õhuvahe soojustamisel

[triipan]

2011 soojustatud, kuid osaliselt veel siseviimisluseta majaosas aastasime aknaalt niisked laigud ja selgus, et välise laudise ja villa ahel oli ainult mingi niiske paber, st ei olnud jäetud ventileerimiseks vahet. Tuuletõkkeplaati seal tundub mitte olevat. Töö sai tookord spetsiaalselt tellitud praegu omanikujäreleale teenust pakkuvalt ehitusettevõtjalt ning kõige eest makstud käibemaksuga. Kui kõrvale jätta ehitajal kõrvade pihkuvõtmine, siis mis variandid asja ehituslikuks lahendamiseks on? Kas kõik laudis uuesti maha? Või annab neid õhutuskanaleid ka kuidagi teisiti tekitada?

[Kalvis]

See võib olla tavaline ehituspapp või tuuletõkkepaber.
Enne kui kellegile turja hüppad vaata mis ütleb ehitusprojekt. Kui seal ongi nii nagu ehitati siis ongi nii tehtud nagu peab. Kui aga teisiti siis on esimene süüdlane ehitusjärelvalve oma kohustustega, et miks nad ei teinud oma tööd objektil.

[triipan]

See võib olla tavaline ehituspapp või tuuletõkkepaber.
Enne kui kellegile turja hüppad vaata mis ütleb ehitusprojekt. Kui seal ongi nii nagu ehitati siis ongi nii tehtud nagu peab. Kui aga teisiti siis on esimene süüdlane ehitusjärelvalve oma kohustustega, et miks nad ei teinud oma tööd objektil.

Projektis on kirjas (väljaspoolt alustades):
tsingitud valtsplekk, 25 mm hõre laudis 100 x 25; distantsliistud sarikate kohal 20 mm; lauskattekangas ülekattega 150 mm; distantsliistud sarikate kohal 50 x 50 mm; 12 mm tuuletõkkeplaat; sarikad 150 mm x 50 mm, kivivillsoojustus sarikate vahel; prussid 50 x 75 sarikate all, kivivillsoojustus prusside vahel,; aututõkkekile; 44 mm kergroovitis, kivivillsoojustus roovitise vahel.
Ehituspaberist ja tuuletõkkepaberist pole juttu olnud. Niiskus on vintskapi juures, mida soojustati seespoolt, ehk on mujal normaalselt tehtud. Vaja lahti võtta ja vaadata.
Ehitusjärelevalvet ei olnud, eramaja ja vaatasime ise mis toimub, osa aega olime muidugi ära ka. Ehitaja oli arhitekti ja konstruktori soovitatud kui küsisime neilt nõu omanikujärelevalve leidmiseks. Nii, et tuli järelevalvet tegema, aga otsustas ise ka pakkumise teha ehitamiseks ning sai usaldatud. Tagantjärele tarkus on muidugi täppisteadus, aga kas ja mida on vmõilik tagantjärele teha fassaadialuse õhutamiseks.

[Kalvis]

Ega siin midagi teha pole, ehitaja ehitas oma kasudega soodsamalt ja tellijale kahjulikult. Tüüpjuhus, õpikunäide.
Ehitatu pole hea lahendus kuid karjuma ka ei hakka. Kui kooliraha ei soovi maksta siis võibolla kannatab ära ka sellisena.

[triipan]

Ega siin midagi teha pole, ehitaja ehitas oma kasudega soodsamalt ja tellijale kahjulikult. Tüüpjuhus, õpikunäide.
Ehitatu pole hea lahendus kuid karjuma ka ei hakka. Kui kooliraha ei soovi maksta siis võibolla kannatab ära ka sellisena.

Kardetavasti asi just nimelt karjub, sest laudis oli seespoolt märg (mitte niiske!!!) Ja kui tuleb suur kylm siis jää tuleb välisseinast sissepoole,
kui jääb soe, siis hallitab ja mädaneb.

Eks ma harutan lahti ja teen pilti ja kutsun mõne targema inimese vaatama. Siis võtan ehitajaga yhendust. Momendil tahaks teda kägistada
ja jalaga anda. V-o saab liisama lahendatud, aga v-o riputan ta andmed siia ja mujale üles.

Tellija peab jah tark olema - teadma peast RYL-i, silmad ees ja taga. Samas - kui ma arsti juurde lähen, siis keegi ei eelda, et ma ise juhendan, kuidas pimesool
või tarkusehammas kätte saada.

[Kalvis]

Tellija peab jah tark olema - teadma peast RYL-i, silmad ees ja taga. Samas - kui ma arsti juurde lähen, siis keegi ei eelda, et ma ise juhendan, kuidas pimesool või tarkusehammas kätte saada.

