaldada. Ja nii ta ka läheb, "proffesionaalse" käe all.

EPSi vahesid ja ebatäpsusi saab vahuga abistada... , villa puhul seda abi pole.

Kui vill märgub, siis see on näide ebapädevalt lahendatud konstruktsioonist.

[Külaline]

Minul näitas arvutus, et sama hinna eest (juba valmis kujul seinas) saab EPS-i 5cm rohkem kui villa, ehk sama raha eest saab soojema seina. Olen 4 aastat see elanud ja no ehk selgeltnägija ütleks mis seinas on.

[Külaline]

Minul näitas arvutus, et sama hinna eest (juba valmis kujul seinas) saab EPS-i 5cm rohkem kui villa, ehk sama raha eest saab soojema seina. Olen 4 aastat see elanud ja no ehk selgeltnägija ütleks mis seinas on.

Arvutus näitab mõnikord igasugu imelikke asju. Eriti kui vead sees või mõni tehe kogemata teha ununeb.
Levinud on arvamus nagu peaks ehitaja olema see, kes materjalid määrab.
Iga kingsepp jäägu ikka oma liistude juurde.
Ehitaja eelkõige ehitab, ehk paigaldab ehitusdetaile ja materjale vastavalt projektile ja tootjajuhistele. Omab kogemusi vilumust ja teadmisi eelkõige selles valdkonnas.
Materjalide määramine ja ehitise konstrueerimine on eelkõige vastava ala projekteerijate, ehituskonstruktorite, inseneride töövaldkond.
Tellija rida on tagada projekt.
Siis ei peaks iga mees mõttetult auru kulutama arutlemisele, mis materjal, kus kohas, kui palju, miks jne.
Materjalide määramine, ehitiste osade ja sõlmkohtade konstrueerimine vajab materjalide sügavuti tundmist ja muid spetsiifilisi teadmisi, mida igal ehitajal ei pruugi olla vajalikul tasemel. Mis muidugi ei välista ehitajatel inseneri oskusi ja pädevusi.
Suuremates firmades on muidugi erinevate alade insener-tehniline personal ning ka vastavad tegevusload olemas. Aga kui ehitajalt inseneride pädevusi eeldatakse, siis tulekski pöörduda teenuste saamiseks mõne taolise ehitusettevõtte poole.

[janxx]

Jutt jumala õige... aga siinsetes oludes on see liialt sinisilmne.

Need sosssepad on mu närvid nii ära söönud, et ma võiks kirjutada raamatu teemal ehitusest Eesti moodi. Üks peatükkidest, mis hetkel aktuaalne teema on oleks " kuidas ehitada võimlikult kõver penofassaad, kui müüsimees va krt on müürid nii rõvedalt sirged ja loodis ladunud".

Pakun välja järgmised numbrid:
75% Eestis ehitatud uuselamutest on oma projektikohasest soojapidavusnäitajatest 30% kehvemad, kuna:
Sosssepad on soojustusmaterjali ja olulised sõlmed valesti, lohakalt, suvaliselt paigaldanud või olulisi spetsiifilisi detaile tähtsates sõlmedes üldse vältinud, kuna:

Nii on alati tehtud.
Pole ju vaja.
Mis porno see projekteerija siia teinud on, seda ei tehta nii, vaid hoopis teisiti.
See on nii mõtetult kallis.
Nii läheb palju kauem aega.
Mis tootja paigaldusjuhised, kas nad on seda objektil paigaldanud? Nad ei tea reaalsest ehitusest ju midagi.
Ma olen neljas riigis töötanud, ma tean kuidas Austraalias asjad käivad, sina ära tule mind õpetama.
Ma olen "profff", kas sa väidad, et ma ei oska ehitada.

75% ehitusproffideks pidavatest inimestest on lihtsalt suvalised sosssepast käpardid, kes olid väga kaugel, kui loogilist mõtlemist jagati, või üleüldse mingit mõtlemist jagati.

Samas on selles tasemes süüdi 90% ulatuses tellijad ise, kuna:

Mis projekt, milleks, ehitaja teab kuidas teha.
Kas kuidagi odavamalt ei saaks.
Järelevalve, miks, mingile suvaliselt töllerdavale jorsile raha maksta.
No sai sitasti, pole hullu, uuel katsel proovime uuesti suhtumine.