Selleks tööks ongi mõeldud ehitusjärelvalve, paraku eestis tegeleb enamus neist raha vastuvõtmisega, tellija huvide kaitsmisega aga mitte. Antud juhtumis on ehitusjärelvalve täpselt sama süüdi kui ehitaja ja kohtusse saaks mõlemad anda, paraku on see tegevus tuuleveskiga võitlemine.

[Külaline]

Tellija peab jah tark olema - teadma peast RYL-i, silmad ees ja taga. Samas - kui ma arsti juurde lähen, siis keegi ei eelda, et ma ise juhendan, kuidas pimesool või tarkusehammas kätte saada.

Selleks tööks ongi mõeldud ehitusjärelvalve, paraku eestis tegeleb enamus neist raha vastuvõtmisega, tellija huvide kaitsmisega aga mitte. Antud juhtumis on ehitusjärelvalve täpselt sama süüdi kui ehitaja ja kohtusse saaks mõlemad anda, paraku on see tegevus tuuleveskiga võitlemine.

Huvitav, kuidas seda systeemi murda või vähemalt muuta saaks? Kui remonti plaaniv naistuttav kuskilt foorumist ehitaja kohta taustainfot küsis, oli sealt vastuseks ainult ebakonstruktiivne tänitus. Praegu võtan seinast ja põrandast märga osa lahti, pildistan ja dokumenteerin, uuel nädalal edastan selle ehitajale (kuigi garantiiaeg on möödas) ning nende ebakonstruktiivse reaktsiooni korral paigutan selle info netti yles. Praegu uurin, kas majandustegevuse registrisse pädevate tegijatena kantud soss-seppi saab sealt välja.
Maja soojustamist juhtinud värdjas korrutas kogu aeg "paberid peavad korras olema", "töö saab aus", jne aga ei vormistanud ainsatki kaetud tööde akti või muud.

Kas kuskil on mingi infokogum, kuhu soss-sepad saaks püstitada, et teised nende otsa ei komistaks. Loomulikult ei saaks see olla mingi laimu-lehekülg, vaid fotode ja asjatundjate hinnangutega põhistatud andmebaas.

[AHEL]

Siin foorumis on selline teema.Kas leping oli ja kuidas oli lepingus kirjas kaetud tööde akt-ide esitamine.

[triipan]

Siin foorumis on teema selline teema.Kas leping oli ja kuidas oli lepingus kirjas kaetud tööde akt-ide esitamine.

Palun viidet selle diskussiooni kohta.

Lepingus olid aktid, jne loomulikult kirjas ja kogu aeg lubati, et "paberid saavad korras olema", aga hiljem selgus, et ehitaja (kes nüüd on MTR-s pädeva omanikujärelevalve teostajana, tegu on staazhika ehitajaga, mitte esimesi projekte tegeva nolgiga) pidas silmas hoopis seda, et ta kirjutas yles, et mis materjalid, sh mitu meetrit nööri ja mitmed töökindaid kokku ostis. Tegelikult yletas ta kõvasti eelarvet ka, mis selgus siis kui kõik valmis oli. Eks me vaidlesime kõvasti nii hinna kui aktide teemal ja alandasin hinda, sest ilma aktideta olid väited töö esmaklassilisuse osas paljasõnalised. Nyyd selgub, et vähe sain hinda alandatud.

Ja ma ei kavatse leppida sellega, et hinna alndamine ja garantiiaja möödumine õigustaksid asja niisama jätmist! Reeglid, et soojustamisel peab õhuvahe jääma, kehtisid juba siis - 2011. Ja lubamatu on see, et pooletoobised küsivad ulmelist hinda - seega võiks koostada mingi kogemuste registri, kuhu võiks kanda hoiatusi koos pildi vms materjalidega soss-seppade kohta. Siis ehk korrastuks kasvõi osa turgu natukenegi.

[AHEL]

viewforum.php?f=15 Vaata teemat "petturid"

Tavaliselt kui on leping ja lepingus on kirjas ,et leping lõppeb kaetud tööde akt-i allkirjastamisega.Tundub ,et nad pole siis veel töid lõpetanud ja kui tähtaeg on ületatud siis ka viivis jookseb.

[Kalvis]

Huvitav, kuidas seda systeemi murda või vähemalt muuta saaks?

Läti Maksimaga oli Delfis ja ajalehtedes üks artikkel mis lahkas vastutust just puudulikust ehitusjärelvalvet, valesti ehitamist, vigast projekteerimist kui Tööde Tellija osa selles. Lõppjäreldus oli, et kõigi valesti teinute suhtes saab kohtu kaudu nõuda vähe, tõestamine on väga vaevarikas ja kannatab Tellija kõige rohkem. Seejuures on Tellija teinud kõik seaduses õieti aga ikkagi oli lõppkannataja ju tema. Sama ka siin.

Tellijat aitaks muidugi selline netis olev häbipost kõvasti, paraku eestis sellist pole ja tõenäoliselt hagetakse see leht kohe kohtusse. Kui sellega tegeleks tarbijakaitse siis oleks parem tulemus.
Kui tahad mitte pettuse ohvriks langeda siis aitab ala tundmine. Otsid kas ehitust tundva inimese või palkad sellise spetsi ehitusjärelvalveks, kes viitsib iga detaili lahti seletada nii projektis, ehitamise alal, kui vastu võttes. Lepingu kirjutad nii, et vaidluses ehitajaga on sul alati õigus. Inimesed lolli peaga kirjutavad alla Ehitaja lepingutele, kus just Ehitaja vaidlustes on tugevam pool.

[Robi 1]

Õhuvahe on tänapäeval muidugi oluline...aga vanasti ehitati ikkagi ilma õhuvaheta seinu. Lihtsalt asi oli selles, et vooder värviti sellise värviga, mis niiskust vabalt välja lasi.

[Külaline]

"Süsteemid" on kasulikud eelkõige süsteemide loojatele, kuna nemad saavad seeläbi kõrgesti tasustatavat tööd. Mida annab süsteem selles osalejatele, oleneb juba osalejatest endist.
Majandustegevusregistrisse saamine on ettevõttele paratamatult rahaline ja ajaline kulu.
Igasugused kulud kajastuvad otseselt või kaudselt ka teenuste eest esitavatel arvetel. Mis omakorda tähendab, et kinni maksab niisuguste süsteemide loomise kaudselt ehitise tellija. Süsteemis osalejate jaoks tähendab see aga tüütut takistust, millest on vaja mingit (olenevalt osalejast, kas õiget või kõverat) teed pidi mööda saada.

[Külaline]

Õhuvahe on tänapäeval muidugi oluline...aga vanasti ehitati ikkagi ilma õhuvaheta seinu. Lihtsalt asi oli selles, et vooder värviti sellise värviga, mis niiskust vabalt välja lasi.

Vahe on ju ikka ka selles, mis materjaliga tegu. Kui välis voodriks on näiteks terasplekk, siis valitud välisvärvist küll piirde niiskusrežiim ei olene. Lihtsalt õhu vahest samuti ei piisa. Peab olema tuulduv õhuvahe. Teooriat valdamata on võimalik konstruktsioon tuksi keerata ka projektis olevaid materjale asendades.
Materjalide asendamine on sisuliselt projektist kõrvalekaldumine. Seda võib teha vaid tellijaga ja projekteerijaga kooskõlastades, mitte omavoliliselt. Projektist kõrvale kaldumine viitab, kas kasu eesmärgil (või muul eesmärgil)sihilikule seaduse eiramisele või asjatundmatusele.

[Robi 1]

Seda muidugi...Ma pidasin silmas ikka seda, et vanasti tehti puidust seinu ka ilma õhuvaheta ja pidasid seni vastu, kuni tulid õhku läbimatud värvid. Selge see, et plekiga katmisel peab olema väga hea tuulduvus.
Ma olen ise ka plekiga vintskappe katnud ja seni ei meenu ühtegi juhust, kus poleks olnud vaja tuulutust ringi ehitada. Kahjuks enamusele tuleb see üllatusena, et ei piisa ainult õhuvahest vaid ka konkreetsest õhu liikumisest, sisse ja välja. Näiteks kaarjad vintskapid ( uugid) jäetakse täielikult ilma õhuvaheta, kuna sinna suht raske seda õhu liikumist tekitada ( Muinsuskaitse ei luba väljast suurendada, samas soovitakse seest soojustada jne...).

[Külaline]

Tellija peab jah tark olema - teadma peast RYL-i, silmad ees ja taga. Samas - kui ma arsti juurde lähen, siis keegi ei eelda, et ma ise juhendan, kuidas pimesool
või tarkusehammas kätte saada.

Ehituskliendil on vähemalt see eelis, et võib ehitaja tööd pealt vaadata ja projektile vastavust kontrollida või lasta seda teha omanikujärelevalvel.
Viies näiteks oma auto remondikohta, reeglina pealt vaadata ei lubata. Samuti ei saa kontrollida kirurgi IT-spetsialisti jne tööd. Võib-olla kirurg pimesoole operatsiooni tehes eemaldab ühtlasi neeru, et selle müügist lisa teenida. Või kopeerib IT mees arvutit remontides ühtlasi teie andmed ja müüb maha konkurentidele. Jne jne.
Kui lasta vahetada rehve või piduriklotse, siis sellega saavad reeglina autoremondikojad hästi hakkama. Kui tegu mõne keerukama, spetsiifilisema veaga, siis peab palju õnne olema, et asja korda saaks. Tihti on lihtsam, närvesäästvam ja odavam pigem uus auto osta.
Hambaarst võib ravi asemel hambad ära susserdada, see-juures teenuse hind sama aja eest on 10 korda ehitusteenuse hinnast kõrgem.
Näiteid võib tuua mistahes valdkonnas.
Tarkus ei tee kunagi paha.
Inimene mitte üksnes ei pea teadma peast RYL-i, vaid vaja võib olla lõputult kõikvõimalikke tarkusi ja oskusi. Ja ikkagi pole välistatud, et mõnest tarkusest parajal ajal puudu ei tule.