Seni kuni seda saiast sita tegemist tolereeritakse, ei muutu mitte kui midagi.

Paar peatükki võiks muidugi ka projekteerijate tasemele pühendada, aga see on juba teine teema.

[Külaline]

Minul näitas arvutus, et sama hinna eest (juba valmis kujul seinas) saab EPS-i 5cm rohkem kui villa, ehk sama raha eest saab soojema seina. Olen 4 aastat see elanud ja no ehk selgeltnägija ütleks mis seinas on.

Arvutus näitab mõnikord igasugu imelikke asju. Eriti kui vead sees või mõni tehe kogemata teha ununeb.
Levinud on arvamus nagu peaks ehitaja olema see, kes materjalid määrab.
Iga kingsepp jäägu ikka oma liistude juurde.
Ehitaja eelkõige ehitab, ehk paigaldab ehitusdetaile ja materjale vastavalt projektile ja tootjajuhistele. Omab kogemusi vilumust ja teadmisi eelkõige selles valdkonnas.
Materjalide määramine ja ehitise konstrueerimine on eelkõige vastava ala projekteerijate, ehituskonstruktorite, inseneride töövaldkond.
Tellija rida on tagada projekt.
Siis ei peaks iga mees mõttetult auru kulutama arutlemisele, mis materjal, kus kohas, kui palju, miks jne.
Materjalide määramine, ehitiste osade ja sõlmkohtade konstrueerimine vajab materjalide sügavuti tundmist ja muid spetsiifilisi teadmisi, mida igal ehitajal ei pruugi olla vajalikul tasemel. Mis muidugi ei välista ehitajatel inseneri oskusi ja pädevusi.
Suuremates firmades on muidugi erinevate alade insener-tehniline personal ning ka vastavad tegevusload olemas. Aga kui ehitajalt inseneride pädevusi eeldatakse, siis tulekski pöörduda teenuste saamiseks mõne taolise ehitusettevõtte poole.

Ei saa sellest ümaralt tühjast jutust aru, nagu maja ehitamine oleks raketiteadus.
Projekteerija ja arvestaja arvutus just nii näitas ja ehitajal selle järgi kõik klappis.

[Külaline]

... nagu maja ehitamine oleks raketiteadus.
...

Nii nad ütlevad jah, eriti need, kes ehitamisest vähe teavad.
On üsna suhteline, mis on ehitamine.
Tegelikult teadust ja inseneritarkusi võiks eramuehitusse rohkem kaasata küll.

[Külaline]

... nagu maja ehitamine oleks raketiteadus.
...

Nii nad ütlevad jah, eriti need, kes ehitamisest vähe teavad.
On üsna suhteline, mis on ehitamine.
Tegelikult teadust ja inseneritarkusi võiks eramuehitusse rohkem kaasata küll.

Kui oleks raketiteadus, siis raketid ei lendaks, lihtne.

[Külaline]

Tere,

Mul sama küsimus. Nimelt Aeroc sein 200mm ja plaanis oli panna 200mm Silver EPS ning edasi tuleb tuulutusvahe ja tellis. Aga nüüd olen natuke uurinud ja plaanis panna hoopis vill Isover OL-33 facade 205mm.
On äkki kellelgi antud tootega kogemusi või soovitab midagi muud.

Tänades

[rokikas]

ja plaanis panna hoopis ....

Miks?

[Külaline]

Miks?
Vat selles ongi küsimus, kuna näiteks Aeroc soovitab kasutada mineraalvilla soojustamiseks.

[asti]

Soovitan kaaluda looduslikumat alternatiivi, näiteks seina karkassile liimitud tselluvilla. Hoiate kokku ajas kui ka rahas ja ei tule ka paigaldus vigu plaatide vahel. Ei ole ka niiskuse ladestumise ohtu.
Julgen igal juhul soovitada.

http://ekovilla.ee/ekovilla-puistevilla-paigaldamine/
http://www.ekovilla.com/tuotteet/puhall ... naisuudet/