[Külaline]

Tere. Õhuvahe vajaduse seos kaasaegse "mittehingava" värviga on ikka väga meelevaldne interpretatsioon. Õhuvahe on tingitud hoopis seinakonstruktsiooni muutustega võrreldes 50 aastatagustega. Samuti on 50 aastat tagasi müüdud MA-6 (õlivärv) hoopis tihedam kui tänapäevased akrüül või alküüdvärvid.
Pimesoolelõikus jm on oletavasti väga reglementeeritud tegevus, mida teevad 10 aastat seda õppinud tegelased ja koos on neid ümber laua päris mitu.
Ehituses pole RYL-ga midagi peale hakata, puuduvad täpsed eeskirjad ja juhendid, ehituses toimetavad pooliku kekharidusega, aga muidu usinad tegelased. Lisaks esineb juhtumeid, kus isegi ehitusalase kõrgkooli õppejõud ei tea, kus see "opereeritav pimesool" asub.
Pimesoole lõikaja ei kuula tellija juttu, et seda või teist asja pole operatsioonil vaja ja äkki saab mõne etapi vahele jätta. Ehituses dikteerib kaudselt või isegi otseselt tellija kasutatavad materjalid ja tehnoloogia, sest kõik on "spetsialistid".
Enamus inimesi kasutab kohtus käimiseks advokaadi abi, muidu ta sellest juriidilisest rägastikust läbi ei näri. Samasugust "ehitusadvokaati" on vaja ka tellijal palgata. Seda mittetehes on tulemus loterii.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Robi 1]

Ma muidugi ei pidanud silmas MA 6 värvi...vaid pigem niiskust läbivaid värve, mida kasutati varem. Üldiselt minu antud teema info pärineb siit: http://www.youtube.com/watch?v=rxf2NKlyErI
On kolm osa, mis leiduvad kõrvalt.

[Külaline]

Tere. Kuulasin esimest juttu. Ega soome keelt hästi ei mõista, aga niipalju sain aru, et analoogselt meie ajaloolaste/muinsuskaitsjatega räägib täpselt sama demagoogilist juttu "hingamisest" ja lateksipõhjalistest värvidest. Kordan, tuulutusvahe on tekkinud seinakonstruktsiooni muutusega, mitte värvide tõttu. Ehitage siis maja sama konstruktsiooniga nagu 50-100 aastat tagasi , ja tõesti pole mingit tuulutusvahet vaja. Võib ju värvida ka muldvärvidega (korrates antud tööd iga 2 aasta tagant), kui värvimistöö on nauding. Selliseid konstruktsioone võib leida ka klassiku A.Veski raamatust. Aga millegipärast ei meeldi tänasele inimesele selliste majade soojapidavus! Kuna seinakonstruktsiooni soojapidavus on suurenenud 3-5 korda, siis tuleb kasutada kaasaegseid soojustusmaterjale, siis peab hoolikamalt jälgima seinakonstruktsiooni niiskusreziimi, mille tulemusel enam liitsüsteem (ilma tuulutusvaheta) olgu ükskõik mis värviga enam ei ohutult ei toimi, mistõttu on seinakonstruktsioon muudetud tuulduvaks (tuulutusvahe). See on füüsika, mitte restauraatorite emotsioon ning kehtib nii Soomes, Eestis, Saksamaal jm. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[janxx]

Sry, aga siuke pask on taas kokku keeratud, et nutta enam ei jaksa ja vihastamisega pole vist ka mõtet närve kulutada.

75% järelevalvetest ka ahju.

Tegemist on mu meelest sulaselge vargusega. Ei ehitatud projektijärgset lahendust, mille eest raha küsiti. Raha läks kellegi tasku. Maksid asjade eest mida sa ei saanud.

Sama lugu ka järelevalvega, maksid töö eest, mida ta ei teinud, küll aga võttis raha vastu.

Enne ei hakka miskit muutuma, kuni neid vastutusele ei võeta.

Aga jõudu seina lahti võtmisel, muud lahendust ei saa olla.
Samas ma ei taha teada, millised muud konstruktsioonid tehti.
Ma paneks müüki ruttu.